Ehitusobjektidel omanikujärelevalvet tehes hakkab silma, et üheks läbivaks probleemiks paljudel ehitusobjektidel on ehitaja püüd ehitusmaterjali kokku hoida. Ega materjali kokkuhoius ei ole ju iseenesest midagi halba. Probleem seisneb selles, kui materjali kokkuhoiu saavutamiseks rikutakse materjali paigaldamise tehnoloogiat.
Kõige ilmekam näide on seotud soojustuse paigaldamisega. Näiteks, kui paigaldatakse mitmes kihis soojustusplaate, siis on oluline, et soojustusplaatide kihid oleksid vuukide kohas vähemalt 20-30 cm ülekattes. See aga tähendab mõningast materjali ülekulu ja jääke.
Praktikas minnakse ehitajate poolt seda teed, et üritatakse ilma jääkideta ehitada. See tähendab, et jäetakse tähelepanuta piisava ülekatte reegel või mis sageli veel hullem, paigaldatakse soojustus väikestest tükkidest nagu mosaiiki kokku. Arusaadavalt nendes kohtades ei ole konstruktsiooni soojapidavus sama, mis tervete ja suurema ülekattega konstruktsiooni puhul.
Lisaks üritab ehitaja aeg-ajalt sellist praaki tööd ka kiiresti peita. Näiteks pealmisesse soojustuskihti paneb terved plaadid, mis peidab alumises kihis valesti tehtud töö, mistõttu selliste ära peidetud vigade avastamine sageli keeruline.
Kui ehitajale öelda, et selline töö vaja ümber teha siis ütleb ehitaja sageli nii „ Jah, oleme teadlikud, et see koht pole päris õigesti tehtud, kuid me hoidsime materjali kokku“. Kui veel edasi uurida, siis selgub tegelik põhjus. Pole tehtud korralikku eelarvestamist, mis arvestaks ka mõningase materjalikaoga. Siis lõppkokkuvõttes on ehitusmehed platsil olukorra ees, kus töö tuleb ära teha, kuid „õigesti ehitades“ ei jätku materjali ning uut kogust ei minda tooma, sest see tähendaks lisakulusid.
Kokkuvõttes aga kulub parandustöödele ja uuesti tegemisele kauem aega ja lisakulusid, kui kohe korrektselt teha. Seega ei ole probleem mitte niivõrd selles, et ehitajad ei tea, kuidas peaks töid tehnoloogiliselt tegema, vaid selles, et aeg-ajalt mõnes varasemas faasis ei tehta korralikult ehitustööde eelarvet ja ei tellita piisavalt materjali. Lisaks on ehitajal kindlasti ka soov materjali arvelt kokku hoides veidi suuremat kasumit teenida.
Mida siis sellises olukorras teha? Ebareaalne on see, et pidevalt oleks järelvalve objektil ning hoiaks igal tööl silma peal. Suurendada pisteliste kontrollide arvu? Võimalik aga see suurendab järelevalve kulusid. Ideaalis võiks nõuda ehitajalt iga soojustuskihi eraldi paigaldamist ja selle ettenäitamist enne kui järgmist kihti tegema alustatakse aga see ei ole alati kõige parem variant, sest see hakkab mõnevõrra tööde tegemise tempot segama ning toob kaasa seisakuid, mille kokkuvõttes tellija peab kinni maksma. Võib paluda ehitajal tehtud tööst regulaarselt pilte teha ja veel muudki, kuid kokkuvõttes taandub korrektne töö usaldusväärsuse taha.
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ehitaja peaks panustama põhjalikumasse eelarvestamisse ja kui tekib probleeme, siis nendest tellijale teada andma, mitte neid peita püüdma. Tellija peaks panustama aega usaldusväärse ehitaja leidmisele ning kindlasti ka panustama järelevalvesse.
Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee
Neljapäeval, 23. oktoobril kell 15 toimub Riia tn 181, Ringtee tn 75 ja 75h kruntide detailplaneeringu eskiislahendust tutvustav avalik arutelu.
Pealtnägija järjekordne puuküürniku paljastamine paneb mõtlema, mis saab üks üürileandja teha selle nimel, et tema vara laiali ei kantaks. Olukorras, kus probleemid on juba tekkinud tuleb hakata neid lahendama.
Eestis on maad üle 4,3 miljoni hektari. Sellest on 2014. aasta 1. oktoobri seisuga reformitud ja maakatastrisse kantud 96%, millest eraomandis on 60%, riigiomandis 39% ja munitsipaalomandis 1%. Moodustatud on 645 700 katastriüksust. Maareform on sisuliselt lõppenud, maal on uuesti omanikud, toimib majanduse üks alustalasid ehk kinnisvaraturg.
Peatselt rikastub nõutud ja kiiresti arenev südalinnaga piirnev ala äritegevuseks uusi võimalusi pakkuva hoonega. 17. oktoobril 2014 sõlmisid OÜ Capital Mill tellijana ja AS YIT Ehitus peatöövõtjana ehituslepingu aadressil Kai tänav ärihoone rajamiseks.
Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile laekus Eestist ja välismaalt kokku 15 tööd.
Venemaa majanduse ebastabiilsus ja riskide oluline suurenemine on loonud olukorra, kus raha põgeneb Venemaalt. Näpuotsatäis sellest rahast on juba jõudmas Eesti kinnisvaraturule, kus Vene investorid otsivad valdavalt rahavoogu pakkuvaid kinnisvaraobjekte, kommenteerib kinnisvaraturu uuemaid suundumusi 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt läbiviidud uuringu kohaselt prognoosivad kinnisvaraettevõtted järgnevaks pooleks aastaks käibekasvu ja töötajaskonna suurendamist.
