Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Smarteni logistikakeskusele Rae vallas asetati nurgakivi

22.05.2014 Tõnu Toompark

Smarten Kolmapäeval, 21. mail sai nurgakivi Eventus Ehitus OÜ ja Nordecon Betoon OÜ poolt ehitatav AS-i Smarten Logistics uus logistikakeskus Rae vallas.

ASi Smarten Logistics juhatuse esimees Mait Milleri sõnul on ettevõtte jaoks tegu väga olulise sündmusega, sest logistikafirma ei ehita just tihti omale uut logistikakeskust. „Uus keskus hakkab teenindama olemasolevaid kliente ning annab meile võimaluse ka kliendibaasi laiendamiseks. Samuti võtame uues hoones kasutusele kaasaegsed, efektiivsed ja energiasäästlikud lahendused, mis võimaldavad Smartenil pakkuda parimaid logistikateenuseid Eestis,“ märkis Miller ja lisas, et logistikakeskuse ehituse ettevalmistus on läinud tõrgeteta ja keskus avatakse tuleva aasta alguses.

Ka Eventus Ehitus OÜ juhatuse liige Lauri Kaska ütles, et tööd on seni laabunud plaanipäraselt. „Lisaks ehitusele on meie rolliks ka rajatava hoone projekteerimine. Seni ongi rõhuasetus olnud hoone kavandamisel, et tagada parim lõpptulemus tellija ootusi ja vajadusi arvestades,“ lisas ta.

“Nurgakivi asetamise ajaks on meie koostöö tellija ja Eventus Ehitus OÜ-ga hästi käima läinud. Ettevalmistustööd mõlema partneriga on sujunud tõrgeteta ning siit on koos hea edasi minna,“ ütles Nordecon Betoon OÜ juhataja Mait Rõõmusaar.

Tallinn-Tartu maantee vahetusse lähedusse, Rae valda Rukki teele rajatava logistikakeskuse projekteerimistööde maht hõlmab ligikaudu 45 000 ruutmeetri suuruse kompleksi kavandamist. Ehitustöid tehakse esimeses etapis umbes 17 000 ruutmeetri suuruse netopinna ulatuses. Tööde lõpptähtajaks on jaanuar 2015. Lostikakeskuse ehitustööde kogumaksumuseks on ligikaudu 6,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

2005. aastal asutatud Eesti kapitalil põhineva Eventus Ehitus OÜ peamisteks tegevusaladeks on ehituse peatöövõtt ja ehituse projektijuhtimine.

Nordecon Betoon OÜ on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud ettevõte, mis kuulub Nordeconi ehituskontserni.

AS Smarten Logistics on Eesti kapitalil põhinev suurim kolmanda osapoole logistika (3PL) teenusepakkuja Eestis. Ettevõte opereerib uutes ja modernsetes laohoonetes, mille üldpind koos valmiva logistikakeskusega ulatub üle 40 000 ruutmeetri.

Kinnisvarakool: Kinnisvara fotokoolitus toimub 26.05.2014

22.05.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub esmaspäeval 26.05.2014 “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Koolitus keskendub sellele, kuidas teha kinnisvarast parem pilt, mis aitab reaalselt müügile kaasa.

Praktiline koolitus selgitab lihtsalt fotograafia tõdesid, mida peab iga kaameraga ringiliikuja teadma. Siia juurde käivad nõuanded, millega arvestada erinevates ruumi- ja ilmastikutingimustes.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub esmaspäeval 26/05/2014 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

TTÜs on Euroopa arhitektuuritippudega rahvusvaheline konverents

21.05.2014 Tõnu Toompark

22.-24. mail toimub TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi korraldusel konverents „European Architecture Dialogue Tallinn 2014“. Ajakirjanike ning konverentsil osalejate kohtumine toimub 23. mail kell 10.15-10.45 TTÜ Tudengimajas ning jutuks tuleb, kuhu suunas liigub Euroopa arhitektuuriharidus?

Konverentsil kohtuvad ning vahetavad ideid 18 arhitekti ja arhitektuuriprofessorit Euroopa ülikoolidest, arutuse all on arhitektuuriharidus ja rahvusvahelise arhitektuuri magistriõppekava „European Architecture/ Study and Reseach“ ettevalmistamine, mis alustab Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis 2015. aastal.

Kõik arhitektuurihuvilised on oodatud 23. mail TTÜ raamatukogu galeriisse instituudi õppejõudude ja üliõpilaste tööde näituse avamisele ja kell 10.45 tudengimajas algavale konverentsile ja arutelule. Konverentsil tuuakse kokku arhitektuuriõppe ja -teadustöö dialoog ning teadmised ja kogemused Lõuna-, Kesk- ning Loode-Euroopast.

TTÜ Euroopa arhitektuuri külalisprofessor Dagmar Jäger räägib, kui suureks saavad kasvada Euroopa linnad. Millised on kaasaegsed arhitektuuri ning linnastumise suurimad probleemid – sellest räägivad magistriprogrammi „Architektur.Studium.Generale.“ vilistlased ja tegevarhitektid.

2015. aastal avatav rahvusvaheline arhitektuuri magistriõppekava on planeeritud kolme ülikooli koostööna, kus lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile osalevad Austriast Innsbrucki Tehnikaülikool ja Portugalist Universidade Autonoma de Lisboa ning koostööpartnerid veel mitme riigi ülikoolist.

TAUST

Bologna protsessi järgselt on tekkinud vajadus kujundada uus kontseptsioon arhitektuurihariduse ja teadustöö tegemiseks ning seeläbi analüüsida linnaplaneerijatele ja arhitektidele pandud ootusi ja väljakutseid.

Alates 2008. aastast on Reiseuni_Lab formaadis peetud mitmeid diskussioone ja kohtumisi vahetamaks mõtteid arhitektuuriõppe kaasajastamiseks kümne Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Euroopa ülikooli osalusel.

Üritused on jälginud Humboldti ideid ülikoolist kui ühiskonna laborist. Aastatel 2010-2013 lõpetasid Brandenburgi Tehnikaülikooli rahvusvahelise magistriprogrammi Architektur.Studium.Generale. kaks kursust magistrante, kokku 36 tudengit 10 ülikoolist, toimus 16 töötuba. Cottbusis, Innsbruckis, Kielis ja Berliinis korraldatud nelja konverentsi põhjal loodi huvitav ja innovatiivne koostöövõrgustik.

Tallinna konverentsi eesmärk on analüüsida siiani tehtud tööd ja arutada võimalusi edasiseks koostööks ning tutvustada TTÜ arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi eesmärke seoses rahvusvahelise magistriõppe käivitamisega. 18 õppejõudu ja arhitekti Eestist, Saksamaalt, Portugalist, Austriast, Hispaaniast, Iisraelist ja Kreekast kõnelevad oma ideedest seoses arhitektuuriharidusega ning oma kogemustest seoses projektiga Reiseuni_Lab.

Programm

23. mail TTÜ raamatukogu galeriis ja tudengimajas (Ehitajate tee 5, Tallinn)
kell 9.30 arhitektuuri ja urbanistikainstituudi õppejõudude ja üliõpilaste tööde näituse avamine,
kell 10.45 konverentsi avamine, avasõna TTÜ õppeprorektor professor Jakob Kübarsepp
kell 11.00-18.00 ettekanded õppejõududelt, arhitektidelt ja endistelt tudengitelt.

Maksuhaldur võtab luubi alla eramute ehituse

21.05.2014 Tõnu Toompark

EMTA Maksu- ja tolliamet võtab ehitusturu korrastamise ja ümbrikupalkade osakaalu vähendamisel järgmise sammuna tähelepanu alla eramute ehituse äriühingute poolt.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värgi sõnul näitavad Eesti Konjunktuuriinstituudi äsjaavaldatud varimajanduse uuringu tulemused, et enim maksti varjatud töötasu just ehituses, mistõttu on see sektor maksuhalduri eritähelepanu all.

„Kui avaliku sektori hangetes oleme turu korrastamiseks alustanud koostööd Riigi Kinnisvara ASiga ning Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga, siis järgmisena võtame tähelepanu alla eramute ehituse, mis moodustab ehitusturust arvestatava osa,“ selgitas Värk.

Maksu- ja tolliameti kodulehel on üleval just eratellijatele mõeldud meelespea, mida ehitamist alustades tuleks silmas pidada:

Alates järgmisest nädalast teostavad maksu- ja tolliameti ametnikud ka vaatlusi ja kontrollivad eramute ehitusobjekte, kus äritegevuse tulemusel tekib maksude deklareerimise ja tasumise kohustus.

Värk märkis, et eramuehitust tellides ja ettevõtjaga tingimusi läbi rääkides on paraku levinud olukord, kus üks osapool pakub või küsib teenust või ehitusmaterjale käibemaksuvabalt.

“Ettevõtted jätavad võimalusel eramute ehituse oma raamatupidamises tihtipeale üldse kajastamata ja arveldamine toimub sularahas või kellegi kolmanda eraisiku konto kaudu. Ettevõte kasutab aga eramu ehitusel deklareerimata tööjõudu ning saab tasu sularahas, mida omakorda kasutatakse ümbrikupalkade maksmiseks ka ametlikel ehitustöödel, näiteks riigihangetel alltöövõttu tehes,“ selgitas Värk.

Värk lisas, et huvi sularahas arveldada on tihti ka tellijate poolne lootuses saada majaehitus käibemaksu võrra odavamalt tehtud. „Ümbrikupalkade kõrval vaadatakse kindlasti ka ehituse tellijate maksude deklareerimist ja tasumist, kuna palju on juhtusid, kus eramu ehituse tellinud isikul puuduvad igasugused ametlikud sissetulekud.“

2013. aastal oli ehitusööde maht ilma alltöövõtu maksumuseta pea 2 miljardit eurot. Riigi- ja eratellimuste suhe 2012. aastal oli hinnanguliselt 60/40, eelmisel aastal jõuti tasemeni 50/50. Võimalik ehitustööde maht ilma alltöövõtu maksumuseta on 2014. ja 2015. aastal on ligi 1,8 miljardit eurot.

Ehitusregistri andmetel väljastati perioodil 6. juunist 2013 kuni 12. märtsini 2014 teatisi elamute ehituse alustamiseks kokku 544 ehitusobjektile, mille puhul eraisikutest tellijaid oli 551 (abikaasade puhul võib ühe teatise puhul kaks tellijat olla). Tellijatest 195 isikul ei olnud üldse mingit palka deklareeritud.

Maksuamet: Kui ehitad eramaja – meelespea nii tellijale kui ehitajale

21.05.2014 Tõnu Toompark

Eraisikust eramuehituse tellija (edaspidi tellija) ja ehitaja sõlmivad reeglina töövõtu-, käsundus- või võlaõigusliku lepingu, kus lepitakse kokku töö ulatus, tingimused, tähtajad, tasumine ja garantii. Lepingu olemasolu on tellijale garantiiks tööde nõuetekohaseks teostamiseks ning alus puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks. Lepingu sõlmimisele eelneb ehitaja poolt esitatav hinnapakkumine.

Maksude tasumise kohustus oleneb sellest, kas füüsilisest isikust töö tellija tellib elamuehituse äriühingult, füüsilisest isikust ettevõtjalt või ehitusmehelt, kes ei ole ettevõtja.

1. Kui ehitajaks on äriühing

Ehitustööde tellimisel äriühingutelt puuduvad füüsilisest isikust töö tellijal lisaks lepinguhinnast käibemaksu tasumise kohustusele muud maksukohustused. Kõigilt töötajatele tehtud palgaväljamaksetelt maksab maksud tööandaja ehk äriühing, ning äriühingul on kohustus deklareerida käivet kaupade ja teenuste müügilt (muidugi juhul, kui ta on käibemaksukohustuslasena registreeritud).

Juhul, kui äriühing soovib arveldada sularahas ning lepingu lõplik hind kujuneb käibemaksu võrra odavamaks, siis on üsna suur risk, et käive jääb ettevõtte poolt käibedeklaratsioonidel deklareerimata ja sularahas tehtud töötasu väljamakseid töötajatele ei kajastata tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel (edaspidi TSD). Seega sularahas arvelduste korral on risk, et riigile jäävad äriühingu poolt maksud maksmata.

2. Kui ehitajaks on füüsilisest isikust ettevõtja e FIE

FIE-st ehitajate selline tegevus on tulumaksuseaduse § 14 kohaselt käsitletav iseseisva majandus- ja kutsetegevusena, mille eesmärgiks on tulu saamine, ning makstud töö või teenustasu muutub tema ettevõtlustuluks, mida eraisikust ehitaja peab iseseisvalt deklareerima. Sellele tulult peab tasuma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning kui tegemist on käibemaksukohustuslasega, siis ka käibemaksu teenuste ja kaupade müügilt. Juhul, kui FIE soovib arveldada sularahas, siis on jällegi üsna suur risk, et nimetatud ettevõtlustulu jääb FIE-el deklareerimata ja riigile jäävad maksud maksmata.

3. Kui ehitajaks on füüsiline isik

Kui ehitaja tegevus ei vasta tulumaksuseaduse § 14 lg-s 2 sätestatud ettevõtluse tunnustele (iseseisev majandus- ja kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine), siis peab

töölepingu korral tellija deklareerima ja tasuma palga väljamaksetelt kõik maksud ja maksed;
töövõtu-, käsundus või muu võlaõigusliku lepingu korral ehitaja deklareerima ja tasuma töö- või teenustasult oma tuludeklaratsioonis tulumaksu ja tellija deklareerima ja tasuma sotsiaalmaksu ja -maksed (töötuskindlustusmakse ja ka kohustusliku kogumispensioni makse kui ehitaja on kohustatud isik).

SEB: Eesti, Läti ja Leedu eraisikulaenude portfellide arengud on olnud erinevad

21.05.2014 Tõnu Toompark

SEB Eestis kasvab kodulaenude portfell alates 2013. aasta aprillist – uusi laene antakse rohkem kui olemasolevaid tagasi makstakse. Leedus hakkas kodulaenude jääk kasvama eelmise aasta juunis, Lätis aga väheneb jätkuvalt umbes viis protsenti aastas. SEB koostatud uuest Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et arvestades laenuportfellide väga jõulist kasvu enne majanduskriisi, on laenumahu hilisem kahanemine jäänud siiski üsna mõõdukaks. Kodulaenude intressimäär on viimasel aastal enim langenud Lätis, kus ilmselt on veel ka ruumi languse jätkumisele.

Eestis vähenes kodulaenuportfell vahemikus detsembrist 2008 kuni märtsini 2013 11,1 protsenti. Arvestades portfelli neljakordset kasvu aastatel 2005-2008, on vähenemine olnud suhteliselt tagasihoidlik. Leedus kahanes eluasemelaenude jääk kokku 15,6 protsendi võrra, eelnevalt aga kasvas kuuekordseks. Lätis on kogu kodulaenude maht alates 2008. aasta novembrist vähenenud 34 protsenti, samas kui aastatel 2005-2008 kasvas portfell peaaegu viis korda. Seega kasvas kodulaenuportfell enim Leedus, tagasilöök on aga suurim olnud Lätis, kus laenumaht ka hetkel jätkuvalt väheneb.

Laenukasvu veavad eluasemelaenud. Eestis anti 2013. aasta esimesel poolel umbes 20 protsenti ning teisel poolel umbes 22 protsenti eluasemelaene rohkem kui samal perioodil 2012. aastal. Leedus on Leedu Pangaliidu andmetel 2013. aasta kodulaenude käive olnud lausa 40 protsenti suurem kui 2012. aastal. Läti eluasemelaenude uusmüük ületas 2013. aastal 2012. aasta taseme 26 protsendi võrra. Uute kodulaenude maht sisaldab ka teistest pankadest refinantseeritud laene, mistõttu uute laenude lisandumine ei tähenda siiski tingimata laenuportfelli kasvu.

“Kuna uue kodu soetamise või kodu renoveerimise otsuseid lükati majanduskriisi ajal ja järel edasi, võib arvata, et perede huvi elamistingimuste parandamise vastu kasvab. Samas ei kiirustata pikaajaliste laenuotsuste tegemisega – laenuga finantseeritakse kodu oste märksa vähemal määral kui enne kriisi. Sama võib märgata tarbimisfinantseerimises. Pered eelistavad täna tarbimiskulutusteks pigem säästa, kestvuskaupade puhul eelistatakse tarbimislaenudele järelmaksulahendusi. Pered on oma sissetulekuväljavaadetes üsna konservatiivsed, sest ollakse kogenud, et tuleviku sissetulek ei ole kunagi garanteeritud ning pole arukas seda laenu võtmise abil ette ära kasutada. Seepärast on 2014. aastal kõigis kolmes Balti riigis oodata tarbimislaenuportfelli jätkuvat kahanemist,” kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Euribori languse tõttu 2009. aastast alates on kodulaenude intressimäärad oluliselt langenud. Suurim langus toimus 2012. aastal. Euro kasutuselevõtmine Lätis 2014. aasta alguses annab alust oodata seal kodulaenude intressimäärade alanemise jätkumist. Seoses probleemlaenude suhteliselt kõrge osakaalu ja suuremate laenuriskidega võib siiski arvata, et Läti intressimäärad jäävad teiste Balti riikidega võrreldes kõrgemaks.

“Erinevad uuringud näitavad, et pered, kellel on ujuva intressiga kodulaenud, on harjunud intresside tänase, madala tasemega, mistõttu võimalik intressitõus ja seeläbi laenukulude kasv võib põhjustada ebameeldiva üllatuse. Teisest küljest on pered täna laenu võttes konservatiivsemad ja kaaluvad oma laenuvõimet põhjalikult, mis annab alust uskuda, et ka intressimäärade tõusu puhul suudetakse laenukohustusi edukalt täita,” lisas Triin Messimas.

Tartu linn ootab teateid kaunitest kodudest

21.05.2014 Tartu.ee

Tartu Tartu linnavalitsus ootab tartlastelt kuni 3. juunini teateid pilkupüüdvatest koduaedadest ja hästi hooldatud hoonete ümbrustest, mis võiksid tänavu osaleda “Eesti kauni kodu” konkursil.
Kaunitest kinnistutest võivad teada anda nii omanikud ise kui nende naabrid või teised kaaslinlased.

Tänasel istungil kinnitas linnavalitsus konkursi „Eesti kaunis kodu 2014“ hindamiskomisjoni, kuhu kuulvad maastikuarhitektid, maaülikooli ja Räpina aianduskooli esindajad ning teised spetsialistid. Konkursile esitatud kinnistute omanikega võetakse ühendust ja hindamiskomisjon läheb objekte vaatama 6. juunil.

Tiitel “Eesti kaunis kodu” antakse kuni kolmele ilusamale Tartu linna kinnistule, mille aadress, lühikirjeldus ja fotod edastatakse Eesti Kodukaunistamise Ühendusele kinnistute omanike autasustamiseks Eesti Vabariigi presidendi autasu ehk tunnusmärgiga ning avaldamiseks raamatus “Eesti kaunis kodu”.

Lisaks elamutele hinnatakse konkursil ka ühiskondlike ja ärihoonete ümbrusi.

Kõik konkursil osalejad – nii tänavused kui eelnevate aastate osavõtjad – on oodatud 8. juunil toimuvale õppeekskursioonile kaunitesse koduaedadesse Ihastes ja Tartu maakonnas. Kuna kohtade arv on piiratud, siis kaasa saavad kiiremad registreerujad.

Uus Maa alustas Tallinna kesklinnas uute büroopindade pakkumist

21.05.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös OÜ-ga Pirita Tee Development Tallinnas, aadressil Narva mnt 63 kerkiva Kadrioru Ärikeskuse üüripindade pakkumisega. Neljast ärihoonest koosnev kompleks saab olema Kadrioru piirkonna uusim ja erilisim büroohoonete ansambel.

„Pakutavad äripinnad on atraktiivsed ning esimeste potentsiaalsete üürnikega oleme alustanud läbirääkimisi,“ ütles Narva mnt 63 üüripindu vahendav Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Eike Lepp.

Arhitekt Karmo Tõra poolt projekteeritud neljast ärihoonest ja maa-alusest parklast koosnev kvartal kerkib Narva mnt ja Filmi tänava nurgale, Liivaoja elamurajooni kõrvale. Kvartal on lahendatud asümmeetriliselt, hoonetele on antud nimed vastavalt ilmakaartele.

Korpusesse SOUTH on kavandatud restoran, korpusesse NORTH esimesele korrusele aga spordiklubi. Korpuste EAST ja WEST alumistele korrustele on mõeldud kaubanduslikud äripinnad. Kõigi hoonete kõrgematel korrustel asuvad bürood. Maa-alusesse parklasse on projekteeritud autopuhastussalong.

Ehitamise ajal saab osaleda siseviimistluse ning ruumide planeerimisel. Iga pinna väljaehitamisel arvestatakse üürniku soovidega. Üürnikul on võimalus paigaldada hoone fassaadile selleks ettenähtud kohtadele oma logo ja/või nimi.

Pindade üleandmisaeg on kavandatud 2015. aasta veebruari.

narva-mnt-63

Eesti Pank karmistab augustist pankade kapitalinõudeid

21.05.2014 Eesti Pank

Eesti Pank kavatseb kehtestada kommertspankadele alates 1. augustist 2 protsendi suuruse süsteemse riski puhvri nõude, millega tõuseb Eesti pankade kapitali üldnõue 12,5 protsendini.

Eesti Pank alustas sel nädalal kapitalinõude tõstmiseks Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide teavitust vastavalt krediidiasutuste seaduses kehtestatud korrale.

Eesti Panga hinnangul on süsteemse riski puhver vajalik selleks, et maandada väikese ja avatud majanduse eripäraga kaasnevaid riske pankadele. Süsteemse riski puhvri kehtestamine ei tähenda olulisi muudatusi pankadele Eestis, sest nende kapitalitase ületab alates augustist kehtima hakkavat 12,5 protsendi taset.

„Eesti väike ja avatud majandus kujutab pankade jaoks süsteemset riski, sest välismõjude tõttu ootamatult halvenev majandusolukord võib väga kiiresti kaasa tuua laenumakseprobleeme erasektoris ja halvendada seeläbi pankade finantsseisu,“ ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Hanssoni sõnul on Eestis vaja Euroopa Liidu miinimumist kõrgemat kapitalinõuet, kuna Eesti majanduse muudab muutlikumaks nii keskmisest suurem investeeringute tase kui ka Eesti majapidamiste ja ettevõtete väiksemad säästud võrreldes Euroopa keskmisega. Riski tekitab ka panganduse suur kontsentreeritus, kuna suurt osa pangandusest ohustavad valdavalt samadest riikidest ja majandussektoritest lähtuvad riskid.

2014. aasta algusest kehtib Euroopa Liidus kommertspankadele ühtne 8-protsendiline kapitali adekvaatsuse miinimumnõue, mis on madalam kui Eestis aastatel 1997–2013 kehtinud 10 protsendi tase. Eesti Panga hinnangul ei ole määrusest tulenev nõude leevenemine Eesti pangandussektori jaoks põhjendatud, sest enamlevinud nõudest kõrgema kapitalinõude põhjuseks olnud süsteemne risk ei ole vähenenud.

Lisaks 1. augustist kehtima hakkava süsteemse riski puhvrile peavad Eestis tegutsevad pangad vastavalt esmaspäeval jõustunud krediidiasutuste seaduse muudatusele hoidma 2,5 protsendi ulatuses kapitali säilitamise puhvrit. Erinevalt teistest puhvritest piiratakse selle nõude mittetäitmisel dividendide ja juhtkonna boonuste maksmist.

Seadus võimaldab Eesti Pangal kehtestada siinsetele pankadele ka vastutsüklilise puhvri nõude juhuks, kui on vaja maandada liiga kiirest laenukasvust tekkinud riske. Vastutsüklilise puhvri nõude kehtestamist ei pea Eesti Pank selle aasta teises ega kolmandas kvartalis vajalikuks.

Eesti Pank analüüsib pangandussektori kapitalipuhvrite vajadust vähemalt kaks korda aastas Finantsstabiilsuse Ülevaate raames, mis avaldatakse aprillis ja oktoobris.

Eesti Puitmajaliit tähistab täna oma viieteistkümnendat edukat tegutsemisaastat

20.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti Puitmajaliit Viisteist aastat tagasi otsustasid 17 Eesti puitmajatootjat koonduda ühisesse erialaliitu. Tänasel päeval koondab Puitmajaliit Eesti edumeelsemaid ettevõtteid, olles arvestatav tugi oma liikmetele, tugev partner huvigruppidele ning riigiasutustele.

Eesti Puitmajaliit loodi algselt eesmärgiga taotleda ehituslube Saksamaal, kui tolle aja suurimal sihtturul hakati piirama ehituslubade väljastamist. Kui Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks kadus vajadus seniseks tegevuseks ja aastaid oli liidu peamine roll kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistamine läbi palkmajaehitaja kutsete omistamise. Lisaks tegeleti palkmajadele ühtsete kvaliteedinõuete väljatöötamise ning Euroopa tehnilise tunnustuse alusdokumentide tundmaõppimise ja tõlkimisega.

Aastatega on liidu ettevõtmised kasvanud sisuliseks ja sihipäraseks ühistegevuseks.

“Üheskoos tegutsedes oleme nähtavamad ja tugevamad,” nimetab Elari Kivisoo, Valgamaal palkmaju tootva ettevõtte AS Ritsu tegevjuht. Kivisoo, kes aastaid töötas Eesti Puitmajaklastri projektijuhina, näeb koordineeritud ühistegevuses kasu kõigile osapooltele. Ehkki omavahel ollakse konkurendid, on ehitusmahud nii suured, et koostöö tegemisest tõuseb tulu. “2009. aastal seatud suurem eesmärk – olla Euroopas juhtiv puitmajade eksportöör – on tänaseks realiseerunud ja ka liidul on selles oma roll,“ ütleb Kivisoo ja lisab, et käes on aeg uued sihid paika panna.

Kahe viimase aasta võrdluses kasvas puitmajade ekspordimaht 7,9% ehk 187,5 miljonilt eurolt 2012. aastal 202,4 miljoni euroni 2013. aastal. Absoluutnumbrite alusel tõusis Eesti aastal 2013 suurimaks puitmajade eksportijaks Euroopas.

“Meie visioon on olla mujal maailmas tuntud ja hinnatud, seda nii tootjatena kui liiduna,” kommenteerib Sven Mats, Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees. “Võib öelda, et see nii ka on. 15 aastaga on liit muutunud kui kvaliteedimärgiks, mis laieneb kõikidele liikmesettevõtetele.“

Eesti Puitmajaliit tähistab oma 15.aastapäeva ülehomme, 20.mail Eesti Vabaõhumuuseumis seminariga “Kust tuleb ja kuhu läheb Eesti Puitmaja.” Samal päeval avatakse Vabaõhumuuseumis Puitmajaliidu näitus “Eesti puitmaja – sajanditepikkune kogemus.” Näitus jääb avatuks hooajal lõpuni.

Eesti Puitmajaliit on asutatud 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999.a. Käesoleval hetkel kuulub liitu 34 ettevõtet. Eesti Puitmajaliidu liikmete müügitulu ja töötajate arv moodustab ligikaudu 50% kogu kohaliku sektori vastavatest näitajatest.

Kokkupandavaid puitmaju hakati Eestis tööstuslikult tootma 1950. aastatel metsamajandite tootmisbaasides, neid tehti nii freespalgist kui ka kilpelementidest. Tänaseks on puitmajade tootmine arenenud eraldi tööstusharuks, kus tegutseb üle 140 ettevõtte. Eesti puitmajatootjate aastakäive on ligi 245 milj eurot.

Eesti puitmajaklastrit toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Ülemiste Citysse ehitab 2,1 miljoni euroga parkimismaja Nordecon Betoon OÜ

20.05.2014 Tõnu Toompark

Technopolis Ülemiste AS ja Nordeconi ehituskontserni kuuluv Nordecon Betoon OÜ sõlmisid täna lepingu 7700 m² suuruse parkimismaja ehitamiseks Ülemiste Citysse aadressile Valukoja tn 4C. Ehituslepingu maksumuseks on 2,1 miljonit eurot. Hoone valmib 2015. aasta jaanuariks.

„Ülemiste City töötajate arv on viimase poole aastaga kasvanud 50% ja hetkel on siin pooleli ka mitu parkimisruumi ära võtvat ehitusobjekti, mistõttu on linnakus tekkinud tungiv vajadus uute parklakohtade järgi,“ selgitas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Uus 270-kohaline parkimismaja valmib juba veidi enam kui poole aasta pärast. Ühtlasi lõpevad vahepeal Dvigateli tehasehoone lammutustööd, mille asemele on samuti plaanis rajada paarisajakohaline parkimisala. Usun, et need arendused kindlasti leevendavad tänast olukorda.“

Gert Jostovi sõnul saab uuest parkimismajast ka esteetiliselt üks ilusamaid parkimiseks mõeldud hooneid Tallinnas. „Uus parkimismaja ehitatakse osaliselt ringi 1950-ndatel valminud punasest telliskivihoonest, mille Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on kuulutanud väärtuslikuks hooneks,“ märkis Gert Jostov. „Täna väga halvas seisus oleva maja fassaad renoveeritakse, hoone ehitatakse mitu korrust kõrgemaks ja siseplaneering kujundatakse parkimismajale sobivaks. Technopolis Ülemiste AS koguinvesteering objekti on 2,9 miljonit eurot.“

„Parkimismajade ehitamine on Noredcon Betoonile üks olulistest tegevusvaldkondadest ning uue lepingu sõlmimine kinnitab meie tugevat kompetentsi selles vallas,“ lausus Nordecon Betoon OÜ juhatuse liige Mait Rõõmusaar. „Me ehitame aastas keskeltläbi 3-4 parkimismaja ning omame küllaldaselt kogemusi ka keerulistes tingimustes töötamiseks. Seetõttu võtame vastu ka eesseisva väljakutse, kus parkimismaja tuleb ehitada olemasoleva hoone sisse.“

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegse linnaosa Ülemiste City suurarendaja. Linnakus tegutseb täna üle 200 ettevõtte ning seal on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Technopolis Ülemiste AS kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Soome börsifirmale Technopolis Plc.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2013. majandusaastal ligi 174 miljonit eurot ja puhaskasum 4,6 miljonit eurot. Kontsern annab tööd üle 700 inimesele.

Nordecon Betoon OÜ (http://betoon.nordecon.com/) on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud Eesti ettevõte, mis annab tööd 160 inimesele. Nordecon Betoon kuulub Nordeconi kontserni.

KredExi tagatisi vajavad eeskätt väikeettevõtted

20.05.2014 Tõnu Toompark

Kredex Sihtasutuse KredEx esindajad kohtusid täna Riigikogu majanduskomisjoni liikmetega ja tutvustasid eelmise aasta majandustulemusi ning andsid ülevaate käesoleva aasta plaanidest.

KredExi juhataja Andrus Treier sõnul jätkus eelmisel aastal KredExis aktiivne töö ettevõtete tegevuse ja investeeringute, elanike kodude soetamise ning elamute rekonstrueerimise finantseerimisel. „Töötasime välja mitmeid uusi lahendusi nii laenude, riskikapitali kui ka käenduste valdkonnas. Koos üldise majanduskliima paranemisega kasvas ettevõtete vajadus laenude kasutamiseks. Samas alanes aasta jooksul majanduskeskkonna üldine riskitase ja tihenes pankade omavaheline konkurents, mistõttu on pangad valmis tugevamaid ettevõtteid finantseerima järjest soodsamatel tingimustel. Vajadus KredExi täiendavate tagatiste järele on eelkõige alustavatel ning väikestel ja mikroettevõtetel, mis moodustavad aasta käendusmahtudest tervelt 71,3%,“ ütles Treier.

Eelmisel aastal käivitus edukalt Balti riikide ja Euroopa Investeerimisfondi poolt asutatud Balti Innovatsioonifond, mis on loodud Baltikumi kasvuettevõtete finantseerimiseks. „Aasta jooksul väljastati fondijuhtidele esimesed mandaadid ja toimuvad aktiivsed läbirääkimised erainvestorite kaasamiseks. Lisaks valmistab KredEx ette järgmist, eelkõige alustavate ja varase faasi ettevõtete finantseerimiseks mõeldud fondifondi. Nimetatud kahel fondil on oluline mõju seni suhteliselt väheaktiivse era- ja riskikapitali turu elavdamisel, luues pikaajalise aluse nii ettevõtetele vajalike investeeringute kaasamiseks kui ka investorite huvi äratamiseks siinse kapitalituru vastu.“

Treieri sõnul on elanike kindlustunde paranedes kasvanud huvi kodu soetamise ja elamute renoveerimise vastu, millest tulenevalt kasvasid KredExi eluasemekäenduste mahud 65%. „Täiendav korterelamute renoveerimiseks väljastatud soodsate tingimustega renoveerimislaen kasutati pea kogu ulatuses ära. Ka järgnevateks aastateks on ette valmistamisel kompleksne teenuste pakett korterelamute energiasäästlikumaks muutmiseks, sisaldades endas nii teavitustegevusi, toetusi, laenukäendusi kui vajadusel ka soodsatel tingimustel laenu. Nimetatud teenused aitavad oluliselt parandada elukeskkonna kvaliteeti ning toovad kaasa märkimisväärse energiasäästu,“ ütles Treier.

Sihtasutus KredEx teenis eelmisel aastal kasumit 0,9 mln eurot.

Ettevõtluse valdkonnas käendas ning finantseeris KredEx eelmisel aastal 529 ettevõtet kogusummas 55,2 mln eurot. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel kaasata täiendavat finantseerimist summas 105,2 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötab kokku 8484 töötajat ning projektide tulemusena plaanitakse luua 661 uut töökohta.

Lisaks ettevõtete toetamisele aitas KredEx möödunud aasta jooksul kodu soetada 1723 noorel perel, spetsialistil ja veteranil, kes on võtnud pankadest eluasemelaenu kokku 92,6 mln eurot, kasutades selleks KredExi käendust 12,9 mln euro ulatuses. Eelmise aasta jooksul väljastas KredEx 75 korterelamu laenukäendust kokku summas 4,7 mln eurot. Pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu kasutas 2013. aastal 99 korterelamut summas 17,5 mln eurot. Rekonstrueerimistoetus eraldati kokku 95 korterelamule kogumahus 8,3 mln eurot.

KredEx on riigi finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

1Partner Kinnisvara: majanduslangus kägistab uusi büroohooneid

20.05.2014 Tanel Tarum

Värske info Eesti majanduskasvu pöördumisest märgatavaks languseks toob kaasa korrektuurid büroopindade turul. Kui majandus ei kasva, siis väheneb ettevõtete liikumisvalmidus ja väheneb vajadus uute büroopindade rajamise järele, kommenteerib 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum äripindade turul toimuvat.

“Majanduslangus annab vihje, et kontoripindade nõudlusel on vähe võimalust kasvamiseks. Majanduslangus 1,9% annab ettevõtetele pigem signaali olla äraootaval seisukohal ja panna laienemisplaanid ootele,” leiab Tanel Tarum. “Seejuures on aga mitmete uute büroode ehitused juba käiku pandud, mitmed hooned on valminud või valmimas. Neid projekte seisma panna on võimatu.”

Nii on kinnisvarapakkumine sel aastal Tallinnas kasvamas üle 40 000 ruutmeetri. Nõudlus on aga seisakus, sest lisanduvat ettevõtete suurt massi meil kusagilt paistmas ei ole, kes ahnelt sooviksid büroopindade pakkumiste pärast võidelda.

“Kasvav pakkumine ja konservatiivset joont hoidev nõudlus annab turu juhtohjad pigem üürnike kätte, kel on vabam voli lepingutingimusi ja hindu dikteerida. Uute pindade pakkumise kasv ei ole siiski sedavõrd üüratu, et üürileandjad peaksid kõikide üürnike nõudmistega vastuvaidlemata koheselt nõus olema,” lisab Tanel Tarum.

Nii võib käesolevaks aastaks prognoosida büroopindade püsimist eelmise aasta tasemel. Atraktiivsemates asukohtades võivad hinnad protsendi-paari võrra siiski ka kerkida.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis tõusis

20.05.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,1% ja võrreldes 2013. aasta aprilliga -2,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektroonikaseadmete tootmises, samuti hindade langus toiduainete, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.

2013. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus mööbli ja puittoodete tootmises.Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2014

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Aprill 2014 – märts 2014, %	Aprill 2014 – aprill 2013, %
KOKKU	0,1	-2,3
Töötlev tööstus	0,1	-0,3
Mäetööstus	-2,9	-7,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	1,6	-18,4
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta aprilliga -2,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam põllumajandussaaduste, turba- ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid mootorsõidukite, tekstiiltoodete ja naftasaaduste hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,2% ja võrreldes 2013. aasta aprilliga -2,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam rõivaste, põllumajandussaaduste ja alkohoolsete jookide hinnad, samas tõusid keskmisest enam nahktoodete, jalatsite, puit- ja tekstiiltoodete hinnad.