Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
 

Tartu jätkab vanade sõjaväehoonete lammutamist

Tartu linnavalitsus soovib jätkata Raadi linnaosas asuvate endiste sõjaväelennujaama hoonete lammutamist. Tänavu mais lõppes lammutustööde esimene etapp, mille käigus võeti maha 15 vana hoonet, teises etapis on kavas lammutada 17 hoonet.

Tartu linnavalitsus esitas sel kevadel Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotluse rahastada keskkonnaprogrammi raames nõukogudeaegse sõjaväelennujaama hoonete lammutamise teist etappi. Taotlusele saadi positiivne vastus.

Teises etapis on kavas lammutada 17 ehitist, mis asuvad Tartu linnale kuuluvate kinnistutel Roosi 50, 89, 89a, 91, Puiestee 114, Peetri 33 ja Raatuse 117. Tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt tuleva aasta 30. augustiks.

Linnavalitsus saatis volikogule eelnõu, millega taotletakse luba riigihanke korraldamiseks endiste sõjaväehoonete lammutustööde 2. etapi läbiviimiseks. Projekti kogumaksumus on 197 312 eurot sh KIKilt taotletav toetus 177 580 eurot ja linna omafinantseering 10% ehk 19 731 eurot.

Kavandamisel on ka lammutustööde 3. etapp, mille käigus on plaanis lammutada 11 hoonet kahel järgneval aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Kindlustusandja leiab, et äike ei ole loodusjõud

Viimasel ajal on meedias kajastatud juhtumeid, kus kindlustusandjad on olnud seisukohal, et äike ei ole loodusjõud ning kahju, mis pikselöök põhjustab, jääb seetõttu hüvitamata.

Kindlustusleping eitab, et äike on loodusjõud

Kui isik on kindlustanud oma vara loodusjõudude poolt tekitatud kahju vastu ning lepingus on sõnaselgelt kirjas, et äikest loodusjõuks lugeda ei saa, võib sellist tingimust lugeda üllatuslikuks ning seega seadusevastaseks. Kuid suure tõenäosusega sellist klauslit keegi oma kindlustuslepingust ei leia.

Küll aga võib kindlustuslepingutest leida tingimuse, mis ütleb, et kindlustusjuhtumiks on olukord, kus kindlustuse objekt kahjustub või hävib pikselöögist tingitud tulekahju või silmnähtavate mehaaniliste purustuste tõttu. Samal ajal lisab kindlustusleping, et kahju tekkimine pikselöögist tingitud elektrihäirete tõttu ei ole kindlustusjuhtumiks. S.t nt kui pikse tulemusena tekivad majas elektrihäired, mis omakorda rikuvad kodutehnika, siis viimase kahjustumise eest hüvitist ei maksta.

Tekib küsimus, kas on üllatuslik (ning seega seadusevastane) välistada pikse poolt põhjustatud elektrikõikumised.

Seadusega kehtestatud nõuded tüüptingimustele

Kindlustuslepingud on enamasti tüüptingimustega lepingud. Tüüptingimused on lepingutingimused, mis on eelnevalt välja töötatud ning neid kasutatakse lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline mõjutama tingimuste sisu. Selleks, et tüüptingimused saaksid lepingu osaks ning oleksid kehtivad, peavad nad vastama võlaõigusseaduses ette nähtud nõuetele.

Vastavalt VÕS §-le 37 ei tohi tingimused olla üllatuslikud. Riigikohus on välja toonud hulga kriteeriume, mille järgi tüüptingimuste üllatuslikkust hinnata. Välja tuleb selgitada, kas samas olukorras heas usus tegutseva mõistliku kindlustusvõtja jaoks oleks selline lepingutingimus ootuspärane. Arvestada tuleb nii kindlustuslepingu olemuse, eesmärgi kui ka tavadega (vt lahend 3-2-1-76-07). Näiteks on üllatustingimuseks loetud klausel sõiduauto kindlustamise lepingus,  mille kohaselt ei loeta kahjujuhtumiks olukorda, mis on tingitud sõiduki võtmete kaotsiminekust või kui korteriomandi müügilepingus sisaldub tingimus, mille kohaselt arvestatakse korteri üldpinna sisse ka rõdu pind jne.

Lepingutingimused tuleb läbi lugeda!

Seega on üllatustingimuse esinemine igakordse hinnangu küsimus. Kindlustingimusi ei saa pidada just põnevaks õhtuseks lugemiseks. Samas kui juba kindlustuse eest igakuised makseid sooritada, on esimene soovitus kindlustusvõtjale leida see aeg, et lepingutingimused põhjalikult läbi töötada, küsida selgitusi ja valida vajadustele vastav pakett. Teisalt on küsitav, kas tingimus, mis välistab pikse poolt põhjustatud elektrikõikumised, vastab seaduse nõuetele.

Maarja Pild
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Suurim üürikorterite valik ootab tudengeid Tallinnas

Ühiselamukohtade kibe puudus ja vabadusiha sunnib tudengeid enne uue õppeaasta algust paaniliselt odavaid üürikortereid otsima, suurima valikuga seisavad silmitsi Tallinna õppurid.

Tudengeile taskukohaste korterite hinnatase ja vakantsus on Arco Vara maaklerite hinnangul jäänud mullusega võrreldes enam-vähem samaks. Tartus on hinnad tõusnud ja Pärnus on need juba mitu aastat tõusuteel, ehkki suviste puhkajate asendamine õpilastega on Pärnu eripära ning sügiseks elamist leida pole seal kuigi keeruline. Tartus maksab samas kahetoaline üürikorter tänavu keskmiselt 30 eurot rohkem kui mullu.

Eesti linnad eristuvad silmnähtavalt tudengilembuse ja ettevaatlikkuse poolest, kuigi korteriomanikel on oma vara õpilastele välja üürimisest seinast seina kogemusi ilmselt kõikjal. Ja on nii neid, kes seda korduvalt teinud ja väga rahul, kui ka neid, kes noorte ülemeelikusest ja tudengielu pahupoolest kannatada saanud.

Seetõttu ei soovi eriti paremate korterite omanikud äsja gümnaasiumi lõpetanud noori jutule võtta. Näiteks väikeses Haapsalus peljatakse õppivaid noori, ehkki vabu kortereid on. Omanikud eelistavad pikemaajalisi elanikke ning pereinimesi.

Korteriomanike jaoks suurendab tänavu riski ka see, et suvel rakendunud kõrgharidusreform kasvatab tõenäoliselt nende esmakursuslaste osakaalu, kellel pole iseseisva elu alustamisel vanematest kuigi suurt rahalist tuge.

Tallinna maakler Helena-Laura Lesment kommenteeris: „Tudengite vajaduste katmiseks jääb kortereid hetkel väheks. Liiga kalleid kortereid ei ole mõtet arvestada, kuid 2- või 3-toalisi kortereid hinnaklassis 300–400 eurot, kus tudengid saaksid omavahel kulusid jagada, napib. Samas 1-toalisi kortereid on minu hinnangul veel vähem saada või siis lähevad need tõesti üleöö ära.” Tallinnas leiab odavaimad korterid mägedel ja Koplis.

Tartu maakleri Anne Heinlo sõnul on tudengite seas enim nõutud 1- kuni 2-toalised korterid. Populaarsiemate üürikorterite hind jääb Tartus 200-450 euro vahele. „Tartus on üüriturg aastaringselt aktiivne ja üürikorterid leiavad kohe endale üürilise,” kinnitas ta.

Heinlo lisas, et suuremate korterite omanikud ei poolda, et korterisse tuleb mitu üliõpilast, pigem eelistatakse peresid. „Üliõpilastega kaasnevad peod jms. Aga 2-toalisi jagatakse kahe peale küll,” lisas maakler.

Pärnus on õpilastel küllaltki lihtne elamispinda leida. „Pärnu eripära – suvel suveüürilised, talvel õpilased,” rääkis maakler Sirje Savvest. „Pärnus on ka mitmeid majutusasutusi, mis talvel töötavad nagu ühiselamud ja kus õpilastele on soodustused.”

Hinnad olenevad Pärnuski palju piirkonnast, aga enam-vähem korras korterid jäävad vahemikku 130-200 eurot, juba paremas korras ja suuremad maksavad 200-300 eurot kuus. Kallimad on juba nii head korterid, et sinna õpilasi nii väga enam ei soovitagi, lisas Savvest.

Noorte kopereerumine korterite üürimisel on Savvesti hinnangul kindel kulude kokkuhoid ja seda Pärnus ka kasutatakse. Odavamad üürikorterid on ahiküttega, lihtsalt kulununud ja aegunud või Sindis.

Viljandi ja Viljandimaa piirkonna juht Aime Opermann ütles, et tavaliselt jääb üürikorterite hind 130-150 euro juurde. Pakkumises on ka kõrgema hinnaga kortereid, mis lähevad üürikorterite vähesuse tõttu samuti hästi. Viimaste 2-3toaliste sisustatud või väga heas korras Viljandi kesklinna korterite puhul soostus üürnik maksma lausa 250-260 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Viljandis vähendavad noored samuti kulusid eluaset mitmepeale üürides.

Jõhvi maakler ja hindaja Kristel Kütt hoiatas, et odavates korterites võib juhtuda, et kui tarvis teha mingeid remonditöid, ei tee omanikud neid kohe. „Siis üürnikud peavad ise kogu aeg omanikele helistama, et töö saaks tehtud,” täpsustas ta.

Narva maakler Tamara Nikolajeva sõnul pole tugendite teema Narvas populaarne. Üürnike seas on rohkem juriidilisi isikuid ja neid, kes sõidavad Narvasse tööle.

Üürikorterite hinnainfo

üürikulu €/kuus, lisanduvad kommunaalmaksud

Tallinn

1-toalised 200-300 €, 2-toalised 300-500 €, 3-toalised 350-700 €, 4-toalised 500-1000 €

Tartu

1- kuni 2-toalised 200-450 €

Pärnu

odavamad korterid 130-200 €, paremas korras ja suuremad 200-300 €

Viljandi

tavaline üürihind 130-150 € piires

Haapsalu

1-toalised alates 70 €, 2-toalised alates 100 €

Narva

1-toalised 60-200 €, 2-toalised 100-250 €, 3-toalised 150-350 €

Odavate korterite miinused

Odava korteriga kaasnevad tavaliselt prussakad, lärmakad naabrid, ebameeldivad lõhnad koridoris, kole ümbrus, fassaad või koridor, vanadest torudest ja elektrijuhtmetest tekkivad avariid, vana ja kulunud mööbel, võimalus, et kodutehnika ütleb ootamatult üles jmt. Sageli tuleb korteriomaniku ja naabritega lahkhelisid klaarida vene keeles.

Piirangud

Ekslik on arvata, et üürikorteris saab teha kõike, mis pähe tuleb. Kui korterit hakkab kasutama mitu noort, lisatakse omaniku soovil kõikide korteris peatuvate isikute nimed ja kontaktandmed üürilepingusse, võimalus on lisada ka klausel, et kõik isikud allkirjastavad lepingu ning vastutavad solidaarselt. Noorte puhul lisatakse vahel ka inimeste arvu piirang ehk mitu elanikku üürikorterit korraga kasutada võib.

Omanikul on õigus nõuda üürnikelt öörahu ajast kinnipidamist ja suuremate koosviibimiste kooskõlastamist. Probleemide ennetamiseks sõlmitakse esimene üürileping lühemaks ajaks, mitte terveks õppeaastaks ega pikemaks. Sellisel juhul vabaneb omanik tülikast noorest suhteliselt kiiresti – leping lõpeb lihtsalt ära ja üürnikul tuleb välja kolida. Kui üürniku rikkimised on mitmekordsed, saab omanik üürilepingu ka katkestada.

Tagatised

Tagatisraha saab üürnikult nõuda maksimaalselt 3 kuu üürisumma ulatuses. Tavapärane praktika on ikka vaid ühe kuu oma, sest Eesti inimene ei ole nii jõukas, et korraga nii suurt summat välja käia. Lepingu tingimuste rikkumise eest võib omanik nõuda erinevaid leppetrahve, kuid omal käel tegutseva üürilevõtja enda mure on kontrollida, kas need trahvid on ka seaduslikud.

Miks kasutada maakleri abi?

Noortel, kellest enamus otsib endale alles päris esimest iseseisvat elukohta, pole eelnevat kogemust. Maakler tunneb piirkonda ja tegutseb kiiresti. Tudengid võiks paluda maaklerit end igakülgselt esindada ning nõustatada üüritavate korterite kvaliteedis. Samas aitab maakler korteriomanikel kõige korrektsemad uued elanikud välja peilida. Kui üürile soovija suudab maaklerteenuse eest tasuda ja lisatagatised maksta, maksab ta tõenäoliselt tulevikus korralikult ka üürimaksed. Märge üürikuulutuses „otse omanikult” kipub ligi meelitama neid, kellel on hilisemad makseraskused.

Anne Oja
Kinnisvara analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tehnikaülikool sai linnalt Tõnismäe veetorni

Linnavolikogu otsustas kinkida Tõnismäel asuva kaitsealuse paekivist tornehitise Tallinna Tehnikaülikoolile.

Tõnismägi 12 kinnistul pindalaga 405 m² paiknevat veetorn-hoonet on linn püüdnud korduvalt ja edutult üürile anda, märkis abilinnapea Eha Võrk. Samas on Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) seda enda omandusse taotlenud, et võtta torn kasutule koos kõrvalkinnistul asuva TTÜ Tallinna Kolledži hoonega. Koos moodustavad need väliselt ühtse ja monumentaalse paekiviehitiste arhitektuuriansambli; tornehitis on ka riikliku kaitse alune arhitektuurimälestis.

Seetõttu tegi linnavalitsus ettepaneku võõrandada endine veetorn tasuta TTÜ-le, kes kavatseb endise veetorni lähema viie aasta jooksul rekonstrueerida ja võtta kaks ülemist korrust ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituudi kasutusse. Kaks alumist korrust on võimalik jätta avalikku kasutusse näiteks kunsti- või fotogaleriina või ülikooli muuseumi filiaalina.

Tõnismäe veetorn on Tallinna 19. sajandi silmapaistvamaid historistlikke paeehitisi. 1882. aastast pärit ehitisest veevarustuse tagamiseks Toompea ja Kaarli puiestee ümbruses sai alguse Tõnismäe tänava kapitaalne hoonestamine.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tallinna Kesklinna Põhikool omandas Pärnu mnt 11 asuva hoone

Reaali kogukonna poolt asutatud OÜ RK Haridussõbrad omandas eile, 21. augustil Pärnu mnt 11 asuva hoone selle endiselt omanikult, Austria taustaga firmalt ECE Capital. Hoones, mida varemalt renditi Tallinna Reaalkoolile ning milles tegutsesid mitmed huviringid, alustab 1. septembril tegevust uus reaalkallakuga põhikool – Tallinna Kesklinna Põhikool.

Uue kooli ühe eestvedaja Alar Tamkivi sõnul on uus nurgakivi Tallinna Kesklinna Põhikooli asutamisloos märgilise tähtsusega. „Mul on väga hea meel, et ühest suurepärasest kogukondlikust algatusest on kasvanud välja niivõrd abivalmis ja tegus meeskond, kes on suuteline kiirelt ja aktiivselt panustama heade ideede teostusesse,“ sõnas Tamkivi. „Just nende inimeste tõttu saame täna julgelt püstitada pikaajalisi eesmärke, mis on ühe kooli igapäevase jätkusuutliku toimimise jaoks asendamatult vajalikud.“

Koolimaja ostutehing sai teoks tänu SEB pangale, kes oli valmis tegusale kogukonnale appi tulema. „Koolimaja ostu finantseerimine on SEB jaoks suhteliselt haruldane, kuid seda meeldivam tehing. Soovime uuele koolile edu ja loodame, et õpilased naudivad oma õpinguid uues hoones ning mäletavad oma esimest koolimaja terve elu,“ märkis SEB korporatiivklientide osakonna juhataja Martti Talgre.

Jaana Roht, Tallinna Kesklinna Põhikooli direktor, saab täna samuti südamerahuga esimest septembrit oodata. „Loomulikult lisab kindlustunnet teadmine, et meie koolimaja on nüüd päriselt meie oma,“ selgitas Roht. „Hea on teada, et targad lapsed on siin majas nüüd ja edaspidi alati oodatud.“

Põhjalike siserenoveerimistööde käigus uut värsket ilmet omandavas Tallinna Kesklinna Põhikoolis alustab sügisel esimeses, teises ja kolmandas klassis kooliteed kokku 72 last. Igas vanuseastmes on reaalhuviga taibukatele lastele saadaval veel mõned vabad kohad.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool sel sügisel: Lepinguõigus kinnisvaraäris

Kinnisvarakool: lepinguõigus kinnisvaraäris26/09/2013 toimub Kinnisvarakoolis juriidiline koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris”, mida viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris” on suunatud kinnisvaramaakleritele ja kinnisvaravaldkonnas tegutsevatele inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega. Samuti on koolitusele oodatud eraisikud, kes soovivad kinnisvara osta või müüa.

Koolitus vaatab lähemalt kinnisvaratehingute õiguslikku olemust, lepingute sõlmimist ja täitmist. Käsitletud saavad lepingulised õigused ja kohtustused ning lepingu rikkumise tagajärjed.

Koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris” viib läbi pikaajalise kinnisvaravaldkonna kogemusega jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Koolitus “Lepinguõigus kinnisvaraäris” toimub neljapäevalk 26/09/2013 kell 16:00-19:15.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüüritav korter võiks olla tühi või sisustatud?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tühja korteri väljaüürimine on keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Üürnik eeldab enamasti ikkagi elementaarse sisseehitatud mööbli ja pehme mööbli ning laudade-toolide olemasolu.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Praktikas tähendab tühja korteri väljaüürimine pikemat üürniku leidmise perioodi.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Selgusid arhitektuurivõistluse võidutööd

Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku arhitektuurivõistlusele, mille eesmärgiks on leida Mustamäel Kiili tn 9 krundile kavandatavale kirikukompleksile parim arhitektuurne lahendus, laekus tähtajaks 31 võistlustööd. Žürii kuulutas ideevõistluse õnnestunuks ja valis võidutööde hulgast välja neli preemialaureaati.

Premeeritavate ideekavandite märgusõnad tähestikulises järjekorras on FIAT LUX, NIMROD, TEE ning ÕHUKE KOHT.

Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda: „Mustamäe linnaosa otsustas lisaks tunnustada võistlustöid SANDLIPUU ÕIS, DIO ja KIRIKU ALLEE. Miks? Sest kõik need kolm hea ideega põnevat hoonet sobiksid perspektiivis Mustamäele väga hästi ja muudaksid meie linnaosa tunduvalt atraktiivsemaks! Kas ei võiks meil tulevikus olla näiteks niisugune vabaajakeskus, kontserdimaja või raamatukogu nagu DIO või SANDLIPUU ÕIS? Tegelikult näitasid kõik need 31 arhitektuurikonkursi tööd, et Mustamäele võib ehitada väga palju ilusat.“

Konkursi auhinnafond on kokku 12 750 eurot, millest esikohatöö preemia suurus on 5000 eurot.

Arhitektuurivõistlus lõpeb võidutööde märgusõnadele vastavate ümbrikute avamisega ja võitjate väljakuulutamisega 28. augustil 2013 kell 18 Tallinna Jaani kirikus toimuval heategevuskontserdil.

Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku arhitektuurivõistluse žüriisse kuuluvad EELK Tallinna praostkonna praost Jaan Tammsalu (žürii esimees), Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda, EELK assessor Mati Maanas, Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, EELK Mustamäe Maarja Magdaleena koguduse õpetaja Tiina Klement ning Eesti Arhitektide Liidu arhitektid Jaan Jõgi, Vilen Künnapu ja Jaan Tiidemann.

Võistluse korraldaja on EELK Konsistoorium ning kaaskorraldajaiks EELK Mustamäe Maarja Magdaleena kogudus ja Eesti Arhitektide Liit.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Valitsus jätkab arutelu kaitsealust loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise korra üle

Valitsus otsustas jätkata arutelusid kaitsealust loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise korra üle järgmisel istungil.

Määruse muutmise vajadus on tingitud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadusega tehtud muudatustest looduskaitsepiirangutega kinnisasjade riigile omandamise regulatsioonis.

Nimetatud muudatuste kohaselt omandab riik edaspidi üldreeglina üksnes selliseid looduskaitsepiirangutega kinnisasju, mille suhtes on kaitsekord kehtestatud pärast kinnisasja omandamist või on kaitsekord pärast kinnisasja omandamist läinud rangemaks.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse avaldusele lisatavate dokumentide loetelu. Samuti täiendatakse rakendussätteid selliselt, et oleks tagatud nende isikute õiguste kaitse, kelle avalduste osas on tänaseks kinnisasja omandamise algatamise otsus juba tehtud varem kehtinud regulatsiooni alusel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

KV.EE: Tallinna korterite eest küsitakse aastatagusest 15% kõrgemat hinda

Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on 62,2 punkti. Aastaga on indeks kerkinud 2,3%. Seejuures on elamispindade müügipakkumiste arv vähenenud aastaga 11%.

Korterite hinnatõus pealinnas on olnud muljetavaldav. Tallinna korterite pakkumishinnad on aastaga kasvanud 15%. Juulis oli Tallinna korterite keskmine pakkumishind 1524 €/m².

Seejuures võime tõdeda, et pakkumishindade kasv on olnud suhteliselt ühtlane. Ükski linnaosa ei eristu keskmisest oluliselt suurema või väiksema hinnakasvuga. Erandiks siiski Pirita, kuid Pirital on kortereid suhteliselt vähe ja üksikud pakkumised on sealseid keskmisi hõlpsad kõigutama.

Pakkumishindade kasv portaalis KV.EE ei ole kinnisvaramüüjate unistuseks jääv lootus. Vaadates reaalseid korterite tehinguid võime julgelt öelda, et ka tehinguhinnad on samavõrra kasvanud. Maa-ameti andmetel on 2013. aasta III kvartali esialgsetele andmetele tuginedes Tallinna korteritehingute hinnad isegi muljetavaldavalt 18%.

Korterite pakkumishindade kasvule samasuguse kindlusega on korterite müügipakkumiste arv oluliselt vähenenud. Tallinnas oli tänavu juulis isegi 20% vähem korteripakkumisi, kui aasta tagasi.

Portaalis KV.EE olevate müügipakkumiste arvu kolmandikuni küündiv vähenemine Põhja-Tallinnas, Nõmme ja Lasnamäe linnaosades on seotud eelkõige uute kortermajade projektidega. Aastatagused projektid on edukalt müüdud, kuid uusi projekte pole samas tempos lisandunud.

Müügipakkumiste aastane vähenemine teistes linnaosades on oluliselt väiksem jäädes valdavalt alla 10% piiri.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
07/2012 07/2013 Muutus, % 07/2012 07/2013 Muutus, %
Haabersti 574 553 -4% 1 140 1 330 17%
Kesklinn 2 009 1 663 -17% 1 716 1 917 12%
Kristiine 566 525 -7% 1 309 1 451 11%
Lasnamäe 1 552 1 066 -31% 940 1 104 17%
Mustamäe 809 738 -9% 1 071 1 241 16%
Nõmme 422 289 -32% 1 230 1 386 13%
Pirita 257 233 -9% 1 788 1 844 3%
Põhja-Tallinn 1 259 834 -34% 1 091 1 267 16%
Vanalinn 184 172 -7% 2 825 3 004 6%
Tallinn 7 816 6 259 -20% 1 321 1 524 15%
Narva 196 304 55% 502 572 14%
Pärnu 1 405 1 033 -26% 1 013 1 043 3%
Tartu 1 838 1 520 -17% 1 045 1 200 15%
Eesti 17 003 15 058 -11% 998 1 004 1%

KV.EE indeks

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kopli liinidele otsitakse võimekat arendajat

Tallinna Linnavaraamet käivitas Kopli liinide maa-alal asuvate kinnistute müügiprotsessi.

Kokku 82 kinnistut on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Esimese etapi pakkumiste esitamise tähtaeg on 19. november.

„Loodame Kopli liinide ala vastu ka välisriikide arendajates huvi äratada,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Kahtlemata on selle suure ala uueks loomise puhul tegemist väga suure, kuid samas perspektiivika väljakutsega. Kaheetapiline konkurss tagab kandidaatide põhjaliku vaagimise ja potentsiaalse võitja lubaduste vettpidavuse.“

Abilinnapea sõnul on eesmärgiks leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Esimesel etapil kohustub pakkuja esitama Kopli liinide arendamise visiooni.

Kopli liinide projekt hõlmab ca 17 ha suuruse maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on ca 6 ha, ligi 11 ha on aga üldkasutatav, ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa. Kopli liinide ja lähiala kehtiva detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit – ja 38 ühepereelamut.

Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu tänavu 13. juunil. Kombineeritud pakkumise esimese etapiga selgitatakse välja enampakkumise tingimustele vastavad pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 640 4635 ning Tallinna linna veebilehelt ja www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Koos One Campusega avati ka uus tootmis- ja büroohoone

21. august 2013. Eesti juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte ABB AS avas täna Jüri alevikus tehnoloogialinnaku One Campus. Koos tehnoloogialinnakuga avati uus tootmis- ja büroohoone, mille valmimisse investeeriti 14 miljonit eurot.

ABB AS-i esimene üksus Jüris – elektrimasinate tehas – avati juba kümme aastat tagasi, 2003. aastal. Kaks aastat hiljem, 2005. aastal avati samas madalpingeajamite tehas ja 2006. aastal Tallinna korrashoiukeskus.

Paar aastat tagasi võttis ABB AS suuna tehnoloogialinnaku One Campus rajamisele ehk kõigi ABB üksuste toomiseks Jürisse. Eelmisel aastal alustati uue tootmis- ja büroohoone ehitusega, mis valmis tänavu kevadel. Kevade jooksul kolisid uude hoonesse järk-järgult seni Keilas paiknenud madalpingesüsteemide tehas, Maardus asunud komplektalajaamade tehas ning Pärnu maanteel asunud üksused, sealhulgas ladu.

Uue tootmis- ja büroohoone projekteeris WSP Talone OÜ ning ehitas AS YIT Ehitus. Uue hoone valmimisega lisandus ligi 14 000 m2 kasulikku pinda. Koos uue hoonega on ABB-l Jüris suletud netopinda umbes 46 000 m2. Tulevikus on võimalus laieneda kogupinnale 30 000 m2 ulatuses.

Uude hoonesse investeeriti koos infrastruktuuridega 14 miljonit eurot. Tosina aasta jooksul on ABB investeerinud Jüris asuvasse tehnoloogialinnakusse üle 70 miljoni euro. „Uue hoone rajamise peapõhjusi võib välja tuua kaks. Esiteks vajadus saada juurde tootmispinda ja –ressursse ning teiseks saavutada veelgi suurem sünergia enamiku üksuste asumisega ühes kohas,“ selgitas ABB Balti riikide juht Bo Henriksson.

„ABB on Eestis viimase kahe aastakümne jooksul tohutult arenenud, saanud juhtivaks partneriks klientidele ja kehtestanud end globaalse ABB-pere olulise liikmena,“ märkis Eesti ABB nõukogu esimees ja Soome ABB juht Tauno Heinola. „Selle näiteks olgu kasvõi maailma esimese üleriigilise elektriautode kiirlaadimisvõrgustiku rajamine, mis nõudis loova mõtlemise kohaldamist nii ABB kui kliendi poolt, julgust otsuste tegemisel ja juhtivat tehnoloogilist oskusteavet. Kliendi vajaduste tunnetamine, juhtivad tehnoloogiad ning kvalifitseeritud personal tagab liidripositsiooni tänapäeva globaalsel turul.“

„Praegusel Euroopa jaoks ikka veel keerulisel ajal – kestev võlakriis ja alles taanduma hakkav retsessioon eurotsoonis – on iga uus tootmine ning muidugi mõista seni olemasoleva tootmise laiendamine eriliselt olulise tähendusega. See annab lootust ja usku tulevikku,“ ütles avamisel viibinud president Toomas Hendrik Ilves.

„Läänemere piirkonda on tihti peetud Euroopa tulevaseks kasvukeskuseks ja on meie endi teha, et see nii ka tegelikult läheks. Ja ABB – kuigi globaalne firma – on siin selle heaks näiteks, paiknedes Läänemere mõlemal kaldal,“ tõdes riigipea.

„Tehnoloogiasektori päralt on tulevik, olgu tegu tuulegeneraatoritega või tööstuselektroonikaga. Tehnoloogiasektor on pea alati ka eksportija, ning ekspordi tähtsus praeguses maailmas ei vaja enam rõhutamist. See on niigi selge. Ning see kõik kinnitab taaskord ka insenerihariduse olulisust,“ ütles riigipea.

ABB (www.abb.com) on ülemaailmne tehnoloogialiider energeetika ja automaatika valdkonnas, mille kliendid on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. ABB tehnoloogiad aitavad klientidel vähendada tootmisega seotud keskkonnamõjusid. ABB kontsern annab tööd ligi 145 000-le inimesele umbes sajas riigis.

Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, ettevõtte tegevus jaotub kolme valdkonda: tootmine (tuule- ja diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, elektrikilbid, komplektalajaamad); müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingetooted, automaatikaprojektid, robotid) ning korrashoiuteenused tööstusklientidele. ABB on pälvinud neli korda (2007-2009, 2011) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt välja antava „Aasta Välisinvestori“ auhinna ning korra (2008) Eesti parimale ettevõttele määratava „Ettevõtluse Auhinna“.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tiskre A-energiaklassi elamurajoon saab nurgakivi

Homme, 22. augustil kell 16.00 toimub Tallinnas Tiskrevälja 49 ehitatavale A-energiaklassi elamurajooni Lucca Kodu nurgakivi panek. Sel sügisel valmivad majad panevad aluse uuele tasemel eramajade kvaliteedis ja energiakasutuses.

Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärteli poolt arendatav elamurajoon täidab tühja koha turul, kus on selge puudus uutest ja kvaliteetsetest eramajadest. A-energiaklassi elamud on varustatud kaasaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid, päikesepaneelide ja passiivmaja ventilatsioonisüsteemidega.

Esimese etapina ehitatavast 8 elamust on juba enne nurgakivi paigaldamist leidnud omaniku 5 maja. Tulevased koduomanikud hindavad terviklikku ja läbimõeldud elukeskkonda, kus on mindud nii projekteerimisel, ehitamisel ja viimistlusel mitu sammu edasi tavapärastest standarditest.

Rajatavad kahekorruselised majad on 170-200 ruutmeetri suurused ja nende juurde kuuluvad 600-1200 ruutmeetrised krundid. Majade hind jääb vahemikku 270 000-310 000 eurot.

Tavapärasele majade müügile lisaks pakub LVM Kinnisvara ka uudset koduvahetust võimalust Lucca Kodu elamutele, kus korteriomanikud saavad oma vana kodu uue A-klassi maja vastu vahetada.

Lucca elamurajooni arendajaks on Lucca Kodu OÜ, ehitajaks Rekrum Eesti OÜ. Lucca Kodu on projekteerinud Martin Aunini ja Pia Tasa. Elamute sisekujunduse autoriks on sisearhitekt Aet Piel. Müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 23,5%

Pangad väljastasid selle aasta esimese kuue kuuga ligi 700 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 35 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 21%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 23,5%. Keskmiselt on iga kümnes eluasemelaen väljastatud KredExi käendusega (11,6%).

Kvartali lõpus oli KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 28,2 mln eurot. KredExi eluasemelaenu käendust on kasutanud kuue kuu jooksul 400 noort peret 2,92 mln euro ulatuses, üks sundüürnik ning 349 noort spetsialisti 2,2 mln euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega väljastatud laenusumma on kasvanud 51 000 euroni (2012. a. 49 000 eurot). Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks ja renoveerimiseks Tallinnas (49,2%), Harjumaal (13,5%) ja Tartus (10,3%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Põlvamaal, Jõgevamaal (mõlemad 0,3%), Läänemaal ja Võrumaal (mõlemad 0,6%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (81%) või elamu ostuks (15%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 23 900 leibkonda, kellest 15 145 on noored pered, 8685 noored spetsialistid ning 70 tagastatud majades elavad üürnikud.

Eluasemelaenu käendus on mõeldud inimestele, kes võtavad laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning soovivad vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Eluasemelaenu käendust saavad kasutada noored pered, noored spetsialistid, tagastatud eluruumides elavad üürnikud, Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Raid & Ko: Kas korteri müügieelne remont tasub end ära?

Korteriomanikud esitavad sageli kinnisvaramaaklerile küsimuse: “Kas korteri müügieelne remont tasub end ära?”

Tihti põhjendatakse keskpärases seisukorras korteri müüki arvamusega: “Kuna ostja soovib oma maitse järgi remonti teha, siis miks peaksin mina enne müüki remondiga tegelema?”

Viimaste aastatel on renoveeritud korterite turuhind kasvanud korterite keskmisest hinnatõusust kiiremini ja targalt valitud renoveerimistööd enne müüki õigustavad elamispinna kõrgemat müügihinda.

Endale uut kodu otsivad ostjad eelistavad värskema välimusega kortereid mitmel põhjusel.

Väga oluliseks põhjuseks on värskelt renoveeritud korterite defitsiit. Kui kinnisvaraportaalides pakkumistega tutvuda, siis selgub, et ülekaalus on remonti vajavad korterid. Samuti on paremas korras korterite müügiajad lühemad.

Teine oluline põhjus on positiivsed emotsioonid korteriga tutvumisel. Samuti tunduvad korteri väiksemadki iluvead ostjatele sageli suurema ja kulukama probleemina kui nende puuduste likvideerimine tegelikkuses kujuneb.

Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu korteri seisukorrale enne müügi alustamist. Kui kodu ei ole viimaste aastate jooksul renoveeritud on vaja olla eriti tähelepanelik.

Koduomanikule on oma kodu tihti kõige kallim vara ja seetõttu võib tal olla keeruline kodu seisukorda objektiivselt hinnata.

Kui mõned kohad seintel on silmnähtavalt kulunud, on kindlasti abi kulunud kohtade värskendamisest. Näiteks sageli piisab ainult uuest tapeedist või seina värvimisest, et kodust ostuhuvilistele palju parem mulje jääks.

Kindlasti tuleb müügieelseid töid valides vaadata kodu kui tervikut, et teha otsus õigete parenduste kasuks.

Keskmises seisukorras elamispinna müügieelne remont tasub end enamasti ära. Korteri parendamisele tehtud kulutused saavad kompenseeritud kõrgemast müügihinnast saadud tuluga.

Samuti ei pea müüjad tingimata kulutama enda aega mõtlemisele, mida oleks vaja korteri juures parendada. Siin saavad müüjad abi kogemustega kinnisvaramaaklerilt, kes aitab sõltuvalt konkreetsest korterist või majast anda nõu, mida oleks enne müügi alustamist vaja korrastada, et seda ostjatele kõige paremal viisil esitleda.

Silver Ader
Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark