Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinna kinnisvara hinnatõus maailma kiireimate seas

19.06.2014 Eliisa Matsalu

Tallinna kinnisvarahindade tõus oli esimeses kvartalis maailma üks kiiremaid. Kinnisvaraeksperdid ennustavad hindade pidurdumist.

Global Property Guide’i andmetel jõudsid Tallinna kinnisvara hinnad esimeses kvartalis maailma tippu, kerkides keskmiselt 20%. Sellest rohkem tõusid 45 riigi seas kinnisvarahinnad rohkem vaid Dubais, kus hinnad kerkisid 32%. Ülejäänud riigid jäid hinnakasvu poolest Tallinnale pea poole võrra alla.

Kinnisvaraettevõtte 1Partner Advisory OÜ omanik Martin Vahter märkis, et esimese kvartali kinnisvara hinnatõus on nüüdseks minevik. “See on kolm kuud vana jutt, kogu situatsioon on praeguseks juba muutunud – paari kuuga on saanud müüjaturust ostjaturg,” rääkis ta. Vahteri sõnul tehti aasta esimeses kvartalis Tallinnas kinnisvaratehinguid hoogsalt, kuid nii aprillis kui ka mais tehingute arv juba vähenes. “See viitab sellele, et kiire hinnatõusu järel tuleb järsk pidurdumine, mis jõuab statistikasse pisut hiljem,” ütles ta.

Hea uudis ostjatele. Praeguseks on Vahteri sõnul hinnatõus juba pidurdunud ja selle pärast paanikat tundma ei pea. Olukord, kus tehingute arv langeb ja hinnakasv jätkub, pole võimalik. “Ostjad ei ole nõus enam sellise hinnaga ostma. Mida kiiremaks hinnakasv läheb, seda vähemaks ostjaid jääb,” ütles Vahter. “Langust ei prognoosiks, kuid kinnisvara hinnakasv pidurdub kindlasti järsult,” ütles ta. Ostjatele on see hea uudis, kuid kinnisvaraturu hangumine valmistab muret müüjatele, kinnisvarabüroodele ja arendajatele. “Väheneb müük, väheneb käive. See pole nii lihtne, et kui tekib nõudlus, ehitad midagi valmis. Kõige kiiremini läheb uute arenduste tegemiseks umbes aasta, isegi kauem,” ütles ta.

Vahter lisas, et kinnisvaraturule tervikuna pole kiire hinnatõus kunagi hea. “Me kõik teame, mis sellele järgneb,” ütles ta, viidates kriisiajale. Praegust turgu soodustab siiski madal inflatsioon, tänu millele on pangad jätkuvalt valmis laene andma. Seega on Vahteri sõnul erinevalt 2008. aastast, mil pangad ei tahtnud enam eriti laene anda, praegu parem seis.

Peale tehingute arvu vähenemise on Vahteri sõnul hinnatõusu pidurdanud ka asjaolu, et lähiajal on valmimas hulk uusi arendusi. “Ka need peavad kuskilt ostjaid leidma,” ütles ta. Kõikide arenduste jaoks ostjaid ei jätku ja Vahteri ütlust mööda on osa arendusi juba selgelt toppama jäänud. “Oma varast lahtisaamiseks peab hindu langetama,” märkis ta.

Edetabel ei näita tõelist olukorda. Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompargi sõnul ei näita Global Property Guide’i edetabel midagi. “Mis siis? Mis see edetabel näitab?” küsis ta. Tema sõnul on kinnisvaraäri niivõrd inertne, et kui ühel päeval ollakse edetabeli tipus, järgmisel korral aga tagumises otsas, siis see ei näita suurt midagi. “Mina isiklikult selliseid võrdlusi tõsiselt ei võtaks,” ütles ta.

Sellegipoolest nentis Toompark, et Tallinna kinnisvarahinnad on viimasel ajal siiski muret tekitanud. “15–20% hinnakasv on liiga kiire,” ütles ta. Hindade 2–3 korda kiirem kasv kui keskmine palk pole Toompargi sõnul jätkusuutlik. “Olen sama rauda pea aasta aega tagunud ja tundub, et hinnatõus ongi pidurduma hakanud,” ütles ta. Näiteks tõusid tema sõnul kinnisvarahinnad teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15%, kuid selle aasta esimese kvartaliga võrreldes on hinnad peaaegu protsendi võrra allapoole läinud. “Turul on selgelt toimumas pöördehetk,” ütles ta. Kas senine kiire hinnatõus asendub kiire langusega, stabiliseerumise või pidurdumisega on Toompargi sõnul kindlalt näha paari aasta pärast.

Toompark lisas, et kinnisvarapakkumiste arv on suurenema hakanud. “Pea iga päev tuleb uudiseid uutest arendusprojektidest Tallinnas, ka vanemaid kortereid pannakse rohkem müüki kui aasta tagasi,” ütles ta. See viitab Toompargi sõnul hinnatõusu pidurdumisele. Hindu hoiavad üleval aga madalad intressid, mis toob jõuliselt, aasta varasemaga võrreldes paarikümne protsendi võrra, juurde laenukäivet.

Võrdlus: Tallinn jääb alla vaid Dubaile

kinnisvarahindade tõus esimeses kvartalis

piirkond hinnatõus (%)

Dubai 31,6
Eesti (Tallinn) 20
Taiwan 11,3
Hiina (Peking) 10
Filipiinid 9
Uus-Meremaa 8,4
Austraalia 8,3
Iirimaa 7,5
Island 7,4
Inglismaa 7,4

Allikas: Global Property Guide

Kommentaar: Hoog võetakse maha

Risto Vähi, Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik

Esimene kvartal, nagu statistika üldse, oli varasemate sündmuste tagajärg. Kinnisvarahindade kiire tõusu üheks algseks põhjuseks on olnud väikeinvestorid, kes asusid oma sääste paigutama eelkõige väiksema üldpinnaga korteritesse. Selliste korterite ruutmeetrihind on alati kõrgem. Seetõttu hakkasid ka keskmised hinnad kerkima, nendega koos ka pakkumishinnad. Ja nii ta siis muudkui keris. Peale selle mõjutasid hindasid ka uusarendused ja üleüldine taastumine majanduskriisist.

Tallinna puhul on tähtis ka fakt, et tegemist on linnaga, kuhu mujalt Eestist pidevalt sisse rännatakse. See hoiab vajaduse elamispindade järele kõrgel.

Nüüd aga on kinnisvaraturg jõudmas stabiilsemasse ajastusse. Tehinguid toimub vähem ja ka hinnatõus hakkab aeglustuma. Juba näeme ka allahindlusi, sest ostuhuvilised kas ei saa laenu või on pakkumishind nende jaoks juba tunnetuslikult liialt kõrge. Kuna buumi polnud, siis ei toimunud ka nii-öelda turu lõhkemist, vaid hoog võetakse lihtsalt rahulikult maha.

Eliisa Matsalu
http://leht.aripaev.ee/?PublicationId=9EF2EBA9-D3AD-45EE-BDE2-E572166ED8F5&paperid=F865C338-B3D3-44FF-A7FF-3F8C249470D9&selectedDate=2014-06-19

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

DTZ: Money into Property 2014

18.06.2014 Tõnu Toompark

Alates 1975. aastast on DTZ avaldanud investeerimisturu ülevaateid „ Money into Property“.

Selle aja jooksul on toimunud suur areng. Kui esimene ülevaade keskendus ainult Suurbritannia ärikinnisvara turule, siis täna on „Money into Property-ist“ võimalik leida informatsiooni investeeringuvarade kohta üle maailma.

Ülevaade sisaldab infot 42 riigi kohta Euroopas, Aasias, Ameerikas ning Vaikse ookeani piirkonnas.

Materjalis annavad DTZ spetsialistid ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust ja investeerimisvõimalustest erinevatel turgudel.

Money into Property Global 2014

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Madalad intressid hoiavad kinnisvara hinnad üleval

18.06.2014 Eliisa Matsalu

Madalad laenuintressid võivad kinnisvara hindasid jätkuvalt kõrgel hoida, ütles kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark.

Global Property Guide andmetel jõudis Tallinna kinnisvara hind esimeses kvartalis maailmatasemete tippu, kasvades keskmiselt 20%. Sellest rohkem tõusis 45 riigi seast kinnisvarahinnad rohkem vaid Dubais, kus hinnad kasvasid 32%. Ülejäänud riigid jäid hinnakasvule pea poole võrra alla.

„Mis siis? Mis see edetabel näitab?“ küsis kinnisvaraspetsialist Tõnu ToomparkTallinna pea maailma kõige kõrgema kinnisvara hindade kasvu kohta.

„Kinnisvaraäri on niivõrd inertne, et kui ühel päeval ollakse edetabeli eespool, järgmisel korral aga tagumises otsas, siis see ei näita iseenesest suurt midagi,“ rääkis ta, lisades, et tema isiklikult võrdlusi tõsiselt ei võtaks.

Sellegipoolest nentis Toompark, et viimase aja Tallinna kinnisvarahinnad on siiski muret tekitanud. 15-20% hinnakasvu on liiga kiire. Hindade keskmisest palgast 2-3 korda kiirem kasv pole Toompargi sõnul aga jätkusuutlik.

„Olen sama rauda pea aasta aega tagunud ja tundub, et hinnaõus ongi pidurduma hakanud,“ ütles ta. Näiteks kasvasid tema sõnul kinnisvara hinnad teise kvartali eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15%, kuid selle aasta esimese kvartaliga võrreldes on hinnad peaaegu protsendi võrra allapoole läinud. „Praegu on selgelt turul toimumas pöördehetk,“ ütles ta.

Kas senine kiire hinnatõus asendub kiire langusega, stabiliseerumise või pidurdumisega on Toompargi sõnul kindlalt näha paari aasta pärast.

Toompark lisas, et kinnisvaraturul on pakkumiste arv suurenema hakanud. „Pea iga päev tuleb uudiseid uutest arendusprojektidest Tallinnas, ka vanemaid kortereid pannakse rohkem müüki kui aasta tagasi,“ ütles ta. See viitab Toompargi sõnul hindade pidurdumisele. Hindu hoiavad üleval aga madalad intressid, mis toob jõuliselt, aasta varasemaga võrreldes paarikümne protsendi võrra juurde laenukäivet.

Eliisa Matsalu

https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/18/madalad-intressid-hoiavad-kinnisvara-hinnad-uleval

Pealinna korteriühistud saavad haljastustoetust

18.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna korteriühistud esitasid projekti „Roheline õu“ raames linnalt haljastustoetuse saamiseks 124 taotlust.

Linnaosadest enim laekus taotlusi Lasnamäelt (27), järgnesid Kesklinn (25) ja Põhja-Tallinn (24), samas on taotluste kogusumma kõige suurem Põhja-Tallinna ja Kesklinna linnaosas (ca 10 600 €), järgnevad Lasnamäe linnaosa (7800 €), Kristiine (7011 €), Mustamäe (5355 €) ja Nõmme (4646 €). Taotletavate toetuste kogusumma on ligi 48 700 eurot.

„2014. aastal on Tallinna linna eelarves korteriühistute hoovide heakorrastamise ja haljastamisega seotud kulude katmiseks ette nähtud 37 900 eurot, seega jääb ka seekord osa taotlusi rahuldamata,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „See näitab, et korteriühistute huvi haljastustoetuse vastu on väga suur. Seega on mullu käivitatud projekt kujunenud üsnagi populaarseks.“

Tallinna linn toetab projekti „Roheline õu“ kaudu korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel 2013. aastast, mullu väljastati korteriühistutele haljastustoetusteks 31 317 eurot, toetust sai 85 korteriühistut. Toetuse saamiseks esitatud 130 taotlusest 45 jäi rahuldamata.

Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt kasvanud Mustamäe ja Nõmmel taotluste arv – vastavalt viielt taotluselt 14 ja neljalt taotluselt 11 taotluseni. Ka taotluste tase on tänavu kõrgem kui mullu.

Nii nagu eelmiselgi aastal oli ka tänavu palju taotlusi seotud puude hoolduslõikuse või raiega, toetust taotletakse veel muru rajamiseks ning lillede ja põõsaste istutamiseks. 25 taotlejat osalenud projektis ka eelmisel aastal, eriti need, kes alustasid möödunud aastal suurema haljastusprojekti elluviimist ja sellel aastal jätkavad kavandatut. Seitse tänavust taotlejat osales eelmisel aastal projektis „Lasnamäe lilleline õu“.

Otsused rahastamise kohta tulevad juuni lõpuks.

Tallinn toetab projekti „Roheline õu“ kaudu korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundustegevuse arendamise kaudu. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele Euroopa roheliseks pealinnaks.

Projekt „Roheline õu“ raames saavad Tallinna korteriühistud taotleda toetust hoovi heakorrastuseks, sh puude raie ja hoolduslõikus ning haljastuse rajamisega seotud kulude katmine. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ning ühistu omaosalus peab olema vähemalt 40%.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel.

Täpsem informatsioon www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 904 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 95 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 36 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Linnavalitsus kehtestas arstide ja õdede maja korterite üürihinna

18.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas arstide ja õdede majaks renoveeritava Akadeemia tee 48 eluruumide üüri suuruseks kolm eurot ruutmeetri kohta.

Akadeemia tee 48 eluruumid antakse pärast elamu rekonstrueerimist üürile Tallinna linna tervishoiuasutuses töötavatele arstidele, hambaarstidele, õdedele ja ämmaemandatele.

„Tervishoiutöötajate Eestist lahkumise ärahoidmise ühe meetmena on Tallinna tervishoiu arengukavas ette nähtud võimalus anda tervishoiutöötajatele üürile jõukohase, turuhinnast madalama üüriga munitsipaaleluruumid,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. Kinnisvaraportaali kv.ee hinnastatistika kohaselt oli 2014. aasta esimese viie kuu keskmine Mustamäe korterite üür 7,8 eurot/m2 kuus.

Lisaks üürile peab üürnik tasuma kõrvalkulud, mida sõltuvalt kululiigist arvestatakse vastavalt tema poolt tegelikult tarbitule (vesi, elekter jm) või vastavalt tema kasutuses olevate eluruumide üldpinnale (küte, prügivedu, heakord jm).

Akadeemia tee 48 hoone rekonstrueerib Tallinna Linnavaraameti tellimusel arstide ja õdede majaks Ramm Ehitus OÜ. Hoonesse saab soodsa üüripinna 97 meditsiinitöötajat. Hoone on valmis üürnikke vastu võtma juba järgmise kevade hakul.

Terviseameti andmetel on tervishoiutöötajate väljaränne Eestist jätkuvalt suur – 2013. aastal taotles välisriigis töötamiseks vajalikku tõendit 118 arsti ja 185 õde. Eriti teravalt puudutab arstide ja õdede Eestist lahkumine Tallinna elanikke – Tallinna haiglate (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla) meditsiinilise personali vajadus on hetkel 238 töötajat (puudu on 76 arsti, 108 õde ja 54 hooldustöötajat).

Eelmärgitud andmetest nähtub kasvav vajadus toetada linna arste ja õdesid eluasemeprobleemi lahendamisel. Üks oluline lahendus on luua arstidele ja õdedele võimalus taotleda linnalt jõukohase üüriga munitsipaaleluruume.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Mustamäe serva kavandatakse elu- ja ärilinnakut

18.06.2014 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus algatab Kristiine linnaosas Mustamäe linaosa piiril asuva Mustamäe tee 69 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise, eesmärgiga luua võimalused alale korterelamute ja ärihoonete rajamiseks.

Detailplaneering hõlmab 5,07 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringuga soovitakse määrata ehitusõigus 3-4-5-korruseliste korterelamute ja kahe varieeruva kõrgusega (2–8 ja 2–13 korrust), korterite, äriruumide ja parkimiskorrustega hoonerühma rajamiseks. Hoonetele nähakse ette maa-alune korrus.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku esitas Mustamäe tee 69 kinnistu omanik OÜ Astlanda Invest. Detailplaneeringu algatamisettepanekule lisatud hoonestuskava ja illustreeriva materjali on koostanud Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. Planeeritav ala asub Mustamäe tee, Linnu tee, Algi tänava ja Tildri tänava vahelisel alal. Kinnistul paiknevad endise trollidepoo hooned ja tänavapuhastuse masinate garaažid.

Algatamisettepanek on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja koostamisel oleva Kristiine linnaosa üldplaneeringuga. Kuna alale soovitakse kavandada äri- ja elamufunktsiooniga hoonestust, vastab algatamisettepanek Kristiine linnaosa üldplaneeringu eesmärkidele. Magistraaltänavate ärivööndi arendamise eesmärgiks on linnaosas kaubandus-teenindusvõrgu tihendamine, magistraaltänavaäärsete alade atraktiivsuse suurendamine ning büroohoonetes uute töökohtade tekke soodustamine.

Peale algatamist korraldab Kristiine Linnaosa Valitsus detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava avaliku väljapaneku ja arutelu.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Madalad intressid hoiavad kinnisvara hinnad üleval

18.06.2014 Eliisa Matsalu

Madalad laenuintressid võivad kinnisvara hindasid jätkuvalt kõrgel hoida, ütles kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark.

„Mis siis? Mis see edetabel näitab?“ küsis kinnisvaraspetsialist Tõnu ToomparkTallinna pea maailma kõige kõrgema kinnisvara hindade kasvu kohta.

Kas senine kiire hinnatõus asendub kiire langusega, stabiliseerumise või pidurdumisega on Toompargi sõnul kindlalt näha paari aasta pärast.

Eliisa Matsalu
https://www.aripaev.ee/uudised/2014/06/18/madalad-intressid-hoiavad-kinnisvara-hinnad-uleval

Pindi Kinnisvara: Pindi Indeks langes mais 4,3% võrra

18.06.2014 Tõnu Toompark

Pindi Indeks langes mais 4,3% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1033 eurot.

Kui aprillis tehti antud linnades 1143 korteriomandi tehingut, siis mais langes aktiivsus 963 tehingule. Võrdluseks – mullu mais tehti indekslinnades 1188 korteriomandi tehingut. Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 26 protsendiga.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 65,5 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson peab suunamuutuse mõjutajaks uusarenduste turgu.

„Viimase kahe aasta jooksul aset leidnud tormamine, kus sisuliselt müüdi majad välja enne nende valmimist, näitas selgelt, kui vähe suudeti nõudlust rahuldada. Nüüd oleme teise äärmusesse jõudmas – hinnakasvust tingitult on nõudlus vähenemas, kuid uusi projekte aina lisandub. Kardetavasti kõikidele objektidele ostjaid praeguses turuolukorras enam ei leidu,“ ütles ta.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi kümneaastase ajaloo.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eksklusiivsete Pronksi 3 südalinnakorterite müük on alanud

17.06.2014 Tõnu Toompark

Tallinna südames, 1938. aastal valminud majas aadressil Pronksi tn 3 algavad peagi suurejoonelised renoveerimistööd, mille käigus valmib 2015. aasta suve lõpuks ligi veerandsada ajastuhõngulist korterit ja kolm äripinda.

Hoone algse arhitekti Karl Treumanni poolt loodud eestiaegne ajalooline funtsionaalne hoone eristub arhitektuuri poolest oma olemusega – siin kohtuvad 1930ndate puhas stiil ja urbanistlik arhitektuur uue pealeehitusega. Ehitise ülemisele osale lisatud modernsest kahekorruselisest osast avaneb suurepärane vaade linnale.

„Vana maja renoveerimise eesmärk on kvaliteetse arhitektuuri ning elukeskkonna koosluse loomine. Maja siselahendustes rõhutatakse eestiaegseid väärtusi ja kestvaid läbimõeldud lahendusi,“ kommenteeris sisearhitektuuri loonud Aet Piel.

Seitsmekorruselisse majja tuleb kokku 24 korterit ning kolm äripinda. Korterite suurus jääb vahemikku 40-170 m². Viimase, seitsmenda korruse kahe korteri juurde kuulub 50-70 m² suurune terrass, kust avaneb kaunis vaade Tallinna linnale. Maja renoveeritakse kaasaegsete insenertehniliste lahendustega, paigaldatakse uued vahelaed, uued tehnosüsteemid, soojustus.

“Läbi aegade on väärtustatud ajalooliste hoonete renoveerimise puhul arhitektuurilist stiilipuhtust koos kaasaegsete tehniliste lahendustega, mille puhul uued korteriomanikud saavad nautida nii moodsat tehnoloogiat kui ajastutruu sisekujunduse hõngu,“ ütles Maia Daljajev, Arco Vara Eesti vahendusbüroode juht.

Kortermaja ehitus algab septembris 2014 ja maja valmimisajaks on august 2015. Lähemat infot korterite kohta saab veebilehelt www.pronksi3.ee

Pronksi 3 arendajaks on Pronksi 3 OÜ, kelle varasematest töödest võib välja tuua Lucca Kodu arenduse. Korterite ning äripindade müüki korraldab Arco Vara, mis alustas tegevust kinnisvarasektoris juba 1992. aastal. Pikaajalised kogemused kinnisvara valdkonnas, esindatus Ida-Euroopa kolmes riigis, Eestis, Lätis ja Bulgaarias, ning kinnisvara vahendusteenuste ja arenduse integreeritus on Arco Vara tegevuse alustalad.

SEB nädalakommentaar: „Majanduslanguse anatoomia“

17.06.2014 Ruta Arumäe

Viimase nädala jooksul on avaldatud mitu olulist makronäitajat, mis makropilti veidi enam avasid.

Esiteks korrigeeris Statistikaamet majanduslanguse hinnangut esimese kvartali kohta varasemalt –1,9%-lt –1,4%-le. Kuigi langust korrigeeriti pehmemaks ja ulatuselt oli tegemist tavapärasest suurema korrektsiooniga, ei andnud sealhulgas avaldatud detailid kuigi palju põhjust rõõmustamiseks.

Neist nähtub, et langus ei ole enam mitte paari sektori probleem, nagu see oli eelmisel aastal ning valdava enamuse arvates jätkuvalt ka praegu. Numbrid paljastasid halastamatult languse levimist suuremasse osasse majandusse ning järele on jäänud peamiselt vaid üks kasvav sektor – jaekaubandus.

Isegi hulgikaubandus kahanes, seda samapalju, kui jaekaubandus kasvas, mistõttu hulgi- ja jaekaubanduse sektori kasv kokku oli samuti olematu. Ja see on ometi sektor, millel kasvutingimused siiani veel suurepärased püsivad.

Valdavalt on analüütikud hinnanud esimese kvartali majanduslanguse ajutiseks ning üsna pea oodatakse majanduse kiirenemist. Seda ootab ka Eesti Pank, kes sel nädalal uued prognoosid avalikustas. Suuremas osas tõi Eesti Pank oma prognoosid meie omaga sarnastele tasemetele, jäädes paari komakohaga kõrgemaks oma hinnangutes nii majanduskasvule kui ka inflatsioonile.

Võrreldes meie hinnanguga majandusele, erineb Eesti Panga (ja teiste prognoosijate) seisukoht aga peamiselt selle hinnangu poolest, kas esimese kvartali majanduslangus oli ajutine või mitte ning kas me saame hakata nüüd kohe kiirenemist ootama.

Minu arvates ei anna praeguseks avaldatud andmed selleks ootuseks kuigi palju põhjust.

Esiteks. Majanduslangus on juba muutunud küllalt laiapõhjaliseks ning on ainult (mitte väga pika) aja küsimus, millal see mõju ka viimase sektorini – tarbijateni – jõuab. Kui just välisnõudluse kiirenemine ette ei jõua, ja sellest märke ei ole.

Teiseks. Ajutisi komponente majanduslanguses oli vaid üks – energeetika. Samas on see täiesti prognoosimatu sektor niikaua, kuni me ei oska koostada pikaajalisi ilmaprognoose. Seega võib see edaspidi olla sama hästi nii languses kui ka tõusus. Aprillis näiteks oli tegemist veel jätkuva langusega.

Kolmandaks. Majanduslangust peamiselt vedavad sektorid olid jätkuvalt teada-tuntud veondus ja laondus ning ehitus. Selles osas on tegemist vähemalt selle aasta lõpuni, kui mitte kauem, kestva langusega.

Neljandaks. Ka siiani tugevad olnud kasvumootorid jae- ja hulgikaubandus ning töötlev tööstus ei suutnud enam kasvu vedada. See tundub näitavat juba kogu majandust mõjutavate laiemate probleemide olemasolu, mis ilmselt samuti kiirelt ei taandu.

Viiendaks. Maikuu andmed ekspordi kohta ei näita olukorra paranemist. Eksport langes aastaga taas 5% pärast märtsikuist suhteliselt head 1,2%. Ekspordi struktuuris on näha, et püsib see nõrkus, mis seal siiani ka enne oli, ning on lisandunud juba veidi Venemaa ja Ukraina sündmuste mekki. Eksport Venemaale vähenes 9%. Järgmistel kuudel on languse jätkumine ekspordis kokku tõenäoline.

Kuuendaks. Lisandunud on mure naftahinna pärast. Vägivald Iraanis kergitas eile järsult naftahinda. Kardetakse, et konflikt võib venida pikaajaliseks.

Kokkuvõttes: majanduslangus on oma olemuselt kindlasti ajutine. Küsimus on vaid selle ajutisuse pikkuses. Olemasolevate näitajate põhjal aga ei tundu see üsna suure tõenäosusega lõppevat teises kvartalis – kui üldse sel aastal.

Aga selles pildis on ka heledamaid värvilaike. Turistide arv jätkuvalt kasvab, aprillis 11%, kuigi sealhulgas Vene turistide arv vähenes teist kuud järjest, jällegi üsna ootuspäraselt.

Registreeritud töötus mais jätkuvalt vähenes, 4,6%-le. Ning täitmata töökohtade arv esimeses kvartalis suurenes ehk siis töökohti loodi jätkuvalt juurde, seda mitte eriti ootuspäraselt. Ja see on ju hea, et leidub ka hetki, kus positiivselt üllatuda saab.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

MAXIMA rajab Õismäele supermarketi

17.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestab detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Väike-Õismäe piirile Haabersti ristmiku naabrusse MAXIMA kaupluse.

Ehitajate tee 148 kinnistu ja lähiala detailplaneering hõlmab 4,35 ha suuruse maa-ala, millele saab ehitada kahe maapealse korrusega kaubandushoone ja alajaamahoone. Ühtlasi näeb detailplaneering ette Ehitajate tee laiendamise, ala heakorrastamise ja haljastamise, juurdepääsude ja parkla rajamise ning tehnovõrkudega varustamise. Detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 25. juunil 2013 sõlmitud lepingule.

Ehitajate tee 148 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostas OÜ Moodul Projekt. Planeeritav ala asub Haabersti linnaosas Paldiski mnt, Rannamõisa tee ja Ehitajate tee ringristmiku vahetus läheduses. Planeeritava ala kontaktvööndis paiknev hoonestus on 2- kuni 16-korruseline. Õismäele on iseloomulik 2-, 5-, 9- ja 16-korruseline hoonestus, hooned on ehitatud valdavalt 1970-ndatel aastatel, tegemist on põhiliselt suurpaneelelamutega. Planeeringualal hea ühendus linnaosa keskusega ning linna teiste piirkondade ja linnaosadega.

Ehitajate tee 148 kinnistu ja lähiala detailplaneeringus kavandatu on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning koostatava Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.

Planeeringualale jäävad kinnistud sobivad suurepäraselt ärihoone ehitamiseks, kuna planeeringuala jääb tiheda liiklusega Ehitajate tee äärde.

Kavandatava kaubandushoone kõrgus on kuni 15 meetrit maapinnast. Olemasolev hoonestus lammutatakse. Hoone paigutamisel krundile on arvestatud tänavahaljastuse vajadusega ja 25-meetrilise rohekoridoriga, rohekoridori alale on kavandatud avalikult kasutatav jalakäijate liikumisrada.

Planeeritav magistraaltänavate läheduses paiknev ala sobib äritegevuseks ning detailplaneeringus kavandatu elluviimisel korrastub linnaruum ja suureneb töökohtade arv ning teenuste valik piirkonnas. Kauplusehoone juurde on kavandatud 204 parkimiskohta.

Detailplaneeringu algatamist taotles MAXIMA Eesti OÜ. Detailplaneeringu koostamine algatati ja keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Tallinna Linnavalitsuse 26. juuni 2013 korraldusega. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 30. juulil 2013 avalik arutelu.

25. juunil 2013 sõlmitud lepinguga võttis MAXIMA Eesti OÜ kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni valmisehitamine.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 12. veebruari 2014 korraldusega ning oli 14. märtsist kuni 28. märtsini 2014 avalikul väljapanekul, mille kestel detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi pöördumist ei laekunud.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Mäepealsele kavandatakse korterelamukvartalit

17.06.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Mustamäe ja Nõmme linnaosa piirile jäävale alale detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Mäepealse tn 21 ja 25 kinnistute detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua võimalus ehitada 10,61 ha suurusele maa-alale 2-3 korruselised ning 4-6 korruselised korterelamud, äriruumidega korterelamu ja kahekorruseline parkimismaja. Lisaks säilitatakse kuni 5 ha ulatuses olemasolev metsaala (Kivinuki mets) ning määratakse Mäepealse tn 25 kinnistule ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks.

Planeeritav ala asub Mäepealse tänava, Lossi tänava, Trummi tänava ja Kadaka puiestee vahelisel alal Mäepealse tänava ääres ning külgneb vahetult Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga. Detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud aktsiaselts NORD PROJEKT.

Peale algatamist korraldavad Mustamäe Linnaosa Valitsus ja Nõmme Linnaosa Valitsus üheaegselt koostöös Tallinna Keskkonnaametiga detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks väljapaneku ning avaliku arutelu samaaegselt keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku ja avaliku aruteluga.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Mäepealse tn 21 kinnistu moodustab osa piirkonna terviklikust metsaalast – Kivinuki metsast. Planeeringuala külgneb edela suunas Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga, mille kaitse eesmärgiks on unikaalse Nõmme-Mustamäe maastiku – Mustamäe nõlva, Nõmme liivikute, allika-alade ja suure rekreatiivse tähtsusega metsade kaitse, nende uurimine ning tutvustamine, puhkevõimaluste loomine, samuti linnametsade bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.

Kuna detailplaneeringu ala moodustab osa Kivinuki metsast, on oluline Mäepealse tn 21 kinnistule koostada võimalikult looduslähedane detailplaneeringu lahendus, mis arvestab metsa ökoloogilise ja rekreatiivse väärtusega ning tagab ligipääsu rohealale. Lisaks tuleb hoonestuse kavandamisel arvestada elustiku kadu kompenseerivate meetmetega. Planeeringu elluviimisel võib roheala vähenemise kaudu kaasneda mõju ka maastikukaitsealale ja sealsele elustikule.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Bussijaama planeeringu korrigeeritud lahendust tutvustatakse 20. juunil

17.06.2014 Tartu.ee

Korrigeeritud “Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailplaneeringu” lahendust tutvustav korduv avalik arutelu toimub 20. juunil 2014 kell 15 raekoja saalis.

Korrigeeritud detailplaneeringuga saab tutvuda linna kodulehel: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-12-035

Planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute ja linnavalitsuse seisukohtadega saab tutvuda siin: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/gpunid/GAEEB225BBAB45EC6C2257CB30047626A?OpenDocument

Planeeringuala suurusega ligi 3,2 hektarit asub kesklinnas. Alal asuvad Tasku keskus, bussijaam ja hotell Dorpat. Planeeringuga nähakse ette bussijaama krundi (Soola tn 4) liitmine Turu tn 2 krundiga.

Täiendav ehitusõigus määratakse Turu tn 2 krundile, bussijaama ja Tasku keskuse vahelise ala täisehitamiseks koos bussijaama paigutamisega hoone sisemusse. Samuti võimaldatakse planeeringuga Dorpati hotelli ja Tasku keskuse ühendamine galeriidega.

Planeeringu koostasid Artes Terrae OÜ maastikuarhitektid AS-i Emajõe Ärikeskus algatusel, arvestades eelmisel aastal korraldatud ideevõistluse teise koha töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara: Madal inflatsioon sööb omaniku kasumi

17.06.2014 Tanel Tarum

Olematuks kahanenud inflatsioon võtab büroode üürileandjatelt tänavu võimaluse tarbijahinnaindeksiga indekseeritud üürihindu kergitada. Uute üürilepingute sõlmimisel tasub pigem kokku leppida üürihinna iga-aastases fikseeritud suurusega muutuses, soovitab 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum.

„Sageli on büroopindade üürilepingutesse kirjutatud sisse iga-aastane üürihinna tõus. Suuremate üürileandjate, näiteks fondide puhul on üürihinna kerkimine seotud kindla protsendimääraga. Väiksemad üürileandjad soevad üürihinna aastase tõusu sageli tarbijahinnaindeksiga,“ selgitab Tanel Tarum.

Tänaseks on tarbijahinnaindeksi tõus kahanenud olematuseni. Maikuine hinnatase oli aastatagusest vaid napi 0,1% võrra kõrgemal. Euroopa majandust kummitab hinnatõusu ehk inflatsiooni asemel sootuks deflatsioonitont.

„See tähendab, et kuigi üürileandja on oma äriplaanis ette näinud üürihinna iga-aastase tõusu, siis praktikas tal üürihinna tõstmiseks võimalust ei ole,“ toob Tarum näite. Kas sellisel juhul tähendaks deflatsioon üürihinna langust sõltub juba konkreetsest üürilepingust.

„Uute üürilepingute sõlmimisel tuleks senistel tarbijahinnaindeksi kasutajatel sellest praktikast loobuda. Üürihinnal ja tarbijahinnal puudub sisuline seos. Mõistlik on kokku leppida konkreetses üürihinna iga-aastases muutmise määras. See tagab nii üürnikule, kui üürileandjale konkreetsuse ja selguse,“ soovitab Tarum.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Keskmine brutokuupalk oli mullu 949 eurot

17.06.2014 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,0% ja brutotunnipalk 7,3%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1%. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust, tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes kolmandat aastat järjest.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aastaga võrreldes 9,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aastaga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 11,0% ja tunnis 15,9%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 1,9% ja tunnis 3,4%).

2013. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1284 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 6,7% ja tunnis 7,2% 2012. aastaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 2013. aastal kõige enam mäetööstuses (10,6%) ja tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,5%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (kuus vastavalt 2,3% ja tunnis 2,6%).

2013. aastal tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kõigis maakondades ning ka kõikide omaniku liikide puhul. Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal avalikus sektoris 967 eurot ja erasektoris 942 eurot. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,9% ja erasektoris 6,7%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Statistikaameti 12.06.2014 avaldatud palgatöötaja kuukeskmine brutotulu andmete aluseks olid EMTA väljamaksete andmed, mis ei võta arvesse tööaja pikkust (täis- v osalist tööaega) ja töötatud tundide arvu. Palgatöötaja kuukeskmist brutotulu avaldab Statistikaamet eelkõige KOVide kohta võrdluse pakkumiseks, mida keskmise brutokuupalga andmestik ei võimalda.