Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
 

Tondiraba jäähall valmib tuleva aasta juuniks

Täna keskpäeval pandi pidulikult nurgakivi Lasnamäele kerkivale Tondiraba polüfunktsionaalsele jäähallile (Varraku 14).

Linnapea Edgar Savisaare sõnul on täna on tähtis päev nii siinsele piirkonnale, kui kogu Tallinnale. „Nurgakivi saab uus spordiobjekt, millest saab suur multifunktsionaalne spordikompleks, kus hakkavad toimuma ka rahvusvaheliselt olulised spordisündmused,“ ütles Savisaar. „2015. aasta alguses toimuvad just Tondiraba jäähallis juuniorite maailmameistrivõistlused iluuisutamises ning loodame, et vastvalminud hallis näitavad meie iluuisutajad säravaid esinemisi.“

Ühtlasi märkis linnapea, et kuna Tondiraba spordikompleksi vahetusse lähedusse rajatakse koostöös Eesti Golfi Liiduga 9-rajaga golfiväljak, siis saab sellest piirkonnast väga mitmekesine spordi ja vaba aja veetmise keskus mitte ainult Lasnamäe elanikele, vaid kõigile tallinlastele ja ka linna külalistele.

AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Robeni sõnul on Tondiraba jäähall Tallinna elanikele ja Eesti spordile oluline objekt. „Ehituslikult on tegemist keeruka objektiga, ent oleme ehitustöödega aktiivselt alustanud ja püsime pingelises graafikus. Kasutame siin oma kogemusi Riia jäähalli ehitamisest, kus toimus ka jäähoki MM 2006,“ tõdes Roben.

Aadressile Varraku tn 14 valmib tuleva aasta juunikuuks polüfunktsionaalne jäähall, kus on kaks treeningväljakut, üks peaareen 5000 inimest mahutava tribüüniga ning 3 curlingu rada . Jäähalli peaareen on oma olemuselt multifunktsionaalne, kus saab korraldada nii pallimängude võistlusi kui ka korraldada kontserte ja muid suurüritusi.

Jäähalli põhiprojekti koostas ideekonkursi tulemusena Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ja EA Reng AS ning ehitajaks on AS Merko Infra.

Jäähalli ehitamine on Tondiraba spordikeskuse rajamise esimene etapp, misjärel alustatakse ujulakompleksi ja hosteli projekteerimisega ning viimases etapis valmib võimlemishall.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarafirmad prognoosivad kodukulude tõusu

1Partner viis Eesti suuremate kinnisvarafirmade ekspertide hulgas läbi iga-aastase kinnisvaratrendide uuringu, mille kõik vastajad ennustasid kodukulude jätkuvat hinnatõusu.

2013. aasta mais ja juunis läbiviidud uuringu kohaselt prognoosis 57 protsenti vastajatest, et järgmise kolme aasta jooksul tõusevad kodukulud kümme protsenti. 29 protsenti kinnisvarakonsultantidest hindas, et kulud kasvavad viiendiku ning 14 protsenti vastas, et hinnatõus on 30 protsenti või enam. Ükski vastanutest ei arvanud, et kodukulud jäävad praegusega samale tasemele või langevad.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul reaalne elu kahjuks poliitikute lubadustega ühte sammu ei käi ja vanema elupinna igakuised ülalpidamiskulud on kasvanud suuremaks kui laenumakse. “Kinnisvara ostjale on ekspluatatsioonikulu praegu sama oluline kriteerium kui ostuhind ning see on tõstnud huvi uute korterite vastu. Elektrihinna tõus muutis oluliselt turgu, inimesed otsivad pinda, mis pikas perspektiivis odavam tuleb,” ütles Vahter ja lisas, et seepärast kiratseb ka majade müük.

88 protsenti uuringus osalejatest prognoosisid kolme aasta perspektiivis edasist kodutarbija elektrihinna tõusu. Sama palju vastanuid ennustas ka kodulaenu intresside tõusu.

Uuringus osalesid teiste seas kinnisvaraspetsialistid firmadest 1Partner, Pindi, Adaur, Simus, RE/MAX Central, Uus Maa, Arco Vara, Ober-Haus ning Raid & Ko.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

KV.EE: Kinnisvaramüüjate hinnaootused lähenevad reaalsusele

Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on vaikeslt-vaikselt kasvamas. Kuu ajaga on indeks kasvannud 0,5% ehk 62,0 punktini. See tähendab, et Eesti keskmise elamispinna pakkumishind on 814 €/m².

Aastataguse ajaga võrreldes on KV.EE indeks ehk elamispindade pakkumishinnad kasvanud kõigest 1,6%. Reaalsed korterite tehinguhinnad on aastaga aga kasvanud koguni Eestis 12 ja Tallinnas 11%. Keskmise korteritehingu väärtus on seejuures kasvanud aastaga Eestis 10 ja Tallinnas 9%.

KV.EE indeksi kasv on juba pikki aastaid reaalsete tehingute hinnamuutustele tugevalt alla jäänud. Põhjuseid on siin mitmeid.

Kinnisvarakriisi põhja-aastatel olid portaalide müügipakkumiste ja reaalsete tehinguhindade vahe väga suur. See vahe on aasta-aastalt kahanenud ja eeskätt just tehinguhindade kasvu tõttu. Nii võib öelda, et kinnisvaramüüjate reeglina liialt kõrged hinnaootused on reaalsele elule oluliselt lähemale tulnud.

Teine põhjus, miks pakkumishinnad ülespoole liikuda ei taha, on see, et portaali KV.EE pakkumiste struktuuri on tulnud juurde rohkem Tallinnast-Tartust-Pärnust väljaspool asuvaid elamispindu. Nende pindade ruutmeetrihinnad on suurte tõmbekeskuste hinnatasemest oluliselt allpool. Lisanduvad odavamad pakkumised ei lase ka keskmisel pakkumishinnal kasvama hakata.

Kolmanda põhjusena tasub välja tuua majade pakkumise olulise kasvu. Majade pakkumiste hulk portaalis KV.EE on oluliselt suurenenud. Erinevalt teisesest korteriteturust ei ole tehingute kasvulaine ühepereelamute sektorisse veel jõudnud. Suur hulk majade müügipakkumisi on tegur, mis ei ole lubanud selles sektoris hindu tõsta, vaid on isegi mõningal määral sundinud neid langetama.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

130619_KV.EE-indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Täiendava saastekvoodi müük Luksemburgile võimaldab jätkata korterelamute rekonstrueerimise toetamist

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigi kasutamata saastekvoodi (Assigned Amount Units – AAU) müügi Luksemburgi Suurhertsogiriigile kogumahuga 3 miljonit eurot, mille eest on võimalik jätkata korterelamute rekonstrueerimise toetamist.

Tegemist on jätkutehinguga 2010. a Luksemburgiga sõlmitud tehingule, mille maht oli 30 miljonit eurot ning mille järgselt renoveeriti 576 korterelamut ja 292 eramaja ning paigaldati 95 mikro-taastuvenergiaseadet.

Kogu jätkutehingu müügist saadav tulu suunatakse korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate investeeringute toetuseks. Toetuse eesmärk on innustada korterelamute täies mahus renoveerimist. Sõltuvalt saavutatavast energiasäästust toetatakse renoveerimistöid 15-35% ulatuses. Taotlejaks võivad olla korteriühistud, hooneühistud või korteriomanike ühisuses osalevad korteriomanikud.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Tiskresse kerkib uus A-klassi eramurajoon

Tallinna lähedale Tiskresse kerkib sügiseks uus A-energiaklassiga eramurajoon, mille ehitab Kristjan-Thor Vähi firma Lucca Kodu.

Kristjan-Thor Vähi sõnul hõlmab arenduse esimene etapp kaheksat maja. “Praegu ehitatakse Tallinnasse juurde küll korterelamuid, kuid terviklikult ning energiasäästlikuna ehitatud kvaliteetsetest eramajadest on selge puudus,” ütles Vähi ja lisas, et projekti on viimistletud mitu aastat ja esimesed merevaatega majad valmivad sügisel.

Kristjan-Thor Vähi sõnul on majade rajamisel olulisim märksõna energiasäästlikkus ja selle tagamiseks toodi Eestisse ehitama pikaajalise kogemusega Soome firma Rekrum. “Kasutame moodsaid lahendusi õhk-vesi küttesüsteemist päikesepaneelideni,” ütles Vähi ja lisas, et tulevikuplaan on luua kodusid, kus energiakulud praktiliselt puuduvad ning enda poolt toodetav energia aitaks hoopis katta laenukulusid.

U-kujulise põhiplaaniga elamukompleksi projekteeris tunnustatud arhitekt Martin Aunin, kes lähtus mereäärsest asukohast ning elanike privaatsusnõuetest. Projekti teevad eriliseks suured terrassid hoovis ja katusel koos merevaatega.

Rajatavad kahekorruselised majad on 170-200 ruutmeetri suurused ja nende juurde kuuluvad 600 – 1200 ruutmeetrised krundid. Majade hind jääb 270 ja 310 000 euro vahemikku.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Algavad Tartu tulevase riigigümnaasiumi projekteerimistööd

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis täna projekteerimis- ja ehituskonsultatsioonifirmaga AS Amhold lepingu Tartusse rajatava tulevase riigigümnaasiumi õppehoone projekteerimiseks.

Ligi 6800 ruutmeetri suuruse koolikompleksi projekteerimistööde maksumus on 82 320 eurot, millele lisandub käibemaks. Projekt valmib 2014. aasta kevadel, ehitustegevusega on plaanis alustada sama aasta suvel ning kool avada 2015. aasta sügisel.

Eesmärgiks on sobitada Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium olemasolevasse Nooruse tn. 9 koolimajja ning muuta hoone kaasaegseks ja õpilasesõbralikuks. Tamme Gümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 540. Täiskasvanute Gümnaasiumi kohapealsete õpilaste arvuks on planeeritud 500, õppetöö on planeeritud toimuma kahes vahetuses.

Tartu Linnavalitsus volitas 27. märtsi korraldusega RKAS-i korraldama riigihankeid Nooruse 9 hoone Tartu Tamme Gümnaasiumi hooneks rekonstrueerimisel, sealhulgas projekteerimishange, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hange, omanikujärelevalve hange, ehitushange, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked.

Tartu tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eluaseme hinnaindeksi tõusu mõjutas I kvartalis enim korterite kallinemine

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 3,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 6,5% ning majade hinnad langesid 4,7%.

2012. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 11,2% ja majade hinnad langenud 0,2%. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 12,5%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 10,8% ning ülejäänud Eestis 3,9%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Arco Vara aktsionäride lepingud

Vastavalt Tallinna börsi reglemendi punktile 7.8. on Arco Vara AS kohustatud tagama, et aktsionärid, kes omavad rohkem kui 5% Arco Vara aktsiatega esindatud häältest, on kohustatud avalikustama kõigi selliste lepingute olulised tingimused, mis on sõlmitud teise aktsionäri või kolmandate isikutega ning on suunatud aktsiate vaba võõrandamise õiguse piiramisele või mis võivad oluliselt mõjutada aktsiate hinda.

Arco Vara vahendab käesolevaga järgmist üle 5%-lise osalusega aktsionäride poolt esitatud teavet:

AS Lõhmus Holdings ja OÜ Gamma Holding on sõlminud omavahelise ostueesõiguse lepingu, mille kohaselt on neil vastastikune ostueesõigus 10.06.2013 seisuga neile kuuluvate Arco Vara aktsiate suhtes.

Aktsiaid võõrandada sooviv pool peab teatama teisele poolele aktsiate võõrandamise kavatsusest ja võõrandamishinnast. Teisel poolel on õigus aktsiad omandada esitatud tingimustel ning tal on omandamissoovist teatamiseks aega 5 päeva. Ostueesõiguse leping on jõus kuni 30.06.2016, või kuni aktsia hind tõuseb üle poolte vahel kokku lepitud hinnataseme.

OÜ Alarmo Kapital ja OÜ HM Investeeringud on sõlminud omavahelise aktsionäride lepingu, mille kohaselt on Alarmo Kapitalil ostueesõigus HM Investeeringutele kuuluvate Arco Vara aktsiate suhtes kuni 30.06.2016.

HM Investeeringud peab teatama Alarmo Kapitalile aktsiate võõrandamise kavatsusest ja võõrandamishinnast. Alarmo Kapitalil on õigus omandada aktsiad esitatud tingimustel ning tal on omandamissoovist teatamiseks aega kuni üks nädal.

Samuti on lepingu kohaselt Alarmo Kapitalil HM Investeeringutele kuuluvate aktsiate ostuoptsioon kokku lepitud hinnaga, mida Alarmo Kapital võib teatud tingimustel realiseerida kuni 31.03.2014. Lepingu kohaselt on HM Investeeringud kohustatud Arco Vara üldkoosolekul hääletama sarnaselt Alarmo Kapitaliga kuni 30.06.2016.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kas kinnisvarabuum – või siiski mitte?

Eesti majandus on viimased aastad kasvanud ja sellega koos on mõõdukalt kerkinud ka kinnisvarahinnad ja tehingute hulk. Võrreldes majandussurutise ajaga saavutatakse aina uusi tippe ning seetõttu on üha enam arutluse all buumiteema.

Statistika näitab, et kinnisvaraturg on tõunud aastas 5-7%. Kui seni on aktiivsus olnud eelkõige suurlinnade, Tallinna ja Tartu keskne, siis käesoleval aastal on märgata kinnisvaratehingute hulga kasvu ka teistes Eesti piirkondades. Siiski on jutud uuest kinnisvarabuumist liialdatud, sest puuduvad olulised komponendid, mis iseloomustaksid üht tõelist buumi.

Puudub finantsasutuste surve ja konkurents laenuturul
Mäletatavasti olid pangad möödunud kinnisvarabuumi ajal laenuandmisel väga leebed, kontroll laenuvõimelisuse osas oli nõrk, tingimused olid kõigile ühtmoodi sõbralikud ning finantseeringut said paljud inimesed ja ettevõtted, kes nüüdsete reeglite kohaselt seda kohe kindlasti ei saaks. Laenu oli võimalik saada “0” omafinantseeringuga.

Selleks, et buum tekiks, peaks olema taas tuntav surve laenuandjate poolt, kes odava rahaga kliendid üle kuldavad. Hetkel võib tunda sellist pakkumissurvet vaid n-ö SMS-laenude osas, mis inimeste kinnisvaraostuvõimet ei mõjuta.

Hoolimata sellest, et euribor on ajalooliselt madalal, on laenuturg kasvanud mõõdukalt ning pooled kinnisvaratehingutest finantseeritakse omavahenditega. Pankades olevate säästude hulk on veel väga suur ning hoiuseintressid kokku kuivanud, mistõttu on mõistlik suunata vaba raha kinnisvarasse. Ning seda tehakse perspektiivitundega, mitte buumile iseloomulikult kiiret spekulatiivset tulu teenida soovides.

Tihtilugu ostab pere korteri oma lastele, kes täisealiseks saanud või saamas. Kui peamine kodu asub linnast väljaspool, eramus, on trendikas osta perele ka üks linnakorter.

Laenu antakse vaid kogemud arendajatele

Buumi ajal oli kinnisvara popp. Sellega tegelesid kõik ettevõtlikumad inimesed. Arendusturul liikus suhteliselt suvaline seltskond, paljudel polnud üldse varasemat kinnisvarakogemust.

Nüüd saavad pangast arenduslaenu vaid kogenumad, tugeva tausta ja hea renomeega arendajad. Pangad nõuavad lisagarantiisid ja tagatisi ka neilt, finantseerides maksimaalselt kolmandiku arenduskuludest. Seega peab arendajal olema piisavalt omavahendeid, et arendusturule pääseda.

Mahud väikesed, kvaliteet määrab

Praegust kinnisvaraturgu ning buumi-aega eristab väga tugevalt ka arendusprojektide olemus. Kui lühidalt võrrelda toonast aega praegusega, võib julgelt öelda, et kvantiteet on asendunud kvaliteediga.

Nüüdsed projektid on pigem väikesed. Uute arenduste maht on Eestis ca 1000 korterit, buumi ajal oli see 3000 ja enam. Kui praegu ehitatakse pigem suuremaid perekortereid, panustatakse kvaliteedile ja energiasäästlikkusele, siis buumiajal oli palju väikeseid kortereid üsna ühetaoliste planeeringutega.

Oleme harjunud ostma uusi kortereid ette

Kuna arendusturul on arendajate ja toodete kvaliteet hea, majad saavad tavapäraselt lubatud kujul valmis ning ka juriidika on vettpidav, saame ette ostes olla suhteliselt kindlad, et saame just selle, mille oleme ostnud virtuaalselt loodud kuvandi alusel.

Eelkõige tehakse broneeringud varases staadiumis ette selleks, et tagada endale sobivaim korter. Paremad korterid müüakse ette ära ja kui sa pole õigel ajal jaol, pead leppima kehvema lahendusega.

Broneerimisel ja võlaõigusliku lepingu sõlmimisel on ettemaksed mõõdukad. Ostja maksab ette kuni 20% ostuhinnast ja siis ootab rõõmsalt maja valmimist. Kogu ehitusriski võtab siiski arendaja ise.

Korteriturul pole spekulante

Korterid ostetakse pikajalise investeeringuna, kas enda tarbeks või üürile andmiseks. Turul ei ole spekulante, kes kaupleks broneeringutega, teades, et mõne kuu möödudes on asja hind oluliselt kallim. Selline spekuleerimine broneeringutega oli eelmisele buumile tavapärane.

Uusarenduste müük on aeglane ja kasumlikum vaid kesklinna ümbruses

Keskmiselt müüvad arendajad 0,5-1 korterit kalendrikuus. Seega võtab kümne korteriga arenduse müük vähemasti kümme kuud. Suhteliselt tavapärane on väikese 10-12 korteriga arenduse müügiaeg 18 kuud.

Uusarendusi tasub rajada vaid kesklinnas või selle lähiümbruse väljakujunenud elukeskkondadesse, kus hinnatase on hetkel selline, mis kannatab välja tänase ehitushinna ja annab arendajale lootuse ka mõõdukat kasumit teenida.

Ning lõpetuseks, positiivse tegurina võib välja tuua ka meie ühiskonna hirmu uue buumi ees, mis omakorda hoiab ostjaskonda vaos ning otsused ratsionaalsed. Siiski ei maksa emotsioonidega üle pingutada.

Olen arvamusel, et järgmine buum on meist veel kaugel, tehingute arv kinnisvaraturul mõõdukas ja inimesed ostuotsustes kaalutlevad.

Artikli autor:
Risto Vähi
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ennustus: Kuidas välismaalased hakkavad Eesti kinnisvaraturgu mõjutama

Eesti kinnisvaraturu tulevik on järjest rahvusvahelisem ja seda hoolimata tõsiasjast, et praegu on välismaalaste osatähtsus ostu-müügitehingutes vaid mõni protsent. Demograafilised ja majanduslikud arengud meil ja Euroopas muudavad ka Eesti, eelkõige Tallinna eluolu järjest multikultuursemaks, mis avaldub ka kinnisvaraturul. Mõnel juhul on seda juba praegugi näha, kuid tegelikud muutused on alles ees.

Et sellest kinnisvaralises plaanis osa saada ja otsused õigel ajal teha, tasub silm peal hoida eelkõige Euroopas, laiemalt aga USA-s ja mujal maailmas toimuval. Jälgides viimaste aegade uudiseid, võib Eesti kinnisvaraturu kaugema tuleviku kohta nii mõndagi arvata. Elu- ja büroomajade rajamisel hakkavad plaane aina enam mõjutama sisserändajad, välisettevõtete siia- ja ärakolimine ning Eesti ekspordinäitajad. See, mis toimub mujal, jõuab erisuguse peegeldusena kiirelt ka siia. Vaatleme järgnevalt mõningaid toimuvaid ja tulevikus võimalikke arenguid.

Soomlased kolivad Tallinnasse

Juba mõnda aega on Tallinnasse kolinud Soomest pärit väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kellele imponeerib siinne soodne maksusüsteem. Eestis tegutsevaid soomlastest ärimehi koondav ühendus SEKE (Soome Ettevõtjate Klubi Eestis) on hakanud korraldama seminare Eesti vastu huvi tundvatele ettevõtjatele ning on välja käinud ennustuse, et siia kolivate töötajate ja nende perede hulk on hinnanguliselt kokku 40 000 inimest.

Need inimesed vajavad lühemaks ja pikemaks ajaks harjumuspärastele standarditele vastavat elamispinda. Kui veel praegusest uusarenduste ostjaskonnast moodustavad enamiku kohalikud eestimaalased, keda on aga piiratud hulk, siis tasub edaspidi panustada enam ka põhjanaabritele, pakkudes üürimaju ja ostukortereid. Nii saab ka tulevikus moodsaid elamuid rajades linnas haigutavaid ajutisi parklaid ja “pommiauke” likvideerida.

Alustavate firmade eelistused büroole on aga tagasihoidlikumad ning A-klassi kontorihoonetele neist paljudest klienti pole. Seetõttu tasub logistiliselt heasse asukohta, pigem kesklinnale lähemale, rajada soodsama hinnaga büroomaju. On ka näiteid, kus mõni väike IT-firma üürib Tallinnas suure korteri, kuhu mahuvad nii töö- ja elutuba kui ka magamistoad töötajatele. Seega on kasulik rajada ka nn bürookortereid.

Oskustööjõüud, tudengid ning rahvaste ränne

Paratamatult peame ka selles artiklis rääkima vähenevast rahvastikust ja püüdlustest siia inimesi meelitada, kellest on nappus igas eluvaldkonnas, nii töö- kui hariduselus. Praegu käivad arutelud oskustööjõu sissetoomiseks, kuid samas on mõnes valdkonnas juba muutusi näha.

Näiteks ülikoolid on juba aastaid end välismaal õppuritele tutvustanud ja iga-aastaselt on nii otse kui ka erinevate haridusprogrammide kaudu tulevate välistudengite arv suurenenud. Kuna ühiselamud ei suuda juba ammu kõiki üliõpilasi majutada, tasub erainvestoritel mõelda soodsamate üürimajade ehitamisele ülikoolide lähedusse. Näiteks Tartus on renoveeritud väiksemaid puitmaju tudengite pisikorteriteks. Erakõrgkool EBS aga plaanib ehitada oma peahoone taha Tallinnasse Maakri kvartalisse kõrghoone, kuhu tuleb muu hulgas just palju elamispindu välistudengeile.

Oskus- ja lihttöötajate suuremal hulgal saabumiseni on veel aega, kuid see toimub siiski juba käegakatsutavas tulevikus. Kuna Eestis, eeskätt Tallinnas, pole praktiliselt olemas muu maailma suurte linnadega võrreldavaid sotsiaalamajade kvartaleid ja linnaosi, saab sisserännanute tekitatud üüripindade defitsiiti leevendada hoogne üürimajade ehitamine. On parem, kui seda teeb erasektor, sest maailmapraktika näitab, et kohalik omavalitsus pole hea peremees ning tema hallatavad elamukvartalid pigem getostuvad.

Samuti ei tekita erasektori poolt rajatavad üürimajad sotsiaalmajadega võrreldavat rassilist ja etnilist eristamist, sest investorite poolt rajatud uued üürimajad lähevad vabale turule. Loomulikult sõltub kõik ka riigi migratsioonipoliitikast ja inimeste suhtumisest uutesse tulijatesse, kuid kui sisseränne on modereeritud, võivad paljud probleemid ka olemata jääda. Aga jätame need asjad juba poliitikute otsustada…

Mida rohkem orienteeritakse allhankest uute väärtuste loomisele, seda enam tuleb siia ka välisspetsialiste, kes soovivad pigem kvaliteetset elamispinda. Kui aga siia tuleb rohkem inimesi, kes hakkavad tegema lihttöid, on nõutud pigem keskmises seisus tavakorterid. Kõige parem, kui suudetakse leida kuldne kesktee, sest siis on turgu kõigile ning sotsiaalne ja majanduslik areng tasakaalukam.

Äripindade osas on kõige enam tulevikus vajadust nn innovatsioonilinnakute tüüpi büroo- ja toomishoonete kvartalite, Venemaa ja Hiina-suunalisele kaubavahetusele suunatud logistikaparkide (äsja valmis selline Muuga sadama naabruses) ning kõikvõimalike kebabi- ja muude söögikohtade jaoks tarvilike pisikeste äriruumide järele. Kui suudetakse end positsioneerida Venamaa ja Euroopa-vahelise ning Skandinaavia-keskse finants- ja innovatsioonikeskusena, on enam nõutud ka kesklinna A-klassi büroopinnad.

Välismaalased tulevad niikuinii

Hoolimata sellest, et Eestis on väljaränne tõsine probleem ja inimesei jääb aina vähemaks, on hoogustuv sisseränne juba alanud, mida tõestavad ka äsja avaldatud statistikaameti andmed. Kuna inimesel on soov elada ikka paremini, on rändamine erinevate riikide vahel täiesti loomulik ja seda ei tohi halvustada. Nagu eestlased otsivad paremat elu lääneriikides, nii on Eesti paljude maade, enamasti idast tulnute jaoks, nende kodumaaga võrreldes hästi arenenud lääneriik.

Peale inimeste hakkab siinset kinnisvaraturgu aina enam mõjutama ka üleüldine makromajanduslik olukord. Üheks võtmesõnaks saab eksport, mis on omakorda sõltuvuses peamiste sihtriikide majandusolukorrast ja nõudmistest toodetele-teenustele. Tööhõive, töökohtade maksumus ja spetsiifilisus ning riiklik majanduspoliitika määravad selle, milliseid välisturgudele orienteertitud ettevõtteid siia luuakse ja kes välismaalastest siin firmasid asutavad.

Seda, kuidas immigratsiooniga hästi toime tulla ja seda kasulikult juhtida, peavad otsustama poliitikud ja neid nõustavad ettevõtjad. Linnaplaneerijate ja kinnisvaraarendajate võimuses on aga ühitada kohalike ja välismaalaste soovid, leida head kompromissid ja arendada kõigi nõudmistele ja ootsutele vastavad elu- ja ärimajad. Kõige tähtsam on aga hoida silmad lahti ja tabada õiged hetked.

Artikli autor:
Risto Vähi
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: kodulaenu võtmine kasvab, ohumärgiks uute korterite hinnatõus

Eluasemelaenude võtmine on jätkuvas kasvutrendis ning tõus jätkub tõenäoliselt ka järgneval aastal. Panka teeb seejuures murelikuks uue kinnisvara hinnatõus, mida on vedanud eelkõige pakkumiste vähesus uutele varadele, tõdes tänasel pressiüritusel Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk.

Käesoleva aasta esimese 5 kuuga on tehingute arvu kasv küllalt kiire – esimese 5 kuuga +18%, 2012 kokku +21%. „Samas on pakkumiste arv aastaga vähenenud ja see võib olla üheks kiirenenud hinnatõusu põhjuseks. Meie hinnangul peab kasv olema eelkõige jätkusuutlik ja pangana jälgime kindlasti olukorda hoolikalt. Soovitame inimestel laenuvõtmise hoolsalt läbi mõelda ning laiemalt võttes ei tohiks me unustada mõne aasta taguseid kogemusi buumi ajast,“ selgitas Tukk. „Tänased kliendid laenavad üldiselt mõistlikult ja maksekoormus on hea – laenu võtmine mõeldakse hoolikalt läbi ja jäetakse ka piisav puhver muudeks kuludeks.“

Tuka sõnul on väga positiivseks trendiks omavahenditest kinnisvara finantseerimine, mis on buumi aastatega oluliselt muutunud. „Kui tollal finantseerisid inimesed valdavalt panga toel, siis täna on kinnisvara investeeringuna jälle populaarsem ning uutest korteritest finantseeritakse omavahenditest juba ligi 50%. See näitab, et inimesed otsivad aktiivselt väljundit kontol seisvale rahale,“ märkis Tukk.

Tema sõnul pole lähiajal oodata suurt muudatust ka Euribori käitumises. „Kui täna on eluasemelaenu marginaalid pisut tõusnud, siis pole see põhjustatud mitte Euribori muutusest, vaid seetõttu, et pankadele kehtestatud karmimad nõuded on toonud kaasa ka kerge muutuse kõrgemate laenumarginaalide näol,“ hindas Tukk.

Üritusel tuli jutuks ka makseraskustes kliendid ja nende tänane olukord. „Makseraskustes klientide arv on tänaseks oluliselt vähenenud – põhjusteks on eelkõige tööhõive taastumine ning madal intressitase, mis on toonud laenu hädas olijatele kaasa madalama laenumakse. Kuid 2009-2010 vajas laenu restruktureerimist 6000 klienti, siis täna on neist ca 4/5 makseraskustest üle saanud ja ülejäänud ca 1000 kliendiga tegeleme igapäevaselt,“ lisas Tukk.

Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik ütles, et 2013. aasta teisel poolel näeme tasakaaluka kasvu jätkumist kinnisvara turul. „Aasta teises pooles on hinnatrend sõltuvalt asukohast stabiilne või kergelt tõusev, mida mõjutavad selgelt uute objektide tehingud. Tallinnas püsib aktiivne huvi uute korterite vastu ning meie prognoosime aasta müügiks 1250-1300 korterit,“ sõnas Viik.

„Ka arendajad võtavad täna juba julgemalt uusi projekte ette ja tõenäoliselt näeme lähiaastatel pakkumise suurenemist, mis võiks kaasa tuua ka surve hinnalangusele. Arendajad on julgemad, sest nõudlus püsib tugev ja ehituse sisendhinnad stabiilsed,“ lisas Viik.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinna äripindade turul on taas populaarsemaks muutumas vanalinna bürood

Veel aasta tagasi olid Tallinna büroopindade osas olulisemateks märksõnadeks kesklinna A-kvaliteedi büroohoonete nullilähedane vakants ning see, et kvaliteetsete büroode defitsiiti ei suuda leevendada ka rajatavad uusehitised.

Tänaseks päevaks on näha, et üürnikud soovivad aina vähem muuta olemasolevaid üüritingimusi, sõlmida uusi „kuldsete käeraudadega“ üürilepinguid ning pigem on lojaalsed oma üürileandjale – pikendavad olemasolevaid üürilepinguid ning teavad läbirääkimistel nii enda kui ka üürileandja positsiooni. Kolimise (üüripinna vahetamise) peale mõeldakse alles siis, kui ruumivajadus on märkimisväärselt suurenenud/vähenenud, ruumid/hoone amortiseerunud, üürihinna osas ei saada kokkuleppele jne. Ka rahvusvahelise taustaga ettevõtted, kes otsivad pikemaajaliselt juba endale uut bürood suhtuvad skeptiliselt kohalikku kinnisvaraturgu ning nende otsust laieneda siiapoole või siis üürida uus büroo mõjutab selle riigi majanduslik olukord, kus peakontor asub.

Aastaid tagasi algas protsess, mille käigus kolisid vanalinna ärid kesklinna büroohoonetesse ja kaubanduskeskustesse, kuna parkimine vanalinna piirkonnas muutus tasuliseks. Tänu sellele on võrreldes kesklinna uute büroodega vanalinna üürihinnad veidi langenud ning ettevõtted leidnud taas üles vanalinna, mille iidsetesse hoonetesse on võimalik projekteerida modernne büroo. Samuti leiab vanalinnas väiksemaid büroosid (80-150 m2), mida uutes büroohoonetes napib.

Tallinna vanalinn on äritegevuse mõttes kesklinna ärikeskusest väga erinev. Peatänavad nagu näiteks Viru ja Väike-Karja tänav ning Raekoja platsi ümbrus on äriliselt väga aktiivne piirkond, kus suurem osa ärikinnisvarast on suunatud turistide teenindamisele, sest restoraniäri püsib suuresti vaid turistide najal. Kuid vanalinna kõrvaltänavad sobivad turistide vähese huvi tõttu nii elamiseks kui ka büroodeks. Kui kliendil on ambitsioone rajada büroo vanalinna, siis peaks tal olema sisemist soovi läheneda oma kontori lahendusele teisiti kui muu keskkonna puhul. Vanalinnas peab arvestama sellega, et hooned on vanad, ruumidele kuluvad hooldustasud kõrgemad kui uutes hoonetes. Ventilatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteem tuleb keskaega sobitada ning asjad, mida pole kunagi vanalinnas olnud, tuleb uude büroosse mahutada. Kõikvõimalike tegevus- ja kauplemislubade taotlemisel, äripinna siseviimistluse muutmisel, reklaamide paigaldamisel tänavale ja hoone fassaadidele, tuleb kokku puutuda muinsuskaitse kõrgendatud tähelepanuga. Vanalinna bürood ehitades ongi firmajuhi põhiprobleemid, kuidas kitsal pinnal võimalikult ökonoomselt töökohta organiseerida ja keskaegses hoones tänapäevast ventilatsiooni- ning kommunikatsioonisüsteemi rajada.

Lõppkokkuvõttes töötingimused ei pruugi olla just kõige paremad, kuid samas teeb õdus aura selle vea tasa: oskuslikult saab ära kasutada tsaariaegses majas peituvaid väärtusi nagu kivist seinu ja massiivseid laetalasid, ripplaed jäetakse üldjuhul ära tänu laes olevaile maalingutele või unikaalsetele karniisidele. Omapäraselt mõjuvad aknad vaheseintes või siis põrandas, mis lisavad büroole avarust.

Vanalinna bürood sobivad väga hästi loomingulistele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline tegutsemine omapärases keskkonnas. Samuti tunnevad jätkuvalt vanalinna glamuurihõngulise kinnisvara vastu huvi saatkonnad, advokaadibürood, diplomaadid jne. Suur osa vanalinna büroopindade üürnikest näeb vanalinna kinnisvaras ennekõike sealse kinnisvara unikaalsust ja ajalugu. Kesklinna üüriklientide nõudmised ei ole aga aastaga muutunud ning peamisteks valikukriteeriumideks on kindlasti mugav parkimine, hea ligipääs, logistiliselt hea asukoht ja korralikud tehnilised tingimused hoones nagu ventilatsioon, jahutus ning kommunikatsioonid. Seega tundub vastuoluline, et kesklinna uute büroopindade kõrval on kasvamas huvi ka omanäoliste ning hea auraga vanalinna büroopindade vastu, kuid üürnike eelistuste põhjuseks ei ole ainult soodsam üür vaid ka omanäoline ning kordumatu õhkkond.

Artikli autor:
Jana Uibo
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Linnavalitsus aitab korteriühistutel parkimiskitsikust leevendadaLinnavalitsus aitab korteriühistutel parkimiskitsikust leevendada

Tallinna linnavalitsus kavatseb seada parkimisalana kasutamiseks Korteriühistu Sõpruse 246 kasuks isikliku tasuta kasutusõiguse osale Tallinna linna omandis olevast Keskuse tn 2b kinnistust.

Keskuse tn 2b kinnistu pindala on 2,3 ha, isiklik kasutusõigus seatakse 353 m² suurusele osale kinnistust. Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat, isikliku kasutusõiguse eest korteriühistult tasu ei võeta.

Korteriühistu Sõpruse 246esitas Tallinna Linnavaraametile avalduse isikliku kasutusõiguse seadmiseks Sõpruse pst 246 korterelamu esisele, linna omandis olevale maa-alale, millele ühistu on vastavalt projektile ning programmi Hoovid korda raames välja ehitanud parkimisala. Parkimisalal on 22 parkimiskohta.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida omal kulul isikliku kasutusõiguse ala alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale.

„Tallinna linnavalitsus lahendab linnamaale korteriühistute kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega parkimise probleemi elamukvartalites,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Praeguseks on seatud linnamaale parkimiskohtade rajamise eesmärgil isiklik kasutusõigus enam kui 30 korteriühistu kasuks. Eelmisel aastal ehitati kokku 1195 parkimiskohta, sellest projekti „Hoovid korda“ raames 732 parkimiskohta, kusjuures linn toetas korteriühistuid selle projekti raames kokku on 330 551 euroga.“

Tallinna linn pakub korteriühistutele võimalust seada linna omandis olevale maale korteriühistu kasuks isiklik kasutusõigus parkimisalade ehitamiseks. Kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on korteriühistute parkimisprobleemide leevendamine. Oluline on seejuures ka linna territooriumi parendamine ja heakorrastamine viisil, mis toob kasu nii ühistule kui ka linnale üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja esteetilisemaks.

Tallinna Linnavalitsus kiitis 4. aprillil 2012 heaks „Elamukvartalitesse lisaparkimiskohtade rajamise kava“, mille eesmärk on korterelamutega aladel lisaparkimiskohtade rajamiseks vajaliku tegevuse kavandamine ja selleks ülesannete andmine.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinn toetab korterelamute õuealade heakorrastamist

Tallinna korteriühistud esitasid haljastuse rajamise toetuse saamiseks 121 taotlust.

Kõige aktiivsemad olid toetuse taotlemisel Lasnamäe (36 taotlust), Kesklinna (32) ja Põhja-Tallinna (24) korteriühistud. Otsused taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta langetatakse hiljemalt 10. juuliks.

„Taotluste kogusumma – enam kui 53 000 eurot – ületas tunduvalt projekti elluviimiseks kavandatud summa 37 880 €,“ tõdes abilinnapea Eha Võrk. „Seega tuleb nii mõnelgi ühistul seekord leppida taotluse rahuldamata jäämisega. Asjaolu, et projekti „Roheline õu“ jaoks linnaeelarvesse kavandatud vahendid on taotlustega kaetud 140%, näitab korteriühistute aktiivsust ja valmidust elukeskkonna parandamisse nii aega kui raha panustada. Teisalt viitab see vajadusele kavandada järgmise aasta eelarvesse selle projekti jaoks mõnevõrra suurem summa kui sel aastal.“

Projekti „Roheline õu“ raames korterelamute õuealade korrastamiseks toetuse taotluste vastuvõttu alustas Tallinna Linnavaraamet 24. mail, taotluse esitamise viimane päev oli 15. juuni.

Käesoleval aastal tegevust alustanud projekti „Roheline õu“ kaudu toetab Tallinn korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Toetust võisid taotleda Tallinnas asuvad korteriühistud, maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60%.

Toetust antakse puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks,
lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks, muru rajamiseks, puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste tarvis teenuste ostmiseks.

„Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel,“ ütles Võrk. „Võiks öelda ka nii, et see linnakeskkonda kaunistav projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 850 korteriühistut.“

Võrgu sõnul on lisaks sellele linn toetanud 70 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 30 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastatavate korteriühistute toetamise korra kehtestas Tallinna Linnavolikogu 2. mail 2013.

„Pilootprojektina käivitas sellise tegevuse Kesklinna valitsus juba mullu ning see näitas, et huvi niisuguse toetusmeetme vastu oli päris suur,“ lisas Võrk.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Aina enam vanemaid ostab lapsele tudengikorteri

Elavnenud müügi- ja üüriturg on lisaks kõigile muudele ostjategruppidele toonud Tallinna korteriturule ka üha enam lapsevanemaid, kes oma lapsele tudengikorteri soetavad. Kui varem oli see tendents omane eelkõige Tartule, siis käesoleva aasta kevadest saati on seda rohkem näha ka Tallinna magalapiirkondades.

Selliste arengute põhjuseid on eelkõige kaks – ühelt poolt jõudsalt kasvanud üürihinnad, mida mujalt Eestist Tallinna saabuvate tudengite vanemad maksta ei soovi, ning teisalt see, et praegu on vabade vahendite kinnisvarasse paigutamine igati mõistlikum, kui raha niisama pangas hoida.

Enamasti ostetakse ühe- ja kahetoalisi heas seisukorras kortereid, kuid kuna kooli alguseni on veel aega, siis soetatakse ka remonti vajavaid pindu, sest niisugusel juhul on võimalik saada korter kätte hea hinnaga ja remont teha vastavalt oma maitsele, seejuures veel raha kokku hoides.

Väärib märkimist, et paljud korteriostud tehakse eesmärgiga last tudengiajal majutada ning pärast kooli lõppu plaanitakse korter edasi müüa. Vaid vähestel juhtudel mõeldakse edasisele väljaüürimisele. Paljuski on selle põhjuseks omanikest vanemate elukoht Tallinnast kaugel ning puuduks kontroll vara üle.

Enamik tehinguist pangalaenuta

Paljud kõnealustest ostudest tehakse vaid omavahenditest. Paigutatakse nii sääste kui ka näiteks päranduseks saadud kinnisvara müügist saadud raha.

Siiski on ostjate seas ka tudengeid, kes võtavad juba ülikoolis olles laenu. Tõsi, summad ei ole suured, sest vanemad toetavad suure omaosalusega. Tihti ollakse ka käendajaks, sest lapse töökoht pole veel päriselt laenutingimustele vastav.

Korteriostu osaliselt laenuga finantseerides nähakse samuti kasu, sest vaba raha saab investeeritud ning väiksema laenu puhul jääb kuumakse üürihinnast madalamaks. Siiski panen südamele, et võlg on võõra oma, buum ja sellele järgnenud krahh siiani tuntavad, mistõttu tasub laenuvõtmisel oma tegelikud võimalused väga täpselt läbi kaaluda.

Artikli autor:
Liisa Laud
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada