Pärnus alustati elamu- ja ärihoone ehitusega

Pärnus alustati pärast pikemat üldist pausi kinnisvaraarenduses uue 3200 m² suuruse elamu- ja ärihoone ehitusega. Saksa seltsi kvartali nime saanud kinnisvaraarenduse müügiga tegeleb DTZ Kinnisvaraekspert, projekti arendajaks on OÜ Kinnisvarastuudio.

Pärnu Vallikääru miljöökeskkonnas asuvasesse ajaloolisse hoonesse on planeeritud 24 ühe- kuni neljatoalist korterit ning 9 äripinda. 2014 jaanuaris valmiva hoone ehitajaks on AS Eston Ehitus. Saksa seltsi kvartali korterite hinnad algavad 1600 €/m² kohta, äripindade hinnad on alates 1100 €/m², lisaks saavad ostjad oma käsutusse nii suured panipaigad kui ka hooviparkla.

DTZ Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Petersoni sõnul on arendustegevuse taaselustumine Pärnus turutrende järgiv, kuigi eduka müügi vältimatuks eelduseks on täna hinna ja asukoha kõrval ka kinnisvarakauba enda läbimõeldus, nõudes arendajatelt rohkem kreatiivsust. Saksa seltsi kvartali ajalugu on dateeritud juba aastast 1630, tipnedes sinna Liivimaa Saksa Seltsi poolt neogooti stiilis koolimaja ehitamisega 20. sajandi algul.

Õhtu põik 3 ajaloolise hoone rekonstrueerimise ja uute hoonemahtude sulandamise tulemusel valmiv elu- ja ärihoone pakub ostjatele nii osasaamist üle 100-aastasest arhitektuurist kui ka modernseid lahendusi alates soojustagatusega ventilatsioonist kuni uute Vallikääru vaadetega rõdudeni.

Koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris” toimub esmaspäeval 13/05/2013 kell 16:00-19:15

Kinnisvarakool: Lepinguõigus kinnisvaraarisJuba järgmisel esmaspäeval algusega kell 16:00 toimub koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris“.

Koolitus annab Sulle:

  • ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
  • praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
  • laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

Koolitust viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

TULE KOOLITUSELE, SEST
NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kui palju saab tingida?

Aastail 2006 ja 2007 juhtus tehinguid sõlmides üliharva, et ostja küsis hinda alla. Kriisiajal oli aga vastupidi – tingimisruum suur. Nüüdseks on olukord stabiliseerunud.

Majanduslanguse aastatel muutus enesestmõistetavaks allahindluse küsimine veerandi või isegi kolmandiku väärtuses koguhinnast, ütles Rime Kinnisvara Vahendus ASi juhatuse liige Monica Meldo. Reaalsete tehingute puhul jäi hinnalangus siiski suurusjärku 15– 20%, lisas ta.

Kui palju aga praegu kinnisvara soetamisel hinda meelepärasemaks tingitakse ja kui tulemusrikas see on?

Neli-viis aastat tagasi oli turul palju laenulõksus kliente – kehv olukord lõigi eelduse ja võimaldas soovijatel omandada objekte väärtusega alla normaalse müügihinna, kõneles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing põhjustest, miks hinnasurve üldse tavaliseks nähtuseks sai.

“Nüüdseks on küll pinged vähenenud, aga hinnas kaubeldakse ikkagi ja ostjad tagasihoidlikud kindlasti pole,” ütles ta ning lisas, et praegu on tehingu ja pakkumise suhe turuhinnale üsnagi lähedane. Määr, mille ulatuses hinda soodamaks kaubeldakse, on umbes 20%. Kuid Saksing rõhutas, et tingimisruum pole alati must-valge, arvestada tuleb mitme mõjuteguriga.

Meldo tunnistas samuti, et turg on viimaste aastatega muutunud stabiilsemaks ning elamute müügihinnad kinnisvaraportaalides vastavad reaalsusele ehk tehingute ja pakkumiste käärid on suhteliselt olematud. Tahtmata protsentuaalselt hinnaerinevust välja tuua, sest mõjufaktoreid ja iseärasusi on sama palju kui objekte, oletas Meldo siiski, et tehinguhinna saab pakkumishinnast väiksemaks rääkida 5–10% ulatuses.

Hinnavahe kuni viiendik. OÜ Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht ja maakler Rando Vanaveski analüüsis Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regioonis hiljuti sõlmitud tehinguid.

“Saadud tulemused ei pretendeeri kindlasti ühele ja ainsale tõele, kuid loovad parema ettekujutuse üldpildist. Kinnisvaraportaalides avaldatud pakkumishindade ja reaalsete tehinguhindade vahe on keskmiselt 15–20%,” märkis Vanaveski ning lisas, et sedavõrd suurt erinevust tekitavad portaalides üleval rippuvad objektid, mille pakkumishinnad on ebareaalselt kõrged.

“Loomulikult kaubeldakse ka nende objektide hinnas, mis juba on turuhinnale lähedase pakkumishinnaga. Sellisel juhul aga tingimisruum eriti suur ei ole või puudub see üldse,” tõdes ta.

“Sama unikaalne, kui on kinnisvara, on selle hind,” ütles OÜ 1Partner Kinnisvara Eesti juhatuse esimees Martin Vahter. Kinnisvaraobjekti müügi taga on müüja otsused ja valikud ning kui soovitav tehinguhind on ligilähedane turutingimustele vastavaga, tekivad ka ostuhuvilised, lisas ta. Seega saabki hinna kauplemisel määravaks objekti müüja otsus.

Olulisim on tingimisel argumenteeritud faktide esitamine – põhjenduseta odavamat pakkumist tehes ei pruugi tihti isegi läbirääkimiskõnelused alata. Rusikareeglit kauplemisel ei eksisteeri, lisas ta.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Maaelu-romantika ja linnamugavus pole alati vastandid

Maaklerina täheldan kaht mõneti vastandlikku tendentsi. Ühelt poolt on üha nooremad inimesed kolimas eramutesse, soovides seeläbi parandada elukvaliteeti, suurendada privaatsust ning võimaldada looduslähedasemat keskkonda oma lastele.

Teisalt aga püüavad nii mõnedki pered kolida kinnisvarabuumi käigus rajatud eramukvartalist taas tihedamasse asustusse, kus on parem taristu. Head elukvaliteeti suudab aga pakkuda nii üks kui teine ning kohati vägagi võrdsetel tingimustel.

Peale asukoha, mis on kinnisvara valikul üks tähtsamaid kriteeriume, teadvustavad inimesed üha enam ka naabruskonda, naabreid ning logistilist infrastruktuuri. Sage põhjus eramusse kolimisel on soov saada rahu naabritest. Enamik nõukogude ajal (aga kahjuks ka paljud tänapäeval) ehitatud majad kannatavad läbikostvuse all ning pidev remont, laste jooksmine ning naabrinaise toidulõhnad väsitavad ühel hetkel meid kõiki.

Uuselamukvartalisse eramu ostmine aga ei pruugi seda probleemi lahendada – kõrghaljastuseta väli kannab sumedal suveõhtul edasi naabrite grillipeo melu ja lõhnad, koerte haukumise ning hommikused muruniitmised. Naabrid võivad muuta elu nii korteris kui majas väga toredaks kogemuseks, kuid sama teha sellest ka igapäevase piina. Seetõttu tasub eluruumi ostmisel pigem küsida, kas elamus või eramupiirkonnas on moodustatud ühistu ning kas ja millised ühiselu korraldavad kokkulepped on naabrite vahel tehtud.

Mis saab määravaks?

Enamasti võetakse «maale» kolimine ette laste sündides, et järelkasvul oleks, kus kasvada. Maal elamine tähendab laste jaoks peaaegu garanteeritult seiklusterohkemat ja elutervemat lapsepõlve, kui paneelmajade sisehoovides olevate liivakastide vallutamine. Sellele aga vastandub linnast maale kolimise logistiline müsteerium – muretu lapsepõlv väikelapsel kestab tunduvalt vähem perioodist, mil vanematest saavad taksojuhid erinevate huviringide, koolide, lasteaedade jms vahel.

Sellega kaasnev ajakulu on märkimisväärne ning kui liita juurde kütusekulu, on mõnikord mõistlikum valida kallima kuumaksega eluruum linnas. Linnades on lisaks paneelmajadest koosnevatele magalarajoonidele ka mõnusaid, privaatseid, madala hoonestuse ning kõrge haljastusega piirkondi.

Kuid ka linnakorter ei tähenda automaatselt seda, et kõik eluks vajalik on käe-jala ulatuses. Tegelikult on ka piisava infrastruktuuriga linnalähedasi valdu ja vallakeskusi, mis võivad osutuda mõistlikumaks valikuks väiksema rahakotiga noortele peredele. Hästi korraldatud ühistransport võib olla heaks alternatiiviks autole ning kasvades saavad lapsed enda transportimisega üldjuhul ise hakkama.

Koolide, poodide ja huviringide kaugus ning asukoht mõjutavad hilisemat elu, mistõttu tasub põhjalikult läbi mõelda, millised saavad olema pere liikumisvajadused järgnevatel aastatel. Linnalähedased piirkonnad on erinevalt arenenud – põhjalikult tuleks uurida, kas ja kuidas on huvipakkuvas piirkonnas üles ehitatud taristu.

Rohelust saab kõikjal

Äärelinnas või linnast väljas paikneva maja kõral on korter linnas alati likviidsem vara, pakkudes paindlikumat elu – vajadusel on korter kergelt müüdav või välja üüritav. Siiski ei ole paindlikum ja mugavam elu korteris alati soodsaim variant igakuiseid kulusid silmas pidades.

Eelkirjeldatud igapäevase liikumise kulusid kalkuleerides tuleb arvestada, et erinevate remondifondide ning kortermajade renoveerimiseks võetud laenumaksete tõttu ületavad korterite ülalpidamiskulud nii mõnelgi juhul uute ja säästlike eramute ülalpidamiskulusid.

Seda eriti juhul, kui eramu ehitamist alles kavandatakse ning tulevasel omanikul on võimalik teha kõik mõistlik selleks, et maja saaks energiasäästlik ja hea sisekliimaga.

Eramu soodsamaid igakuiseid ülalpidamiskulusid täiendavad siiski perioodilised väljaminekud aiatarvikute, uue terrassimööbli ja muu vajaliku näol, mis korteris elades kindlasti kuluarvest välja jääksid.

Üha rohkem on uusi arendatavaid kortermaju, kuhu on rajatud piisavad ühiskondlikud alad õuealade, grillinurkade või ühiste terrasside näol – järjest enam mõeldakse ka privaatsete rohealade liitmisest korterite juurde.

Kuldne kesktee

Oma maja unistus on paljudel inimestel jäänud tõenäoliselt täitumata just finantsilistel põhjustel. Samas on 4-toaline linnakorter tihtipeale samas hinnas pindalalt võrdse, ent märksa privaatsema eramajaga linna lähiümbruses. Nii ei olegi hind suurematele peredele peamiseks kriteeriumiks.

Kooselu alustanud paarile aga ei pruugi eramu olla funktsionaalselt sobiv. Seetõttu tasub alternatiivse võimalusena kaaluda linnakorterile lisaks väikese suvekodu või mõnes Eesti väikekohas paikneva suvituskorteri soetamist – nii on olemas mugav elu linnakorteris ning eraldi pelgupaik looduse keskel.

Eesti väikekohtades on veel piisavalt vanu talumaju ja suvilaid, mis ootavad uuesti ellu äratamist ning lihtsalt imeilusaid krunte, kuhu oma väike maja ehitada. Praegu kipub maal elavate vanaemade/vanaisade põlvkond hääbuma ning suvilakultuur on uuel kujul taas tärkamas.

Korteri ja eramu võrdluses ei saa öelda, kumb on parem või halvem – eelkõige sõltub see konkreetse pere vajadustest ja soovidest. Kindlasti tasub aga olla oma uue kodu ostu kavandades ja ellu viies põhjalik.

5 nõuannet valiku lihtsustamiseks

  1. Pane kirja oma pere vajadused. Tõsta nimekirja ette need, milles ei saa teha järeleandmisi – kõigi teiste osas kaalu alternatiive.
  2. Pööra tähelepanu naabritele ning ühistegevusele. Uuri, kas on loodud ühistu ning millistes ühiselu reeglites on kokku lepitud.
  3. Mõtle läbi oma pere igapäevane liikumine – kes, kuidas, kuhu ja millal peab minema? Ja kuidas see kajastub pere igakuises eelarves? Mõnikord tasub suurendada laenumakset vähenevate transpordikulude arvelt või vastupidi.
  4. Vaata ülapidamiskulusid. Muuhulgas proovi hinnata neid kulusid, mis võiksid tekkida lähitulevikus ning kuidas need hakkavad kajastuma pere igakuises eelarves. Kallim, ent parem objekt võib tihtipeale kujuneda lõpuks odavamaks.
  5. Vaata ringi avatud ja realistliku pilguga. Tihti on mugavam elada ikkagi linnakorteris ning harrastada maaelu-romantikat enda või sõbra suvilas. Samas võib ka maalt linnakorterisse kolimine kujuneda ootamatult frustreerivaks.
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Üüriäri KKK: Kas hallata üürikorterit ise või tellida haldusteenus?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui ei, siis tasub teenus sisse osta.

Loomulikult ohverdab selline üürileandja osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.

Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Harjumaal pakutakse müüa 2966 maatükki

Portaali KV.EE andmetel pakuti 04/2013 Harjumaal müügiks 2966 maatükki keskmise hinnaga 42 €/m². Aastaga on müügipakkumiste arv kasvanud 21 ja nende hind langenud 10%.

Harjumaa maapakkumiste suurim osa ehk 575 pakkumist asuvad Tallinna linnas. Arvult järgmine pakkumiste hulk ehk 517 pakkumist on Harku vallas. Rae vallas pakutakse müüa 400 maatükki.

Tallinna maapakkumiste keskmine hind on kordades kõrgemal, kui teistes omavalitsustes. Tallinna maapakkumiste keskmine hind on portaalis KV.EE 118 €/m². Hinnalt järgmine on mereäärne Viimsi vald, kus maade keskmine pakkumishind on 48 €/m². Keila linna maapakkumiste keskmine hind on 46 €/m².

Vaatlusalusest 19 omavalitsustest 13-s on maapakkumisi aastaga lisandunud ja kuues on pakkumiste arv vähenenud. Pakkumishinnaga on aga lood vastupidised – vaid kuues omavalitsuses on portaali KV.EE andmetel tänased pakkumishinnad aastatagusest kõrgemal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
04/2012 04/2013 Muutus, % 04/2012 04/2013 Muutus, %
Anija vald 25 17 -32% NA
Harku vald 411 517 26% 25 21 -18%
Jõelähtme vald 143 188 31% 28 19 -33%
Keila 51 39 -24% 44 46 5%
Keila vald 88 140 59% 20 20 0%
Kernu vald 22 21 -5% 7 7 0%
Kiili vald 42 48 14% 19 18 -7%
Kose vald 30 29 -3% 13 11 -16%
Kuusalu vald 112 118 5% 9 8 -9%
Maardu 122 136 11% 35 33 -6%
Padise vald 47 33 -30% 2 2 0%
Paldiski 43 60 40% 10 14 40%
Raasiku vald 17 44 159% 2 11 465%
Rae vald 324 400 23% 28 27 -1%
Saku vald 116 148 28% 17 20 20%
Saue 39 24 -38% 57 32 -44%
Saue vald 100 198 98% 16 19 19%
Tallinn 548 575 5% 122 118 -3%
Viimsi vald 181 231 28% 46 48 5%
Eesti 4 353 5 058 16% 35 32 -8%
Harjumaa 2 461 2 966 21% 47 42 -10%
Pärnumaa 551 567 3% 27 24 -11%
Tartumaa 616 661 7% 17 17 -1%

Harjumaa maa müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE 2012 ja 2013

Linn toetab korteriühistuid hoovide heakorrastamisel

2. mail 2013 võttis Tallinna Linnavolikogu vastu määruse nr 26 „Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord“.

Projekti raames võib toetust taotleda hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seoses järgmisteks tegevusteks:

  1. puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamine ja istutamine;
  2. lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmine ja paigaldamine, istutusmaterjali soetamine ja istutamine;
  3. muru rajamine;
  4. puude raie ja hoolduslõikus;
  5. eelnevates punktides loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmine.

Toetust ei anta käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevusteks vajalike tööriistade ja muu inventari, v.a eelnevas punktis 2 nimetatu ostmiseks.

Tegevused tuleb ellu viia toetuse andmise otsuse vastuvõtmise aasta 10. septembriks. Toetust on võimalik taotleda kuni 60% kavandatava tegevuse maksumusest, maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 600 eurot aastas.

Taotluse esitamiseks tuleb esitada korteriühistu juhatuse esimehe või volitatud isiku allkirjastatud vormikohase taotlus (LISA 2) ja lisada sellele järgmised dokumendid:

  • seadusjärgse esindusõiguseta isiku volikiri;
  • haljastusprojekt koos asendiskeemi ja seletuskirjaga; (sellel aastal võib teostatavad tööd märkida omakäeliselt asendiplaanile)
  • fotod hoovist taotluse esitamise seisuga;
  • eelarve (teenuste, kaupade ja teostatavate tööde nimekiri, võimalusel hinnapakkumine) (LISA 1)
  • raieluba või hoolduslõikusluba (kui on asjakohane).(Asendiplaan puude asukohtadega)

Projekti taotluse lisad pannakse lähiajal üles Tallinna kodulehele www.tallinn.ee

Illuste mõis ootab uut omanikku

Tallinna Linnavaraamet kuulutas välja Illuste mõisa kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise.

Pärnu maakonnas Varbla vallas Paatsalu külas asuva kinnistu alghind on 105 000 eurot. Kinnistu pindala on 10,15 ha ning maakasutuse sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa.

Kinnistul asuvad mõisa peahoone, abihoone, elamu, puhkemaja, kuur, kelder, pesuruum, pumbamaja, telkmajad ja puittelgid ning väravpalliplats, korvpalliplats ja katusealune. Kinnistu asub ca 900 meetri kaugusel merest, lähiümbruses paiknevad talumajad ja hoonestamata kinnistud.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 22. mai kell 10.30.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid aprillis enim eluasemekulutused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,1%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2012. aasta aprilliga võrreldes 2,1% ja teenused 4,9% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud 1,0% ja mittereguleeritavad hinnad 3,8%.

2012. aasta aprilliga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim eluasemekulutused, mis andsid kogutõusust üle poole. Sellest omakorda kaks kolmandikku andis aastataguse ajaga võrreldes 28% kallim elekter ja seitsmendiku 4,6% kallim soojusenergia. Toit andis kogutõusust üle 40%, millest veerand jäi aastaga 6,3% kallinenud lihatoodete arvele ning üle 40% lisasid vastavalt 26% ja 23% kallinenud köögi- ja puuvili.

Mootorikütus oli 2013. aasta aprillis 6,6% odavam kui aasta varem. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 61% kallinenud kartul ning 14% odavnenud kohv. Pühadejärgselt olid ka munad 20% odavamad.

Märtsiga võrreldes olid aprillis tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks lennukipiletite 16%-line ning mootorikütuse 1,4%-line odavnemine. Samuti oli elekter 1,3% ja soojusenergia 1,1% odavam.

Puuvili kallines kuuga 6,1% ja köögivili 3,2%. Toidukaupadest kallines hiina kapsas kuuga kaks korda ning kurk odavnes kolmandiku võrra.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2013

Kaubagrupp Aprill 2012 –
aprill 2013, %
Märts 2013 –
aprill 2013, %
KOKKU 3,1 -0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid 5,2 0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,9 0,3
Riietus ja jalatsid 5,3 0,2
Eluase 9,7 -0,2
Majapidamine 1,4 0,2
Tervishoid 6,2 0,3
Transport -4,6 -1,4
Side -9,2 -1,6
Vaba aeg 0,9 -0,2
Haridus ja lasteasutused 2,7 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 6,4 1,9
Mitmesugused kaubad ja teenused 0,8 0,8

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas toetada Viljandi Männimäe tööstusala arendusprojekti ühe miljoni euroga

Sama meetme alt saab muudetud tingimustel esitada taotlusi ettevõtluskeskkonna taristut arendavate projektide toetuseks 30. septembrini 2013. EAS rahastab projekte Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Viljandi Männimäe ettevõtluspiirkonna arendamise käigus rajatakse Reinu tee läbimurre Riia maanteele ja ettevõtlustaristu piirkonna edasiseks kasutuselevõtuks. Logistiliselt heas asukohas tööstusmaa reservalade hõivamise ja ettevõtete laienemise tulemusel luuakse 2016. aastaks 133 uut töökohta.

„Projekti elluviimine aitab kaasa seal juba tegutsevate ettevõtete laienemisplaanidele, samuti võimaldab see uutel ettevõtetel sinna asuda ning tööstusala laienemise võimaldamiseks reguleeritakse ka liikluse ümber. Üksiti parandatakse ühistranspordi korraldust,“ selgitas EASi regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankov. „Ettevõtete paremaks toimimiseks ning liiklusohutuse parandamiseks sealses piirkonnas rajatakse ka jalgratta- ja jalgtee, mis edaspidi seotakse maakonna kergliiklusteede võrgustikuga,“ lisas ta.

Sama meetme alt võetakse taotlusi vastu veel septembri lõpuni. Sellega toetatakse tootmisele ja logistikale suunatud kohaliku ettevõtluskeskkonna taristut arendavaid projekte nagu juurdepääsuteed, vee- ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sidevõrgud, küttetrassid.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Toetus võib katta kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 64 000 eurot ja maksimaalne 3,2 mln eurot.

Siiani on sel eelarveperioodil toetatud 18 projekti 8 maakonnas summas 16,8 mln eurot. Tänaseks on toetust saanud projektide abil loodud 720 töökohta, mis ületab taotlustes esitatud prognoose juba 180 lisatöökohaga.

Kitseküla asumisse Pärnu maantee äärde kavandatakse kõrget büroohoonet

Kesklinna Kitseküla asumisse plaanitakse ehitada kuni 13 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone.

Tallinna linnavalitsus algatas selleks võimaluse loomiseks Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu. Planeeritav maa-ala asub Pärnu maantee ja Rapla tänava nurgal.

Planeeringuala külgneb Kitseküla miljööalaga. Kontaktvööndis paiknevad mitmeotstarbelised erineval ajal ehitatud 1–15-korruselised hooned. Kontaktvööndi linnaehituslikeks dominantideks on Pärnu maantee ja Tondi tänava nurgal, Pärnu mnt 110 kinnistul, asuv 15-korruseline külaliskorteritega ärihoone ning Pärnu mnt 105 kinnistul paiknev 14-korruseline büroohoone. Kontaktvööndisse jääb neli ehitismälestist ja üks kunstimälestis. Neist ühegi kaitsevöönd planeeritava maa-alani ei ulatu ning kavandatav hoone ei mõjuta mälestiste vaadeldavust ega säilimist. Suuremad haljasalad ja pargid kontaktvööndis puuduvad, haljastus on piirkonnas valdavalt krundisisene ja ka tänavaäärne haljastus on vähene. Lähim suur rekreatsiooniala on Järve mets.

Ühistransport on piirkonnas hästi korraldatud – lähimad peatused asuvad Pärnu maanteel ja Tondi tänaval. Ühendus linna keskusega ja teiste piirkondadega on väga hea. Kontaktvööndis asub Tallinn-Väike raudteejaam.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala ettevõtluse segahoonestusalaks. Planeeritaval alal asuvad hooned on kasutusest välja langenud ning neid väikeelamutega asendada ei ole linnaehituslikult põhjendatud – Pärnu maanteel on intensiivne liiklus ja planeeritaval alal ei ole võimalik tagada väikeeelamutele vajalikku privaatsust ja iseloomulikku keskkonda. Hea juurdepääsetavuse tõttu sobib planeeritav ala hästi ärihoonete ehitamiseks. Praegugi on lähialal, Pärnu maantee ääres, vähemalt elamute esimesel korrusel äriruumid ning kavandatud ärihoone on sobivaks jätkuks olemasolevatele, elavdades tänavaruumi. Planeeritavale alale sobib kõrgem hoone, mis rõhutab Pärnu maantee kui magistraal-põhitänava tähtsust. Hoone jääb Tondi tänava sihile ja on maamärgiks, tähistades olulise linnast välja suunduva tänava asukohta. Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse hoone liigendatud fassaadidega. Hoone 1.- 2. korrusele kavandatakse kaubandus- ja teenindusruumid, 3. – 13. korrusele nähakse ette bürooruumid. Hoone madalamate osade katuseterrassid kavatsetakse haljastada konteinerhaljastusega.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Q Vara OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas Zeta OÜ.

Pikaliivale hakatakse korterelamuid rajama

Haabersti linnaossa Pikaliiva asumisse kavandatud Pärnaõue elamurajooni rajatavad tänavad hakkavad kandma nime Noorkuu tänav ja Vanakuu tänav.

Uued tänavad rajatakse Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohaselt alale kerkivate korterelamute teenindamiseks.

Kaks uut Pikaliiva tänavalt algavat poolkaarekujulist tänavat moodustavad Pikaliiva tänavaga lõikuva ringi. Kuigi Pikaliiva tänavalt lähtuvaid kaarekujulisi tänavalõike saaks käsitleda ka kvartalisiseste teedena, teeks majade suhteliselt tihe paigutus sealsete aadresside leidmisekeeruliseks. Seetõttu otsustati anda kummalegi tänavalõigule omaette nimi.

Sealkandis kasutusel olevast alepõllunduse nimeteemast olid reservis veel Põrendi, Letsi ja Kiku. Kuna need nimed eriti hästi ei kõla ja sobivaid ajaloolisi kohanimesid sellel alal ei esine, siis otsustati nimede valikul lähtuda tänavate kujust.

Nimekomisjon kaalus teiste seas Rõnga, Sõrmuse, Idapoole jne nimesid ning lõplikult jäid sõelale nimepaarid Idarõnga tänav – Läänerõnga tänav, Idapoole tänav – Läänepoole tänav ja Noorkuu tänav – Vanakuu tänav. Haabersti Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni esitatud variantidest Noorkuu tänava ja Vanakuu tänava nimed.

Pärnaõue elamuasum on üks suuremaid elamuehitusprojekte Tallinnas – kümneaastases perspektiivis peaks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa tee vahel paiknev linnakvartal koosnema enam kui 40 kortermajast. NCC Ehitus AS alustas Pärnaõue elamurajooni arendust 2008. aasta kevadel.

Külm märts: korteriühistutel mujal Eestis tuli kaugkütte eest maksta rohkem kui Tallinnas

Eesti Korteriühistute Liit uuris küttekulude kohta ka märtsikuus, mis väidetavalt oli viimase veerandsaja aasta käredaim – selgus, et mujal Eestis tuli ühe ruutmeetri kütmise eest märtsis keskmiselt tasuda 1,76 EUR, samas kui Tallinnas oli see 1,64 EUR. Vastanud ühistuid oli kokku veidi üle kahesaja, vastanud jagunesid pealinna ja muu Eesti vahel enamvähem pooleks.

EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva juhtimisel viidi üle-eestiline küttekulude küsitlus läbi ka aasta alguses.

“Üle-Eestilises veebruari küttekulude küsitluses osales ja esitas oma andmed üle 250 korteriühistu,” esitles Raimo Jõgeva varasema küsitluse tulemusi. Tema sõnul on viimase aastaga märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenute vahel. “Parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades, mis ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud elamute omi.”

Jõgeva sõnul saavutati head tulemused tervikrenoveeritud korteriühistutes – näiteks KÜ Õismäe tee 124 ja ka päikesepaneelid paigaldanud KÜ Õismäe 11. Veebruaris tootsid päikesepaneelid elektrienergiat 0,766 KWh ja märtsis juba esimese 12 päevaga 1,06MWh.

“Soodsam küttekulu oli veebruaris 5,92 KWh ja 0,62€ 1m² kohta, mis on keskmiselt 6 korda väiksem kõige suuremate küttekuludega majadest.

Kõrgemad kulunäitajad vastavalt 38KWh ja 3,49€ 1m² kohta. Keskmine soojusenergia 1MWh hind oli 73,33 ja 1m³ tarbevee soojendamise hinnaks oli 4,28€. Küsitluses osalenute majade keskmine toatemperatuur jäi 21˚C piiridesse,” rääkis Jõgeva.

Varasematel aastatel erinesid korterelamute näidud üle 11 korra. “See näitab terviklike renoveerimistööde suurt kasvu, millega on saavutatud märkimisväärne energiasääst. Osaliselt renoveeritute puhul on sääst oluliselt väiksem. Parimate küttekulude näitajatega korteriühistutes on ka elanike suurim rahulolu ja tunduvalt väiksemad maksed,” selgitas Jõgeva.

Miks kasutada kinnisvara müües või ostes maaklerit

Maakler võib müüja või ostja eest paljugi ära teha, aga loomulikult on teenusel oma hind.

Hakates omale uut kodu soetama või soovides olemasolevat maha müüa, tekib ikka küsimus, kas tegeleda sellega ise või kasutada maaklerit. Kui ostjaks on hea sõber, siis on vaevalt mõtet maaklerile teenustasuna sajalisi loovutada. Ent kui võib arvata, et müük ei lähe kõige libedamalt või pole ostjal aega netisügavustes pakutava hulgas kaevuda, saab maakler abiks olla.

Maakleri kasutamine oma korteri müügi korraldamises oli meie jaoks parim lahendus. Hoidsime kokku aega ning meil polnud vaja ise paberitega toimetada,” ütleb harjumaalane Aivi Müür, kes selle aasta alguses müüs maha oma Kristiine linnaosas asunud kolmetoalise korteri. Müüri sõnul otsustas ta maakleriteenuse kasuks eelkõige seetõttu, et endal poleks olnud aega tühjalt seisvat korterit huvilistele näitamas käia. Maakler andis nõu ka korteri müügihinna määramisel, olles enne ära teinud turuanalüüsi. Vastavalt soovitusele langetas Müür korteri müügihinda, kuna soovis kinnisvara kiiresti maha müüa.

„Olin arvestanud, et korter vahetab omanikku ehk nii kuu ajaga, kuid juba päev pärast kuulutuse ilmumist olid ostuhuvilised olemas ja leidus ka kindel ostja,” meenutab ta. Maakler koordineeris asjaajamist pangaga, mis endalt oleks parasjagu aega ning ka vastavaid teadmisi nõudnud. Maakler pani kinni ka aja notari juurde ja tegi kõik vajaliku, et ostu-müügi tehing saaks osapoolte jaoks kiiresti ja sekeldusteta vormistatud. Müürile meeldis, et ostjate jaoks uuris maakler korteriühistult ka maja renoveerimise plaane.

Aivi Müüril ja ta perel aitas linnakorteri kiiresti ja mõistliku hinnaga maha müüa Domus Kinnisvarabüroos töötav, Aasta Maakler 2010/2012 tiitliga kutseline kinnisvaramaakler Liia Laid. „Veel tänagi leidub kliente, kes arvavad, et maakleri ülesanne on vaid kuulutuse riputamine internetti ja sellega tema tegevus piirdub. Päris nii see ikkagi ei ole,” ütleb ta.

Laidi sõnul on maakleri esmaseks ülesandeks selgitada välja kliendi soov, millised on tema väljavaated kinnisvara müümiseks või soetamiseks tema esitatud tingimustel ja tutvustada kliendile turu hetkeseisu. Seejärel vaatab maakler kinnisvara üle ja kontrollib tehinguks vajalike dokumentide olemasolu ja vastavust registrites.
Maakler kavandab ka müügistrateegia. Sellele järgneb juba paljudele ostusooviga klientidele tuttav objekti esitlemine.

Jooksvalt ja regulaarselt peab maakler teavitama klienti käsundi täitmise käigust. Kui kinnisvarale ostja või ostjale soovitud uus kodu leitud, toetab maakler pooltevahelistel läbirääkimistel, ostu- ja müügilepingute ettevalmistamisel ja notariga suhtlemisel. Samuti teeb maakler vajadusel koostööd finantsasutustega.

Rohkem reklaami

„Ainuüksi kuulutuse riputamine kinnisvaraportaali ei ole tõesti kuigi kulukas ja seetõttu võib jääda mulje, et nii on odavam ja maakleri abi pole vaja. Kinnisvarafirmal on aga tunduvalt rohkem võimalusi,” sõnab Laid. Kuulutatakse mitmes kinnisvara pakkuvas internetiportaalis.

Praktika on näidanud, et tehingut otsivad kliendid ei sorteeri kõiki portaale läbi, piirdutakse vaid ühe suurema portaaliga. Kui aga juhtub, et omanik on oma pakkumise välja pannud vaid ühele veebilehele, ei pruugi see otsijale lihtsalt silma jääda.

Lisanduvad veel mitmed kinnisvarabüroo reklaamivõimalused: eripakkumised portaalide esilehtedel, välireklaam, mis nõuab kooskõlastust omavalitsuses ja reklaamimaksu tasumist ja veel palju muud, sealhulgas ka kauba pakkumine piiri taha. „Kuulutamine on üks väikseim osa kinnisvara müügis. Tunduvalt edukam tulemus saadakse läbi infopagasi, mida maakler omab,” selgitab maakler.

Ent loomulikult ei ole olemas tasuta lõunaid ning iga teenuse eest tuleb ka maksta. Kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on tasuks tavaliselt teatud protsent tehinguhinnast. Kui suur täpselt, sõltub objekti asukohast ja osutatud teenusest. Kindlasti on tasu suurus korrelatsioonis teenuse pakkuja panusega. Mida rohkem on maakler teinud, seda kõrgem on teenustasu.

Sooman nendib, et tema ise, olgugi, et ta oskab kõiki eelloetletud toiminguid väga hästi ka ise teha, kasutab kinnisvara ostul-müügil maaklerit. „Maakler tasakaalustab osapoolte vahelisi läbirääkimisi,” põhjendab ta. „Paljud tehingud jäävad tegemata, sest müüja ja ostja ei jõua omavahel kokkuleppele. Maakler aga on vahemeheks, kes aitab mõelda, asju läbi analüüsida.”

Sooman toob näite olukorrast, kus ostja tuleb korterit üle vaatama, näpib seinu ja on üldse kriitilise olekuga. „Mis siis juhtub?” küsib
Sooman. „Juhtub see, et müüjal tekib blokk ja ta saadab ostja minema.”

Ta toob ka teistpidise näite – ostja peab korterit heaks, aga hinda liiga kõrgeks, mispeale müüja teatab: „Ära siis osta, kui hind on liiga kõrge.”
Ostja solvub ja marsib uksest välja. „Maakler aga võtab hoogu maha, ei lase emotsioonidel üle pea kasvada,” ütleb Sooman.

Tehing sõlmimata

Liia Laid tõdeb, et maakleri teenuse kasutamises on ka kaheldud ja nii on jäänud tehingud ka tegemata.

Ta meenutab lugu vanemast härrasmehest, kellel oli hinnatud linnaosas kortermaja. Pensionini oli jäänud veel mõni aasta, aga mees jäi tööta. Et eluga hakkama saada ja oma kinnisvara kõpitseda, oli ta võtnud oma kinnisvara tagatisel erainvestorilt laenu. Mees pöördus Laidi poole konsultatsioonile. Vaadanud läbi mitmed müügistrateegiad, tegi maakler analüüsi elamispindadele eraldi, korterite kaupa, samuti kinnistu põhiselt. Tulemus oli päris hea ja ka Laidi portfellis oli potensiaalne ostja olemas. Kuid mees oli veendunud, et tema kinnisvara maksab oluliselt rohkem ning kokkulepped jäidki lahtiseks.

Mõne aja möödudes tuli mees sooviga endine maja kiiresti maha müüa tagasi, sest vahepeal oli juba laenule lisa võetud, et kuumaksed tasuda. „Tegin uued pakkumised ja olin valmis
aktiivselt müügiga tegelema hakkama, näidates ära konkreetsed võimalused tehinguni jõudmiseks. Härra soov oli tagastada laen ja ülejäänud summa eest leida endale linna lähedal õdus maamaja. Kõik see mahtus minu pakkumisse,” pajatab Laid.

Härra jäi taas kõhklema, pidades teenuse hinda kõrgeks. Samal ajal oli ta sõlminud lepingu ka juristiga, kelle komisjonitasu oli protsent müügihinnast ja kordi suurem maakleri küsitud teenuse hinnast. Taas ei saanud kokkulepe sõlmitud.

Mees tuli veel kolmaski kord, kui laenu tagastamiseni olid jäänud vaid mõned päevad. „Ta avaldas vaid kahetsust, et see kokkulepe ikkagi meiega sõlmimata jäi. Härra jäi ilma oma majast, mis läks laenu katteks, ja mõnusast maakodust jäigi vaid unistus.”

Kui kellelgi on plaanis kinnisvaraga tehinguid teha ja vajab selleks abi, siis kõige õigem viis leida usaldusväärne maakler on otsida soovitajaid. Kui tuttavatelt abi ei saa, siis järgmise sammuna soovitab Laid teha valik tuntud kinnisvarabüroode vahel ja tutvuda nende kodulehtedega. Kontaktide nimekiri on seal reeglina pikk, kuid eelistada tasuks kutsetunnistusega maaklerit. Tegutsevate atesteeritud maaklerite täisnimekirja leiab ka maakleritekoja kodulehelt. Eestis on maaklerite tegevus reguleeritud võlaõigusseadusega, millega on sätestatud muuhulgas maaklerite õigused ja kohustused.

„Otseselt vastutab maakler käsundiandjaga sõlmitud maaklerlepingus sätestatud kohustuste täitmise eest. Samuti lasub maakleril vastutus talle seadusega määratud kohustuste täitmise eest,” selgitab Laid.

Paljud inimesed on kinnisvara müügi või ostuga muidugi ka ise hakkama saanud, kui jagub pealehakkamist ja on aega müügi või ostuga tegelemiseks. Peamine on aga, et oleks teadmised lepingute sõlmimisest.

Erinevates foorumites leiduvad nurinad maaklerteenuste üle on põhiliselt seotud maaklerite passiivsusega.

Maakleri teenust on vaja,

  • kui sul pole aega müügiga ise tegeleda, sh käia võimalikele ostjatele kinnisvara näitamas, või kui pole aega tegeleda ostuks sobiva kinnisvara otsimisega;
  • kui sul puudub kogemus ja dokumentide põhjad eellepingu sõlmimiseks, üleandmis- ja vastuvõtuaktide koostamiseks;
  • kui ostja ei soovi sissemaksu raha kanda sinu arvele, siis on vaja näiteks; maaklerfirmat, kelle kontole kantakse sissemaksu raha deposiiti, kuni tehing on notari juures sõlmitud;
  • kui ostja ei tea, kuidas ostuks pangast laenu võtta;
  • kui soovite, et teie kinnisvara müügireklaam ilmuks peale City24 ja teiste kinnisvaraportaalide ka maaklerfirma reklaamikanalites;
  • sest maakleri käest saab kõige tõenäolisemalt teada kinnisvara reaalse müügihinna ja prognoositava tehinguni kuluva aja.

Mida tasub eelnevalt teada

  • Sõlmi leping kinnisvara müügiks korraga vaid ühe maaklerfirmaga, siis on neil suurem huvi selle müügiga tegeleda.
  • Eelleping on juriidiliselt pädev üksnes siis, kui see on notariaalselt kinnitatud, sõltumata, kas selle sõlmimist vahendas maakler või mitte.
  • Kutseliste maaklerite täisnimekirja leiab maakleritekoja kodulehelt.
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Tallinnas 30% rohkem tehinguid, Narvas 30% kõrgemad hinnad

Aprillikuu korteriturg oli Tallinnas väga aktiivne- tehinguid tehti 721, mis on märtsikuuga võrreldes 28% kõrgem ning aastases võrdluses ca 30% kõrgem. Keskmine hind Maa-ameti andmete järgi küll veidi langes, kuid oli siiski teist kuud järjest üle 1200 €/m² ehk 1205 €/m².

Uusi kortereid müüdi pealinnas esialgsetel andmetel 52. Nii uute korterite kui järelturu korterite aktiivsem turg oli Kesklinnas, kus toimus 23% kõikidest linna korterite tehingutest. Piirkonna keskmine hind on ca 1600 €/m² ning uute korterite keskmine hind ca 2100 €/m². Teine suure elamufondi ja tehingutega piirkond on Lasnamäe linnaosa, mille ostu-müügi tehingute osakaal oli eelmisel kuul 22%. Samas on tegemist kõige madalama keskmise hinnaga linnaosaga, kus ainukesena on keskmine hind alla 1000 €/m² ehk 941 €/m². Ka uute elamute hinnatase on madalam, olles ca 1100 €/m².

Tartus tehti aprillis 146 korteriomandi tehingut. See on tulemus, mida ületas eelmisel aastal ainult augustikuu 155 tehinguga. Keskmine hind tegi möödunud kuul mõneprotsendise languse, jäädes tasemele 947 €/m². Aastases võrdluses on hinnatase kasvanud ca 11%. Uute korterite esmamüüke oli 5, mis on üllatavalt vähe. Veidi rohkem oli tehinguid mõned aastad tagasi ehitatud elamute korteritega. Selliste tehingute hinnatase jäi vahemikku 1400 – 1700 €/m².

Pärnus teostati aprillis 49 korteriomandi tehingut keskmise hinnaga 782 €/m². Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on see ca 19% kõrgem.

Narva linna korteriturg pakkus taas üllatust, sest üle keskmise hea tehingutemahu (62 tehingut) juures tegi keskmine hind märtsikuuga võrreldes ca 27% kasvu, saavutades tulemuseks 491 €/m². 2012. aasta aprillikuuga võrreldes on Ida-Virumaa pealinna korterite keskmine hind ca 30% kõrgem.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara