Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus Maa alustas uute korterite müüki Tallinnas Kreutzwaldi tänaval

25.06.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös AS-ga TTP Tallinna südalinnas, Kreutzwaldi tänaval kõrge kvaliteedi ja avarate planeeringutega korterite müüki. Pakkumisel on 16 korterit, mille üldpinnad on vahemikus 52,8-132,4 ruutmeetrit.

Meelis Pressi Arhitektuuribüroos projekteeritud äri- ja kortermaja Kreutzwaldi 3 on seitsmekorruseline ja koosneb kahest, omavahel ülemisi korruseid pidi ühendatud hoonemahust. Esimesel korrusel asuvad äripinnad ning teisest seitsmendani korterid. Viimane korrus on tagasiastega, tänu millele kuuluvad sealsete korterite juurde ka avarad terrassid. Parkimine on viidud maja alla, mis võimaldas tagahoovis kujundada mõnusa puhkeala.

Olenemata üldpinnast on korterites avarust ja valgust, mille tagavad keskmisest kõrgemad laed ning maast laeni aknad. Elamispindu planeerides on püütud vältida tüüpsust – nii on ruumide paigutus põnev, samas ökonoomne. Korterite siseviimistluses saab valida mitme kvaliteetse paketi vahel.

Maja on valmis ning inspiratsiooni oma tulevase kodu kujundamiseks saab näidiskorterist.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Buum: Kas riiklikud üürimajad aitavad üürnikke?

25.06.2014 Tõnu Toompark

Raadio Kuku/Raadio1 saates Buum on külas Tõnu Toompark Kinnisvarakoolist, kelle käest küsime, mida arvata ikka ja jälle üleskerkivatest plaanidest asuda Eesti üüriturgu “remontima” riiklike või munitsipaal-üüripindade pakkumisega.

Saadet alustame aga uudistega:

Vene börsid jõudsid tagasi Ukraina kriisi eelsele tasemele
Kreisid ajad Dubai börsil
Aktsiate esmapakkumised USA börsil ületavad dot-com buumi aegset
Eesti on “hea südamega riikide” edetabelis 34. kohal, vt

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: Hinnatõusu on vedanud väikeste korterite hinnad

25.06.2014 Tõnu Toompark

Suurim arv tehinguid tehakse 2-toaliste korteritega. Kahetoaline korter on likviidne kaup, mida paljud suudavad endale võimaldada. Seetõttu on turutrende hinnates hea vaadata, kuidas käitub selliste korterite hind.

Tallinna-Tartu 2-toaliste korterite hinnad liiguvad sirgjooneliselt tõususuunas – seda analoogselt ka muu suurusega korterite hindadele.

Võrreldes 2009. aasta hinnapõhjaga on Tallinna 2-toalise korteri keskmine ruutmeetrihind kerkinud tänaseks 65%. Tartus on vastav näitaja 58% ja Pärnus kõigest 11%. Kui Tallinna-Tartu korterite hüperaktiivsed hinnad vajaksid rahustamist, siis Pärnu loid turg võiks küll pisut erksam olla.

Tähelepanu väärib, et keskmisest hinnatõusust ja 2-toaliste korterite hinnatõusust on kiiremini kerkinud just nimelt väikeste ühiselamutubade ja ühetoaliste korterite ruutmeetrihinnad. Suuremate korterite keskmised hinnad on kerkinud oluliselt aeglasemalt.

Nii võime tõdeda, et senise kiire hinnatõusu taga on paljus olnud väikeste korterite hindade kerkimine. Seda sektorit on tõususuunas vedanud kerkinud palgad, mis on uutele ostjatele avanud tee kinnisvaraturule. Samuti on väikesed korterid investoritele meelepärane kaup, mis võimaldab küll enamate üürnikega asju ajades teenida keskmisest kõrgemat rahavoolist tootlust.

41-55 m2 suuruste korterite tehingute maksumus, €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Ajaloorubriik: Pelgulinna Vaniku tänava lugu

23.06.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv sajakonna meetri pikkune Vaniku tänav algab Preesi tänavast ja lõpeb Sõle tänavas. Vaniku tänavalt algab Aarde tänav. 1930. aastatel rajatud tänav kandis esialgu Pärja tänava nime.

Kuna sarnane tänav asub ka Nõmmel, anti Pelgulinna tänavale 25. septembril 1959 Vaniku nimi. Suurema osa tänava hoonestusest moodustavad enne Teist maailmasõda ehitatud paarismajad.

Vaniku tänava majade ehituslugu:

Vaniku 1 ja 3 – 1930. aastate lõpus.
Vaniku 5 ja 7 – 1938. aastal.
Vaniku 9 ja 11 – aastatel 1937-1939.
Vaniku 13 – fassaadiga Sõle tänava poole jääv viiekordne ühiselamu ehitati 1963. aastal.

Vaniku 9

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: Kas olla üürileandja eraisikuna või ettevõtte kaudu?

21.06.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Vahe eraisikuna või ettevõtjana üürileandjaks olemises seisneb palju maksustamises. Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda tulumaks.

Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid.

Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja eraisiku tarbimisse.

Samuti võimaldab üürikorteri “ettevõttes hoidmine” kanda kuludesse kõik üürikorteriga seotud kulud – remondifondist maamaksuni ja sealt edasi näiteks kindlustuseni.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Olulise osaluse muutus

21.06.2014 Tõnu Toompark

16.06.2014 omandas Gamma Holding Investment OÜ kokku 11 456 Arco Vara AS-i aktsiat.

Aset leidnud tehingute tulemusena ületab Gamma Holding Investment OÜ-le kuuluvate Arco Vara AS-i hääleõiguslike aktsiate hulk 10% piirmäära.

Lähtuvalt väärtpaberituruseaduse §-st 186 on börsiemitendil kohustus teavitada börsi olulise osaluse muutumisest.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Mais tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõus jätkus

20.06.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta mais võrreldes aprilliga 0,7% ja võrreldes 2013. aasta maiga -0,5%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas mais võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning toiduainete tootmises ja puidutöötlemises, samuti hindade langus mäetööstuses.

2013. aasta maiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus toiduainete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, mai 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Mai 2014– aprill 2014, %	Mai 2014 – mai 2013, %
KOKKU	0,7	-0,5
Töötlev tööstus	0,3	-0,5
Mäetööstus	-3,7	0,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	7,7	-1,0
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,4	1,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ja võrreldes 2013. aasta maiga -2,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid mais keskmisest enam elektrienergia, turba- ja keemiatoodete hinnad, samas langesid metallide, jookide ja mootorsõidukite hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta mais võrreldes aprilliga 0,2% ja võrreldes 2013. aasta maiga -1,4%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid mais keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste,ja rõivaesemete hinnad, samas langesid keskmisest enam põllumajandussaaduste ja metallide hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nordeconil valmis Kaitseväe lahingukooli uus õppehoone Võrus

20.06.2014 Tõnu Toompark

Täna avatakse Võrus Kuperjanovi pataljoni territooriumil Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli uus õppehoone, mille projekteeris ja ehitas Nordecon AS. Lisaks õppehoonele valmisid ka uus varustusladu ja peapääsla.

„Lahingukoolis koolitust saavad Eesti ohvitserid on igati väärt võimalikult heade õppe- ja töötingimuste loomist ning Nordeconil on olnud meeldiv võimalus selleks omapoolne panus anda,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Uus õppehoone on kaasaegselt sisustatud ning lisaks õppeklassidele on samasse majja rajatud ka majutuskohad tulevastele õppuritele, et kõik oleks võimalikult käe-jala juures.“

Lahingukooli vastvalminud õppehoone suletud netopinna suuruseks on ligikaudu 4450 ruutmeetrit. Hoones on 13 õppeklassi, töökohad selles õppivaid kaitseväelasi teenindavale personalile ja 250 majutuskohta. Varustuselao juurdeehituse suletud netopinna suuruseks on ligikaudu 1440 ruutmeetrit ja peapääslas 140 ruutmeetrit. Ehitustööd algasid mullu maikuus.

Kaitseministeerium otsustas ehitada Lahingukoolile uue õppe- ja eluhoone, sest kooli praegused ruumid Võru külje all Meegomäel on vananenud ja nende remontimine polnud rahaliselt mõistlik. Edaspidi hakkab Lahingukool paiknema koos Kuperjanovi jalaväepataljoniga Taara linnakus, kuhu on viimase kümne aastaga rajatud kaitseväe moodsaim taristu.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Jõhvi Riigigümnaasiumi ehitustööd algavad juulis

20.06.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS sõlmis konsortsiumiga AS Maru Ehitus ja AS Ehitustrust 3,9 miljoni euro suuruse lepingu Jõhvi Riigigümnaasiumi õppehoone rajamiseks. Ehitustegevusega alustatakse juulis ning kool avatakse 2015. aasta sügisel.

Uus gümnaasiumihoone ehitatakse praeguse Jõhvi Gümnaasiumi hoone kõrvale aadressil Hariduse 5b ja selle juures pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

RKASi eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada Jõhvi Riigigümnaasiumi koolihoone, mis oleks õppetööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad.

Valdavas osas kahekorruselise koolihoone suuruseks on kavandatud ligi 4000 ruutmeetrit ja selle on projekteerinud arhitektuuri- ja inseneribüroo OÜ Esplan. Tänastest Jõhvi Gümnaasiumi ruumidest jäävad ühiskasutusse spordisaal ja köök ning raamatukogu fondihoidla. Mõlemad hooned on kavas ühendada galeriiga.

Gümnaasiumivõrgustiku korrastamise projekti tulemusena koondatakse mõlema praeguse Jõhvi üldhariduskooli gümnaasiumiastme klassid uude gümnaasiumihoonesse ning Jõhvi Gümnaasium ja Jõhvi Vene Gümnaasium reorganiseeritakse põhikoolideks. Jõhvi Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 540.

Haridus- ja Teadusministeerium, Jõhvi Vallavalitsus ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi vajalikud riigihanked.

Jõhvi tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riiklikult toetatud üürielamud aitavad pidurdada väljarännet ja ääremaastumist

20.06.2014 Tõnu Toompark

Riiklikult toetatud üürielamud on vajalikud nii üürituru korrastamiseks, taskukohaste elupindade võimaldamiseks kui ka ääremaastumise pidurdamiseks, leidsid üürieluasemete teemalisel ümarlaual osalenud ettevõtjate ja omavalitsuste esindajad.

„Eestis on võrreldes Põhjamaadega üürieluasemeid vähe ning riiklikult toetatuid üldse mitte. See on kaasa toonud olukorra, kus suuremates linnades käib kodu rentimine paljudele üle jõu, aga väiksemates kohtades on eluasemete puuduse tõttu tööjõuprobleem,“ ütles ümarlaua kokku kutsunud majandus- ja taristuminister Urve Palo.

Palo sõnul on see riigile suur probleem, kui inimesed massiliselt lahkuvad, kuna eluasemele kulub nii palju, et elamiseks enam suurt üle ei jäägi.

„Meie õpetajate töötasu alammäär on 800 eurot kuus, millest kätte saab õpetaja 637 eurot. Näiteks Tallinnas maksab kahetoalise korteri üürimine 300-500 eurot, millele lisanduvad veel kommunaalkulud. See tähendab, et tänaste üürihindade juures õpetaja palgast äraelamiseks ei piisa. Õpetaja töötasuga võrdses või isegi madalal positsioonil on veel paljud teised spetsialistid, näiteks lasteaiaõpetajad, meditsiinipersonal, politseinikud jt,“ ütles Palo.

Eluasemeprobleemid ei puuduta ainult linnu, vaid sellel on ka väga tugev regionaalne aspekt. Ettevõtjatele on laienemiseks asukohti valides muuhulgas oluline ka see, et kohapeal oleks saada piisavalt tööjõudu. Samuti on sobivate elupindade puudumine probleemiks maale õpetajate, omavalitsusspetsialistide jt värbamisel. Ehk kokkuvõttes on eluasemete olemasolu oluline tegur piirkonna konkurentsivõimes. Üürisektori arendamisega on vajalikesse piirkondadesse võimalik tööjõudu kokku tuua ning see suurendab ka tööjõu liikuvust Eesti sees.

„Mul on väga hea meel, et töögrupi liikmed leidsid üksmeelselt, et teemaga tuleb edasi tegelda ning juba esimesel kohtumisel esitati mitmeid ettepanekuid. Paraku ei ole turg üürisektorit piisavalt käivitanud ja ümarlaual osalenute sõnul ei ole ka loota, et see iseenesest juhtuks. Järelikult peab riik appi tulema,“ ütles Palo. „Plaanime juba septembris tutvustada konkreetsemaid stsenaariume, mis on valitsusele aluseks otsustamisel, millises suunas edasi liikuda.“

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostatakse praegu energiamajanduse arengukava aastani 2030, kus pööratakse tähelepanu ka elamumajanduse valdkonnale. Ühe võimaliku versioonina pakutakse seal välja võimalus rajada energiasäästlikke üürieluasemeid majanduslikult ja sotsiaalselt vähekindlustatud gruppidele, näiteks tööturule sisenevatele noortele spetsialistidele, noortele peredele või eakatele. MKM on teinud Justiitsministeeriumile ettepaneku analüüsida Võlaõigusseadust, lahendamaks üürituru toimimist takistavaid kitsaskohti. Koostöös Rahandusministeeriumiga analüüsitakse erinevaid maksupoliitilisi lahendusi.

Töögruppi kuuluvad Eesti Kinnisvarafirmade Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Tallinna ja Tartu linnavalitsuse, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, TTÜ ja Sotsiaal-, Rahandus- ja Justiitsministeeriumi esindajad. Töögruppi juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Võru politsei ja pääste ühishoone sai nurgakivi

20.06.2014 Tõnu Toompark

Võrus asetati täna pidulikult nurgakivi tuleva aasta suvel valmivale ja ligi 4,5 miljonit eurot maksma minevale politsei ja pääste ühishoone.

Riigi Kinnisvara ASi tellimusel rajab YIT Ehitus AS Räpina maantee 20a/20b kinnistule siseturvalisuse asutuste hoonekompleksi, mis koosneb kesksest kuni 3-korruselisest hoonest, kuhu tulevad Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti tööruumid ja garaažid, Kodakondsus- ja migratsiooniosakonna bürooruumid koos teenindussaaliga ning arestimaja ja kainestusmaja. Samuti rajatakse kinnistule päästetööde õppetorn, sõidukite varjualune koos asitõendite hoidlaga ning parkla koos elektriautode laadimispunktidega.

Siseministeeriumi asekantsleri Riho Kupparti kinnitusel aitab uus hoone regioonis paremini tagada nii politsei kui päästeteenuse kättesaadavust ning muuta ametnike töömugavamaks ning tõhusamaks. „Võrru rajatav politsei ja pääste ühishoone tõstab piirkonna turvalisust veelgi ja teeb abi inimestele kättesaadavamaks. Samas aitab uus maja hoida töötajate kõrget motivatsiooni, teeb töö mugavamaks ning võimaldab ka näiteks tehnikat paremates tingimustes hoida ja odavamalt hooldada. Uued ehitised on riigi investeeringutest ühed kallimad, kuid hea töökeskkond on tulemusliku töö peamine eeldus,“ selgitas Kuppart.

„On hea meel, et päästjad saavad paremad töö- ja olmetingimused. Hea töökeskkond ja usaldusväärsed töökaaslased aitavad anda päästjatel endast parima inimeste kaitsmisel,“ kinnitas Päästeametis Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos.

Riigi Kinnisvara ASi eesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada hoonete kompleks, mis oleks Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti funktsioonidest tulenevaks tööks igati sobiv, vastaks kehtestatud nõuetele, oleks ülalpidamises vastupidav ja kaua kestev ning mille ülalpidamise kulud oleks madalad. „Hoone kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel,“ märkis Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit.

Ehitustööde esimeses etapis lammutati osaliselt olemasolev hoone Räpina maantee 20a kinnistul ning seejärel alustati allesjääva hooneosa rekonstrueerimisega ja juurdeehitise rajamisega.

YIT Ehituse juhatuse liikme ehitusdirektori Toomas Rappi sõnul teeb ehitajale töö huvitavaks arhitektuuriliselt seotud vana osa ja uue osa juurdeehitamine. „Ehitame kaasaegsete tehnosüsteemidega hoonekompleksi päästeametil õppetornist ja õppeväljakust kuni kainestusmajani. Multifunktsionaalse mitmele riigiametile planeeritud hoonekompleksi ehitamine on põnevaks väljakutseks ehitajale ning toimub osapoolte tihedas koostöös“, lisas Toomas Rapp.

Ühishoone suuruseks on kavandatud 4 573 ruutmeetrit ning selles on arvestatud töökohti ligikaudu 125 inimesele. Arestimajas ja kainestusmajas saab olema 32 kohta kinnipeetavatele.

Hoonestuse on projekteerinud Resand AS.

Nurgakivi asetasid rajatavale hoonele ühiselt kohale Siseministeeriumi asekantsler Riho Kuppart, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri prefekt Tarmo Kohv, Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos, Võru maavanem Andres Kõiv, Võru linnapea Anti Allas, Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit ja YIT Ehitus ASi juhatuse liige Toomas Rapp.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Eluaseme hinnaindeks I kvartalis tõusis

20.06.2014 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 4,8% ja võrreldes I kvartaliga 17,5%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 6,8% ning majade hinnad langesid 0,1%.

2013. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 20,5% ja majade hinnad 9,9%. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 21,5%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 21,1% ning ülejäänud Eestis 13,2%.

Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 5,9%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 5,6% ning ülejäänud Eestis 13,9%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Eluaseme hinnaindeks, I kvartal 2005 – I kvartal 2014 (2010 = 100)

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Nordeconil valmisid Narvas ASTRI Keskuse ehitustööd

19.06.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS lõpetas Narvas ASTRI Keskuse III järgu ehitustööd ning seeläbi Ida-Virumaa suurimaks tõusnud kaubandus- ja meelelahutuskeskus avab homme külastajatele vastvalminud laienduse. Ehitustööde maksumuseks on enam kui 15 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„ASTRI Keskuse viimase ehitusetapi valmimine annab nii Narvale kui kogu Ida-Virumaale tervikuna juurde suure koguse nüüdisaegset kaubandus- ja meelelahutuspinda, mida saabuval puhkusteperioodil on võimalik aktiivselt kasutada kohalikel elanikel ja idaturistidel,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg.

„Ehitajana on hea meel, et Nordeconil õnnestus osaleda ASTRI Keskuse mitme etapi väljaehitamise juures, mis on märk koostööpartnerite sobivusest. Samas on Nordecon viimasel aastal Eestisse ehitanud mitmeid uusi kaubanduspindu – lisaks ASTRI-le ka Rocca al Mare keskuse laienduse, Võru Selveri ja teinud Kristiine kaubanduskeskuse ümberehitustöid –, mis räägib ettevõtte heast kogemusest ning usaldusväärsusest selles ehitusvaldkonnas,“ märkis Erkki Suurorg.

Ehitustööde käigus lammutati Narvas Tallinna mnt 41 asuva olemasoleva kaubanduskeskuse ühekordne hooneosa ja rajati asemele uus kolmekorruseline hoone, mis sisaldab ligikaudu 19 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda koos toitlustuskohtade ja meelalahutusvõimalustega. Samuti ehitati välja parkimismaja koos avatud parklaga kokku pea 550 autole ja korrastati ümbritsevaid tänavaid.

Keskuse kogupind koos parkimismajaga suurenes 41 000 m2-ni ehk siis ASTRI Keskusest sai sellega Ida-Virumaa suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus. Kaubanduskeskuse juurdeehituse koguinvesteeringu maksumuseks on ligi 20 miljonit eurot. Keskuse ehitustööd algasid aprillis 2013.

MTA: omandireformi käigus tagastatud maa maksuvabastus kandub üle pärijale

19.06.2014 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet uuendas seoses veebruaris langetatud riigikohtu otsusega ning täiendava analüüsi tulemusel oma seisukohta omandireformi käigus tagastatud maa müügi maksuvabastuse edasikandumisel. Maksuhalduri hinnangul on pärijal õigus saada omandireformi käigus tagastatud maa müügil maksuvabastust.

„Riigikohtu otsuses toodud asjaolusid arvesse võttes lähtub maksuhaldur omandireformi käigus tagastatud maa esmakordsel võõrandamisel saadud kasu maksustamisel edaspidi asjaolust, et pärandamine ei kujuta endast võõrandamist pärandaja jaoks ega ka soetamist pärija jaoks, vaid olemasoleva omandisuhte osaline asendub teise isikuga,“ selgitas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. „Ehk uue käsitluse kohaselt ei teki tulumaksukohustust sõltumata sellest, kas võõrandajaks on isik, kellele omandireformi käigus maa tagastati, või tema pärija.“

Amet palub maksumaksjatel, keda maksuhaldur on varem nõustanud eelmise seisukoha alusel, võtta ühendust infotelefonil 880 0811.

Seoses uuendatud seisukohaga pikendab maksu- ja tolliamet 2010. aasta füüsilise isiku tulumaksudeklaratsiooni paranduste esitamise tähtaega 30. septembrini. Aastate 2011-2013 deklaratsiooniparandusi võtab maksu- ja tolliamet vastu tavapärases korras ehk parandusi saab esitada alates esitamise tähtajast kolme aasta jooksul. Näiteks 2011. aasta deklaratsiooni saab parandada kuni 2015. aasta 31. märtsini.

KV.EE: Elamispindade pakkumishinnad suurenevad pakkumiste arvu kasvu kiuste

19.06.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks jätkab sirgjoonelist tõusu. Tänaseks on indeks kerkinud 72,6 punkti tasemele. See teeb aastaseks kasvuks 17,1%. Viimase kolme kuuga on KV.EE Indeks kerkinud 5,8%.

KV.EE Indeksi tõusu taga on mitmed tegurid. Osalt ajab indeksit tõussuunas kerkinud kinnisvaratehingute hind. Kõrgemad tehinguhinnad loovad kinnisvaramüüjates optimismi, mis paneb viimaseid omakorda pakkumishindu kergitama.

Teise olulise tegurina on KV.EE Indeksi tõusu taga uute korterite pakkumise suurenemine. Lisanduv uute ehk keskmisest turutasemest kallimate korterite arv kergitab arvestuslikku keskmist pakkumishinda.

Pakkumisi lisandub ka teiseselt turult

Korterite pakkumiste arvu ei kergita mitte ainult uute arendusprojektide lisandumine. Pakkumisse tuleb juurde ka teisese turu kortereid, kus kõrgele kerkinud hind ja ähvardavad noodid turu pöördumisest panevad inimesi mõtlema turu tipust müümise mõtteid. Aastaga on portaal KV.EE pakkumiste arvu indeks kasvanud 5,2%, kuid viimase kuue kuuga isegi 19%.

Lähituleviku elamispindade turu suundumusi mõjutavadki mitmed olulised tegurid. Kindlasti on nende seas oluline pakkumiste arvu kasv, mis vähendab nõudluse survet hindadele.

Ära siiski ei tohi unustada, et intressimäär on väga madal ja keskmine palk kerkib. Intressimäärade-palgatõusu toel kasvab eluasemelaenude käive aasta baasil kümnetes protsentides ja see on omakorda nõudlust oluliselt ergutav tegur.

Nii tuleb tõdeda, et tänast kinnisvaraturgu mõjutavad mitmed vastuolulised tegurid. Raske on veendunult väita, mis millised turumõjurid ses võitluses peale jäävad. Vaid aeg annab arutust, kas praegu on meil turul statistiline anomaalia, hetkeline seisak või trendide pöördumise moment.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.