Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
 

KinnisvaraMagnaadid populariseerivad kinnisvaraalaseid teadmisi

Käesoleval aastal asub MTÜ KinnisvaraMagnaadid populariseerima kinnisvaraalaseid teadmisi läbi 4 osalise koolitustesarja kolmes linnas – Tallinnas, Tartus, Pärnus. Iga koolitus on kohandatud kohaliku turu jaoks. MTÜ-le omaselt on koolitused taskukohaste hindadega.

Koolitustesaria avalöök on juba 20. veebruaril Tallinnas, kui toimub esimene koolitus „Investeerimine kinnisvarasse – Sinu IV pensionisammas“ Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses. Koolitus on suunatud eelkõige alles alustavatele investoritele ning tavalistele inimestele, kes soovivad kodu soetades targa otsuse teha, kui ka kogenud tegijatele kinnisvaraturul, kes soovivad saada uut inspiratsiooni.

Tallinna koolituse lektoriteks on oma ala spetsialistid: Ingvar Allekand (Domus Kinnisvara Arendusdirektor), Meelis Liivak (LHV Panga Korporatiivpanganduse kliendihaldur), Endrik Mänd (Tallinna linna peaarhitekt) ning Kalle Aron ja Jaak Roosaare (Southwestern Investments Properties OÜ-st).

Koolituse käigus saadakse teada, milline oli aasta 2013 kinnisvaraturul ning milliseks tõotab kujuneda 2014. aasta. Panga esindaja räägib, kuidas on pangalaenude väljastamine viimastel aastatel muutunud ja kuidas saada pangalt finantseeringut. Tallinna linna peaarhitekt räägib, kuidas näeb Tallinna arengut Linnaplaneerimisamet ning millised on eelisarendatavad piirkonnad. Väikeinvestorid annavad nõu, kuidas alustada kinnisvarasse investeerimist ning räägivad oma kogemustest, millised takistused ja tagasilöögid võivad väikeinvestorit ees oodata ja kuidas neid minimeerida. Samuti saab teada, kuidas planeerida investeeringuid, et edukalt kinnisvaraturule siseneda.

KinnisvaraMagnaatide juhatuse esimees Sandra Viilu  sõnade kohaselt on koolitustesarja eesmärgiks pakkuda inimestele taskukohase hinnaga teadmisi suuremate Eesti linnade kinnisvaraturgude kohta. „KinnisvaraMagnaatide eesmärk on eelkõige inimesi harida, eriti ajal, mil kinnisvaraturul toimuva kohta on niivõrd palju erinevat ja tihti vastukäivat infot.“  lisas Viilu.

Lisainfo ja registreerimine:  http://kvmagnaadid.ee/uritus/investeerimine-kinnisvarasse-sinu-iv-pensionisammas-tallinnas

MTÜ KinnisvaraMagnaadid on ühing mille eesmärkideks on Eestis pakutava kinnisvaraalase õppe täiustamine ja kvaliteedi tõstmine ning täiendõppe korraldamine; kinnisvara puudutavatel võistlusel osalemine ning kinnisvara eriala üliõpilaste õppetöö toetamine stipendiumite kaudu. MTÜ aitab leida oma liikmetele parimad praktika- ja töökohad ja panustab erinevatesse kinnisvara puudutavate õigusaktide loomesse.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

DTZ: Uued turuülevaated

Ilmunud on uued ingliskeelsed DTZ ülevaated 2013. aasta IV kvartali kohta.

 DTZ Kinnisvara
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Colliers: 2014. aastal on kõige edukamad büroo- ja kaubanduspindade sektorid

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on 2014. aastal kõige aktiivsemad büroo- ja kaubanduspindade sektorid. Seda nii rentnike kui ka investorite osas. Prognooside kohaselt jääb investeeringute kogumaht 160 miljoni euro tasemeni.

2013. aastal andsid büroopindade turul suurima panuse täituvusse finants- ja kindlustussektor (23%) ning info- (IT ja kõrgtehnoloogia ettevõtted) ja kommunikatsioonisektor (18%), millele järgnesid hulgi- ja jaekaubanduse sektor (12%) ning professionaalsete, teaduslike ja tehniliste teenuste avalik sektor (9%). Mitme büroohoone valmimine 2013. aasta teises pooles tõi turule lisaks ca 44 000 ruutmeetrit uut spekulatiivset ja eritellimusel ehitatud büroopinda, mis pärast 2009. aasta teist poolt on rekordiline pakkumine.

“2014. aastal peaks prognooside kohaselt turule lisanduma ligikaudu 24 800 ruutmeetrit uut spekulatiivset ja eritellimusel ehitatud büroopinda. Büroopindade turg võib 2014. aastal uuesti üürileandja turust üürilevõtja turuks muutuda, kuna eelseisva aasta jooksul lisandub turule taas märkimisväärses koguses uut spekulatiivset büroopinda. Vakantsuse määr võib 2014. aastal mõnevõrra suureneda, eeldatavasti eelkõige vanemates büroohoonetes. 2013. aasta trendi jätkuna eeldame ka 2014 pigem üürilevõtjate kolimist kulutõhususe suurendamiseks suurematelt pindadelt väiksematele,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.

Colliersi hinnangul jääb rendimäärade tõus eelseisval aastal suhteliselt tagasihoidlikuks – 3-5%. Keskmised rendihinnad jäävad A-klassi pindadel 12-14 eurot ruutmeetri kohta kuus (maksimum 15-16 eurot) ning B-klassi pindadel 10-11 eurot ruutmeetri kohta (maksimum 12 eurot).

Tööstus- ja laopindade turul lisandub prognooside kohaselt 2014. aastal turule ligikaudu 90 000 ruutmeetrit uut tööstus- ja laopinda. 2014. aastaks planeeritud uusehitiste maht ületab 2008. aasta taseme. Colliersi hinnangul jääb jaemüügile orienteeritud logistika järgmistel aastatel üheks kõige aktiivsemaks laopindasid otsivaks ja üürivaks sektoriks. Samas võib Eesti majanduskasvu vaevaline areng turgu 2014. aastal veidi jahutada. Tootmis- ja laopindade turul valitses 2013. aasta lõpus madal vakantsus (ca 6%), mis 2014. aastal eeldatavasti tõuseb ja seeläbi survestab ka üürihindasid pigem püsima stabiilsetena. Kaasaegse pinna üürihinnad jäävad 2014. aastal Colliersi hinnangul tasemele 4,2 – 4,8 eurot ruutmeetri kohta kuus.

Pärast väga head ja rekordilist esimest poolaastat oli Eesti investeerimisturg 2013. aasta teisel poolaastal vähem edukas. Investeeringute kogumaht moodustas 2013. aastal ca 210 miljonit eurot, jõudes sellega peaaegu eelmise aasta tasemeni. Peamine erinevus 2012. aastaga võrreldes oli suurem tehingute arv (eriti tööstus- ja büroopindade segmentides) ning sellest tulenevalt madalam tehinguhind (2,7 miljonit eurot 2013.a. vs 3,6 miljoni eurot 2012.a.).

„Investeerimisturg on ka 2014. aastal aktiivne, kuna investoritel on vaba kapitali ja soov investeerida. Investeeringute kogumaht jääb 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes hinnanguliselt pigem väiksemaks, julgen arvata, et tehingute maht jõuab 2014. aastal vähemalt 160 miljoni euro tasemeni,“ lisas Tinno.

Colliersi uurimuse kohaselt on investorid hästi kapitaliseeritud ja nad otsivad pidevalt kvaliteetseid hea rahavooga objekte. Mõnede investorite seas on märgata valmisolekut võtta suuremaid riske, kuna investeerimisjärgu kinnisvara on vähe. Sektorite osas eelistavad nii välismaised kui ka kohalikud investorid endiselt büroo- ja kaubanduspindade sektoreid. Parim võimalik tootlus jääb 2014. aastal pigem stabiilseks, võimalik muutus on kuni 25 BPS (baaspunkti).

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tartu otsib bussijaama ümbruse planeerimisel parimaid linnaruumilisi lahendusi

Linnavalitsus kuulas eilsel istungil informatsiooni Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi arhitektuursest ideevõistlusest ning otsustas, et Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise käigus leitakse avaliku ruumi kujunduse täpne lahendus projekteerimise etapis, arvestades võimalusel ka auhinnatud võistlustöödes pakutud lahendusi.

“Mitmes ideekonkursile laekunud töös pakuti välja L-kujulise avaliku väljaku rajamist hotell Dorpati ümber ning bussijaama ette jalakäijate hajumisruumi lisamist, samuti üle Turusilla tulevatele kergliiklejatele takistusteta kulgemistee loomist kesklinna suunas mööda Soola tänavat.

Need ideed kajastuvad ka tänases planeeringulahenduses. Lisaks leidis linnavalitsus, et võimalusel kaasatakse esiletõstetud tööde autorid ka edasisse projekteerimisprotsessi, et leida alale parim võimalik linnaruumiline lahendus,” võttis linnavalitsuse arutelu kokku abilinnapea Jarno Laur.

Detailplaneeringu algatamise otsuse kohaselt korraldas Emajõe Ärikeskus eelmisel aastal avaliku arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks oli leida bussijaamale ja selle esisele alale selgelt tajutav linnaruumiline tervik.Ideekonkursile laekus 9 võistlustööd, žürii luges võistluse kordaläinuks, kuna esitatud tööd olid kõrgetasemelised ja valik mitmekesine.

Ühte selget favoriiti ja kõiki osapooli rahuldavat lahendust polnud, mistõttu 1. preemiat välja ei antud. Teist kohta jäid jagama võistlustööd “Suhtlev ruum” (OÜ Kauss Arhitektuur) ja “Linnamootor” (Maria Freiman, Juhan Kangilaski), kolmanda koha sai “Sadama värav” (Stuudio Tallinn -Villem Tomiste).

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Elamispindade turuülevaate esitlus toimub 26/02/2014

Kinnisvarakool: Tõnu Toompark, kinnisvaraanalüütik26/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade“, mille käigus esitleb kinniavaraanalüütik Tõnu Toompark elamispindade turuülevaadet. Tegemist on Eesti kõige põhjalikuma elamispindade turuülevaate esitlusega.

Seminar on suunatud kõikidele, kes puutuvad kokku elamispindade turuga. Analüüsime elamispindade turu nõudlust, pakkumist ja tasakaalupunkti. Eraldi heidame pilgu uusarenduste ja üüriturule.

Vaatleme üsnagi detailselt turgu mõjutavaid tegureid ja analüüsime, millises suunas on need näitajad liikumas.

Elamispindade turuülevaate ajaline perspetiiv vaatab ettepoole pool-poolteist aastat.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” toimub kolmapäeval 12/02/2014 kell 09:00-14:00.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

RMK peamajas avatakse konkursi „Aasta Puitehitis“ võidutööde näitus

Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12:00 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi „Aasta Puitehitis“ esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümne­aastase tegutsemise jooksul pi­devalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid või­malusi, jaganud teadmisi ja ins­piratsiooni, et puidust ehitami­sest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Lumi katustel: ohtliku koha tähistamine ühistut vastutusest ei vabasta

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.

“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikkuaga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autol tekitatud kahju.”

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Cityconi käive kasvas 240 miljoni euroni

Põhjamaade juhtiv kaubanduskinnisvara arendaja, Tallinnas Rocca al Mare, Kristiine ja Magistrali kaubanduskeskusi haldava Cityconi käive kasvas möödunud aastal 3,9%, kokku ligi 239,2 miljoni euroni. Baltimaade ja uute äride üksuse aastakäive kasvas 6,4%, ulatudes 34,9 miljoni euroni.

Kontserni renditulud kasvasid eelmisel aastal 4,2%, kokku 162 miljoni euroni. Cityconi renditulud Balti riikides ja Taanis kasvasid 6,4% ning ulatusid 25,6 miljoni euroni.

Cityconi juhatuse esimehe Marcel Kokkeeli sõnul on Cityconil, põhinedes 37 tugevale kaubanduskeskusele linna piirkondades, hea positsioon tulude kasvuks ka 2014. aastal.

“Cityconi portfoolio tugevnes 2013. aastal tänu Stockholmi kaubanduskeskuse Kista Galleria soetamisele. Samuti jätkasime olemasolevate keskuste arendamist ja laiendamist. Meie kaubanduskeskused on stabiilselt välja renditud keskmiselt 95,7% ulatuses ning ettevõtte tähtsus rahvusvaheliste jaekettide jaoks kasvab,” ütles Marcel Kokkeel.

Möödunud aastal tõi Citycon esimesena Eesti turule H&M kaubamärgi, mille kauplused avati Rocca al Mare ja Kristiine keskustes, ning avas Rocca al Mare keskuses Briti ühe suurima kaubamaja Debenhamsi.

Citycon OYJ on jaekaubanduspindade haldamisele ja arendamisele spetsialiseerunud ettevõte, mis omab tugevat turupositsiooni Soomes, Rootsis ja Baltimaades. Citycon omab ja opereerib kokku 37 kaubanduskeskust ning 35 muud jaekaubanduskinnisvara Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus. 


Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pro Kapital: Ehituslepingu sõlmimine ja Vilniuses ehitustöödega alustamine

AS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte PK Invest UAB sõlmis 05.12.2013 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 4 126 867 Litti (1 195 223 EUR) ilma käibemaksuta.

Ehitusleping sätestab, et UAB Merko Statyba alustab ehitustöödega pärast PK Invest UAB’lt ehitusega alustamise teate saamist. PK Invest UAB’l oli õigus ehitusleping ilma põhjuseta lõpetada.

Seoses uue hoone eelmüügi märkimisväärse edukusega on PK Invest UAB teavitanud 05.02.2014 UAB’d Merko Statyba ehitusega alustamisest.

Uus hoone hakkab asuma Leedus Vilniuses, Pro Kapitali poolt arendatavas Saltiniu Namai elamukompleksis. Uude hoonesse tuleb 16 korterit ja 3 äripinda müüdava pinnaga kokku 1 160 m2. Seisuga 04.02.2014 on 19 pinnast 14 pinna osas sõlmitud ostu-müügi eelleping. Enne ehitusega alustamist on 74% kõigist pindadest leidnud ostja.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Vittorio Michelozzi kommentaar: „Oleme tunnetanud tugevat nõudlust Vilniuse kõrgema klassi elamispindade turul ja oleme väga rahul uue hoone eelmüügi tasemega. Eelmüükide arv näitab, et Pro Kapitali poolt Vilniuses arendatava toote osas on olemas tugev nõudlus. Valisime ehitustööde teostamiseks usaldusväärse partneri Merko statyba UAB ja oleme veendunud uue projekti edus“.

Uue hoone valmimise järgselt on Saltiniu Namai elamukompleksis täiendavalt veel kasutamata arendusmahtu. Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Lisainfo:

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinna lähistel. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea korterelamuid, mida ehitatakse etappide kaupa. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinna läheduses ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laiendemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine. Saltiniu Namai projekti esimene faas on lõpule viidud: rajati neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet ja 11 eramaja. Pro Kapital on esimeses faasis arendanud 143 korterit, 11 eramaja ja 21 äripinda müüdava pinnaga kokku 15 278 m2. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid.

PK Invest UAB on 12.10.1998 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. PK Invest UAB on Leedus Vilniuses asuva Saltiniu Namai elamukompleksi kruntide arendaja.

UAB Merko Statyba on Leedu ehitusettevõte, mis keskendub üldehitusele ning elamuarendusele ja -ehitusele. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni, mis hõlmab lisaks Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2012. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 915 inimesele ning ettevõtte 2012. aasta müügitulu oli 249,1 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tartu linn kavandab uusi spordihalle

Linnavalitsus saatis volikogule Kaunase pst 68b ja Annemõisa tn 1a kruntide ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise eelnõu, mille kohaselt kavandatakse Annelinna kahte spordihalli.

„Tartus ei ole praegu suuri sisehalle, kus näiteks jalgpalluritel oleks talvel harjutamiseks paremad tingimused, kuid nõudlus selliste treeningupaikade järgi on väga suur. Esimese etapina alustamegi planeeringu koostamise ja samal krundil asuva amortiseerunud kunstmuruväljaku renoveerimise projekteerimisega, et siis rahaliste vahendite selgudes jõuda lähiaastail ka kerghallide püstitamiseni,“ kommenteeris abilinnapea Tiia Teppan.

Planeeringuala suurusega 9,3 ha asub Annelinna linnaosas ning linna üldplaneeringu kohaselt on see puhke- ja virgestusrajatiste, haridus- ja teadushoonete maa ning muu ühiskondlike hoonete maa.

Eelmisel istungil määras linnavalitsus ka Kaunase pst 68b kinnistul asuva kunstmuruväljaku ja lähiümbruse rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette kunstmuruväljaku ja läheduses asuvate mänguväljakute rekonstrueerimise, tribüüni ja piirdeaia rajamise, kõnniteede rekonstrueerimise jm tööd. Tänavu on linnal kavas alustada projekteerimistöödega ning 2015. a alustada kunstmuruväljaku renoveerimist.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Supilinna teemaplaneeringut arutatakse taas märtsikuus

Linnavalitsuse istungil arutati Supilinna teemaplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatakse avalik arutelu märtsi algul.

Eelmise aasta lõpul toimus teemaplaneeringu „Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine” avalik väljapanek. Selle jooksul laekus ettepanekuid eraisikutelt, Supilinna Seltsilt ja Maailma Arhitektuuri Sõprade Seltsilt. Ettepanekud käsitlesid peamiselt Supilinna hoonestuse tihendamise võimalusi, aga ka miljööväärtusi.

“Teemaplaneeringu avalikul väljapanekul ei laekunud olulisi vastuväiteid linnaosa elanikelt, olid vaid mõned üksikud täiendava hoonestamise soovid. Tänavu jaanuaris toimunud arutelul rõhutati vajadust täiendavalt põhjendada teemaplaneeringus aluseks võetud krundistruktuuri säilitamise ning hoonete miljöölise väärtuse määramise aluseid,” ütles linnavalitsuse planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku.

Supilinna teemaplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks toimub avalik arutelu 11. märtsil kell 17 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis Raekoja plats 3, III korrus.

Tartu ühe omanäolisema linnaosa Supilinna moodustab peamiselt 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel väljakujunenud tänavatevõrk ja hoonestus, mis on pärast II maailmasõda täiendatud enamjaolt individuaalelamute ning Eesti taasiseseisvumise aastatel ka uute korterelamutega. Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusega hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide, miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinna üürikomisjon sai kümneaastaseks

Tallinna üürikomisjon tähistas 1. veebruaril asutamisest kümne aasta möödumist.

Tallinna Üürikomisjon alustas tööd 1. veebruaril 2004. Kümne aasta jooksul on esitatud üürikomisjonile kokku 1717 avaldust. Üürikomisjoni pädevuses on eluruumi üürilepingust tulenevate vaidluste lahendamine. ÜürikomisjoEn võtab üürivaidluse menetlusse üürniku või üürileandja kirjaliku avalduse alusel.

Üürikomisjoni tegevuse peamisteks õiguslikeks alusteks on Üürivaidluse lahendamise seadus ja Tallinna Üürikomisjoni põhimäärus, lisaks teised riigi ja Tallinna õigusaktid. Kõik Tallinna üürikomisjoni liikmed on lõpetanud Tartu Ülikooli  õigusteaduse eriala magistriõppe.

„Kümme aastat tagasi toonases elamumajandusametis tööd alustanud Tallinna üürikomisjon lahendab üürnike ja omanike üürivaidlusi ning üürikomisjoni otsused on osapooltele täimiseks kohustuslikud,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Üürivaidluste lahendamiseks võib kodanik pöörduda kas üürikomisjoni või kohtusse. Ent erinevalt kohtust ei pea inimene üürikomisjoni pöördudes maksma riigilõivu, ka menetletakse tema kaebust tasuta ning oluliselt kiiremini.“

Kui alguses oli üürnike ja üürileandjate pöördumiste arv peaaegu võrdne, siis viimase viie aasta jooksul on ilmnenud pöördujate osas üürileandjate ülekaal – sellest  võib järeldada, et üürileandjate usaldus üürikomisjoni vastu on järjest kasvanud. Üürileandjad pöörduvad komisjoni enamasti seetõttu, et nad soovivad pärast üürilepingu lõppemist oma eluruumi enda kasutusse tagasi saada ja üürnikelt võla väljamõistmist. Peamine põhjus, millega üürikomisjoni poole pöördutakse, on üürivõla küsimus.

„Üürikomisjoni kui kohaliku omavalitsuse juures asuva üürivaidlusi lahendava sõltumatu organi loomise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised linnad, kuid kahjuks ei ole komisjoni loomiseni mujal jõutud,“ nentis Võrk. „Olgugi, et üürisuhte poolte õiguste kaitseks ja üürileandjate tegevuse reguleerimiseks on sellise komisjoni töö igati õigustanud. Üürikomisjon on ju loodud selleks, et üürimured aeglaselt jahvatavatest kohtuveskitest kiiremini ja pöörduja jaoks odavalt laheneks.“

Möödunud aastal laekus üürikomisjonile 124 avaldust, nendest üürnikelt 22 ja üürileandjatelt 102 (s.h Tallinna linnalt kui üürileandjalt 65).

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Glikman Alvin & Partnerid: Õigusabikulud kuuluvad korteriühistu majandamiskulude hulka

Tsiviilasjas 3-2-1-89-13 on lahendatud küsimust, kas kohtumenetluses kantud õigusabikulud on korteriühistu majandamiskulud.

Korteriühistu juhatus oli sõlminud õigusvaidluste lahendamiseks õigusabilepingu õigusbürooga, mille kulusid hüvitati korteriühistu remondifondi arvelt. Korteriomanikud sellega ei nõustunud.

Kohus leidis aga, et korteriühistu majandamiskuludeks on muuhulgas tasu, mida korteriühistu tasub elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

Seega, kui korteriühistu tegevuse tõttu elamu majandamiseks on korteriühistu kohustatud ostma õigusabiteenust, kuuluvad sellise teenuse kulud majandamiskulude hulka.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Pindi Kinnisvara: turuinfo 01/2014

Pindi Indeks tõusis detsembris 1,1% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1015 eurot.

Kui novembris tehti antud linnades 1123 korteriomandi tehingut, siis detsembris langes aktiivsus 1016 tehingule. Aastaga on indeks tõusnud 19,8%.

Võrdluseks – mullu detsembris tehti indeksilinnades 814 korteriomandi tehingut.Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 27 protsendiga.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 62,6 protsendi võrra kõrgemal.

Turuülevaadetega saate lähemalt tutvuda siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinn aitab korteriühistutel lahendada parkimisprobleeme

Tallinna linnavalitsus seab korteriühistu Mustamäe tee 185 kasuks linnamaale isikliku kasutusõiguse.

Korteriühistu Mustamäe tee 185 kasuksseatakse isiklik kasutusõigus linna omandis olevale Eduard Vilde tee 79a // Mustamäe tee 181a kinnisasjale.

Üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnisasja kogupindala on 17 871 m², isiklik kasutusõigus määratakse kinnisasjal paiknevale parkimisalale, mis hõlmab kinnisasjast 443 m² suuruse osa. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat, kinnisasja omanik isikliku kasutusõiguse eest tasu ei võta. Korteriühistu on kõnealusele elamuesisele alale 2013. aastal vastavalt projektile välja ehitanud parkimisala ja haljastuse, alal on kokku 21 parkimiskohta. Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

Lisaks parkimisprobleemide leevendamisele on parkimisalade ehitamiseks korteriühistu kasuks linna maale isikliku kasutusõiguse seadmise puhul oluline aspekt ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja  esteetilisemaks.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark