Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Soomlased soovivad Tallinnas elada saunaga korteris

18.06.2013 Kaija Kullat

Soomlased on Tallinna üüriturul üha märgatavam grupp, mis tuleb sellest, et paljud põhjanaabrite väikeettevõtted on juba kolinud või kolimas Eestisse. Et neile edukalt korterit välja üürida, tuleb arvestada mitmete nüanssidega, mis soomlasi kohalikest üürnikest eristab.

Kõige suurem erinevus seisneb selles, kuidas põhjanaabrid arvestavad korteri kommunaalkuludega. Nimelt on Soomes kommunaalkulud reeglina juba üürihinna sees, mille tõttu tuleb osale soomlastest täieliku üllatusena, et nad peavad küsitud üürihinnale lisaks maksma veel mitmeid kõrvalkulusid. Soomes on kommunaalkulude suurus paljudes kohtades läbi aasta sama fikseeritud summa.

Kuna vesi ja elekter on lahe põhjakaldal kallimad kui Eestis, pole siinsete kommunaalkulude suurus enamikele soomlastest suureks mureks. Küll aga tekitab see probleeme tudengitele, kes on arvestanud ainult üürisummaga ning ei soovi kommunaalkulude eest juurde maksta.

Korter olgu kvaliteetne ja saunaga
Teine suur erinevus lähtub traditsioonidest. Soomlased, eriti vanem põlvkond, eeldavad, et ühes korralikus korteris peab saun ikka olema. Mõned on isegi imestanud, et kuidas Eestis üldse ehitatakse uusi kortereid nii, et sauna pole. On üsna tavaline, et kui valikus on kaks sarnast korterit, kuid näiteks asukoht või hind on erinevad, siis võidab igal juhul see, milles on saun.

Ka nõudmised korterile on üsnagi kindlad. Soovitakse uuemat maja, milles paiknev korter on kena disaini ning varustatud korraliku, uuema mööbli, kallite valgustite ja heal tasemel köögitehnikaga. Eelistatakse valgeid seinu ja samas toonis või beeže värve sisustuses. Kärtsud punased köögid või sinised diivanid on soomlase jaoks out. Eriti võõristatakse slaavipärast kuhjatud kulla-karraga sisustust. Kuigi ka siin eelistatakse palju skandinaaviapärast lihtsust, meenutab soomlaste eelistatud valge ja lage disain eestlasele haiglat.

Kuid lõpetuseks tasub siiski nentida, et nõudmised korterile sõltuvad palju siiski sellest, kes siia elama kolivad. Nii nagu on Eestis paljud üürikorterid täiesti tavalised, lihtsa mööbliga, nii on see samamoodi ka Soomes.

Artikli autor:
Kaija Kullat
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: Eesti elamispindade käive on 23% netopalkade summast

18.06.2013 Tõnu Toompark

Eesti inimeste netopalkade summa kasvab jõudsalt ja läheneb ohtliku kiirusega. Nominaalselt 2008. a. tipule lähedaloleva palkade kogusumma ostujõud on täna muidugi inflatsiooni tõttu oluliselt madalamal, kui viis aastat tagasi.

Alates 2009. a. põhjast on jõudsalt kasvanud ka elamispindade käive. 2013. a. elamispindade käive (ehk korterite kui eluruumide ja eluhoonetega hoonestatud maatehingute käive) oli maa-ameti andmetel kokku 267 miljonit eurot.

Elamispindade käive palkade kogusummast on protsentuaalsena püsinud viimaste aastate kestel vägagi stabiilselt 20-30% vahemikus. Käesoleva aasta esimese kvartali elamispindade käive moodustas palgasummast 23%.

Hinnata võib, et 20-30% on turvaline vahemik, mis viitab, et elamispindade turg on nii ostjate kui müüjate jaoks piisavalt likviidne.

Suurem elamispindade käive viitaks ohule, et inimesed on võtmas omale liiga suuri kohustusi. Madalam käive seevastu viitaks kinnisvaraturu madalale likviidusele.

Tänane aktiivne kinnisvaraturg ja kasvavad elamispindade hinnad annavad alust oodata, et elamispindade tehingute käive on lähema poole aasta jooksul netopalkade suhtes kasvamas.

Netopalkade summa ja elamispindade käive (vasak telg, mln €) ning nende osakaal (parem telg, %)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvaramulli indeks jõudis mais uuele tasemele

17.06.2013 Merili Palu

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on tänaseks jõudnud 59,4 punkti tasemele, tehes viimase kuuga 0,9-protsendilise tõusu. Aastaga on indeksi väärtus kasvanud 7,5%.

Maikuus ületas indeks alates kinnisvaraturu põhjast esimest korda 59 punkti piiri. Tõusu vedasid peamiselt korterite ja elamumaa kallinenud tehinguhinnad ning viimase kuuga hüppeliselt kasvanud äripindade pakkumishinnad. Samas pidurdavad endiselt indeksi väärtuse kasvu majade ja maade pakkumishinnad, mis näitasid mais kerget langustki.

Korterite tehinguhindade kasv, mis on viimase paari kuuga kiirenenud, oli võrreldes eelmise aastaga 12%, peegeldades eelkõige trendi Tallinnas. Ka tehingumahud on kasvanud korterite puhul iseäranis tugevalt – võrreldes eelmise aastaga ligi kolmandiku.

Maikuu tõi võrreldes aprilliga kinnisvaraturule veelgi aktiivust juurde. Ostu-müügitehingute koguarv kasvas võrreldes aprilliga 11% ning võrreldes aastatagusega 13%.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 19,1% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

OKO omanikud rajavad Viimsi ja Pirita piirile uue merevaatega restorani

17.06.2013 Tõnu Toompark

Menuka OKO restorani eestvedajad teevad Viimsi piirile mere kaldale uue toidukoha, mille köögipoole eest vastutab Eesti üks tunnustatumaid kokkasid Tõnis Siigur.

Kaberneemes asuva OKO restorani eestvedaja Martti Siimanni sõnul on uus Viimsi sissesõidule rajatav toidukoht kolmeosaline. U-kujulise hoone ühte tiiba tuleb 80-kohaline pererestoran, teise külge avatud köögiga 40-kohaline privaatsaal ning keskossa osaliselt katusega kaetud 100-kohaline suveterrass vaatega merele ning Tallinna panoraamile.

“Oleme ise koos OKO ja ka uue Viimsi restorani osaniku Marko Zukkeriga Viimsis naabrimehed ja juba ammu mõelnud, et siinkandis võiks olla hea koht, kus kodu lähedal perega söömas käia. “Nüüd teeme selle ise ära ning Tõnis Siiguri juhtimisel hakkame pakkuma moodsat Viimsi rahvuskööki,” naljatas Siimann ja lisas, et maja saab valmis järgmiseks naistepäevaks.

Siimanni sõnul lõpetas Tõnis Siigur oma töö restoranis Bordoo, et pühenduda igapäevaselt uuele toidukohale ning “suvepraktikale” OKOs.

Uue Viimsi restorani nimi on veel lahtine ja selle leidmiseks plaanitakse korraldada konkurss.

Hoone ehitaja, 1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul on uus restoran silmapaistvalt ilus ja modernne, sulandudes hästi kokku loodusliku ranniku ja rannamiljööga. “Hoone projekt on minimalistlik, kuid põnevate ehituslahendustega mitmetasandilistest põrandatest kuni eripärase terrassini,” ütles Hinno.

Maja projekteeris Peeter Loo firmast KAMP Arhitektid ning sisekujunduse eest vastutab Tarmo Piirmets Pink OÜ-st. 544-ruutmeetrise hoone arendab Baltek Arendus OÜ ja ehituskonkursi võitis 1Partner Ehitus. Ranna tee 3 aadressiga hoone paikneb Tallinna viimasel krundil, vana Viimsi vallamaja asukohas.

Uue restorani osanikud on samad, kes Kaberneemes asuval OKO-l – Martti Siimann, Tõnis Siigur ja Marko Zukker. OKO valiti 2012. aasta Eesti TOP 50 paremuselt 3. restoraniks ning 2012 Hõbelusika konkursi parimaks pererestoraniks.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinn tahab Kopli liinide müüki alustada suve lõpus

17.06.2013 Tõnu Toompark

Tallinn plaanib aastaid pinnuks silmas olnud Kopli liinide müügiga alustada suve lõpus, arvestades projekti kallidust võiks huvi tunda pigem välisettevõtted.

Neljapäeval kinnitas Kopli liinide müügi Tallinna linnavolikogu ning abilinnapea Eha Võrk sõnas ERR-i uudisteportaalile, et praegu on kavandatud alustada aktiivse müügiga käesoleva aasta augustis-septembris.

Kopli liinide alale on püütud hoonestusõiguse seadmise teel korduvalt edutult arendajat leida, mistõttu otsustati nüüd müügi kasuks.

“Kuigi täna suhtuvad inimesed sellesse piirkonda veel ettevaatlikult, on piirkonnal asjatundjate sõnul potentsiaali mere, randade ning rohealade tõttu muutuda inimestele paremaks ja eelistatumaks elukeskkonnaks,” kommenteeris Võrk müügilootusi.

Linna eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms.

Taskukohane pigem välisettevõttele

Linna otsuse kohaselt müüakse Tallinna linnale kuuluvad Kopli liinide alal asuvad 82 kinnistut kombineeritud pakkumise korras ühtse müügiobjektina alghinnaga 1,5 miljonit eurot.

Kohalike kinnisvaraarendajate piiratud võimekust arvestades on eesmärgiks äratada atraktiivsete müügitingimustega huvi ka välisriikide arendajates. “Planeeritakse aktiivset müügitegevust nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel kinnisvaraturul,” lisas Võrk.

Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark kommenteeris ERR-i uudisteportaalile, et korteriomand korterihoonestusõiguse kõrval on Eesti elamispindade turul kindlasti tavapärasem kaup, mida on lihtsam müüa.

Samas lisas ta, et tegemist on igal juhul kalli projektiga. “Tänasel päeval pangad maa ostmiseks laenu ei anna. See tähendab, et ostu finantseerimise parem võimekus on välisettevõtetel,” selgitas ta.

Toomparki sõnul on Kopli poolsaare kui arenduspiirkonna perspektiiv vastuoluline.

“Uute arenduste piirkonda toomine kindlasti tõstab piirkonna mainet, kuid ega olemasolevad elamud sealt oma elanikkonnaga kuhugi ei kao. Igal juhul on arenduse käivitamine kindlasti üks oluline samm, et Kopli prestiižikus tuhast tõusta võiks,” rääkis Toompark.

Kadri Masing

Keskmine palk tõusis mullu kõigil tegevusaladel

17.06.2013 Tõnu Toompark

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal 887 eurot ja brutotunnipalk 5,34 eurot, teatab Statistikaamet. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,7% ja brutotunnipalk 6,0%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2012. aastal 1,7%. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust, tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes teist aastat järjest.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid 2012. aastal kõigil tegevusaladel. Keskmine brutokuupalk tõusis kõige enam ehituse tegevusalal (10,8%) ja brutotunnipalk elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (11,3%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (vastavalt 1,6% ja 2,3%).

2012. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1203 eurot ja tunnis 7,98 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 5,8% ja tunnis 5,7% 2011. aastaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid 2012. aastal kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (vastavalt 10,6% ja 10,7%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusid kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (vastavalt 1,7% ja 2,3%).

Keskmine brutokuupalk oli 2012. aastal avalikus sektoris 896 eurot ja erasektoris 883 eurot. 2011. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 5,1% ja erasektoris 6,0%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2012. aastal on valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

http://www.stat.ee/?id=65289

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kai 1 arhitektuurikonkursi võidutöö selgunud

17.06.2013 Tõnu Toompark

Skanska AS poolt korraldatud arhitektuurikonkurss, mille eesmärgiks oli leida hoonestuslahendus Kai 1 kinnistule, on lõpule jõudnud.

6-liikmeline žürii valis üksmeelselt võitjaks Arhitektuuribüroo T. Sooväli OÜ projekti „Ahterpiik“.

„Kavandatud hoone lähtub detailplaneeringuga määratud linnaehituslikest nõuetest ja ebakorrapärasest krundi kujust. Erikujulisele mahule vaatamata on plaanilahendused võimalikult funktsionaalsed ja ökonoomsed. Hoone kompaktne maht on liigendatud sisselõigetega fassaadidel ning tagasiastetega 6.korrusel.

Klaasfassaadid on kaetud horisontaalsete ja vertikaalsete lamellidega. Kui sisselõiked vähendavad hoone suurust visuaalselt, siis lamellid muudavad selle mahu ruumilisemaks ning aitavad kaasa eesmärgiks seatud energiatõhususe saavutamisel“, kommenteeris võidutööd Tormi Sooväli.

Žürii hinnangul oli tegemist läbimõeldud ja hästi ettevalmistatud projektiga, mis paistis silma oma funktsionaalsuse poolest. „Kindlasti oli see ka konstruktiivselt kõige parem lahendus, tasakaalukas ja traditsiooniline. Efektiivne büroopindade kasutus, rendipindade suuruse muutmise ja korterite valgustingimuste parandamise võimalus – kõigele oli mõeldud ja põhjalik eeltöö tehtud“, jäi Tiit Kerem, Skanska AS-i juhatuse liige, tulemusega rahule.

„Ahterpiik“ valmis arhitektuuribüroos T. Sooväli OÜ, ja selle autoriteks on Tormi Sooväli, Ahti Peetersoo ja Martin Lepplaan.

Žüriisse kuulusid arhitektid Ike Volkov ja Toivo Tammik, Kai 1 kinnistu omaniku Capital Mill OÜ esindajatena Tanel Samuel ja Silver Neemelo, Skanska AS juhatuse liige Tiit Kerem ning Arvo Rikkinen Tallinna Linnaplaneerimise Ametist.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aastal eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara ja panganduskogemusega meeskond.

Käesoleval ajal koosneb ettevõtte investeerimisportfell kaubandus– ja büroohoonetest ning mitmetest teistest arendamisele minevatest kinnistutest.

Skanska AS on Skanska Oy tütarfirma, mis on Skanska esindus Eestis. Ettevõte on Eesti üks suurimaid ehitusettevõtteid, mis kombineerib kohalikku kompetentsi rahvusvahelise oskusteabega. Skanska tegutseb erinevatel turgudel nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui ka Lõuna-Ameerikas. Kontsernis töötab ligikaudu 53 000 inimest ning 2012. aastal tähistatakse 125. juubeliaastat.

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia pälvis Tartu Ülikooli Narva Kolledži siselahenduse eest Hannes Praks

17.06.2013 Tõnu Toompark

Eesti Sisearhitektide Liit tunnustas eile, 13. juunil juba 36. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut. Aastapreemiad pälvisid Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja TLÜ Balti Filmi- ja Meediakool (BMF).

Sisearhitektide Liit teatab järgmist: “Mõlemad hooned on võrdselt nii tähtsad ja tähelepanuväärsed, et oleks olnud patt ühte nendest eelistada ning žürii otsus oli välja anda kaks esikohta. See on suur tunnustus ka riigile kui tellijale, kes oskab väärtustada sellisel kõrgel tasemel nii arhitektuuri kui sisearhitektuuri.” Nii ütles sisearhitekt ja žürii esimees Kaido Kivi.

Žürii liige Mari Kurismaa lisas: “Tartu Ülikooli Narva Kolledž on tõsine arhitektuurielamus, Praksi meeskonna sisekujundus oma elavuses ja ebatäiuslikkuses ootamatult inimlik ja värske.“

Tartu Ülikooli Narva Kolledži sisekujunduse autorid on Hannes Praks, Kadri Tamme, Kristjan Holm, Liisi Murula, Toomas Pääsuke, Ahti Grünberg, Daniel Marius Reisser ning Helen Sarapuu. Hoone arhitektid on Kavakava arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil ning Siiri Vallner. Hoone ehitas YIT Ehitus.

Narva kolledži hoone on avatud kõigile huvilistele, võimalik on külastada kolledži galeriid, raamatukogu ja kohvikut “Muna”. Suvel tuleb jälgida lahtiolekuaegu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Pärnaõues valmis kolm kortermaja

16.06.2013 Tõnu Toompark

Tallinna ühes suurimas uusasumis, Haabersti linnaosas paiknevas Pärnaõues valmis lisaks olemasolevale sajale korterile kolm uut korrusmaja kokku 31 korteriga.

Kaks uut korrusmaja on kahekorruselised ning üks neljakorruseline. Kahetoaliste korterite suurus ulatub keskmiselt 50m2 ja kolmetoaliste oma 70m2. Kõik korterid on rõdudega ning enamike korterite juurde kuulub panipaik hoone esimesel korrusel. Lisaks ehitatakse elamurajooni mänguväljakud ja rohealad.

„Kolme uue korrusmaja pea kõik korterid on omaniku juba leidnud. Pärnaõue on kolinud peamiselt just Õismäe vanades paneelmajades elanud inimesed,“ märkis eluasumit arendav NCC Tähekodu juhataja Priit Aer.

„Pärnaõue on Tallinna linnapiiril paiknevatest arendustest kõige mitmekesisemaid võimalusi pakkuva keskkonnaga – Haabersti ringi ümber on koondunud jaekaubandus ning spordiklubid ja –saalid, koolid ja lasteaiad, lähedal asub rand, Vabaõhumuuseum ja loomaaed,“ lausus Aer.

„Oleme korraldanud ka liikluse uuringuid ning vastupidiselt tavaarusaamale jõuab Rannamõisa teelt võrreldes Tartu, Narva, Pärnu ja Viimsi suunaga kesklinna kõige kiiremini,“ ütles Aer.

Pärnaõue korrusmajade arhitektid olid Sandre Aas ja Meeli Truu. NCC Tähekodu annab kõikidele korteritele kolme aasta pikkuse ehitusgarantii.

Käesoleva aasta lõpuks lisandub Pärnaõuele veel kaks neljakorruselist energiasäästlikku maja 38 korteriga, mille ehitust alustas NCC käesoleva aasta aprillis.

Mõlemas neljakorruselises majas saab olema kokku 19 kahe- kui kolmetoalist korterit.

NCC käivitas Pärnaõue elurajooni arenduse 2008. aastal, kümneaastases perspektiivis peaks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa tee vahel asuma uus ja kaasaegne linnakvartal kokku enam kui 40 kortermajaga.
NCC on suurim kodude ehitaja Eestis. Viimase kümne aastaga on ettevõte rajanud Tallinna ja selle ümbrusse üle 1100 korteri. NCC Tähekodu märgi all on kerkinud Viimsi keskusse Tammeõue, Kadrioru ja Lasnamäe piirile Vana-Kuuli, Mustamäele Rabaküla ning Haaberstisse Pärnaõue. Järgneva kümne aasta jooksul plaanib ettevõte ehitada veel täiendavalt 1000 korterit.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Konkurents kinnisvaramüüjate vahel on vähenenud

16.06.2013 Tõnu Toompark

Tallinna korteriturg on viimaste kvartalite jooksul olnud vägagi aktiivne. Vaatamata juba kõrgele tehingute arvule on tehinguid kuust-kuusse järjest juurde tulnud.

Tallinnas tehti viimase kolme kuu ehk märtsi-aprilli-mai jooksul 992 elamispindade tehingut. Neist tehingutest 914 olid tehingud korteritega ja 78 tehingud majadega.

Pakkumiste arv on vähenenud

Osalt kõrge tehingute arvu tõttu on elamispindade pakkumiste arv vähenenud – hea kaup on pakkumisest lihtsalt ära ostetud.

Kui veel aasta tagasi oli portaali KV.EE andmetel Tallinnas keskmiselt 9800 elamispinna müügipakkumist, siis tänavuseks on neid alles jäänud kõigest 8000.

Konkurents on hõredam

Aktiivse turu tulemina väheneva pakkumise arvu tingimustes on konkurents elamispindade müüjate vahel vähenenud. See on teinud kinnisvaramüüjate elu hõlpsamaks ja andnud neile võimaluse hindade tõstmiseks.

Kui aasta tagasi jõudis kolme kuu jooksul tehinguni 8% Tallinna elamispindade müügipakkumisest, siis tänavu on vastav näitaja kasvanud pooleteistkordseks ehk 12% peale.

Korterite keskmine tehinguhind on maa-ameti andmetel aastaga kasvanud 11%. Tallinna korterite pakkumishinnad portaalis KV.EE on aastatagusest 13% kõrgemal.

Võib öelda, et hea hinnaga pakkumisi on täna väga raske leida.

Kõige aktiivsemad on mäed

Kui võrrelda suhtarvu, kui palju elamispindade pakkumistest jõuab kolme kuu jooksul tehinguni, siis on kõige elavam elamispindade turg ehk kõige hõredam konkurents Lasnamäel ja Mustamäel. Sealsest portaali KV.EE 2050 elamispinna pakkumisest jõuab kolme kuuga tehingusse 317 ehk 15%.

Mägede korterid on standardsed, neid eristab sageli ainult siseviimistluse tase. Mägede korterite hinnavahemikud on suhteliselt hästi väljakujunenud. Selgepiiriline tüüpelamute turg ongi tegur, mis võimaldab tehingupooltelt teineteist hõlpsalt leida ja toob kaasa kõrge turu aktiivsuse.

Põhja-Tallinn on populaarne

Mägede kõrval on eriti populaarne Põhja-Tallinn. Põhja-Tallinna 1010 pakkumisest jõudis kolme kuuga tehingusse 148 elamispindade pakkumist ehk analoogselt „mägedele“ 15%.

Põhja-Tallinna mitmenäolise palge juures joonistub eriti selgelt välja suure populaarsuse saavutanud Kalamaja, kus maju renoveeritakse üksteise järel. Samuti tehakse palju tehinguid Pelguranna tüüpelamute korteritega.

Nõmme ja Pirita on väiksema aktiivsusega

Nõmme, Pirita ja Kristiine on kõrgelt hinnatud piirkonnad, see hinnang väljendub sageli ka kinnisvara hinnas. Seejuures on Pirita-Nõmme-Kristiine enamasti hoonestatud ühepereelamutega, mis samuti on elamispindade turu kallim klass.

Juba ainuüksi keskmisest kõrgem hind on tegur, mis paneb paika nende linnaosade madalama turuaktiivsuse.

Nõmme-Pirita-Kristiine 1825 portaalis KV.EE olevast müügipakkumisest jõudis kolme viimase kuu jooksul tehinguni 186 ehk 10%.

Kesklinnas siiski elu keeb

Portaalis KV.EE olevate pakkumiste suhtes on kõige passiivsem elamispindade sektor Tallinna kesklinnas. Tallinna kesklinna 2110 pakkumisest jõudis kolme kuuga tehinguni ainult 195 pakkumist, mis on pakkumiste-tehingute suhtarvuna 9%.

Siiski moodustavad kesklinna elamispindade pakkumised kogu Tallinna pakkumistest 26% ja tehingud 21%. Tegemist on Tallinna mõistes nii suurte turuosadega, et turu passiivsusest me siin siiski rääkida ei tohiks.

Tulevikuprognoosid

Tulevikuski jäävad kõige suurema elamispindade likviidsusega piirkondadeks mäed, kus olevate tüüpkorteritega on suhteliselt lihtne tehinguni jõuda.

Arvata on, et Põhja-Tallinna populaarsus kuhugi ei kao. Merega piirnev Põhja-Tallinn areneb peamiselt vanade ja õdusate majade renoveerimise toel. Äkki toob linnavalitsuse uus katse Kopli piirkonnale arendaja leidmiseks samuti värskeid tuuli sealsele kinnisvaramaastikule.

Tänasel elamispindade turul on pakkumisi vähe ja tehinguid tehakse palju. Kasvanud hinnad toovad turule arendajaid, samuti inimesi, keda kerkinud hind peibutab elamispinda müüma. See tähendab, et ühel hetkel pöördub tänane nõrk konkurents kinnisvaramüüjate vahel taas tugevnemise suunas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tallinn tahab Kopli liinide müüki alustada suve lõpus

16.06.2013 Tõnu Toompark

Tallinn plaanib aastaid pinnuks silmas olnud Kopli liinide müügiga alustada suve lõpus, arvestades projekti kallidust võiks huvi tunda pigem välisettevõtted.

Kopli liinide alale on püütud hoonestusõiguse seadmise teel korduvalt edutult arendajat leida, mistõttu otsustati nüüd müügi kasuks.

Linna eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms.

Taskukohane pigem välisettevõttele

Linna otsuse kohaselt müüakse Tallinna linnale kuuluvad Kopli liinide alal asuvad 82 kinnistut kombineeritud pakkumise korras ühtse müügiobjektina alghinnaga 1,5 miljonit eurot.

Toomparki sõnul on Kopli poolsaare kui arenduspiirkonna perspektiiv vastuoluline.

Toimetas
Kadri Masing

http://uudised.err.ee/v/eesti/0499a767-98a7-46d8-b5f0-96aa1b845a45

RKASi vastulause tänases Postimehes ilmunud Hans H. Luige arvamusloole

14.06.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liikme Elari Udami vastulause tänases Postimehes ilmunud kinnisvaraärimehe Hans H. Luige arvamusloole, milles väidetakse ekslikult, et endine politseimaja Tallinnas aadressil Pärnu mnt 11 võõrandati kõrvalasuvate koolide ja linna teadmata ning odavalt.

„Pärnu mnt 11 hoone müüdi kolm aastat tagasi avaliku kirjaliku enampakkumise teel ning selle kohta sai infot nii meedia kui ka ettevõtte kodulehekülje vahendusel. Müügist olid teadlikud nii kõrvalasuv Tallinna Inglise Kolledž kui ka Tallinna Reaalkool ning Tallinna Haridusamet. Seega mistahes väited koolide ja linna teadmatuse kohta on alusetud.

Samuti on oluline märkida, et maja müügihind 20,27 miljonit krooni kujunes kuue pakkuja konkurentsis ja vastas seega turutingimustele.

Ei vasta tõele ka väide, et hoonet kasutada sooviv lapsevanemate MTÜ peab selle nüüd tagasi ostma, sest kõnealune maja ei ole mitte kunagi neile kuulunud.

Lisaks artiklis avaldatud pooltõdedele on äärmiselt kahetsusväärne, et Hans H. Luik avaldas RKASi nimel arvamuse, mille kohaselt ettevõte ei soovi Tallinna munitsipaalkoolidega koostööd teha. Selline avaldus on pahatahtlik ega vasta tõele.“

Taust: 2010. aasta märtsis kuulutas RKAS välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tallinnas Pärnu mnt 11 kinnistu müümiseks eesmärgiga investeerida saadav raha riigile vajalike hoonete ehitamisse ja remonti ning hoida sellega valitsussektori tasakaalu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ants Leemets: Tallinna mereäär tuleb avada tallinlastele

14.06.2013 Tõnu Toompark

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Ants Leemetsa arvates peab Tallinna mereäär olema linlastele avatud. Tänast olukorda aitaks parandada Linnahalli rekonstrueerimine ja ümbritseva ala korrastamine.

„Linnahalli ala on Tallinna jaoks oluline mereäärne ala, mis on täna kahjuks vaid lagunev mälestusmärk linnaisade saamatusele,” ütles Leemets. „Läbirääkimised linna ning Tallinn Entertainment LLC vahel on kestnud alates 2009. aastast ning mitte mingite tulemusteni pole jõutud.“

Sooviga olukorda leevendust ja selgust tuua andis Leemets aprillis volikogule üle eelnõu, milles palub muuta kehtetuks Tallinna linna ja Tallinn Entertainment LLC vaheline leping ning viia Linnahalli kinnistutel läbi uus enampakkumine või võtta Linnahall linna kasutusse.

„Tallinn on merelinn ning mereäär peab olema korrastatult avatud linlastele ja linnakülalistele,“ lisas Leemets.

„Seni on linnavalitsus vastanud volinikele vaid, et läbirääkimised peavadki aastaid kestma,“ ütles Leemets. „Arvestades senist venitamist, siis polegi varsti enam millegi üle läbi rääkida, sest Linnahall kukub ise kokku.“

Ants Leemetsa eelnõu, mille eesmärgiks on muuta kehtetuks Tallinna linna ja Tallinn Entertainment LLC vaheline leping ning viia läbi Linnahalli kinnistutel uus enampakkumine või võtta Linnahall linna kasutusse oli arutamisel eilsel Tallinna linnavolikogu istungil.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: eluaseme soetamine endiselt soodsaim Tallinnas

14.06.2013 Tõnu Toompark

Kolme Balti riigi pealinnade võrdluses oli selle aasta esimeses kvartalis kinnisvara kõige taskukohasem endiselt Tallinnas, millele järgnevad Riia ja seejärel Vilnius. Samas eluaseme taskukohasuse indeks Tallinnas langes, kusjuures kodulaenu 15% suuruse omafinantseeringu kogumiseks vaja minev aeg pikenes.

Eluaseme taskukohasuse indeks vähenes Tallinnas peamiselt korterihindade kasvu tõttu (4,3% võrreldes eelmise kvartaliga). Ka intressimäärade 7 baaspunktisel tõusul ning palkade sesoonsel langusel oli negatiivne, kuigi veidi väiksem mõju.

Eluaseme taskukohasust mõjutavad kolm peamist tegurit – eluaseme hind, elanike netopalk ja eluaseme laenude intress. Nende kolme komponendi arvestuses on eluaseme hind (vaadeldav korter suuruses 55 m²) kõige kõrgem Tallinnas, kus see ulatus esimeses kvartalis 64,6 tuhande euroni; sama suure korteri keskmine hind oli Vilniuses 58,5 tuhat ja Riias 42,2 tuhat eurot.

Vaadeldava leibkonna kuine sissetulek (võrdsustatud 1,5-kordse keskmise netopalgaga) on samuti kõrgeim Tallinnas (1239 EUR), millele järgnevad Vilnius (867 EUR) ja Riia (845 EUR). Uute väljastatavate kodulaenude intressid on kõrgeimad aga Lätis (3,8%), millele järgnevad Eesti (2,9%) ja Leedu (2,6%).

Tallinnas on 1,5-kordset keskmist palka teeniva leibkonna netopalk 63,0% kõrgem sellisest palgatasemest, kus 55m²-suuruse korteri ostmisel ulatub 30 aasta pikkuse ja 15% omafinantseeringuga eluasemelaenu kuumakse 30% ni kuisest sissetulekust.

Riias teenib sama leibkond 51,0% ja Vilniuses 31,3% kõrgemat palka, kui taskukohasuse indeksi tingimuste täitmiseks piisav oleks. Esimeses kvartalis moodustasid indeksis kasutatud 55 m2-se korteri kodulaenumaksed Tallinnas 18,4%, Riias 19,9% ja Vilniuses 22,9% leibkonna netosissetulekust.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringu avalik arutelu

14.06.2013 Tallinn.ee

Nõmme halduskogu saalis (Vabaduse pst 77) toimub esmaspäeval, 17. juunil algusega kell 17 teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ avalik arutelu.

Teemaplaneeringu tulemusel arendatakse välja Nõmme‑Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused ja reguleeritakse inimtegevust, et tagada maastikukaitsealal linnametsade, sh looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ja kaitse.

Teemaplaneeringu avalikul arutelul tutvustatakse veel kord teemaplaneeringu lahendust, samuti toimunud avaliku väljapaneku käigus esitatud seisukohtadega arvestamisest tulenenud muudatusi.

Teemaplaneering oli 19. aprillist kuni 20. maini avalikul väljapanekul, mille jooksul esitati kolm ettepanekut ja vastuväidet. Ettepanekute ja vastuväidetega on arvestatud ning teemaplaneeringut on vastavalt täpsustatud. Avalikul arutelul on viimane võimalus küsida täiendavaid selgitusi ning väljendada oma arvamust teemaplaneeringu suhtes enne teemaplaneeringu esitamist kehtestamiseks.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused. Teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult. Temaplaneering on kooskõlas kehtiva Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ning täpsustab ja täiendab Tallinna üldplaneeringut. Planeeringuga määratakse maastikukaitseala edasised arengusuunad ning mitmekesistatakse territooriumi funktsioone.

Planeeringu üldeesmärk on puhkevõimaluste väljaarendamine, arvestades looduskaitselisi tingimusi, leida ala ruumiliseks planeerimiseks parimad lahendused, tagada looduskeskkonna eksisteerimine linna tingimustes, pakkudes sealjuures linnaelanikele rekreatsioonivõimalusi.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega. Maastikukaitseala peamised ohustajad on reguleerimata inimtegevus, potentsiaalselt liigsuur kasutuskoormus, ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused ja prügistamine, aga ka uute tänavate planeerimine ja ehitussurve eramaadel.

Planeeringu eesmärgiks on korraldada inimtegevust ning täpsustada ala arengusuundi ja puhkevõimalusi, kaitsta ala maastikuväärtusi, pinnamoodi, taimekooslusi ja elustikku.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Täpsustatud ja tagatud on looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste eksponeerimine, parandatud on puhkealale juurdepääsu võimalusi. Teemaplaneeringu kohaselt on alale võimalik planeerida vaid puhkeobjekte. Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka liikumispuudega inimeste vajadustega.