Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
 

Reformierakond: Linnavalitsuse korterite odavmüük jätab pealinna teed rahast ilma

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul on Tallinna linnavalitsuse plaan müüa otsustuskorras alla turuhinna sadu kortereid väär ning ebaõiglane kõigi Tallinna maksumaksjate suhtes.

„Täna plaanib linnavalitsus Keskerakonna fraktsiooni häältega linnavolikogus odavmüüki panna 163 korterit. Alla turuhinna müüdavate korterite kogu tuluks on ca 2,2 miljonit eurot, kuigi võiks olla üle kolme miljoni euro,“ ütles Pillak.

„Samal ajal, kui linnapea räägib, kuidas raha puuduse tõttu ei ole võimalik korda teha Tallinna teid ega suurendada lasteaedade rahastamist, kingib ta ca miljon eurot lihtsalt ära,“ lisas ta.

Õnne Pillaku sõnul ei toeta Reformierakond korterite otsustuskorras müükide eelnõusid, millega tehakse linnale selgelt kahjulik otsus ja luuakse ebaõiglust. „Lisaks saamata jäävale eelarvetulule, on selline korterite odavmüük ebaõiglane kõikide maksumaksjate ning eriti nende inimeste suhtes, kes võtavad pangast mitmekümneks aastaks laenu, et osta endale kodu turuhinnaga. Valitud seltskond saab aga osta linnalt korteri soodushinnaga,“ lisas Pillak.

Reformierakonna fraktsiooni esimees tuletas meelde, et sellist korterite kinkimist on linnavalitsus praktiseerinud ka varasemalt. Aastatel 2002-2006 müüdi sundüürnikele 969 korterit ca 613 000 euro eest, 2008. aastal müüdi otsustuskorras näiteks 51 korterit ca 29 000 euroga.

Pillaku sõnul tuleb loomulikult aidata neid, kes vajavad eluaseme probleemi lahendamisel abi, kuid sellist suurejoonelist ja süstemaatilist odavmüüki ta õigeks ei pea. „Linna kohustus on tagada eluase inimestele, kes mingil põhjusel seda ise soetada ei suuda või seda mingil eluetapil vajavad, olgu nendeks lastekodulapsed või mõne õnnetuse tõttu kodust ilma jäänud pered. Nende inimeste eluasemeprobleemide ajutiseks leevendamiseks peaks linnal olema teatava suurusega munitsipaaleluasemefond,“ arvas Pillak.

Tänasele Tallinna linnavolikogu istungile on keskerakondlik linnavalitsus saatnud seitse eelnõud, millega soovitakse otsustuskorras müüa Põhja-Tallinnas, Kristiines, Kesklinnas, Mustamäel, Lasnamäel ja Haaberstis 163 korterit.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Eesti majanduse ühtlane kasvutempo püsib lähiaastatel

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi on Eesti majanduskasvu tänavu vedamas sisenõudlus, mida alates aasta teisest poolest toetab taas ekspordikasvu kiirenemine. Selle aasta majanduskasv on ministeeriumi hinnangul 3 protsenti ning 2014. aastal suureneb see 3,6 protsendini.

Kuigi Euroopa Liit ja euroala on tervikuna majanduslanguses ja viimaseid prognoose on pigem allapoole korrigeeritud, lubavad Eesti ekspordipartnerite paranevad väljavaated ning vähene otsene majanduslik seos Lõuna-Euroopa riikidega hinnata mitmeid Eesti majandust kirjeldavaid näitajaid paremaks kui mullu suvises prognoosis.

Sisenõudlust kasvatab prognoosiperioodi jooksul investeeringute taseme järkjärguline taastumine. Valitsussektori investeeringute vähenemist sellel ja järgmisel paaril aastal tasakaalustavad eeldatavasti ettevõtete kiiresti kasvavad investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mille tase ületas juba 2012. aastal oma eelmist tippu.

Samuti on tõusnud elanike tarbimisjulgus seoses hõive kosumise ja reaalse palgatulu kasvuga. Eratarbimist toetab ka tulumaksumäära alanemine 2015. aastal. Samas ei muutu tõenäoliselt oluliselt elanike laenukäitumine lähiaastatel, mistõttu tarbimist suurendavat laenukoormuse kasvu oodata ei ole ning elanike laenujääk suhtena SKPsse jätkab vähenemist.

Eesti eksport järgib tulevatel aastatel välisturgude majanduskasvu. Kaupade ja teenuste eksport suureneb tänavu 4,5 protsenti, kooskõlas välisnõudluse taastumisega kiireneb 2014. aastal 6 protsendini ning stabiliseerub järgnevatel aastatel 7 protsendi lähedal.

Tarbijahindade tõus aeglustub 2013. aastal 3,4 protsendini ning on järgnevatel aastatel 2,8 protsendi juures. Hinnatõusu aeglustumise taga on maailmamajanduse nõrkusest tingitud välistegurite mõju vähenemine, mis avaldub kütuse hindade stabiliseerumises ning soojuse hinnatõusu pidurdumises. Lisaks taandub järgmisel aastal elektrituru avanemise mõju, soodustades inflatsiooni alanemist.

Seoses tarbijahindade tõusu aeglustumisega suureneb lähiaastatel palga reaalkasv, mis sellel aastal on 2,5 protsenti ning kiireneb 2014. aastal 3,5 protsendini. Keskmise palga kasv kiirenes 2012. aastal pea 6 protsendini ning see tempo peaks püsima ka 2013. aastal. Palgatõusu tingib eksporditurgude oodatav kosumine ning vaba tööjõu vähesus.

Tööjõu panus majanduskasvu hakkab taanduma. Sellel ja järgmisel aastal võib oodata veel 0,3–0,4-protsendilist hõive kasvu, kuid siis võib demograafilistel põhjustel hõivatute arvu suurenemine peatuda. Töötuse määr langeb prognoosi kohaselt 2017. aastaks 7 protsendini ning hõive määr tõuseb 64 protsendini, mis on pea 1 protsendipunkt enam kui eelmine tipp 2008. aastal.

Seoses makromajanduse väljavaadete paranemisega on muutunud positiivsemaks ka riigirahanduse näitajad. Prognoosi järgi on oodata selle aasta valitsussektori eelarvepuudujäägiks 0,5 protsenti SKPst ning struktuurselt (positsioon ilma ühekordsete mõjudeta ning majandustsükli mõju arvestades) on ülejääk 0,3 protsenti SKPst. Lähiaastate puudujääki on võimalik finantseerida reservidest.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on alus riigi eelarvestrateegia (RES 2014-2017) koostamisel, millega valitsus kinnitab järgmise nelja aasta eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas järgnevate aastate valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgid.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Estonian Air müüs oma peahoone Tallinna Lennujaamale

AS Estonian Air müüs neljapäeval AS-ile Tallinna Lennujaam Lennujaama tee 13 asuva peahoone. Estonian Air jätkab neljakorruselise hoone kahe ülemise korruse kasutamist pikaajalise rendilepingu alusel.

“Estonian Airi peahoone müük on osa ettevõtte restruktureerimisprotsessist, mille käigus oleme otsustanud müüa äritegevuseks mittevajaliku põhivara,” ütles AS-i Estonian Air juhatuse esimees Jan Palmér. “Estonian Air on tänaseks oma tegevusmahtusid märkimisväärselt kokku tõmmanud ja seetõttu on ka ettevõtte kontoripinna vajadus varasemast oluliselt väiksem.”

Palméri sõnul on Eesti turu kriitilist nõudlust rahuldava kuluefektiivse Estonian Airi kontoripinna vajadus 950 ruutmeetrit võrreldes varasema 3500 ruutmeetriga.

Estonian Air alustas Tallinnas Lennujaama tee 13 asuva hoone müügiga eelmise aasta lõpus, ettevõttele laekus kinnistu ostuks kaks pakkumist. Alates 4. aprillist 2013 on kinnistu omanik Tallinna Lennujaam, tehingu maksumus oli 7,5 miljonit eurot. Peahoone asub Tallinna Lennujaama territooriumil, juriidiliselt on lepingu näol tegu hoonestusõiguse lõpetamise lepinguga, millega saab hoone peremeheks Tallinna Lennujaam.

Estonian Air sõlmis samas ka Tallinna Lennujaamaga pikaajalise rendilepingu hoone kahe ülemise korruse kasutamiseks.

Tallinna Lennujaama jaoks on tegu ettevõtte senisele äriloogikale vastava tehinguga. “Konkurents lennunduses ning surve lennujaamatasude alandamiseks on väga suur, seetõttu otsib Tallinna Lennujaam sarnaselt kõigi teiste Euroopa lennujaamadega võimalusi suurendada oma mittelennundustulusid,” lausus AS-i Tallinna Lennujaam kommunikatsioonijuht Lauri Linnamäe. “Meie eesmärk on hoida lennujaamatasud konkurentsivõimelisel tasemel ning pakkuda seeläbi Eestile parimaid võimalikke lennuühendusi. See tähendab, et üha suurema osa lennujaama ülalpidamiskuludest peame teenima lennujaamatasude asemel muudest ärisuundadest.”

Tallinna Lennujaam kasutab oma kinnisvaraalases tegevuses mudelit, kus lennujaam on kinnisvara omanik ja üürib seda välja erinevatele operaatoritele. “Estonian Airi peahoone soetamine on osa sellest ärimudelist,” ütles Linnamäe. “Ka teiste lennujaama territooriumil tegutsevate ettevõtetega on meil samalaadsed lepingud.”

Kõne all oleva hoone kahel esimesel korrusel asuva kontoripinna kavatseb Tallinna Lennujaam välja üürida teistele huvilistele.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kortermajade küttekulud üle Eesti erinevad kuni kuus korda

Eesti Korteriühistute Liit viis käesolevaa aasta algupoolel EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva juhtimisel taas läbi üle-estilise küttekulude küsitluse.

“Üle-Eestilises veebruari küttekulude küsitluses osales ja esitas oma andmed üle 250 korteriühistu,” esitles Raimo Jõgeva küsitluse tulemusi. Tema sõnul on viimase aastaga märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenute vahel.

“Parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades, mis ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud elamute omi.”

Jõgeva sõnul saavutati head tulemused tervikrenoveeritud korteriühistutes – näiteks KÜ Õismäe tee 124 ja ka päikesepaneelid paigaldanud KÜ Õismäe 11. Veebruaris tootsid päikesepaneelid elektrienergiat 0,766 KWh ja märtsis juba esimese 12 päevaga 1,06MWh.

Küsitluses osalenud hoonete keskmine majade vanus oli Jõgeva sõnul 38 aastat ja soojusenergia kulu 1m² kütmise kohta 18,69 KWh ning keskmiseks hinnaks kujunes 1,39€. “Soodsam küttekulu oli 5,92 KWh
ja 0,62€ 1m² kohta, mis on keskmiselt 6 korda väiksem kõige suuremate küttekuludega majadest. Kõrgemad kulunäitajad vastavalt 38KWh ja 3,49€ 1m² kohta. Keskmine soojusenergia 1MWh hind oli 73,33 ja 1m³ tarbevee soojendamise hinnaks oli 4,28€.’

Küsitluses osalenute majade keskmine toatemperatuur jäi 21˚C piiridesse,” rääkis Jõgeva.

Varasematel aastatel erinesid näidud üle 11 korra. “See näitab terviklike renoveerimistööde suurt kasvu, millega on saavutatud märkimisväärne energiasääst. Osaliselt renoveeritute puhul on sääst oluliselt väiksem. Parimate küttekulude näitajatega korteriühistutes on ka elanike suurim rahulolu ja tunduvalt väiksemad maksed,” selgitas Jõgeva.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Reinsalu: Maroko projekti lõpuni viimisest Property Logic ei loobu

Ettevõtja Margus Reinsalu ütles, et on Maroko kinnisvaraprojekti investeerinud ja laenanud 10,5 miljonit eurot: „Oleme koos ostjatega selles projektis ühel pool lauda, kuna meil kõigil on seal raha sees.“

KC Grupi ja Margus Reinsalu vastu hagi esitatud ei ole ning projekti eest on vastutav Property Logic Morocco.

“KC Grupi raha on projektis 10,5 miljonit eurot,” ütles Margus Reinsalu. “KC Grupp tegi alginvesteeringu ja finantseeris maade ostu ning kattis projekti tegevuskulusid. Investorite raha kaasati 60 miljonit eurot. 2/3 kokku ca 70,5 miljonist eurost kasutati Marokos põhiliselt maade ostmiseks, ehitustegevuseks ja ehituslitsentsideks. 1/3 sellest summast kulus Hispaanias projekteerimisele, marketingile, müügile ning müügiagentide komisjonitasudele,” selgitas Reinsalu, kuhu on raha kasutataud.

Saidia kuurordi projekt on tema sõnul jätkusuutlik: kogu kuurordist on 40% valmis. Alates 2012. aastast on Saidia kuurordi peaarendaja Maroko suurim firma CDG. Saidia kuurordi üks alamosa on Le Jardin de Fleur, mis moodustab kogu Saidia kuurordist umbes 10% ja mille omanikuks on Property Logic Morocco (üks alamarendajatest).

“Property Logicus on 3 partnerit: Sean Cusack, Joop Huisman ja KC Grupp,” rääkis Reinsalu. 2009. aasta lõpus tulid Property Logic Morocco enamusaktsiad KC Grupile üle vastavalt kokkuleppele, kuna partneritel ei olnud vahendeid laenu tagasi maksta, kuid Cusack-le ja Huisman-le jäid optsioonid, kus neil on õigus oma osalused 2,6 miljoni euroga välja osta, mida nad ei ole kasutanud. Hispaania firma Property Logic Invest osalused on endiselt võrdselt kolmes osas. Hispaania Property Logic Invest juhatuse liikmed ja tegevjuhid on Cusack ja Husiman. Property Logic Moroccos olid nad juhatuse liikmed ja tegevjuhid kuni 2012. aasta suveni.

Kogu Saidia kuurordi arendus jäi toppama peale kinnisvarakriisi ja endise kuurordi peaarendaja Fadesa pankrotti 2008. aastal.

Peale uue peaarendaja tulekut on hakanud asjad liikuma, ütleb Reinsalu. “Tehakse uut masterplani, korrastatakse infrastruktuuri, räägitakse läbi uute investoritega. Peale uue masterplani valmimist ja infra korrastamist saavad alamarendajad hakata edasi tegutsema. Property Logic on huvitatud projekti lõpule viimisest,” kinnitab Reinsalu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Üüriäri KKK: Kas osta viis 1-toalist või üks 5-toaline üürikorter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste korterite likviidsus on üüriturul kõrgem. Neid on võimalik kiiremini üürile anda.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Väikese korteri ostuhind on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tondiraba jäähalli ehitusleping

3. aprillil 2013 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva ASi Merko Infra ja Tallinna Spordi- ja Noorsooameti vahel leping Tondiraba jäähalli ehitustöödeks, asukohaga Varraku 14, Lasnamäe, Tallinn.

Lepingu kohaselt ehitab AS Merko Infra kolmekorruselise (sh üks maa-alune korrus) polüfunktsionaalse jäähalli, mis koosneb kolmest täismõõtmetega jääväljakust ja kolmest curlingu rajast koos kõigi nende juurde kuuluvate ruumidega (fuajee, riietusruumid, duširuumid, garderoobid, tehnilised ruumid jne).

Lisaks on hoonesse planeeritud muud ruumid sportimiseks (võimlemis- ja jõusaalid) ning vaba aja veetmiseks (kohvik, restoran). Esinduslikul peaareenil on istekohti 5000 inimesele ning selle jääpinda on võimalik katta spetsiaalse kattega, et seal korraldada kontserte või muid publikurohkeid üritusi. Lisaks peaareenile on kaks harjutusväljakut.

Lepingu maksumus on 22,53 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning tööde üleandmise tähtaeg on 2014. aasta juuni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Lastekindlustust kasutatakse lapse esimese oma kodu sissemakse kogumiseks

SEB lastekindlustuse vajaduse uuring näitas, et kõige sagedamini koguvad vanemad lapsele raha kõrgkooliõpingute tarvis või lapse esimese oma kodu sissemakseks.

SEB lastekindlustuste statistika näitab, et kui lapsevanem teeb 15 aasta jooksul igakuiselt kindlustuse sissemakseid summas 30-35 eurot, koguneb kindlustusperioodi lõpuks ligikaudu 6000 eurot, mis on üsna arvestatav summa lapse hariduse või kodu soetamiseks vajaliku sissemakse finantseerimiseks.

Lastekindlustust eelistavad vanemad muudele kogumislahendustele eelkõige seetõttu, et kui vanemaga peaks midagi juhtuma, saab laps kokkulepitud kindlustussumma kindlustusperioodi lõpus ikkagi kätte.

„Paljudel noortel on vajadus pärast iseseisva tööelu alustamist ka uue elukoha järele vanematekodust eemal. Korteri üürikulu on sageli samas suurusjärgus või isegi kallim kui selle eluruumi ostmiseks võetud laenu makse. Samas ei ole noortel laenu võtmiseks vajalikku omafinantseeringut sageli kusagilt võtta. Täna saab väikese korteri näiteks Tallinna mägedel või Tartus soetada ca 35 – 40 tuhande euroga. Kasutades lisatagatisena KredExi käendust, võib omafinantseering olla vaid 10 protsenti, ehk sissemakseks piisaks 3500 – 4000 eurost,“ ütles SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Mida pikem on kogumiseks planeeritud aeg, seda suurema summaga võib laps tulevikus arvestada. SEB lastekindlustuse uuringu andmetel sõlmivad oma lastele pikki kogumislepinguid just noored vanemad, kes ka ise on äsja kodu soetamise vajadusega silmitsi olnud.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pindi Kinnisvara: turuinfo 03/2013

Pindi Indeksi linnades oli augusti kuu tehinguaktiivsus viimase nelja aasta aktiivseim, 1103 korteriomandi tehingut, märkimist tasub ka asjaolu, et tehinguaktiivuse tõusu taga olid pea kõik Indeksi linnad, mitte ei ole tegemist Tallinna või mõne muu suure linna tehinguaktiivsuse tõusuga.

Meenutuseks masu ajast 2009.a jaanuaris oli nimetatud linnades 398 korteriomandi tehingut ehk tehinguaktiivsuse on kasvanud enam kui kaks korda.

Pindi Indeks tõusis augustis 4,5% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 880 eurot. Juulis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 842 eur/m².

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 37 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m²) on Pindi Indeks 41 % protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi üheksa aastase ajaloo.

Vaata lähemalt Pindi Kinnisvara turuülevaatest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Maade pakkumine kasvas aastaga 3%, hind langes 9%

Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsis Eestis müügiks 4710 maatükki, mis on aastatagusega võrreldes 3% rohkem. Enamuses maakondades on maatükkide pakkumiste koguarv siiski vähenenud.

Maade pakkumiste arv Harju maakonnas on kasvanud aastaga 7%. Kui aasta tagasi pakuti Harjumaal müügiks 2599 maatükki, siis käesoleval aastal oli pakkumisi 2787. Harjumaa maatükkide pakkumised moodustavad kogu Eesti pakkumistest ligi 60%.

Maatükkide pakkumishinnad on aastaga langenud. Kui aasta tagasi oli müügipakkumise keskmine hind 36 €/m², siis käesoleval aastal 9% vähem ehk 33 €/m² ja seda isegi vaatamata sellele, et kõige kallima pakkumishinnaga piirkonnas ehk Tallinnas-Harjumaal maade müügipakkumiste arv aastaga kasvas.

Maade müügipakkumiste hinnad on aastaga langenud ka Tartu ja Pärnu maakondades. Need kaks maakonda on Harjumaal pakkumiste arvu osas suuruselt teine ja kolmas piirkond. Tartumaa maapakkumiste keskmine hind langes aastaga 6%, Pärnumaal 12%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 03/2012 03/2013 Muutus, % 03/2012 03/2013 Muutus, %
Eesti 4 560 4 710 3% 36,3 32,9 -9%
Harjumaa 2 599 2 787 7% 48,7 42,6 -13%
Hiiumaa 23 15 -35% 1,0 NA
Ida-Virumaa 63 109 73% 31,8 30,0 -6%
Jõgevamaa 47 65 38% 17,4 16,7 -4%
Läänemaa 141 185 31% 9,2 9,5 3%
Lääne-Virumaa 61 115 89% 21,5 16,4 -24%
Põlvamaa 16 NA NA
Pärnumaa 563 548 -3% 27,0 23,7 -12%
Raplamaa 120 76 -37% 9,3 11,5 24%
Saaremaa 115 89 -23% 12,4 16,1 30%
Tartumaa 654 610 -7% 18,0 16,9 -6%
Valgamaa 67 46 -31% 17,4 16,0 -8%
Viljandimaa 47 28 -40% 31,2 39,0 25%
Võrumaa 44 37 -16% NA

Maade müügipakkumiste arvu muutus maakondades portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Valmis Eesti maapõue kolmemõõtmeline mudel

Valminud on Eesti maapõue kolmemõõtmeline mudel, mis võimaldab huvilistel nii tavaarvutite kui ka nutitelefonide ja tahvelarvutite vahendusel virtuaalselt ning kolmemõõtmeliselt uurida meie maapõue ülesehitust.

Mudeli loomise eesmärk oli võtta kasutusse selline intuitiivne virtuaalne õppevahend, mille abil saab tutvustada Eesti geoloogilise ehituse põhijooni ja arengulugu, illustreerida geoloogilisi põhitermineid ja pakkuda mängulist avastamisrõõmu noorematele kasutajatele. (Vt http://www.gi.ee/geomudel/.)

See kõik aitab populariseerida maateadusi ning teadust ja tehnoloogiat üldisemalt ja toetada loodusainete riikliku õppekava õpetamist.

Mudeli loomisel on kasutatud Maa-ametist pärinevaid Eesti geoloogilise kaardi (mõõtkavas 1:50 000) aluspõhja geoloogia, aluspõhja reljeefi ja pinnakatte paksuse teemakaartide ning faktilise materjali (puuraukude, -kaevude, paljandite ja vaatluspunktide) andmeid, samuti 150 tugipuuraugu andmeid, mis katavad kogu Eesti.

Eesti maapõue lihtsustatud kolmemõõtmeline (3D) mudel valmis 2012. aasta teaduse populariseerimise raames Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi eestvõttel koostöös Teadus- ja Haridusministeeriumi, Maa-ameti ja AS-ga Nortal.

Rakendus on kõigile huvilistele veebis tasuta kättesaadav Chrome WebSotre’ist, iTunes’ist ja Google Play’st ning PC-de jaoks allalaetav Geoloogia Instituudi kodulehelt:

Android: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.Nortal.GeoMudel2

https://chrome.google.com/webstore/search-apps/Geomudel

iPhone:

PC: http://www.gi.ee/geomudel/

Tarkvara on lubatud kõigil vabalt kasutada ja levitada viitega TTÜ Geoloogia Instituudile.

Maa-ametis on arendamisel ka detailsem Eesti maapõue 3D mudel. Detailsem mudel võimaldab lisaks maapõue kihilise ehituse vaatamisele geoloogilise kaardi andmebaasi pidevalt uute teadmistega täiendada. Mudeli koostamise eesmärk on geoloogilise kaardistamise kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks muutmine.

Näiteks tekivad tänu uuele mudelile uued võimalused puuraukude asukoha planeerimisel ja maavarauuringute läbiviimisel. Maa-ameti uue 3D mudeli võimaluste katsetamine kaardistustööde juures peaks algama juba tänavu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvara ABC alustab 08/04/2013

Kinnisvarakool OÜ: Kinnisvara ABC koolitusJärgmise nädala esmaspäeval 08/04/2013 alustab selle kevade viimane koolitus “Kinnisvara ABC“.

Koolitus keskendub kinnisvaravaldkonna põhiteadmistele.

Läbime süstemaatiliselt järgmised teemad:

  • kinnisvaraturg, finantseerimine, hindamine;
  • ehitus ja planeeringud;
  • kinnisvaramaakleri tegevus, vahendustegevus;
  • juriidilised teemad.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega valdkonna parimad spetsialistid:

  • kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark;
  • jurist Evi Hindpere;
  • projektijuht Marko Sula.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Swedbanki kodukindlustuse kaitse laieneb, omavastutus väheneb

Esmaspäevast, 1. aprillist 2013 jõustusid Swedbanki kodukindlustuse uued tingimused, mis kehtivad automaatselt nii olemasolevatele kui uutele klientidele. Uuendused laiendavad juba varemgi põhjaliku kaitsega kindlustust ja vähendavad mitmel juhul omavastutust.

„Ühe muudatustena võib välja tuua selle, et pakume nüüd igale objektile omavastutust 90 eurot ning kahjustada saanud lukkude asendamise korral omavastutust ei rakendata Seni oli omavastutus korteri puhul 95 eurot ja hoone puhul 190 eurot ning lukkude asendamisel 30 eurot. Samuti kindlustame korterid ja hooned nüüdsest alati taastamisväärtuse peale ja poliisile kindlustussummat numbrina ei märgita. See tähendab, et kahjujuhtumi korral on tagatud kodu taastamine juhtumieelsesse seisukorda ning see pole enam kindlustussummaga piiratud. ,” selgitas Ivika Torpel, Swedbank P&C Insurance AS Eesti tegevjuht.

Tingimuste uuendamisega laienes ka hoovis asuvate rajatiste kindlustuskaitse – senise 10m2 asemel on kindlustuskaitse all kuni 20m2 suurused rajatised. Lisaks ei ole tingimustes enam rajatiste kindlustussumma ülempiiri, mis varem oli 10 000 eurot.

„Uuendusena pakume kindlustuskaitset ka kodu kindlustanud inimese kodusele varale. See võib moodustada lepingusse märgitud koduse vara kindlustussummast kuni 5%. Uus on ka kodus oleva sularaha kaitse kuni 500 euro ulatuses” märkis Torpel.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Teletorni naabrusse kavandatakse restoranihoonet

Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta homsel istungil vastu teletorni naabrusse restoranihoone rajada võimaldava detailplaneeringu.

Kloostrimetsa tee 58b kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on kavandatud 0,27 ha suurusele planeeringualale kuni 3-korrune toitlustushoone – 90 istekohaga restoran-kohvik.

Detailplaneeringu koostas arhitektibüroo Heiki Taras OÜ. Peale vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Pirita Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Planeeritud maa-ala on hoonestamata. Kloostrimetsa tee 58b kinnistu on tihedalt kaetud valdavalt mändidest koosneva kõrghaljastusega. Lähtudes planeeritava maa-ala kontaktvööndi hoonestusest on planeeringuga ettenähtud hoone maht arhitektuurselt piirkonda sobiv ning hoone paigutamisel on lähtutud olemasoleva haljastuse paiknemisega.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 17. augusti 2011 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Pirita Linnaosa Valitsuses 5. kuni 14. septembrini 2011 ning 14. septembril 2011 toimus detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik arutelu. Detailplaneering on Pirita linnaosa üldplaneeringuga kooskõlas.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Astangule kavandatakse uut elamukvartalit

Tallinna linnavalitsus esitab linnavolikogule kehtestamiseks Astangu tn 7 kinnistu detailplaneeringu, mis võimaldaks ehitada alale korterelamud, ärihooned ja lasteaia.

Astangu tn 7 kinnistu detailplaneering annab võimaluse rajada 8,88 ha suurusel planeeringualale kokku 16 kolme- kuni kaheksakorruselist korterelamut, ühe ühekorruselise ja kaks kuni viiekorruselist ärihoonet ning eralasteaia.

Planeeritav maa-ala paikneb Haabersti linnaosas Väike-Õismäe vahetus läheduses Astangu elurajooni äärealal. Ala on hoonestamata, haljastatud ja juurdepääsuga Astangu tänavalt. Astangu tn 7 kinnistu on hooldamata, kohati võsastunud, liigniiske, valdavalt lehtpuude ning üksikute okaspuudega. Planeeringuala idapoolsesse ossa jääb Järveotsa oja.

Planeeringuala kontaktvöönd on ühistranspordiga hästi varustatud, monofunktsionaalne valdavalt 5-, 8- või 14-korruseliste elamutega hoonestatud piirkond.

Planeeringulahendus vastab Tallinna üldplaneeringule, mille kohaselt on planeeritava ala Astangu tn poolse osa juhtotstarve korruselamute ala ehk põhiliselt kahe- või enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusettevõtted, garaažikooperatiivid jm ning ülejäänud osas on tegemist reservalaga, mis oli reserveeritud hoonestamiseks tulevikus. Ala läbib ida-lääne suunaline rohekoridor.

Planeeringus kavandatud lahendus haakub ümbritseva piirkonna arhitektuurse ilmega ning hea ühistranspordiühendusega ja sotsiaalse infrastruktuuri objektidega varustatud piirkond sobibki kõige paremini just korterelamute ja ärihoonete ehitamiseks.

Polüfunktsionaalse piirkonna loomiseks on alale kavandatud nii äri-, elu- kui ka sotsiaalfunktsiooni kandvaid hooneid – see on oluline turvalisuse aspektist, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Monotoonsuse vältimiseks on kruntidele planeeritud erineva kõrguse ja korruselisusega hooneid.

Elanikele puhketingimuste loomiseks on alale kavandatud mitmed eri vanuserühmadele mõeldud mänguväljakud ning matkarajad/kergliiklusteed ning jäetud piisavalt ruumi puude istutamiseks.

Planeeringulahendus võimaldab seni kasutamata, võsastunud ja liigniiske ala heakorrastatud elupiirkonnaks muuta. Samas säilib piirkonnas piisavalt rohelust ja rekreatsioonialasid elamisväärse keskkonna loomiseks.

Astangu tn 7 kinnistu detailplaneeringu hoonestuse, haljastuse ja tehnovõrkude lahenduste kujundamisel on arvestatud oluliste keskkonnamõju strateegilise hindamise soovitustega. Planeeringualale kavandatakse 779 parkimiskohta, parkimine on lahendatud kruntidel maapealse ja maa-aluse parkimisena. Järveotsa oja äärde on kavandatud avalikult kasutatav matkarada.

Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Merces. Detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 16. juuni 2010 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11. jaanuari 2012 korraldusega ning oli 13. veebruarist kuni 28. veebruarini 2012 avalikul väljapanekul, millele järgnes 9. aprillil 2012 detailplaneeringu avalik arutelu.

Detailplaneering esitati järelevalveks ja heakskiidu saamiseks Harju maavanemale, kes andis detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu.

OÜ Merces võttis 19. septembril 2012 sõlmitud lepinguga kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus