Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

KredExi tagatisi vajavad eeskätt väikeettevõtted

KredexSihtasutuse KredEx esindajad kohtusid täna Riigikogu majanduskomisjoni liikmetega ja tutvustasid eelmise aasta majandustulemusi ning andsid ülevaate käesoleva aasta plaanidest.

KredExi juhataja Andrus Treier sõnul jätkus eelmisel aastal KredExis aktiivne töö ettevõtete tegevuse ja investeeringute, elanike kodude soetamise ning elamute rekonstrueerimise finantseerimisel. „Töötasime välja mitmeid uusi lahendusi nii laenude, riskikapitali kui ka käenduste valdkonnas. Koos üldise majanduskliima paranemisega kasvas ettevõtete vajadus laenude kasutamiseks. Samas alanes aasta jooksul majanduskeskkonna üldine riskitase ja tihenes pankade omavaheline konkurents, mistõttu on pangad valmis tugevamaid ettevõtteid finantseerima järjest soodsamatel tingimustel. Vajadus KredExi täiendavate tagatiste järele on eelkõige alustavatel ning väikestel ja mikroettevõtetel, mis moodustavad aasta käendusmahtudest tervelt 71,3%,“ ütles Treier.

Eelmisel aastal käivitus edukalt Balti riikide ja Euroopa Investeerimisfondi poolt asutatud Balti Innovatsioonifond, mis on loodud Baltikumi kasvuettevõtete finantseerimiseks. „Aasta jooksul väljastati fondijuhtidele esimesed mandaadid ja toimuvad aktiivsed läbirääkimised erainvestorite kaasamiseks. Lisaks valmistab KredEx ette järgmist, eelkõige alustavate ja varase faasi ettevõtete finantseerimiseks mõeldud fondifondi. Nimetatud kahel fondil on oluline mõju seni suhteliselt väheaktiivse era- ja riskikapitali turu elavdamisel, luues pikaajalise aluse nii ettevõtetele vajalike investeeringute kaasamiseks kui ka investorite huvi äratamiseks siinse kapitalituru vastu.“

Treieri sõnul on elanike kindlustunde paranedes kasvanud huvi kodu soetamise ja elamute renoveerimise vastu, millest tulenevalt kasvasid KredExi eluasemekäenduste mahud 65%. „Täiendav korterelamute renoveerimiseks väljastatud soodsate tingimustega renoveerimislaen kasutati pea kogu ulatuses ära. Ka järgnevateks aastateks on ette valmistamisel kompleksne teenuste pakett korterelamute energiasäästlikumaks muutmiseks, sisaldades endas nii teavitustegevusi, toetusi, laenukäendusi kui vajadusel ka soodsatel tingimustel laenu. Nimetatud teenused aitavad oluliselt parandada elukeskkonna kvaliteeti ning toovad kaasa märkimisväärse energiasäästu,“ ütles Treier.

Sihtasutus KredEx teenis eelmisel aastal kasumit 0,9 mln eurot.

Ettevõtluse valdkonnas käendas ning finantseeris KredEx eelmisel aastal 529 ettevõtet kogusummas 55,2 mln eurot. KredExi tugi võimaldas ettevõtetel kaasata täiendavat finantseerimist summas 105,2 mln eurot. Toetatud ettevõtetes töötab kokku 8484 töötajat ning projektide tulemusena plaanitakse luua 661 uut töökohta.

Lisaks ettevõtete toetamisele aitas KredEx möödunud aasta jooksul kodu soetada 1723 noorel perel, spetsialistil ja veteranil, kes on võtnud pankadest eluasemelaenu kokku 92,6 mln eurot, kasutades selleks KredExi käendust 12,9 mln euro ulatuses. Eelmise aasta jooksul väljastas KredEx 75 korterelamu laenukäendust kokku summas 4,7 mln eurot. Pikaajalist ja soodsa intressiga renoveerimislaenu kasutas 2013. aastal 99 korterelamut summas 17,5 mln eurot. Rekonstrueerimistoetus eraldati kokku 95 korterelamule kogumahus 8,3 mln eurot.

KredEx on riigi finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

1Partner Kinnisvara: majanduslangus kägistab uusi büroohooneid

1Partner KinnisvaraVärske info Eesti majanduskasvu pöördumisest märgatavaks languseks toob kaasa korrektuurid büroopindade turul. Kui majandus ei kasva, siis väheneb ettevõtete liikumisvalmidus ja väheneb vajadus uute büroopindade rajamise järele, kommenteerib 1Partner Kommertskinnisvara juhatuse liige Tanel Tarum äripindade turul toimuvat.

“Majanduslangus annab vihje, et kontoripindade nõudlusel on vähe võimalust kasvamiseks. Majanduslangus 1,9% annab ettevõtetele pigem signaali olla äraootaval seisukohal ja panna laienemisplaanid ootele,” leiab Tanel Tarum. “Seejuures on aga mitmete uute büroode ehitused juba käiku pandud, mitmed hooned on valminud või valmimas. Neid projekte seisma panna on võimatu.”

Nii on kinnisvarapakkumine sel aastal Tallinnas kasvamas üle 40 000 ruutmeetri. Nõudlus on aga seisakus, sest lisanduvat ettevõtete suurt massi meil kusagilt paistmas ei ole, kes ahnelt sooviksid büroopindade pakkumiste pärast võidelda.

“Kasvav pakkumine ja konservatiivset joont hoidev nõudlus annab turu juhtohjad pigem üürnike kätte, kel on vabam voli lepingutingimusi ja hindu dikteerida. Uute pindade pakkumise kasv ei ole siiski sedavõrd üüratu, et üürileandjad peaksid kõikide üürnike nõudmistega vastuvaidlemata koheselt nõus olema,” lisab Tanel Tarum.

Nii võib käesolevaks aastaks prognoosida büroopindade püsimist eelmise aasta tasemel. Atraktiivsemates asukohtades võivad hinnad protsendi-paari võrra siiski ka kerkida.

Kesklinna üürihinnad kaasaegsetes uutes hoonetes on valdavalt 12-14 €/m², vanemates hoonetes 10-13 €/m². Kesklinna läheduses olevate uute büroohoonete hinnatase on 10-13 €/m². Vanemates, kuid siiski hea kvaliteediga hoonetes on äärelinna büroode üürihind 6-10 €/m². Büroode vakantsus Tallinnas on keskmiselt 5-8%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprillis tõusis

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,1% ja võrreldes 2013. aasta aprilliga -2,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektroonikaseadmete tootmises, samuti hindade langus toiduainete, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises.

2013. aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus mööbli ja puittoodete tootmises.Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2014

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Aprill 2014 –
märts 2014, %
Aprill 2014 –
aprill 2013, %
KOKKU 0,1 -2,3
Töötlev tööstus 0,1 -0,3
Mäetööstus -2,9 -7,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1,6 -18,4
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta aprilliga -2,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam põllumajandussaaduste, turba- ja keemiatoodete hinnad, samas tõusid mootorsõidukite, tekstiiltoodete ja naftasaaduste hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,2% ja võrreldes 2013. aasta aprilliga -2,5%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid aprillis keskmisest enam rõivaste, põllumajandussaaduste ja alkohoolsete jookide hinnad, samas tõusid keskmisest enam nahktoodete, jalatsite, puit- ja tekstiiltoodete hinnad.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara müük täitemenetluses” toimub 22.05.2014

Kinnisvara müük täitemenetluses: Mati KadakNeljapäeval 22.05.2014 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvara müük täitemenetluses“. Seminari viib läbi kohtutäitur Mati Kadak.

Seminari käigus vaatleme lähedalt täitemenetluse protsessi.

Kinnisvarakoolitus annab head nõuanded inimestele, kes soovivad soetada kinnisvara täitemenetluse korras või pakkuda kliendile tuge selles tegevuses.

Koolitus-seminar “Kinnisvara müük täitemenetluses” toimub neljapäeval 22/05/2014 kell 10:00-15:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

ASi Järvevana aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

ASi Järvevana, registrikood 10068022, asukoht Järvevana tee 9G, Tallinn, 11314, juhatus kutsub ASi Järvevana aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku kolmapäeval, 11. juunil 2014.a. kell 10.00, hotelli Nordic Hotel Forum konverentsisaalis Arcturus (Viru väljak 3, Tallinn).

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga 04. juuni 2014.a. kell 23.59. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 11. juunil 2014.a. kell 09.30.

Üldkoosoleku päevakord:

1. 2013.a. majandusaasta aruande kinnitamine
Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Järvevana 2013.a. majandusaasta aruanne.

2. Kahjumi katmise / kasumi jaotamise otsustamine
Nõukogu ettepanek on:
(i) kinnitada 2013.a. majandusaasta puhaskahjum 43 897 eurot;
(ii) katta 2013.a. majandusaasta puhaskahjum täies ulatuses eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvel;
(iii) dividende mitte maksta.

3. Nõukogu liikmete volituste pikendamine
3.1. Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku pikendada praeguste nõukogu liikmete Tõnu Toomiku, Teet Roopalu ja Jaan Mäe ametiaega kuni 11. juunini 2017, s.o kolmeks aastaks pikendamise otsustamisest.
3.2. Jätkata nõukogu liikmete tasustamist 03.06.2008 toimunud ASi Järvevana aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud tingimustel.

4. 2014.a. majandusaastaks audiitori kinnitamine
Nõukogu ettepanek on kinnitada ASi Järvevana audiitoriks 2014.a. majandusaastaks audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ning tasuda audiitorühingule 2014.a. majandusaasta auditeerimise eest vastavalt ASiga PricewaterhouseCoopers sõlmitavale lepingule.

Nõukogu selgitab, et nõukogu on rahul audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers senise tegevusega ning teeb seetõttu ettepaneku valida audiitorühing AS PricewaterhouseCoopers ka järgmiseks perioodiks.

Korralduslikud küsimused
Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:
– füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendava dokumendina pass või isikutunnistus, esindajal lisaks ka nõuetekohaselt vormistatud volikiri;
– juriidilisest isikust aktsionäri esindajal väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud, millest tuleneb isiku õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja pass või isikutunnistus; juhul, kui tegemist ei ole seadusjärgse esindajaga, siis lisaks registriväljavõttele tuleb esitada nõuetekohaselt vormistatud volikiri (tehinguga antud volitus) ja esindaja pass või isikutunnistus. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku registridokumendid (välja arvatud lihtkirjalik volikiri) palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Järvevana võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada ASi Järvevana esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest, esitades digitaalallkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid e-posti teel aadressil: merko@merko.ee või edastades kirjaliku paberkandjal allkirjastatud volikirja ja muud nõuetekohased dokumendid ASi Järvevana kontorisse, Pärnu mnt 141, Delta Plaza 8. korrus, Tallinnas (tööpäevadel alates kella 10.00 kuni 16.00) hiljemalt 10. juuniks 2014.a. kella 16.00-ks, kasutades selleks ASi Järvevana aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatele lisatud blankette aadressil http://www.nasdaqomxbaltic.com. Elektrooniliselt ega posti teel üldkoosolekul hääletada ei saa.

ASi Järvevana 2013.a. majandusaasta aruandega ning vandeaudiitori aruandega on võimalik tutvuda NASDAQ OMX Tallinna Börsi kodulehel http://www.nasdaqomxbaltic.com.

ASi Järvevana korralise üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sealhulgas otsuste eelnõudega, 2013.a. majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku ning nõukogu poolt majandusaasta aruande kohta koostatud kirjaliku aruandega on võimalik alates 21. maist 2014.a. tutvuda tööpäeviti ajavahemikus 10.00-16.00 aadressil Pärnu mnt 141, Delta Plaza 8. korrus, Tallinn. Küsimusi korralise üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil merko@merko.ee.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet ASi Järvevana tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul kui ASi Järvevana juhatus keeldub teabe andmisest võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul arvates üldkoosoleku toimumisest hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Järvevana aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, st hiljemalt 09. juunil 2014, esitades selle kirjalikult aadressil: AS Järvevana, Pärnu mnt 141, Delta Plaza 8. korrus, 11314 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 ASi Järvevana aktsiakapitalist, võivad ASilt Järvevana nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o kuni 27. maini 2014, aadressil: AS Järvevana, Pärnu mnt 141, Delta Plaza 8. korrus, 11314 Tallinn.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Karin Soome

Kinnisvaraõiguse ABCKäsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse ABC on ühe tegusa maakleri kuldaväärt ja asendamatu abiline ning peaks kuuluma iga kinnisvarahuvilise töölauale. Lihtsas ja arusaadavas keeles kirjutatud raamat, mis on kui tõeline kinnisvaravaldkonna õigusaktide supermarket ja milles kõik maakleritööks vajalik info on käe-jala juures.

Oma töös kasutan seda raamatut aeg-ajalt mälu värskendamiseks ning teadmiste testimiseks. Kui kahtlen kinnisvaraalastes juriidilistes faktides, siis saan oma teadmised üle kontrollida just seda raamatut lehitsedes.

Kutselise maaklerina tean, et praktiline edu ja tehingute tegemine algab just teoreetiliste teadmiste valdamisest. Just selleks pakub Evi Hindpere raamat oivalise võimaluse.”

Karin Soome
Epicenter Kinnisvara
Kutseline kinnisvaramaakler

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Statistika: 2014 I kvartali kinnisvaratehingute kogukäive oli 570 miljonit eurot

Eestis tehti maa-ameti andmetel 2014 I kvartalis kokku 12 699 kinnisvaratehingut. Kinnisvaratehingute koguväärtus oli  570 miljonit eurot.

Kinnisvaratehingute arv kasvas aastaga 14 ja nende käive 16 protsenti. Seejuures kasvas tehingute arvust kolmandiku moodustav korteritehingute arv 13%, kuid tehinguid hoonestamata maaga tuli aastaga juurde 28%.

Harjumaal kui Eesti kinnisvaraturu suurimas tõmbekeskuses tehti 2014 I kvartalis kinnisvaratehinguid 5050. Tehingute arvu juurdekasvuks oli siin alla Eesti keskmise 12%.

Kõige suurem tehingutearvu juurdekasv oli Hiiumaal, kus tehingute arv aastaga enam kui kahekordistus. Hiiumaal tehti 2014 I kvartalis 252 kinnisvaratehingut.

Suurem oli tehingute juurdekasv veel Viljandi (545 tehingut ja juurdekasv 35%), Saare (vastavalt 600 ja 31%) ning Võru maakonnas (vastavalt 379 ja 20%)

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN omandab transpordi- ja logistikakeskused Tallinnas

EftenEfTEN Kinnisvarafond esitas konkurentsiametile taotluse DHL logistikakeskuse ja ONNINEN-i kaupluse omandamiseks koos büroomaja ja Est-Transi jahelaoga.

EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul on kinnistute asukoht Tallinna linnas transpordi- ja logistikaäriks väga hea.

”EfTEN otsib Balti riikides kvaliteetseid investeeringuid ning antud kaks kinnistut täidavad meie nõudmisi investeeringu kriteeriumite osas hästi. Ühtlasi tähistab see juba viiendat investeeringut logistikakinnisvarasse,” lausus Arakas. EfTEN Kinnisvarafondi varade maht on pärast tehingut rohkem kui 175 miljonit eurot.

Kinnistute müüja on kinnisvaraarendaja Varasto Estonia OÜ. Omandatavad kinnistud asuvad Tallinnas aadressidel Betooni 1A ja Betooni 6. Maaüksuse kogusuurus on 70 793 ruutmeetrit, millest 24 100 ruutmeetrit moodustab üüritav pind logistika, kontori ja külmhoone ruumideks. DHLi logistikakeskus on ehitatud 2008. aastal ja Betooni 6 aadressil asuv kinnistu 1998. aastal.

Tehing jõustub pärast Eesti konkurentsiameti heakskiitu. Poolte kokkuleppel on tehingu hind konfidentsiaalne ja tehingut finantseerib Danske Bank.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 21 objekti Eestis, Lätis. EfTEN Capital AS on samal aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Ценовая волна накатывается на дома и участки

Гигантская волна переживающего бум квартирного рынка начинает понемногу захлёстывать рынок домов и земельных участков, пишет аналитик и член правления Kinnisvaarakool OÜ Тыну Тоомпарк в приложении ДВ «Строительство & Недвижимость».

Рынок квартир, прежде всего таллиннский рынок, переживал нечто вроде бума. Выросшие в первом квартале года по сравнению с тем же периодом прошлого года на 20% цены квартир позволяют всё большему количеству людей продать квартиру и приобрести вместо неё дом или земельный участок, чтобы выстроить на нём собственными золотыми руками семейный дом.

В первом квартале 2014 года в Эстонии было совершено в общей сложности 855 сделок с застроенными жилыми участками, из них 308 сделок пришлось на Харьюский уезд. Число земельных сделок выросло в Эстонии на 24% и в Харьюском уезде на 16%, что свидетельствует о большом подъёме.

При этом рост цены средней сделки только набирает скорость. В первом квартале 2014 года средняя стоимость сделки с застроенными земельными участками под жильё составляла 72 000 евро, в Харьюском уезде – 130 000 евро. Рост за год по Эстонии лишь 1%, а в Харьюском уезде всего 6%.

Но в Таллинне прирост средней цены застроенного жилого участка был уже 10%. Средняя стоимость сделки в Таллинне увеличилась с прошлогодних 198 000 евро до 217 000 евро.

В отличие от рынка жилых домов земельные сделки ощутили весьма сильный толчок. В первом квартале 2014 года в Эстонии было совершено 512 сделок с незастроенными участками жилого назначения. За год количество сделок почти удвоилось. В Харьюском уезде ситуация более спокойная – здесь количество таких сделок увеличилось за год «всего» на 43%, до 184 сделок за квартал.

Аналогично с ценами сделок с домами рост цен сделок с незастроенными участками тоже скромный. Несмотря на большое увеличение спроса, т.е. прироста количества сделок, средняя цена сделки с землёй жилого назначения снизилась в Эстонии на 12%. В Харьюском уезде она выросла, но только на 4%.

На рынках застроенных и незастроенных земельных участков наблюдаются аналогичные тенденции. Прирост количества сделок велик, причём именно за пределами Таллинна и Харьюмаа.

Перемещение рынка земельных участков и домов за пределы крупнейших центров притяжения стало в некоторой степени сюрпризом, особенно если учесть, что квартирный рынок так пока и не встал на ноги после кризиса за пределами крупнейших центров.

Рост количества сделок – это фактор, который с небольшим временным люфтом потянет за собой и цены. Сейчас на рынке земельных участков и домов очевидного роста цен ещё не видно. Правда, в качестве предупреждающего сигнала статистики надо отметить, что в Таллинне дома подорожали за год на 10%.

Несмотря на общее состояние экономики, риски, вытекающие из практического отсутствие роста у наших ближайших торговых партнёров, рост цен на рынке квартир, возможно, уже в ближайшие кварталы распространится на рынок земельных участков и домов, поскольку спрос растёт и покупатели проявляют, быть может, не совсем осторожный оптимизм.

Продавцы недвижимости, особенно продавцы земельных участков, не очень озабочены статистикой, подтверждающей отсутствие роста цен. Всё больше девелоперов или покупателей земли осознают, что ценовые ожидания продавцов витают высоко в небесах. За квадратный метр земли запрашивают цену, во много раз превосходящую возможности покупателя.

При этом продавцы настаивают на том, что рост цен уже переходит на рынок земли, и они готовы лучше подождать, чем продать побыстрее, но слишком дёшево.

Такая тенденция позволяет выходить на рынок с новыми квартирами и домами только тем девелоперам, у кого запасён и портфель земельных участков или кому удаётся найти оказавшегося в затруднительном положении землевладельца, с которым можно достичь компромисса.

Быстро поднявшиеся цены на рынке квартир и волна активности, накатывающаяся на сектор земельных участков и домов, ясно показывают, что цикл рынка недвижимости приближается к известной насыщенности. Рост цен на квартиры перешёл всякие разумные пределы, и покупка жилья доступна всё меньшему количеству людей.

По негативному сценарию за быстрым ростом следует падение, позитивный сценарий позволил бы смириться после быстрого роста с застоем. Если застой будет означать падение количества сделок процентов на десять и сохранение номинальных цен на сегодняшнем уровне, то можно считать, что мы легко отделались.

Тыну Тоомпарк
Kinnisvarakool OÜ

http://www.vedomosti.ee/Default.aspx?PublicationId=83558a59-71c8-44d6-9abe-22f4a0d74925

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn kinkis president Rüütlile elamumaa

TallinnLinnavolikogu otsustas linnavalitsus ettepanekul võõrandada Tallinnas Maarjamäel kaks kinnistut president Arnold Rüütlile.

Elamumaa sihtotstarbega kinnistud võõrandatakse otsustuskorras president Rüütlile tema teenete eest Eesti Vabariigi ees ning eesmärgiga rajada sellele maa-alale eluase ning ruumid arhiivile, raamatukogule ja Rahvusliku Arengu Fondile. Kõrvuti paiknevate kinnistute Künnapuu tn 5 ja Künnapuu tn 5a kogupindala on 3048 m2.

Lisaks president Rüütli panusele Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel ja liitumisel Euroopa Liiduga märkis linnavalitsus ära ka tema teeneid Tallinna ees. Aastast 2009 on Arnold Rüütel Tallinna aukodanik ja vapimärgi kavaler.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Ценовая волна накатывается на дома и участки

Гигантская волна переживающего бум квартирного рынка начинает понемногу захлёстывать рынок домов и земельных участков, пишет аналитик и член правления Kinnisvaarakool OÜ Тыну Тоомпарк в приложении ДВ «Строительство & Недвижимость».

Рынок квартир, прежде всего таллиннский рынок, переживал нечто вроде бума. Выросшие в первом квартале года по сравнению с тем же периодом прошлого года на 20% цены квартир позволяют всё большему количеству людей продать квартиру и приобрести вместо неё дом или земельный участок, чтобы выстроить на нём собственными золотыми руками семейный дом.

В первом квартале 2014 года в Эстонии было совершено в общей сложности 855 сделок с застроенными жилыми участками, из них 308 сделок пришлось на Харьюский уезд. Число земельных сделок выросло в Эстонии на 24% и в Харьюском уезде на 16%, что свидетельствует о большом подъёме.

При этом рост цены средней сделки только набирает скорость. В первом квартале 2014 года средняя стоимость сделки с застроенными земельными участками под жильё составляла 72 000 евро, в Харьюском уезде – 130 000 евро. Рост за год по Эстонии лишь 1%, а в Харьюском уезде всего 6%.

Но в Таллинне прирост средней цены застроенного жилого участка был уже 10%. Средняя стоимость сделки в Таллинне увеличилась с прошлогодних 198 000 евро до 217 000 евро.

В отличие от рынка жилых домов земельные сделки ощутили весьма сильный толчок. В первом квартале 2014 года в Эстонии было совершено 512 сделок с незастроенными участками жилого назначения. За год количество сделок почти удвоилось. В Харьюском уезде ситуация более спокойная – здесь количество таких сделок увеличилось за год «всего» на 43%, до 184 сделок за квартал.

Аналогично с ценами сделок с домами рост цен сделок с незастроенными участками тоже скромный. Несмотря на большое увеличение спроса, т.е. прироста количества сделок, средняя цена сделки с землёй жилого назначения снизилась в Эстонии на 12%. В Харьюском уезде она выросла, но только на 4%.

На рынках застроенных и незастроенных земельных участков наблюдаются аналогичные тенденции. Прирост количества сделок велик, причём именно за пределами Таллинна и Харьюмаа.

Перемещение рынка земельных участков и домов за пределы крупнейших центров притяжения стало в некоторой степени сюрпризом, особенно если учесть, что квартирный рынок так пока и не встал на ноги после кризиса за пределами крупнейших центров.

Рост количества сделок – это фактор, который с небольшим временным люфтом потянет за собой и цены. Сейчас на рынке земельных участков и домов очевидного роста цен ещё не видно. Правда, в качестве предупреждающего сигнала статистики надо отметить, что в Таллинне дома подорожали за год на 10%.

Несмотря на общее состояние экономики, риски, вытекающие из практического отсутствие роста у наших ближайших торговых партнёров, рост цен на рынке квартир, возможно, уже в ближайшие кварталы распространится на рынок земельных участков и домов, поскольку спрос растёт и покупатели проявляют, быть может, не совсем осторожный оптимизм.

Продавцы недвижимости, особенно продавцы земельных участков, не очень озабочены статистикой, подтверждающей отсутствие роста цен. Всё больше девелоперов или покупателей земли осознают, что ценовые ожидания продавцов витают высоко в небесах. За квадратный метр земли запрашивают цену, во много раз превосходящую возможности покупателя.

При этом продавцы настаивают на том, что рост цен уже переходит на рынок земли, и они готовы лучше подождать, чем продать побыстрее, но слишком дёшево.

Такая тенденция позволяет выходить на рынок с новыми квартирами и домами только тем девелоперам, у кого запасён и портфель земельных участков или кому удаётся найти оказавшегося в затруднительном положении землевладельца, с которым можно достичь компромисса.

Быстро поднявшиеся цены на рынке квартир и волна активности, накатывающаяся на сектор земельных участков и домов, ясно показывают, что цикл рынка недвижимости приближается к известной насыщенности. Рост цен на квартиры перешёл всякие разумные пределы, и покупка жилья доступна всё меньшему количеству людей.

По негативному сценарию за быстрым ростом следует падение, позитивный сценарий позволил бы смириться после быстрого роста с застоем. Если застой будет означать падение количества сделок процентов на десять и сохранение номинальных цен на сегодняшнем уровне, то можно считать, что мы легко отделались.

Тыну Тоомпарк
Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Avalikule enampakkumisele tulid soodsad äripinnad Lõuna-Eestis

Arco VaraAS Arge Europe pani koostöös Arco Varaga avalikule kirjalikule enampakkumisele kolm soodsa hinnaga ja perspektiivikat äripinda Põlvas, Valgas ja Põltsamaal.

„Kõik kolm äripinda annavad väga hea võimaluse kohalikule ettevõtjale teenindusäri ajada“, kommenteeris Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme. 

Põlva kesklinnas on enampakkumisel renoveeritud teeninduspind aadressil Kesk tn 7. Teeninduspinna suurus on 259,80 m² ning kinnistu suurus 784 m². Hoone on kapitaalselt renoveeritud. „Objekti tähtajaline leping SEB pangaga tähendab uuele omanikule püsivat üürivoogu, mis peaks huvi pakkuma eelkõige investoritele“, lisas Tamme. Alghind on 195 000 €.

Valga kesklinnas on enampakkumisel ärihoone aadressil Vabaduse 37. Hoone asub Tartu linnast ca 87 km ja Läti Vabariigi riigipiirist ca 600 m kaugusel. Äripinna suurus on 332 m² ja kinnistu suurus 382 m². Hoone esimesel korrusel asuvad endise kasiino-baari ruumid, teisel korrusel erinevad teenindus-bürooruumid. Hoonesse on kokku kolm sissepääsu. Alghind on 34 990 €.

Põltsamaa linnas on enampakkumisel endine kinohoone aadressil J. Kuperjanovi 2. Hoone suurus on 889,90 m² ja kinnistu suurus 4525 m². Ainukese neofunktsionalistliku Eesti kinona on tegemist kinnismälestisega. Hoonet kasutati varem kinohoone ja äripindadena. Esimesel korrusel asuvad endine kasiino ja baar abiruumidega, kinosaal, fuajee, trepikoda, garaaž ja mõned abipinnad. Teisel korrusel paiknevad wc ja väiksemad abiruumid. Hoonel on mitu sissepääsu. Alghind on 24 990 €.

Enampakkumise viib läbi AS Arge Europe ja korraldab Arco Vara Tartu büroo. Informatsiooni objektide ja enampakkumise tingimuste kohta saab tööpäeviti telefonil 56 457 567 ning veebilehelt www.arcovara.ee/enampakkumine. Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 2. juunil kell 10.00 Arco Vara Tartu büroo vastuvõtulauda aadressil Soola 8. Arco Vara Tartu büroo on tööpäevadel avatud 9.00-17.00. 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ajaloorubriik: Pelgulinna Mulla tänava lugu

Pelgulinnas asuv paarisaja meetri pikkune Mulla tänav on oma nime saanud 27. augustil 1930 lähikonnas asuva Saue tänava mõjul (sau – “puhas savi”).

Vanasti asus ka Mulla tänava ääres mitu savivõtuauku, kust sai materjali 1879. aastal tänase Ädala tänava kandis tööd alustanud Johann Grabby tellisetehas. Mulla tänav saab alguse Ristiku tänava äärest Telliskivi tänava ristist ja suundub Sõle tänava poole. Tänavalt saavad alguse Roo ja Mulla põiktänav. Enne sõda ühendas Mulla tänavat Telliskivi tänavaga tänase mööblimaja tagant kuhgenud Kruusa tänav.

Mulla tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Tänase taksopeatuse kohal asus aastatel 1881-1965 ühekordne pikk hoone, kus 1912. aastal avati kohalik algkool. Mööblimaja ja selle esise väljaku kohal laiusid enne sõda suured viljapuude aiad koos kaunite elumajadega. Kant sai suuri purustusi märtsipommitamises. Nõukogude ajal asus seal Kalinini rajooni kolhoositurg ja aiand.

Mulla 1 – mööblimaja avati 1980. aastal.

Mulla 7 – 1961. aastal avatud 46. keskkooli, tänase Pelgulinna gümnaasiumi hoone. Staadioni abihoone valmis 2007. aastal koos koolimaja renoveerimisega. Varem asusid koolimaja ja staadioni kohal saviaugud ja aiand.

Mulla tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Mulla 2 – aastatel 1925-1927 Herbert Johansoni projekti järgi ehitatud Tallinna linnateenistujate kortermaja. Seal asus Pelgulinna raamatukogu. Renoveeritud 2013. aastal.

Mulla 4 – 1961. aastal.

Mulla 6 – 1930. aastate keskpaigas.

Mulla 6a – 1935. aastal.

Mulla 8 – 1965. aastal. Kortermaja keldris asub pood.

Mulla 8a – 1975. aastal ehitatud 10 garaaźiboksi.

kool
Fotol tänase Pelgulinna gümnaasiumi hoone vahetult pärast avamist 1961. aastal.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Rikkaks üüriäris: Kas välismaalane on kohalikust parem üürnik?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli eeldatakse, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse, et välismaalased on rumalad, kes on nõus maksma üürihinda üle kohaliku keskmise turutaseme.

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoone ja korteri kvaliteeti.

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu, kui tulu.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

KV.EE: Kerkinud ostu-müügihinnad vähendavad üürikorterite tulusust

Portaali KV.EE andmetel pakuti aprillis Tallinnas üürile 1825 korterit. See on 8% võrra aastatagusest vähem. Korterite üüripakkumiste vähenemise üheks põhjuseks võib pidada korterite ostu-müügihindade kallinemist. Kerkinud on nii korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE kui ka reaalsed tehinguhinnad.

Tallinna korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE on aastaga kasvanud 16%. Korterite tehinguhinnad on samal ajal maa-ameti andmetel kasvanud isegi 20%.

Korterihindade kallinemine muudab üüriturule tehtavate uute investeeringute tulususe väiksemaks, sest üürihinnad ei ole ostu-müügihindadega samas tempos kerkinud.

Samuti tundub, et kallinenud korterite ostu-müügihinnad on suurendanud korterite müügipakkumisi. Ehk siis endised üürileandjad soovivad korterite kõrget hinnataset ära kasutada ja üürikorterid maha müüa. Tallinna korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE oli aprillis 7022 ehk aastatagusest 250 võrra rohkem.

Üürikorterite vähenemise tõttu ei tohiks siiski liigselt erutuda. Juba aasta-kaks näeme, et üürilepingud pikenevad ja seetõttu korterite pakkumised portaali kaunistama ei jõua. Pikenevad üürilepingud näitavad stabiilseid üürisuhteid ja kvaliteetse üüripakkumise teenuse üha jätkuvat laienemist.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
04/2013 04/2014 Muutus, %
Haabersti 118 92 -22%
Kesklinn 795 692 -13%
Kristiine 109 115 6%
Lasnamäe 319 238 -25%
Mustamäe 235 211 -10%
Nõmme 35 50 43%
Pirita 44 40 -9%
P-Tallinn 209 228 9%
Vanalinn 91 102 12%
 
Tallinn 1 994 1 825 -8%
 
Eesti 3 165 3 038 -4%
Narva 71 137 93%
Pärnu 270 171 -37%
Tartu 625 694 11%

 Tallinna korterite üüripakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus