Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

III kvartalis keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirenes

26.11.2013 Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1%.

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirem kui II kvartalis, kui aastakasv oli 8,5%. Palgatõusu kiirenemise peamiseks põhjuseks olid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud, mis tõusid 2012. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 42,3% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk III kvartalis 8,0%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta III kvartalis 5,8%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes üheksandat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajaid sama palju kui 2012. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side palgatöötajatel vastavalt 14,4% ja 11,8%.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel vastavalt 3,6% ning 8,0%.

Keskmine brutopalk oli juulis 944 eurot, augustis 904 eurot ja septembris 942 eurot.

2013. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1255 eurot ja tunnis 8,85 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2012. aasta III kvartaliga võrreldes vastavalt 8,4% ja 7,7%.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side tegevusalal (13,9%) ning tunnis veonduse ja laonduse tegevusalal (11,0%).

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal vastavalt 2,9% ning 6,0%.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud selle tegevusala enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2009 – III kvartal 2013 (eurot)
	Aasta	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
2009	784	776	813	752	783
2010	792	758	822	759	814
2011	839	792	857	809	865
2012	887	847	900	855	916
2013		900	976	930

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, III kvartal 2013

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, III kvartal 2013

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kuidas soetada kinnisvara mitteabielulises kooselus?

26.11.2013 Tõnu Toompark

Alan Biin Praktikas pöördutakse tihtilugu minu poole küsimusega: „Elasime mehe/naisega 15 aastat koos ning ostsime korteri aga nüüd on kooselu lõppenud ja ma tahan enda osa sellest korterist kätte saada.“

Kui ma esitan täpsustavaid küsimusi, siis selgub, et korteri omanikuna on kinnistusraamatusse kantud teine pool ning kui korter on soetatud laenuga, siis laenulepingus on laenuvõtjaks samuti teine pool. Sellises olukorras on pea ainus võimalik vastus, et: „Kahjuks on Teie õigused sellele korterile väga vähe kaitstud, sest Te ei ole selle omanik.“

Mida teha, et vältida ülalkirjeldatud situatsiooni tekkimist?

Kõige lihtsam variant reguleerida kahe inimese kooselust tekkivaid varalisi õiguseid ja kohustusi on abielu sõlmimine. Perekonnaseadus näeb ette regulatsiooni abielu kestel tekkinud ühisvara ja kohustuste jagunemise abielu lõppemisel. See on kõige lihtsam viis reguleerida kõiki kahe inimese kooselust tekkivaid varalisi kohustusi.

Olukorras kus kooselavad inimesed mingil põhjusel ei taha või ei saa (näiteks samasoolised paarid) abielu sõlmida, siis nende puhul on varaliste suhete reguleerimine tunduvalt keerukam.

Esimene võimalik lahenduskäik on soetada kooselu ajal kinnisvara kaasomandisse. Eestis kehtiva õiguse kohaselt on asja omanikuks see isik, kes on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Kui kooselav paar soetab ühiselt kinnisvara, mõlemad panustavad sellesse rahaliselt aga ainult üks neist kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, toob kooselu lõppemine kaasa sellise olukorra, et vara ei kuulu jagamisele lahkumineva paari vahel, sest sellel on ainult üks omanik ning asjaolu, et teine on panustanud selle omandamisse/ülalpidamisse ei mängi märkimisväärset rolli.

Eeltoodust tulenevalt soovitan ennetada võimalikke probleeme tulevikus ning soetada vara kaasomandisse. See tähendab seda, et asja omanikuna kantakse kinnistusraamatusse sisse mõlemad omanikud ja nende omandiosa suurus nendevahelise kokkuleppe alusel. Vara võib jaguneda kaasomanike vahel võrdsetes osades või ühe kaasomaniku osa võib olla suurem kui teisel. Nüüd olukorras kus poolte kooselu lõppeb on tunduvalt lihtsam jagada soetatud kinnisvara, sest pooled ei pea hakkama tõendama, et nad mõlemad on vara omandamisse panustanud ja kui suur on kummagi kaasomaniku osa ühises asjas.

Teine võimalik lahenduskäik on seltsingulepingu sõlmimine. Soovitan selle sõlmida notariaalses vormis ja sellega lepivad pooled kokku kuidas nad ühiselt mingi eesmärgi saavutamisel tegutsevad ning mis juhtub siis kui nende kooselu (ühtlasi ka seltsing) lõppeb.

Juhul kui pooled ei soovi abielu sõlmida, soetada kinnisvara kaasomandisse või sõlmida seltsinguleping, siis kooselu lõppedes on selle jagamine või omaniku heaks tehtud panuse tagasisaamine väga keeruline.

Üldjuhul on kooselavatel isikutel rahakott rohkemal või vähemal määral ühine s.t kuigi formaaljuriidiliselt on asja omanikuks üks isik, siis läbi pereeelarve ja igapäevaste kulude kandmise osaleb selle kinnisvara soetamises kaudselt ka see osapool kes ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud. Seega on seaduse järgi sellel osapoolel, kes ei ole kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud, õigus nõuda teise poole eest tehtud kulutuste hüvitamist. Näiteks on laenuleping sõlmitud mehe poolt ning ta on ainuomanikuna kantud kinnistusraamatusse aga mõnel kuul tasub laenumaksed tema eest naine, siis naisel on õigus nõuda mehe eest tehtud laenumaksete tagastamist mehe poolt 3 aasta jooksul makse tegemisest arvates. Seega peaks üks elukaaslastest kogu aeg jälgima ning pidama arvestust millal ja kui palju on ta teise elukaaslase kohustusi täitnud ning neid regulaarselt sisse nõudma. Nii kui makse teostamisest on möödas rohkem kui 3 aastat ja pool ei ole asunud seda kohtu kaudu sisse nõudma on nõue aegunud.

Tähelepanu peab pöörama sellele, et teise isiku eest kantud kohustuste hüvitamise nõue ei anna poolele mitte omandist vaid on õigus tehtud kulutuse rahas hüvitamisele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui kaks inimest soovivad koos elada, siis kõige mõistlikum viis nendevaheliste varaliste suhete reguleerimiseks on abielu sõlmimine. Abielu sõlmimine on kõige lihtsam ja odavam lepingu sõlmimise viis ning selle pakutav õiguslik kaitse on laiem alternatiividest.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Statistics: The turnover of transactions in real estate is 2,5 times less compared to the peak

26.11.2013 Tõnu Toompark

According to Statistics Estonia, in the 3rd quarter of 2013 11 093 transactions in real estate were made with total value of 561 million euros. Within a year the number of transactions in real estate increased 15 and the value of transactions 17%.

Of the 11 093 transactions 56 were transactions with the rights to superficies. The total value of transactions with rights to superficies was 5 million euros.

Today’s number of transactions in real estate exceeds the minimum point of transactions in 2009 by a little over two times. Yet the value of transactions exceeds it 87%.

However, we are still 24% below the peak of transactions and turnover in 2007. Today’s turnover of transactions in real estate is almost 2,5 times lower than the peak in 2006.

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2013/11/statistics-the-turnover-of-transactions-in-real-estate-is-25-times-less-compared-to-the-peak/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: Kinnisvaratehingute käive jääb tipule alla 2,5 korda

26.11.2013 Tõnu Toompark

2013 III kvartalis tehti Eestis statistikaameti andmetel 11 093 kinnisvaratehingut koguväärtusega 561 miljonit eurot. Aastaga suurenes kinnisvaratehingute arv 15 ja tehingute väärtus 17%.

11 093 tehingust 56 olid tehingud hoonestusõigustega. Hoonestusõiguste tehingute koguväärtus oli 5 miljonit eurot.

Tänane kinnisvaratehingute arv ületab 2009. aasta tehingute miinimumpunkti õige pisut üle kahe korra. Tehingute väärtus aga 87%.

Seevastu 2007. aasta tehingute arvu ja käibe tipust oleme veel 24% allpool. Tänane kinnisvaratehingute käive jääb 2006. aasta tippkäibele alla ligi 2,5 korda.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon €

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 27/11/2013

26.11.2013 Tõnu Toompark

Kolmapäeval 27/11/2013 toimub koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“, mida viib läbi Remax Central juhatuse liige Ruth Tõniste.

Kinnisvarakoolitus on suunatud inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks. Koolitus aitab arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas.

Kinnisvaramaaklerite koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” annab teadmised äripindade olemusest ja nende erisustest võrreldes elamispindadega.

Lisaks saab teadmised äripindade tehingu poolte õigustest ja kohustustest. Koolitus annab praktilisi nõuandeid turul tegutsemiseks

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub esmaspäeval 25.11.2013 kell 09:00-14:00.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Millist kinnisvara inimesed osta tahaksid?

25.11.2013 Kaija Kullat

Koos kinnisvaraturu elavnemise ja kiireneva ehitustempoga räägitakse aina rohkem ka inimeste nõudmistest elamispinnale. Kogenud arendajad muidugi teavad, mida ostjad uutelt korteritelt ootavad ja neid soove ka järgitakse. Aeg-ajalt on hea aga taas kord uurida ja küsida, millist elukeskkonda ja elamispinda inimesed soovivad, sest eelistused ja huvid on ajas muutuvad.

Tulenevalt tööst maaklerina, kuid ka isiklikust huvist, olen käesoleva aasta jooksul teinud antud teemal väikest uurimustööd. Olen küsitlenud erinevates tööalastes situatsioonides kohatud klientide käest nende praeguse hetke elamistingimuste, tulevikuvajaduste ja soovide kohta. Samuti seda, kuidas näevad inimesed tulevikus oma elamistingimusi ja elukeskkonda. Küsitletud olid pärit erinevatest Tallinna piirkondadest ja ka mujalt Eestist.

Järgnevalt teen väikese kokkuvõte intervjuude tulemustest ja järeldustest.

Lasnamäelased on elukohatruud

Enamik küsitletuist sooviksid elada Tallinna kesklinnas või sellele võimalikult lähedal. Seda loomulikult seetõttu, et kesklinnas on kõik mugavalt käe-jala juures ja vajadusel on lihtne liikuda ka muudesse linnaosadesse. Peredega inimesed elaksid hea meelega ka Nõmmel või Pirital, seda just linnaosade roheluse tõttu. Korteri asemel maja eelistavad inimesed tõid välja ka Tallinna-lähedasi valdu.

Neist, kes sooviksid kodu omada kesklinnas, ei taha enamik elada suure liiklusvooga tänavate ääres. Väikesed tupiktänavad ja sisekvartalid on kõige hinnatumad elukeskkonnad, sest ka kesklinnas elades tahetakse nautida vaikust ja rohelust. Kortermajad võiksid olla pigem väiksemad, ideaalis 10-15 korteriga ning madalad ja ainult ühe trepikojaga. Paljud sooviksid majale ka hooviala, kas siis parkimiseks või lõõgastumiseks. Võib öelda, et Eesti inimene tahab ka kesklinnas ja korteris elades tunda kerget eramajalikku idülli.

Kõige linnaosatruum elanikkond on Lasnamäel. Sealsed inimesed on ülimalt rahul oma elukeskkonna, transpordiühenduse ja piirkonnas pakutavate teenustega ning nad ei näeks ka tulevikus ennast elamas üheski teises linnaosas. Muide, Lasnamäe pole eelistatud vaid vene keelt kõnelevate inimeste seas, nagu tihti arvatakse. Ka paljud küsitletud eestlased on selle linnaosaga väga rahul, sest nad on seal üles kasvanud ning hakanud oma kodukanti hindama.

Rõdu ja eraldi köök on hinnas

Valdav enamus Eesti elamufondist on ehitatud Nõukogude-perioodil ja vastavalt selle ajastu standarditele. Stalini-aegsetes korterelamutes on ehitatud eraldatud köögid ja toad ning nende vahele ebapraktilised pikad koridorid. Hruštšovi-aegsed planeeringud nägid ette pisikesed köögid ja läbikäidavad toad. Eelmise ehitusbuumi ajal ehitati uutesse kortermajadesse jällegi kaasaegsetele elustandarditele vastavalt avatud planeeringuga lahendused, kus köögiks sai ainult sein elutoast. Millised on inimeste soovid aga nüüd?

Küsitletud inimesed jagunesid umbes pooleks selles osas, kes pooldasid avatud planeeringut ja kes eraldatud kööki. Avatud planeeringu pooldajate seas olid pigem nooremad inimesed ja paarid. Lastega pered sooviksid aga pigem eraldatust ja seega omaette kööki. Paljude perede sooviks oli, et suuremates korterites oleks mitu tualettruumi. Uutes majades juba pööratakse sellele tähelepanu, kuid vanades majades ei ole paraku enamasti korteritel isegi sellist ümberehitamise võimalust.

Praktiliselt kõik küsitletutest soovisid, et nende korteril oleks rõdu või terrass. Kui siiani on rõdudega kortereid olnud suuremal hulgal enamasti “mägedel” ning paljudes uusarendustes on piirdutud vaid nn prantsuse rõduga, siis tulevikus soovitakse uutel majadel rohkem rõdusid-terrasse näha. Moodsaid, suuri maast laeni aknaid inimesed aga palju ei soovi, kuid samas tahetakse, et korterid oleksid valgusküllased.

Siiski on paljud küsitletuist rahul oma korteri planeeringuga olenemata sellest, kas nad elavad uuemas või vanemas majas. Paljud on juba jõudnud ka oma tüüpkorteri planeeringut kaasajastada ning kohandada seda pere vajadustele.

Üldpinna osas on enamikel nõudmised vastavalt praktilisele vajadusele. Lihtsalt niisama suuremat korterit üldjuhul ei soovita, sest kommunaalkulude kõrge tase ei luba ülearuseid ruutmeetreid “pidada”.

Eestimaalast iseloomustab praktilisus

Nagu eelnevast näha, soovivad inimesed elukeskkonna paranemist, kuid kõiges lähtutakse praktilisest vajadusest. Kui varasematel aegadel tähendas vajadusest oluliselt suurem korter või maja teatavat staatust, siis nüüd sellele tähelepanu enam ei pöörata.

Kuigi inimesed on suhteliselt rahul ka oma praeguse elukeskkonna ja korteritega nii uutes kui ka vanemates majades, soovitakse tulevikus elada siiski vaikses asukohas, väiksemas rõdudega majas, kus planeeringu osas on arvestatud erineva suurusega perede igapäevaelu aspektidega.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arhitektuuri jalutuskäik Mustamäel

25.11.2013 Tõnu Toompark

Tutvustamaks Eesti kaasaegset arhitektuuri, toimusid suvel Eesti Arhitektuurikeskuse eestvedamisel Tallinnas esmaspäevased arhitektuuri jalutuskäigud.

Nüüd viib arhitektuuriteadlasest ja -kriitikust giid Mihkel Karu arhitektuurihuvilised põnevale teekonnale kahte Tallinna ülikoolilinnakusse, mis asuvad teineteisest väga erinevas linnalikus situatsioonis.

Uurime Tallinna Ülikooli ja TTÜ ala linnaehituslikku ülesehitust ning vaatleme ka üksikhooneid, nii seest kui väljast.

Retki on kaks: 30. novembril TTÜ linnakus ja 14. detsembril Tallinna Ülikooli linnakus

Arhitektuuri jalutuskäik MUSTAMÄEL

Tallinna Tehnikaülikooli linnak Mustamäel (TTÜ)
Toimumisaeg: laupäev, 30. november 2013
Aeg: 12:00–13:30
Hind: 8 € osaleja

Eelregistreerimine: jana [ät] arhitektuurikeskus.ee
Kohtumispaik: saadame info osalejatele peale registreerumist
Grupi koosseis selgub eelregistreerumise teel põhimõttel “kes ees, see mees”. Grupi suurus kuni 20 inimest.

Lisainfo: http://www.arhitektuurikeskus.ee/2013/11/21/arhitektuuri-jalutuskaigud-tallinna-ulikoolides/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Lasnamäel tutvustatakse golfikeskuse eskiislahendust

25.11.2013 Tallinn.ee

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (Pallasti tn 54) I korruse infosaalis on huvilistel võimalik 27. novembrist kuni 3. detsembrini tutvuda golfikeskuse projekteerimistingimuste eelnõuga ja eskiislahendusega.

Lasnamäele golfikeskuse rajamist ettevalmistava sammuna toimuva avaliku väljapaneku lõpetab teisipäeval, 3. detsembril kell 16 sealsamas läbi viidav avalik arutelu.

Tondiraba golfikeskuse eskiislahendus koostati Spordi- ja Noorsooameti tellimusel, golfikeskuse projekteerimistingimuste eelnõu koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Tondiraba golfikeskuse projekti koostamise eesmärgiks on rajada Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele 9-rajaline golfiväljak ja harjutusväljak. Lisaks golfiradadele rajatakse harjutusväljakud, talveks teisaldatav pneumohall ja klubihoone. Projekt hõlmab ligikaudu 25 ha suuruse maa-ala. Golfikeskus kavatsetakse rajada Tondiraba piirkonda aadressil Alvari tn 39 // Mustakivi tee 21 asuvale kinnistule.

Rahvusvahelisele standardile vastav golfikeskus rajatakse Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Golfi Liidu koostöös. Golfikeskuse ehitamisega seotud kulud kannab Eesti Golfi Liit. Pärast golfikeskusele kasutusloa saamist annab Eesti Golfi Liit golfikeskuse tasuta üle Tallinna linnale, jäädes ise teenuse pakkujaks.

Golfikeskus võimaldab linnaelanikel tulevikus harrastada golfimängu linna territooriumil, samuti elavdab golfiturismi ning aitab kaasa Tallinna linna tuntusele laiemalt.

Tondiraba golfikeskuse ideekonkursile esitas parima töö Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, võidutöö autoreiks on Maarja Tüür, Ott Kadarik, Harri Kaplan ja Dagmar Heringas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eluasemelaenuturg jätkas taastumist

25.11.2013 Tõnu Toompark

Eluasemelaenuturu aktiivsus hoogustus oktoobris veelgi. Uusi eluasemelaenulepinguid sõlmiti kuu jooksul üle 2000, mis on suurim arv alates 2008. aastast. Eluasemelaene võeti 71 miljoni euro väärtuses, mida oli aastatagusega võrreldes 28% rohkem. Laenutagasimaksete tõttu jäi eluasemelaenude jäägi aastakasv tagasihoidlikuks (0,5%). Ettevaates on oluline, et ei tekiks kinnisvarahindade kiire kasvu jätkumise ootust ja senine ettevaatlik hoiak eluasemelaenude andmisel jätkuks. Tööpuuduse vähenemine ja sissetulekute kasv on suurendanud samuti majapidamiste laenamist tarbimise eesmärgil. Kuigi majapidamiste muude laenude käive kasvas oktoobris 85 miljoni euroni, võeti neid siiski 5% vähem kui aasta tagasi.

Ettevõtete uute laenude ja liisingute käive oktoobris kahanes. Ettevõtetele väljastati 671 miljoni euro väärtuses laenuvahendeid, mida oli mullusega võrreldes 3% vähem. Möödunud kuudega võrreldes oli märgatavalt väiksem pikaajaliste laenude käive. Pikaajalisi laene võeti oktoobris 132 miljoni euro väärtuses, mida oli 8% vähem kui aasta tagasi. Suhteliselt väikese laenukäibe juures jaotus väljastatud pikaajaliste laenude ja liisingute maht majandussektorite järgi üsna ühtlaselt.

Reaalsektori laenu- ja liisinguportfelli maht kahanes ettevõtete väiksema laenuaktiivsuse tõttu kuuga 21 miljoni euro võrra 14,8 miljardi euroni. Portfellimahu aastakasv (1,5%) jäi viimaste kuudega ligilähedasele tasemele.

Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär tõusis oktoobris 3,3%ni, mis on sarnane selle aasta keskmise tasemega. Enamiku laenulepingute baasintressimäär 6 kuu Euribor jäi samas 0,34% juurde. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär on juba pikka aega kõikunud 2,5% ümber.

Viivislaenude maht vähenes oktoobris selle aasta suurimas mahus. Üle 60 päeva maksevõlgnevuses laenude maht kahanes kuuga 36 miljoni euro võrra. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis alanes 0,3 protsendipunkti võrra 2,1%ni.

Eesti reaalsektori hoiuste aastakasv püsis oktoobris 5% juures. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiused kasvasid kuuga kokku 70 miljoni euro võrra 8,9 miljardi euroni.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eestist saab maailma suurim korteriühisturiik

25.11.2013 EKÜL

Eestis elab täna ligikaudu 30% elanikkonnast korteriühistutes. Lähtuvalt planeeritavatest seadusemuudatustest moodustatakse lähiaastatel kõigis korterelamutes ühistud, mille järgselt elab ligikaudu 70 % elanikkonnast korteriühistutes. Sellise ühistuelanikkonna arvuga on Eesti maailma suurim korteriühisturiik. “Eestis on ühistuliikumine heas seisus – meie korteriühistud on tegusad ja tublid,” tunneb heameelt Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Tema sõnul on äärmisel oluline, et ollakse kujunenud võrdväärseks parneriks ka seadusloomes – ühistute ettepanekul on tehtud mitmeid muudatusi uude ettevalmistamisel olevasse korteriomandi ja -ühistu seadusse, mis läbis tänavu sügisel Riigikogus esimese lugemise. Eesti Korteriühistute Liit ning selle liikmed on olnud seaduse ettevalmistamise juures olnud aktiivsed kogu ettevalmistusprotsessi vältel. Valminud on ka e-käsiraamat “Riigikohtu lahendid korteriühistute asjades”, mis päästab ühistuid nii mõnelgi juhul kulukast kohtuteest – raamatus on juba ära toodud korteriühistutes juhtunuga seotud kohtulahendid, mis jõudnud Riigikohtusse.

Samuti on liit on ette valmistanud ka analüüsi “Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest”, mis annab ülevaate eluasemevaldkonna tegevusi koordineerivatest õiguslikest regulatsioonidest, Eesti naaberriikide kogemustest ning pakutud välja lahendused korterelamuvaldkonna stabiilseks arenguks Eestis.

“Ühistute juhid saavad Eesti Korteriühistute Liidu vahendusel pidevat koolitust, teguteme ka meie Euroopa sõsarorganisatsioonides, et viimaste arengutega ühistute elu korraldamisel ka Euroopa tasandil kursis olla,” rääkis Mardi.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Saue tänava lugu

25.11.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Saue tänav algab Rohu tänavalt ja kulgeb kirde-edela suunaliselt kuni Ristiku tänavani. Saue tänav on ligikaudu 240 meetri pikkune.

Praeguse nimetuse sai Saue tänav 18. septembril 1929. Enne seda oli tänava nimeks sealse maaomaniku nime järgi alates 1921. aastast Lau tänav või Lao tänav. Tänav sai oma nime sealsete saviaukude mõjul (sau – “puhas savi”).

Saue tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Saue 1 – 1930. aastate keskel.
Saue 3 – 1930. aastate keskel.
Saue 5 – 1930. aastate keskel.
Saue 7 – 1935. aastal.
Saue 9 – 1992. aastal ehitatud alajaam.
Saue 9/1 – 1947. aastal ehitatud elumaja asemele kerkis 2011. aastal uus kortermaja.
Saue 9/2 – 1940. aastal ehitatud vabrikuhoone, kus on asnud Linda nahatsehh. Renoveeritud 2011. aastal.
Saue 9/3 – 1940. aastal ehitatud abihoone.
Saue 11 – 1930. aastate alguses.
Saue 13 – 1930. aastate alguses.
Saue 15 – 1930. aastate esimeses pooles.

Saue tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Saue 2 – 1926. aastal.
Saue 4 – 1920. aastate lõpus. Renoveeritud 2007. aastal.
Saue 6 – 1930. aastate alguses.
Saue 8 – 1930. aastate alguses.
Saue 10 – 1930. aastate alguses.
Saue 12 – 1930. aastate alguses.
Saue 14 – 1929. aastal.
Saue 14a – 1969. aastal ehitatud garaaź.
Saue 16 – 1930. aastate alguses.
Saue 18 – 1930. aastate alguses.

Saue 4 kortermaja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kopli liinide potentsiaalseks ostjaks kvalifitseerus Ühendkuningriigi ettevõte

22.11.2013 Tallinn.ee

Täna, 22. novembril otsustas Kopli liinide müügi ettevalmistamise ja läbiviimise komisjon kvalifitseerida Ühendkuningriigist pärit ettevõtte.

Teine pakkumise esitanud ettevõte ei vastanud esitatud nõuetele ja seetõttu edasistel läbirääkimistel ei osale.

Kvalifitseerunud firma on Ransome´s Trading Holding Company Ltd, kelle Eesti esindaja on EST Kinnisvara OÜ.

Pakkujatel on võimalik komisjoni otsust kolme tööpäeva jooksul vaidlustada. Komisjon kinnitab tulemused viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast pakkumise toimumist.

Tallinna linna omandis oleva 82 kinnistu ehk Kopli liinide ostuks laekus Tallinna Linnavaraametisse tähtajaks, 19. novembriks kaks pakkumist.

Kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kaheetapilise kombineeritud pakkumise korras alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot. Esimese etapiga selgitatakse välja enampakkumise tingimustele vastavad pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine.

Tallinna Linnavalitsus määrab ühe kuu jooksul alates esimese etapi tulemuste kinnitamisest eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused, sealhulgas pakkumiste esitamise tähtaja, pakkumiste hindamise kriteeriumid ning tingimuste mittekohase täitmise korral rakendatavad sanktsioonid.

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul on eesmärk leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

„Kopli liinide ala on perspektiivikas kinnisvaraarenduspiirkond,“ ütles Võrk. „Ent eks on selle suure ala uueks loomise puhul tegemist ka väga ambitsioonika väljakutsega.“

Kopli liinide projekt hõlmab ca 17 ha suuruse maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on ca 6 ha, ligi 11 ha on aga üldkasutatav, ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit – ja 38 ühepereelamut.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu tänavu 13. juunil.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab Tallinna linna veebilehelt ja www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Stabiilsem majanduskeskkond julgustab üksikuid, eriti naisi, kodulaenu võtma

22.11.2013 Tõnu Toompark

SEB võrdles enam kui 3000 laenu andmete põhjal 2009. ja 2013. aasta esimesel üheksal kuul kodulaenu saanute profiili. Üksi laenu võtnute (üksi elavate või ühe sissetulekutoojaga leibkondade) osakaal on majanduslanguse järel oluliselt kasvanud.

Kui 2009. aastal oli laenu võtnud peresid veidi rohkem kui üksikisikuid (vastavalt 52 ja 48 protsenti), siis 2013. aastal on 56 protsenti kodulaenudest antud ühele laenusaajale ja vaid 44 protsendil laenudest on kaastaotleja. Sealjuures ei ole koguni 63 protsendil laenu saanud naistest kaastaotlejat. Ka on kasvanud naiste võetud laenude keskmine tähtaeg – 17,5 aastalt 2009. aastal 19,5 aastani käesoleval aastal. Meeste osas on üksi laenu võtnute protsent küll kasvanud, kuid oluliselt väiksem kui naiste puhul – 52 ning keskmine laenutähtaeg jäänud samaks (19,5 aastat).

„Taastunud majanduskeskkond on julgustanud eriti üksi elavaid noori naisi ja peresid, kus naine on ainus või peamine sissetuleku saaja, elamistingimusi parandama. Näiteks on 47 protsenti 20-35 aastastest käesoleval aastal kodulaenu saanud naistest võtnud laenu üksi, neli aastat tagasi oli see osakaal vaid 40. Tänu reaalpalkade kasvule ja oluliselt vähenenud töötusele on nüüd laenuvõimelisi isikuid ja leibkondi rohkem. Samas annavad paranenud tulevikuväljavaated ja võimalused laenuriske kindlustuste abil maandada julgust pikaajalisi finantskohustusi võtta ka üksinda,“ kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

2013. aasta esimese üheksa kuuga Eestis antud uute kodulaenude maht ületab Eesti Panga andmetel 2009. aasta sama perioodi uute eluasemelaenude mahtu 61 protsenti ehk 253 miljoni euro võrra. Arvatavasti tuleneb suur osa praegusest laenunõudlusest majanduslanguse ajal edasi lükatud elamistingimuste parandamise plaanide teokstegemisest.

*SEB kodulaenuklientide uuring novembris 2013. Uuringu aluseks olid 3188 aastatel 2009 ja 2013 SEB poolt välja antud kodulaenu andmed.

Rikkaks üüriäris: Kui suurt viivist tohib üürileandja üürnikult küsida?

21.11.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürnikult küsitava viivise lubatud suurus ei ole otseselt piiratud. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda kohtu kaudu selle vähendamist.

Kohtusse saab pöörduda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud.

See tähendab, et ei ole väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad.

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.

Viivisemäär 0,1% päevas teeb aastaseks viivise suuruseks 365*0,1%=36,5%. Samas on 300 eurose maksega viivitamise viivis sellisel puhul 300*0,1%=0,30 eurot päevas.

Kas see on summa, mis motiveerib üürimakseid õigeks ajaks tegema?

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Nordeconil valmisid Tartu ida ja lääne ümbersõidul ehitustööd kaks kuud kokkulepitust varem

21.11.2013 Tõnu Toompark

Nordecon AS lõpetab ennetähtaegselt ehitustööd Tartu läänepoolse ümbersõidu IV. ehitusalas ja idaringtee I. ehitusalas, mille tulemusel valmis üks Lõuna-Eesti suurimaid transpordisõlmi – Postimaja liiklussõlm , kokku kolm viadukti ning ligi 4 km uut neljarajalist teed koos vajaliku taristuga. Ehitustööde maksumuseks mõlemas ehitusalas kokku oli 28,8 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Kuigi Lääneringi tööde lõpptähtajaks on järgmise aasta veebruar, on praeguseks kõik sisuliselt valmis – teha on jäänud üksikud viimistlustööd ning lisatööna täiendavate liiklusmärkide paigaldus,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Peagi saame objekti üle anda tellijaks olnud Maanteeameti Lõuna regiooni esindusele. Hea koostöö ja teineteisemõistmine tellijaga on kindlasti märkimisväärseks põhjuseks, miks õnnestub selle suuremahulise ehitusprojektiga lõpetada juba kaks kuud enne tähtaega ning sellise partnerluse üle on igal ehitajal väga hea meel.“

Erkki Suurorgi sõnul ühendab valminud transpordisõlm Tartu läänepoolse ümbersõidu Tartu idapoolse ringtee lahendusega, mida samuti Nordecon ehitab ning kus seekord Tartu linna tellitud objekti valmimistähtajaks on 2014. aasta jaanuar. Sellelgi objektil saavad ehitustööd valmis novembri lõpuks.

„Postimaja liiklussõlm loob hea värava Tartu linna liiklejatele Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelisel suurimal magistraalil. Omavahel on nüüdsest hästi ühendatud ka Tartu erinevad linnaosad, mis peaks mõjuma soodsalt liikluskoormusele kesklinnas ning samuti kaotati ehitustööde käigus ohtlik Tõrvandi raudteeülesõit,“ märkis Erkki Suurorg.

Tartu läänepoolse ümbersõidu IV ehitusala Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee kilomeetritel 187,35 – 189,12 ulatus Variku viadukti lõpust kuni Rehe hotelli juurde viiva Lemmatsi tee ristmikuni Ülenurme vallas. Antud ehitusalasse kuulus ka Rehepapi tee ehitamine Ülenurme vallas.

Ehitustööde käigus ehitati põhimaantee ligi kahe kilomeetri ulatuses ümber neljarajaliseks maanteeks, kus sõidusuunad on eraldatud põrkepiirdega. Liiklussõlme rampide ja muude kõrvalteede pikkuseks on kokku ligi 6 kilomeetrit. Tolmuvaba katte sai üle 10 kilomeetri kruusateid Tartumaal, samuti ehitati välja jalg- ja jalgrattateed. Postimaja liiklussõlme ehitati raudtee- ja maanteeviaduktid. Samuti rajati uued sadeveekanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemid ning tänavavalgustus. Müratõkkeseinu püstitati 275 meetrit ulatuses.

Tartu idaringtee I ehitusala ulatus Ringtee tänavat pidi ligi 2 km pikkuses Postmaja juurest kuni Tartu vanglani. Tööde käigus ehitati välja Võru tänava eritasandiline liiklussõlm koos viadukti, nelja rambi, kahe liiklusringi ja kogujateedega. Põhiosas on ehitatud tee neljarealine. Peaaegu kogu tee ulatuses ehitati mõlemale poole kergliiklusteed.

Ehitustöid tegi Nordecon AS, tellijaks olid vastavalt Maanteeamet ning Tartu linn ja omanikujärelvalvet teostas AS Taalri Varahaldus.

Tartu ümbersõidu pidulik avamine toimub sel reedel, 22. novembril.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 2012. majandusaastal ligi 160 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligikaudu 765 inimesele.