Estateguru investorid teenisid esimeses kvartali 3,5 miljonit eurot, tootlus 10,43%

22.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

EstateguruKinnisvara tagatisel ühisrahastust korraldava Estateguru investorid teenisid esimeses kvartalis 3,5 miljonit eurot tulu, investeeringute keskmine intressimäär oli 10,43% ning uusi investoreid liitus 2721.

Esimeses kvartalis rahastasid investorid ühisrahastusplatvormi Estateguru kaudu uutesse kinnisvaraprojektidesse kolme kuu jooksul 20,6 miljonit eurot, sellest 11,9 miljonit eurot investeeriti kasutades automaatse investeerimise funktsiooni. “Kuigi kvartaliga liitus ligi kolm tuhat uut investorit, näitab just automaatsete investeeringute kõrge osakaal, et seniste investorite usaldus ja lojaalsus Estateguru suhtes püsib kõrge,” kommenteeris Estateguru juht Mihkel Stamm.

“Täna näeme, et eelmisel aastal välja antud laenude portfell toimib hästi. 99,4 miljoni euro suurusest algsummast on juba 33,6 miljonit tagastatud,” rääkis Stamm. Lisaks saavutas Estateguru olulise verstaposti Lätis, kus rahastatud laenude maht ületas 100 miljoni euro piiri, millest tänaseks on tagasi makstud 75 miljonit eurot.

Estateguru on juhtiv üle-euroopaline investeerimiskeskkond, mis pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laene kinnisvara tagatisel ja hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi meie ülemaailmsele investorite kogukonnale. Arendame digitaalset piirideta ökosüsteemi kinnisvaraprojektide rahastamiseks ja investeerimiseks Euroopas ning kaugemalgi. Ühendades erinevad teenusepakkujad, ettevõtjad ja investorid ühte tegevuskeskkonda, saame pakkuda midagi ainulaadset, mida teised finantsasutused ei suuda – sujuvat, piiriülest ja digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Estateguru meeskonda kuulub Helsingis, Londonis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses asuvates kontorites ligi 80 professionaali 12 erinevast rahvusest.

Luminor: 5 populaarset küsimust ja vastust kodulaenu kohta

22.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Luminor BankKodulaenu taotlemisel tekib tihtipeale mitmeid küsimusi ning vastuste leidmiseks tuleb infot otsida iseseisvalt netiavarustest või pöörduda laenukonsultandi poole. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane vastab korduma kippuvatele küsimustele ning jagab nõuandeid, mida laenutaotleja võiks silmas pidada.

Milliseid dokumente või andmeid tuleb kodulaenu taotlemiseks esitada?

„Kõige esimese sammuna tuleb esitada laenutaotlus. Pärast taotluse ülevaatamist võtab pank teiega ühendust ning küsib laenu saamiseks vajalikke dokumente,“ selgitas Rebane protsessi algust. Toetavate dokumentide hulka kuuluvad näiteks konto väljavõte, kinnisvara hindamisakt, omafinantseeringu suurus ja päritolu ning KredExi käenduse kasutamise puhul ka sihtgruppi kuulumist tõendavad dokumendid.

Teatud juhtudel võib pank andmeid veelgi juurde küsida, näiteks kui on soov laenu taotleda kaaslasega koos, siis on vajalik esitada kaastaotleja allkirjaga nõusolekuvorm. Kui taotleja on ettevõtja, võib pank küsida viimase kahe aasta sissetulekute väljavõtet, ettevõtte finantse ja muud olulist, mida kliendiprofiili hindamiseks tarvis läheb.

Kuidas pank teab, kas ma olen laenu teenindamiseks ehk tagasimaksmiseks võimeline või mitte?

Kliendiprofiili hindavad reeglid on igas pangas suhteliselt sarnased ning nende eesmärk on välja selgitada, kas inimene suudab laenu tagasi maksta või mitte. Eksperdi sõnul on laenuvõimekuse puhul kõige olulisemaks aspektiks jätkusuutlik töökoht ja tööstaaž.

„Pank analüüsib kliendilt saadud infot ja dokumente väga põhjalikult ning suuresti just nende andmete põhjal kalkuleerib ka tema sissetulekud ja kohustused. Samuti arvestab pank otsuse tegemisel positiivset likviidsust ehk vaba raha hulka pärast kohustuste ehk püsivate kulude maha arvestamist – ka selle arvelt võib laenusumma mõnevõrra muutuda.“

Kas tuleks valida annuiteetgraafik või võrdsetes põhiosades tagasimaksegraafik?

Graafiku valik sõltub suuresti kliendi võimalustest ja vajadustest. „Võrdsetes põhiosades tagasimaksegraafiku puhul on igakuine laenumakse alguses suurem. Kui aga võimalused on piisavad ja kodu soetatakse teadlikult näiteks viieks järgmiseks aastaks, tasub sellise graafiku peale mõelda, kuna selle aja jooksul makstakse rohkem tagasi laenu põhiosa ja vähem intresse,“ sõnas Rebane.

Ta lisas, et kuna kodulaenuga kaasneb mitmeid kulutusi on paljude inimeste võimalused siiski piiratud ja otsustatakse annuiteetgraafiku kasuks. „Sellisel juhul on laenu igakuine makse algusest lõpuni ühesugune, kuid tuleb arvestada, et pangale tasutakse ka rohkem intresse.“

Kuidas mõjutab omafinantseering minu laenutingimusi?

Omafinantseeringu olemasolu on märk sellest, et inimene saab valitud kinnisvara endale päriselt lubada ning on näinud selle kogumiseks vaeva. Samuti sõltub omafinantseeringust ka soetatava kinnisvara võimalik väärtus, sest suurema summaga saab omale lubada suuremat või kallimat kinnisvara.

Suurem omafinantseering võib panga jaoks tähendada küll väiksemat riski, kuid kui inimesel puudub regulaarne sissetulek, ei saa laenu siiski väljastada. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juhi sõnul tehakse otsuseid väga kaalutletult: „Väga palju sõltub kliendi profiilist ja kinnisvarast – kui inimese regulaarne töötasu on piisav ja tingimused sobivad, teeb pank suurema tõenäosusega positiivse laenuotsuse.”

Kuidas ma saan end võimalike laenu tagasimaksetega seotud raskuste eest kaitsta?

Ekspert tõi välja kaks kindlustust, mis keerulistes olukordades aitavad. „Pangad pakuvad ootamatute olukordade puhul riskide maandamiseks näiteks laenumaksekindlustust, mis katab kliendi kodulaenu kuumaksed ootamatu töötuse, raske haiguse või lapse pikaajalise haigestumise korral,“ sõnas Rebane. Selle variandi puhul saab klient ise sobiva kaitsetaseme valida, mille põhjal makstakse kindlustushüvitist.

Teine viis end ootamatuste eest kaitsta on elukindlustus – ka siin saab klient ise määrata, kui suurt osa laenust ta kindlustada soovib. Rebane tõi välja, et lisaks inimelu kaotuse, haiguse või õnnetusjuhtumi tagajärjel, kehtivad elukindlustuse tingimused ka puuduva töövõime või kriitiliste haiguste puhul. „Elukindlustusele võiks eelisjärjekorras mõelda inimesed, kes oma leibkonnas ainsana regulaarset töötasu teenivad. See aitab ära hoida olukorra, kus õnnetusjuhtumi järel peab pere olemasoleva kodu maha müüma, kuna kodulaenu edasiseks tasumiseks ei ole piisavalt raha.“

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes aastaga 3,9%

22.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , ,

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2024. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,9%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit veebruariga võrreldes eelkõige hinnalangus elektrienergiaga varustamises ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas indeksile hinnatõus kütteõlide, elektriseadmete ja kemikaalide tootmises,“ täpsustas Šokman.

Võrreldes 2023. aasta märtsiga mõjutas tootjahinnaindeksit enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning metalltoodete tootmises. Veel avaldas mõju elektroonikaseadmete tootmise ja masinate ning seadmete remondi teenuse hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnalangus 2,0% ja toiduainete tootmises 3,6%.

Ekspordihinnaindeks kasvas märtsis võrreldes veebruariga 0,4%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, naftasaadustel ning põllumajandussaadustel. Enim langesid hinnad elektrienergial, muudel mittemetalsetest mineraalidest toodetel ning kummi- ja plasttoodetel. Võrreldes 2023. aasta märtsiga vähenes ekspordihinnaindeks 4,1%.

Impordihinnaindeks langes märtsis võrreldes veebruariga 0,4%. Enim kahanesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ning kemikaalidel ja keemiatoodetel. Kõige rohkem tõusid hinnad rõivastel, põllumajandussaadustel ning puittoodetel. Võrreldes 2023. aasta märtsiga langes impordihinnaindeks 2,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Nordecon: Nordecon AS aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

22.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

NordeconNordecon AS („Selts“) (registrikood 10099962, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku 22.05.2024 algusega kell 10.00 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsisaalis Sigma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

Üldkoosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 15.05.2024 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab kell 09.00 ja lõpeb 10.00 koosoleku toimumise kohas.

Registreerimisel palume:

  • füüsilisest isikust aktsionäril esitada isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri;
  • juriidilisest isikust aktsionäri esindajal esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus) ning esindaja pass või isikutunnistus või muu isikut tõendav fotoga dokument. Juhul kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, tuleb lisaks esitada kehtiv kirjalik volikiri.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Seltsi esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud volikirja või originaalvolikirja PDF-koopia (originaalvolikiri tuleb esitada koosolekul) e-posti aadressile nordecon@nordecon.com või toimetades originaalvolikirja isiklikult kohale tööpäeviti ajavahemikus 10.00–16.00 aadressile Toompuiestee 35, 10149 Tallinn hiljemalt üldkoosoleku toimumise päeva eelseks tööpäevaks 21.05.2024 kell 16.00. Volikirja blankett, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadav Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Vastavalt Seltsi nõukogu 19.04.2024 otsusele on korralise üldkoosoleku päevakord järgmine:

  1. Seltsi 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
  2. Audiitori valimine 2024. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine.

Seltsi nõukogu teeb aktsionäridele järgmised ettepanekud:

Päevakorrapunkt 1. Seltsi 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine

1.1. Kinnitada Seltsi 2023. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne juhatuse poolt esitatud kujul.
1.2. Jaotada Seltsi kasum järgmiselt: Seltsi aktsionäridele kuuluv 2023. a majandusaasta puhaskahjum on 942 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 2 691 tuhat eurot. Katta 2023. a majandusaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum ülejäänud osas jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha.

Päevakorrapunkt 2. Audiitori valimine 2024. aasta majandusaastaks ning audiitori tasustamise korra määramine

Juhatus on kevadel 2023 viinud läbi konkursi audiitorühingu määramiseks Seltsile järgmiseks 3-aastaseks perioodiks (majandusaastad 2023–2025) ning valinud esitatud pakkumiste hulgast välja audiitorühingu KPMG Baltics OÜ kui parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkuja. Audiitor on kinnitanud vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tavale, et tal puuduvad tööalased, majanduslikud või muud seosed, mis ohustaks tema sõltumatust teenuse osutamisel.

2023. a majandusaastal on Seltsile osutanud auditeerimisteenuseid audiitorühing KPMG Baltics OÜ 2023. a sõlmitud lepingu alusel. KPMG Baltics OÜ on osutanud auditeerimisteenuseid kooskõlas eelnimetatud lepinguga ning Seltsil ei ole pretensioone auditeerimisteenuste kvaliteedi osas.

2.1. Valida 2024. aasta majandusaastaks Seltsi audiitoriks kontserni senine audiitorühing KPMG Baltics OÜ ning maksta audiitorile tasu vastavalt audiitoriga sõlmitavale lepingule.

________________________

Seltsi 2023. a majandusaasta aruandega ning sõltumatu vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinna Börsi kodulehel www.nasdaqbaltic.com.

Kõigi Seltsi korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega ja aktsionäride poolt esitatud põhjendustega päevakorrapunktide kohta koos vastavate otsuste eelnõudega, 2023. a majandusaasta aruande, sõltumatu vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmete ning päevakorraga seotud muu olulise teabega on võimalik alates 19.04.2024 tutvuda Seltsi kodulehel aadressil www.nordecon.com ja üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. Küsimusi korralise üldkoosoleku või selle päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil nordecon@nordecon.com. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse Seltsi koduleheküljel www.nordecon.com.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet Seltsi tegevuse kohta. Juhul kui Seltsi juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 19.05.2024, esitades selle kirjalikult Seltsi e-posti aadressil nordecon@nordecon.com või Seltsi asukoha aadressil: Nordecon AS, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Seltsi aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. kuni 07.05.2024, Seltsi e-posti aadressil nordecon@nordecon.com või Seltsi asukoha aadressil: Nordecon AS, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Korralise uldkoosoleku otsuste eelnoud 2024

Nordecon AS aktsionaride korralise uldkoosoleku kokkukutsumise teade 2024

Noukogu aruanne 2023

Noukogu hinnang audiitori tegevusele 2023

Nordecon: Notice of annual general meeting of shareholders of Nordecon AS

22.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , ,

NordeconThe management board of Nordecon AS (the “Company”) (registry code 10099962, address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) hereby calls an annual general meeting of shareholders, which shall be held on 22 May 2024 at 10:00 am at the Radisson Blu Hotel Olümpia conference hall Sigma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

The list of shareholders entitled to vote at the general meeting is determined on 15 May 2024 as at the end of the working day of the Nasdaq CSD Estonia settlement system.

The registration of the participants of the annual general meeting begins at 9:00 am and ends at 10:00 am at the venue of the general meeting.

For registration, please submit:

  • in case of a shareholder who is a natural person, a passport or ID card as a document of identification, the representative of the shareholder must also submit a valid power of attorney in written format;
  • in case of a shareholder who is a legal entity, a valid extract from the respective register where the legal entity is registered and which provides the basis of the representative’s right to represent the shareholder (legal representation) and the representative’s passport or ID card or any other document of identification with a photo. If the legal entity is represented by a person who is not a legal representative of the legal entity, a valid power of attorney in written format must also be submitted.

Prior to the annual general meeting, a shareholder may notify the Company of giving a proxy or cancelling a proxy by sending a respective digitally signed power of attorney or a PDF format copy of the original power of attorney (the original must be submitted at the meeting) to the e-mail address nordecon@nordecon.com or by delivering the original power of attorney in person during working days from 10:00 am until 4:00 pm to the address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn not later than by the last working day prior to the annual general meeting, i.e. by 21 May 2024 at 4:00 pm. The template power of attorney that a shareholder may use to authorize a representative is available at the Company’s website at www.nordecon.com.

Pursuant to the resolution of the Company’s supervisory board of 19 April 2023, the agenda of the annual general meeting is as follows:

  1. Approval of the Company’s annual report for the 2023 financial year and proposal for the distribution of profit;
  2. Election of the auditor for the 2024 financial year and deciding on the remuneration of the auditor.

The supervisory board of the Company makes the following proposals to the shareholders:

Agenda item No. 1. Approval of the Company’s annual report for the 2023 financial year and proposal for the distribution of profit

1.1. To approve the Company’s consolidated annual report for the 2023 financial year as submitted by the management board.

1.2. To distribute the profit of the Company as follows: the net loss attributable to the shareholders of the Company for the 2023 financial year amounts to 942 thousand euros. The retained profit of previous periods amounts to 2,691 thousand euros. To cover the net loss of the 2023 financial year on the account of the retained profit of the previous periods. To leave the retained profit of previous periods in the remaining part undistributed and not pay dividends to the shareholders. To not make any appropriations to the legal reserve or other reserves provided for by the law or the articles of association.

Agenda item No. 2. Election of auditor for the 2024 financial year and deciding on the remuneration of the auditor

The management board has carried out a competition in spring 2023 for the appointment of an audit firm for the Company for the following 3-year period (financial years 2023-2025) and has selected KPMG Baltics OÜ from the submitted offers as the best candidate in terms of quality and the price of the service. The auditor has confirmed as required by the Corporate Governance Code that it has no work, economic or other relations that would threaten its independence while rendering the auditing service.

The audit firm KPMG Baltics OÜ has provided auditing service to the Company in 2023 based on the contract signed in 2023. KPMG Baltics OÜ has provided auditing services in accordance with the aforementioned contract and the Company has no objections to the quality of the auditing service.

2.1. To elect the current audit firm of the group, KPMG Baltics OÜ, as the auditor of the Company for the financial year 2024 and to pay for the services according to the agreement to be signed with the auditor.

________________________

The 2023 annual report of the Company and the independent auditor’s report are available for review on the website of Nasdaq Tallinn Stock Exchange www.nasdaqbaltic.com.

All documents pertaining to the annual general meeting of the Company, including the draft resolutions and the reasoning of agenda items presented by the shareholders and the respective draft resolutions, the 2023 annual report, independent auditor’s report and profit distribution proposal and the written report of the supervisory board regarding the annual report and any other data to be published under the law and other relevant information regarding the agenda are available for review as of 19 April 2024 on the website of the Company at www.nordecon.com and as attachments to the stock exchange announcement on calling the general meeting. Questions related to the annual general meeting or its agenda items may be sent to the e-mail address nordecon@nordecon.com. The questions, answers, shareholders’ proposals regarding the agenda items and the minutes of the general meeting will be published on the website of the Company at www.nordecon.com.

A shareholder has the right to receive information on the activities of the Company from the management board at the general meeting. If the management board refuses to disclose the information, the shareholder may demand that the general meeting decides on the lawfulness of the shareholder’s request or may file within two weeks after the general meeting a petition to a court by way of proceedings on petition to obligate the management board to disclose the information.

Shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital of the Company may propose draft resolutions with respect to each item on the agenda not later than 3 days before the annual general meeting is held, i.e. by 19 May 2024. Proposals must be sent in writing to the Company’s e-mail address nordecon@nordecon.com or the Company’s seat at the address: Nordecon AS Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Shareholders, whose shares represent at least 1/20 of the share capital of the Company, may request that additional items be added on the agenda of the annual general meeting not later than 15 days before the annual general meeting is held, i.e. by 7 May 2024. Requests must be sent in writing to the Company’s e-mail address nordecon@nordecon.com or the Company’s seat at the address: Nordecon AS Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

Draft resolutions shareholders meeting 2024

Notice of annual general meeting of shareholders of Nordecon AS 2024

Report of the Supervisory Board 2023

Supervisory board evaluation of auditor 2023

Nordecon: Audited annual report 2023 and profit allocation proposal

22.04.2024
Sildid: , , , , , , , ,

NordeconThe council of Nordecon AS approved on 19 April 2024 the consolidated audited annual report and profit allocation proposal for the year 2023. The council decided to present the annual report and profit allocation proposal as prepared by the management for the approval of the general meeting of shareholders.

The net loss attributable to the shareholders of Nordecon AS for the 2023 financial year amounts to 942 thousand euros. The retained profit of previous periods amounts to 2,691 thousand euros. To cover the net loss of the 2023 financial year on the account of the retained profit of the previous periods. To leave the retained profit of previous periods in the remaining part undistributed and not pay dividends to the shareholders. To not make any appropriations to the legal reserve or other reserves provided for by the law or the articles of association.

The annual report that contains auditor’s report and profit allocation proposal for 2023 is attached to this announcement and made available on Nasdaq Tallinn Stock Exchange’s web page www.nasdaqbaltic.com and Nordecon’s web page www.nordecon.com. The annual report can also be read at location on Toompuiestee 35, 10149 Tallinn.

There were no significant adjustments made in audited annual report compared to the preliminary 12 month interim report published on 8 February 2024. According to international financial reporting standards, the consolidated statement of comprehensive income in the report also separately presents the revenues and expenses from continuing operations, and the presentation of the statement of comprehensive income has been accordingly revised for the comparative period. The activity of companies sold at the end of November 2023 is classified as discontinued operations.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2023 was 278 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 560 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Nordecon_annual_report_2023

Maa-amet: 2023. aastal haritava maa hinnad valdavalt tõusid

19.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , ,

Maa-ametHaritava maaga tehti 2023. aastal 1067 ostu-müügitehingut ning võrdluses 2022. aastaga on tehingute arv vähenenud neljandiku võrra. Tehingute koguväärtus moodustas 2023. aastal 80,5 miljonit eurot, mis tähendab, et aastaga on koguväärtus vähenenud 20,5 miljonit euro võrra.

Tehingu osapoolte profiilis on näha jätkuvat trendi haritava maa turu koondumisel juriidiliste isikute kätte. Nii eraisikud kui ka riik müüsid haritavat maad 2023. aastal mõnevõrra rohkem. Ostjatest moodustavad endiselt valdava enamuse juriidilised isikud, kuid teist aastat järjest on kasvanud ka eraisikute osakaal.

Tehinguaktiivsuse poolest paistavad silma Lääne-Viru, Tartu, Harju ja Pärnu maakond, kus tehti vastavalt 105, 101, 99 ja 96 tehingut. Madalaima tehingute koguarvuga piirkonnad olid Hiiu ja Valga maakond, kus tehti vastavalt 18 ja 26 tehingut. Tehingute koguväärtus oli kõrgeim Harju, Järva, Tartu ja Lääne-Viru maakonnas, kus see oli vastavalt ligikaudu 15, 9, 8 ja 8 miljonit eurot.

Haritava maa hektari mediaanhind oli 2023. aastal 6500 eurot ning aastane hektari hinnakasv on seejuures ligikaudu 23%.

Möödunud kahel aastal on haritava maa hinnakasv märkimisväärselt kiirenenud ning viie aasta tagusest ajast püsib hektari mediaanhind koguni 90% võrra kõrgemal. Aastases võrdluses on ainult Valga maakond, kus hektari mediaanhind on madalam kui eelnenud aasta tase. Hektari mediaanhind oli kõrgeim Põlva maakonnas, olles 8000 eurot. Mediaanhinna aastane kasv on suurim Lääne maakonnas, kus see oli 40%. Boniteedist lähtuvalt olid müügiks kõige paremad põllumaad Lääne-Viru ja Järva maakonnas, kus müüdud haritava maa kaalutud keskmine reaalboniteet oli vastavalt 49 ja 47 (perspektiivne boniteet 51 ja 52). Üle keskmise maid müüdi veel Jõgeva, Viljandi ja Tartu maakonnas. Põllumaa saab kõige odavamalt kätte Hiiu maakonnas, kus hektari mediaanhind oli 3019 eurot.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Eesti plaanib loobuda maa tootmisest kõrvale jätmise nõudest

19.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , ,

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumEuroopa Komisjon pani kokku paketi ettepanekutest, kuidas lihtsustada põllumajandustoetuste tingimuslikkuse nõudeid, mis oma keerukuses on ka Eesti põllumajandussektorile muret valmistanud.

Nendest ettepanekutest olulisim on võimalus loobuda maa tootmisest kõrvale jätmise nõudest, kui liikmesriik rakendab ökoala toetust. Eestis on ökoalade toetus olemas ja see võimaldab ühena esimestest rakendada muudatust juba 2024. aastast. Taotlejatele on toetusskeemiga liitumine vabatahtlik.

Muudatuste eelduseks on Euroopa Liidu taseme kokkulepe, mis loodetavasti saavutatakse aprilli lõpus või mai alguses. Kui muudatuste pakett võetakse vastu praegusel kujul, siis ei pea põllumehed alates 2024. aastast täitma tingimuslikkuse süsteemi nõuet HPK 8.1 ehk maa tootmisest kõrvale jätmise nõuet. Teistes HPK 8 nõuetes, nagu näiteks maastikuelementide säilitamine, karuputkest teavitamine ja hekkide pügamise keeld, muudatusi ei ole ja neid tuleb endiselt järgida.

„Peame elurikkusele suunatud tegevusi jätkuvalt väga olulisteks, kuid leian, et keskkonnaeesmärke saab täita ka ilma senise keerukuseta. Seetõttu otsustasime loobuda baastaseme nõudest ja kutsume põllumehi üles liituma hoopis ökoalade toetusskeemiga, mis on oma sisult oluliselt ambitsioonikam,“ selgitas ametist lahkuv regionaalminister Madis Kallas.

„Nagu mujal Euroopas, nii on ka Eestis põllumajandustootjate ees seisev suurim katsumus mõista ja kaasa minna põllumajanduspoliitika meetmete üha keerulisemaks muutumise ja sellega kaasneva järjest suureneva halduskoormusega. Kõne all olev HPK nõue on üks põllumeeste seas enim nõutust tekitanud nõuetest ja meie ootus on see, et suunda lihtsustamisele ja liigsete kohustuste vähendamisele hoitakse ka edaspidi,“ lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot.

„Põllumeeste organisatsioonid on esitanud ka muid ettepanekud, mis aitaksid põllumajanduse keerulist olukorda leevendada. Mul on hea meel tõdeda, et mitu põllumeeste välja pakutud ettepanekut on juba töös või viiakse ellu lähitulevikus,“ rääkis minister.

Maa tootmisest kõrvale jätmise nõudest loobumine väga lühikeses ajaraamis toob kaasa pindala- ja maaelu arengu loomatoetuste taotlusperioodi alguse edasilükkumise. Täpsem info vastuvõtu alguse kuupäeva kohta avaldatakse hiljemalt 24. aprillil PRIA kodulehel. 2024. aastal algab taotlemisperiood hiljemalt 20. mail ja kestab 15. juunini.

Suur elamispindade turuülevaade – kevad 2024

19.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Tõnu ToomparkMajandusprognoosid on endiselt astumas väikeste sammudega negatiivsuse suunas, kuid enam on kindlust, et pikaks veninud majanduslangus võiks aasta teises pooles lõpuks ometi piiri peale saada. Elamispindade turg ei ole majandussurutisest mööda vaadanud ja omad selged mõjud on nii tehingutes kui hindades.

2024. a kevadine suur elamispindade turuülevaade vaatab olulisemaid makro-prognoose ja nende mõju elamispindade turule. Olulise teemana heidab analüüs pilgu, kuidas liigub intressimäär ja mis on ootused euribori edasiste liikumiste osas.

Detailsemalt vaatab elamispindade turuülevaade korterite turgu, sealseid tehinguid ja hindu ning ostujõudu. Lisaks põhjalikum pilk nii uusarenduste turu pakkumisele, müügile ja hindadele, turu tasakaalunäitajatele ning üüriturule.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Teams’i, Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 30.05.2024 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Merko: Lepingu sõlmimine päikeseelektripargi ehitamiseks Lätis, Vārme vallas

19.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , ,

18. aprillil 2024 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv PS MB.MEE ja SIA SP Venta, mille ainuomanik ja projektifinantseerija on UAB Ignitis Renewables, lepingu päikeseelektripargi ehitamiseks Lätis, Kuldīga maakonnas, Vārme vallas.

Tööd hõlmavad päikesepaneelide, alalisvoolu koguvõimsusega 93,5 MW, 18 keskpinge alajaama, 232 ühenduskilbi, kiirgusandurite ja ilmajaama paigaldamist ning juurdepääsuteede, drenaažisüsteemide ehitamist, keskpingekaabelduse ehitamist ja ühendamist, päikeseelektrijaama katsetamist ja kasutuselevõttu.

Lepingu maksumus on ligikaudu 20 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2025. aasta augustis.

PS MB.MEE on ühisettevõte, mille on asutanud SIA Merko Būve juhtivpartnerina ja AS Merko Ehitus Eesti, mõlemad AS Merko Ehitus kontserni 100% tütarettevõtted.

Novira Capital avas Riia südalinnas 70 miljonit maksnud ärikvartali

19.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Novira CapitalEesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas uus, 70 miljonit eurot maksma läinud A-klassi ärikvartal Novira Plaza.

Novira Capitali juhi Arle Mölderi sõnul on tegemist üldse ühega vähestest kaasaegsetest büroohoonetest Riia kesklinnas, mille muudavad omakorda ainulaadseks nutikad arhitektuurilahendused, põhjalikult läbimõeldud sisekujundus ja tipptasemel viimistlusmaterjalid. “See projekt on ainulaadne nii oma sisult kui vormilt ning tõeliselt heas asukohas, sest vahetus läheduses on Riia vanalinn, ühistranspordisõlmed, hotellid ja restoranid ning rajatav Rail Balticu raudteejaam,” kirjeldas Mölder, kelle sõnul tagab keskne asukoht mugava ligipääsu nii jalakäijatele, jalgratturitele kui ka autojuhtidele.

“Meil on väga hea meel, et valisite selle projekti elluviimiseks Riia. See on väga hea asukoht, kuna järgmistel aastatel on kavas palju uusi arendusprojekte, näiteks Rail Baltic, mis ühendab Balti riigid Euroopaga. Soovin ärile kasvu ja arengut ning et töö kulgeks alati sujuvalt,” õnnitles ärikeskuse avamisel arendajat Riia linnapea Vilnis Kirsis.

Uue ärikvartali rentnike hulgas on mainekad ettevõtted nagu PwC Latvia, Eversheds Sutherland Bitāns, Wolt Latvia, GoCardless, Zalaris ja paljud teised. Riia Novira Plaza vastab rahvusvahelisele LEED jätkusuutliku projekteerimis- ja ehitusstandardi kuldtasemele ning energiasäästlikul hoonel on ka mitmed rohealad.

Kokku enam kui 25 tuhande ruutmeetri suuruse ärikeskuse kahel maa-alusel korrusel on parkla 250-le autole, esimesele korrusele on kavandatud kauplused ja restoranid ning teisest seitsmenda korruseni büroopinnad. Muuhulgas on Novira Capital ja Evernord järgmise ühisprojektina alustanud Tallinna südalinna, Tartu mnt 15 kinnistule uue 16-korruselise kortermaja Stellar rajamist.

Evernord on investeerimis- ja varahaldusettevõtete grupp, mis tegutseb Leedus, Lätis ja Eestis. Evernordi gruppi kuuluvad finantsvahendusettevõte Evernord ja varahaldusettevõte Evernord Asset Management, mis haldavad üle 250 miljoni euro klientide vara.

KV.EE kinnisvara-podcast: luksuskinnisvaraturg keskendub kohalikele

19.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

KV.EE kinnisvara-podcasti 84. osas on külas Christie’s International Real Estate Signature tegevmaakler Ebe-Kai Mutso. Räägime luksuskinnisvaraturust, selle arengutest. Küsimusi esitab ja saadet juhib kinnisvarakonsultant ja koolitaja Tõnu Toompark.

Saate alguseks proovime ära defineerida, mis on luksuskinnisvara. Päris hästi see ei õnnestu, kuid olulised märksõnad toome välja, mis aitavad vara luksuslikkust määrata nii läbi maksumuse, asukoha kui muude omaduste.

Teise teemana käsitleme luksuskinnisvara ostjaid ja -müüjaid. Arutame, kust ostjad-müüjad tulevad ja millised on nende ühised parameetrid. Puudutame ka luksuskinnisvara soetamist üürileandmiseks.

Põgusalt käsitleme luksuskinnisvara müümise spetsiifikat ja luksuskinnisvaraturu osakaalu elamispindade turul ning tehingute finantseerimist.

Saate lõpuks annab Ebe-Kai Mutso mõned omad nõuanded ja soovitused luksuskinnisvaraturu osalistele.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Swedbank: Muutunud eluasemelaenuturg mõjutab inimeste eelistusi kinnisvara soetamisel

19.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

SwedbankEuroopa keskpank jättis aprillis intressimäärad langetamata, kuid see oli ka ootuspärane. Küll aga on turgudel suured ootused, et keskpank teeks intressimäärade langetamisega algust juunikuus. Seejärel peaks tasapisi allapoole tulema hakkama ka enamike kodulaenu aluseks olev kuue kuu euribor. Eluasemelaenuturule hakkavad need muutused aktiivsust tagasi tooma aga tasapisi, sest inimeste kindlustunde taastumine võtab aega. Laenuturg püsib aga stabiilne, kodulaene võetakse ja kinnisvara soetatakse, teatud muutused on aga toimunud põhjustes ja eelistustes.

Kodulaenu eest ostetakse kodusid

Kuivõrd kodulaenu kuumaksed moodustavad sissetulekust arvestatava osa, siis kaaluvad inimesed selle võtmist veelgi hoolikamalt läbi, eriti üldise hindade tõusu valguses. Väljastatud kodulaenude mahud näitavad, et need otsused siiski sünnivad ja see on ka igati mõistlik. Kuigi praegu on euribor suhteliselt kõrge ja seeläbi ka laenu kuumaksed suuremad, näitavad prognoosid, et euribor hakkab langema, muutes ka laenumaksed tasapisi taas väiksemaks. Samas on selge, et mõne aasta tagune aeg, mil euribor oli 0% või suisa miinuses, niipea tagasi ei tule. Parem on seda üldse mitte oodata. Kodulaen võetakse seejuures aga mitmekümneks aastaks ja selle perioodi sisse jäävadki majanduse erinevad tsüklid ja intresside määrad. See tähendab, et niivõrd pikaajalise mõjuga otsuse tegemisel ei mängi lühemad intresside ühes või teises suunas muutumise perioodid nii suurt rolli. Küll aga mõjutavad kõrgemad intressid seda, mis põhjusel kinnisvara soetatakse ja pigem ostetakse kinnisvara praegu just kodu omamise eesmärgil. Oluliselt on vähenenud kinnisvara ostmine investeeringuks ja välja üürimiseks.

Hinnas on korterid

Laenu kallinemise valguses on toimunud väiksed muutused ka kinnisvara tüübi eelistustes. Pigem on praegu hinnas korterid ja veidi vähem ostetakse era- ja paarismaju ning ridaelamubokse. Laenuturul on oluliseks märksõnaks kinnisvara taskukohasus, ehk rahaline võimekus kinnisvara soetada. Näiteks Tallinna kohta saab öelda, et see kukkus põhja eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid on nüüd hakanud sealt tasapisi välja tulema. Varasemate aastatega võrreldes on üldine taskukohasus aga oluliselt madalam ja suured käärid on siin tekkinud uute korterite ja järelturu korterite vahel. Järelturu korterite taskukohasus ei ole kiita, kuid enamikele majapidamistele on need siiski taskukohased. Samal ajal jäävad uued korterid enamike inimeste jaoks rahaliselt kättesaamatuks.

Kui võrrelda järelturu kinnisvara hindasid netopalgaga, siis 2021–2022. aastatel on see vahe oluliselt kasvanud. Kuigi eelmisel aastal hakkas see taas vähenema, on see kõrgem kui veel aastatel 2014–2020. See tähendab, et netopalga eest saab lubada väiksemat eluaset.

Samas aga, vaatamata sellele, et kinnisvara taskukohasus on langenud, ei ole kasvanud nende inimeste hulk, kes on laenumaksetega hätta jäänud. Swedbanki eluasemelaenu klientidest on 70 protsendil laenumaksed kasvanud aastases võrdluses kuni 100 eurot kuus ja vaid 8 protsendil on see tõusnud üle 250 euro. Inimesed on teinud pere eelarvetes vastavaid muudatusi ning selle tulemusel on viivistes olevate laenude osakaal jätkuvalt väga madal.

Ruutmeetrite asemel ostetakse tube

Seoses sellega, et üüriinvestoreid on kinnisvaraturul jäänud vähemaks, on vähenenud nõudlus ka väiksema tubade arvuga korteritele. Kuna pigem ostetakse kinnisvara kodu omamise eesmärgil, siis eelistatakse vähemalt kolmetoaliseid kortereid. Nagu kirjeldas Merko Kodud juhatuse liige Indrek Tarto Swedbanki taskuhäälingus kinnisvara turul valitsevat olukorda, siis tingituna laenu hinnast ja soovist siiski kodu omada, on eelkõige hakatud ostma tube, mitte ruutmeetreid. See tähendab, et eelistatud on küll kolmetoalised korterid, kuid ruutmeetreid on neis kolmetoalise kohta pigem vähe.

Lisaks sellele on toimunud muutus ka selles, et pildi järgi enam kortereid ei osteta. Kui laen oli soodsam, müüdi korterid enamasti välja juba enne, kui kortermaja üldse ehitama hakati. Täna ostetakse aga valmis toodet, inimene saab enne ostu füüsiliselt kohal käia ja valida kohapeal ka mitme korteri vahel.

Hepsor: Hepsor AS-i auditeeritud majandusaasta aruanne 2023

19.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Hepsor AS-i juhatus on koostanud 2023. aasta majandusaasta auditeeritud aruande. Võrreldes 14. veebruaril 2024 avaldatud auditeerimata majandustulemustega ei ole auditeeritud aruandes finantstulemuste osas olulisi erinevusi.

Hepsori 2023. aasta konsolideeritud müügitulu ulatus 41,1 miljoni euroni ja puhaskasumiks kujunes 3,5 miljonit eurot (sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa 1,2 miljonit eurot).

Lõppenud arendusprojektid – 2023. aasta jooksul anti klientidele üle kokku 274 uut kodu (asjaõiguslepingute arv) Paevälja hoovimajade ja Lilleküla Kodude projektist Tallinnas ning Kuldigas Parks, Mārupes Dārzs ning Strēlnieku 4b projektides Riias. Kuldigas Parks projektis said aasta lõpuga kõik kodud müüdud.

Ärikinnisvara osas müüsime teises kvartalis Riias asuva Ulbrokas 30 kinnistu koos Hepsori poolt arendatud StokOfiss 30 ärihoonega ning Tallinnas asuvad Tooma tänava kinnistud. Lisaks valmis teise kvartali lõpuks Tallinnas rohelise mõtteviisiga Grüne Maja, mille viimased pinnad anti perioodi lõpuks üürnikele üle. Büroohoone on neljanda kvartali lõpu seisuga 100% üürilepingutega kaetud. Sidusettevõttena kajastatud Büroo 113 puhul pidi Hepsor septembri alguses üürniku poolse üürilepingu rikkumise tõttu üürilepingu ühepoolselt üles ütlema, mille tulemusena vabanes ca 3 500 m2 äripinda. Büroo 113 kontekstis oleme keskendunud läbirääkimistele uute üürnikega, huvi ja läbirääkimiste hulk on igati arvestatav. Paralleelselt on pooleli kohtuvaidlus endise üürnikuga.

Ehituses ja müügis olevad arendusprojektid – 2023. aastal  on Hepsoril ehituses neli elukondlikku arendusprojekti kokku 329. korteriga – Ojakalda Kodud (101 korterit) ja Manufaktuuri 7 (150 korterit ning 453 m2  äripinda) Tallinnas ning Nameja Rezidence (38 korterit) ja Annenhof Majas (40 korterit) Riias. Nende projektide valmimine on plaanitud 2024 aastasse ning enamus müügitulu kajastatakse samuti 2024. aastal, kuid võlaõiguslikke lepinguid ja kirjalikke broneeringuid oli nimetatud nelja projekti peale sõlmitud 31. detsember 2023 seisuga 135-le korterile (41%).

Uued projektid Tallinnas ja Riias – Hepsor omandas augustis 2023 uued kinnistud Lätis soetades 50% SIA “Riga Properties 4” osadest. Eesmärk on Riia lähistel Dreilini piirkonnas asuvatele kinnistutele arendada etapiviisiliselt 40 000 m2 äripindasid. Kinnistud asuvad atraktiivses piirkonnas, kus juba paiknevad IKEA kauplus ja SAGA ostukeskus.

Hepsor AS 50%-line tütarettevõte Hepsor VT49 OÜ omandas novembris 2023 kaks kinnistut Harju maakonnas Rae vallas. Ostetud kinnistutel on olemas detailplaneering, mis lubab sinna rajada 4 500 m2 üüritava pinnaga ärihoone.

Hepsor Kanadas – Hepsor alustas oma Kanada ärisuuna arendamisega 2022. aasta kevadel pärast Venemaa sõjalise sissetungi algust Ukrainasse eesmärgiga leida uusi kasvuvõimalusi ning hajutada praeguste koduturgudega seotud geopoliitilisi riske. Kahe aastaga on Kanadas ülesehitatud äri alustamiseks vajalik koostöövõrgustik alates juriidilistest- ja finantsnõustajatest ning lõpetades pankade, turuanalüüsi- ning maaklerettevõtetega ning tehtud kaks investeeringut Toronto kinnistutesse aadressidel 3406-3434 Weston road ja 164 – 168 Isabella street. Eesmärk on ostetud kinnistuid väärindada, mis võtab eelduslikult aega 2-2,5 aastat.

Kokkuvõte ja tulevikuvaade
Kontsernile tervikuna oli 2023. aasta kasumlik vaatamata jätkuvalt keerulisele majanduskeskonnale ning kõrgel püsivatele intressimääradele.

2024. aastal soovime alustada vähemalt kolme uue projekti ehituse ja müügiga. Lätis plaanime alustada kahe projekti ehituse ja müügiga – Ulbrokas 34 ärihoone üüritava pinnaga ca 9 000 m2 ja  Zala Jugla projekt 105 uue koduga. Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis, kavandame järgmise etapi ehitust ja müüki aadressil Manufaktuuri 5. Rekonstrueerime endise Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku peahoone A energiklassi hooneks, kuhu rajame äärmiselt omanäolised kõrgete lagedega ning maakütte- ja jahutusega energitõhusad kodud ja äripinnad. Projekti müügiga startisime 2024 I kvartalis.

Oleme Hepsoris endiselt mõõdukad optimistid ning vaatame kinnisvaraäri kui pikaajalist protsessi. Soovime projekte käivitada ja arendada, analüüsides riske ning võimalusi, alati üle turutsüklite.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes 31.12.2023 31.12.2022
     
Varad    
Käibevarad    
Raha ja raha ekvivalendid 7 604 3 754
Nõuded ja ettemaksed 1 544 1 731
Lühiajalised laenunõuded 311 0
Varud 77 439 69 760
Käibevarad kokku 86 898 75 245
Põhivarad    
Materiaalne põhivara 162 232
Immateriaalne põhivara 4 7
Finantsinvesteeringud 2 005 2
Investeeringud sidusettevõtetesse 0 1 086
Pikaajalised laenunõuded 1 729 1 766
Muud pikaajalised nõuded 203 30
Põhivarad kokku 4 103 3 123
Varad kokku 91 001 78 368
Kohustised ja omakapital    
Lühiajalised kohustised    
Lühiajalised laenukohustised 40 600 22 565
Lühiajalised rendikohustised 40 46
Võlad tarnijatele, muud võlad ja ettemaksed 9 808 7 061
Lühiajalised kohustised kokku 50 448 29 672
Pikaajalised kohustised    
Pikaajalised laenukohustised 16 305 26 015
Pikaajalised rendikohustised 29 68
Muud pikaajalised kohustised 2 058 2 290
Pikaajalised kohustised kokku 18 392 28 373
Kohustised kokku 68 840 58 045
Omakapital    
Aktsiakapital 3 855 3 855
Ülekurss 8 917 8 917
Reservkapital 385 0
Jaotamata kasum 9 004 7 551
Omakapital kokku 22 161 20 323
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 20 993 19 866
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku 1 168 457
Kohustised ja omakapital kokku 91 001 78 368

Konsolideeritud koondkasumi aruanne

tuhandetes eurodes 2023 2022
Müügitulu 41 135 12 870
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) -34 067 -11 096
Brutokasum 7 068 1 774
Turustuskulud (-) -576 -446
Üldhalduskulud (-) -1 472 -1 095
Muud äritulud 166 70
Muud ärikulud (-) -152 -68
Ärikasum 5 034 235
Finantstulud 1 192 1 889
Finantskulud (-) -2 746 -787
Kasum enne tulumaksu 3 480 1 337
Tasumisele kuuluv tulumaks 0 -6
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 3 480 1 331
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 1 185 1 396
    Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 2 295 -65
   
Koondkasum/-kahjum  
   
Omanikuvahetusega seotud muutused 286 -26
Varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus -2 053 10
Aruandeperioodi  muu koondkasum/-kahjum -1 767 -16
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa  muu koondkasumis/-kahjumis -58 -434
    Vähemusosalusele kuuluv osa  muu koondkasumis/-kahjumis -1 709 418
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum 1 713 1 315
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis 1 127 962
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis 586 353
Kasum aktsia kohta
    Tava (eurot aktsia kohta) 0,31 0,36
    Lahustatud (eurot aktsia kohta) 0,31 0,36

Hepsor AS-i auditeeritud aastaaruanne 2023 on lisatud sellele teatele ning aruandega saab tutvuda ka Hepsori kodulehel: https://hepsor.ee/investorile/aktsia/aruandedjaesitlused/.

Aastaaruanne esitatakse kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule.

Hepsor_2023_EST

Üürikoolitus toimub Kinnisvarakoolis 25/04/2024

19.04.2024
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Üürikoolitus toimub 25/04/2024. Tõnu Toompark, Karl Märka, Evelin Org ja Evi Hindpere jagavad teadmisi üüriäri majanduslikest aspektidest, üürivõlast, lühiajalisest üürimisest ning üüriäri juriidilistest aspektidest.

Koolitusele on oodatud osalema:

  • eraisikud, kes annavad eluruume üürile;
  • väikeinvestorid, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid, kes vahendavad üüripindu eluruumide omanike ja üürnike vahel;
  • kinnisvara omanikud, kes soovivad oma kinnisvara üürile anda;
  • investorid, kes soovivad laiendada oma üürikinnisvara äritegevust.

Üürikoolitus toimub 25/04/2024 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ
1 2 3 … 1,437 1,438 1,439
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus