Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Statistika: elamispindade hinnaindeks kasvas aastaga 8 protsenti

06.08.2013 Tõnu Toompark

Statistikaameti eluaseme hinnaindeks näitab 2013 I kvartali seisuga 121,21 punkti, mis on aastatagusest 8% kõrgemal.

Seejuures on korterite hinnad aastaga kasvanud 11% ja majade hinnad jäänud samale tasemele, kus need olid aasta varem.

Majade tehinguhindade tõusu on tagasi hoidnud oluliselt suurenenud majade müügipakkumiste arv. Kasvanud konkurents ei ole lubanud majade hindadel korteritega samas tõusutaktis astuda.

Arvestades tarbijahindade aastast tõusu 3,5% jääb korterite reaalseks hinnatõusuks alles 7,4%. Majade puhul peame aga rääkima nende inflatsiooniga korrigeeritud reaalhinna langusest 3,6%.

Arvestades tarbijahinnaindeksi kasvu on tänane korterite ja majade inflatsiooniga korrigeeritud reaalväärtus samal tasemel, kus see oli 2009 I kvartalis.

Eluaseme hinnaindeks korrigeerituna tarbijahinnaindeksiga

Eluaseme hinnaindeksi ja tarbijahinnaindeksi muutus

Eluaseme hinnaindeksi muutus korrigeerituna tarbijahinnaindeksiga

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ober-Haus: Nõmmel kallinesid korterihinnad juulis üle 60%

05.08.2013 Rain Rätt

Ober – Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis juulis võrreldes juuniga 3,4%. Võrreldes 2012. aasta juuliga on indeks 16,8% kõrgem.

Tallinnas tehti juulis korteriomanditega 519 tehingut, mida on 7,5% vähem kui käesoleva aasta juunis ja 11% vähem kui eelmise aasta juulis.

Tallinnas keskmine korteri pinnaühiku hind tõusis võrreldes eelmise kuuga 7,8%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus võrreldes eelmise kuuga Kristiines + 27,6% ja Nõmmel + 63,4%. Põhjuseks eelkõige juunikuu madal pinnaühiku võrdlusbaas ja tehingud keskmisest oluliselt kallima varaga.

Pinnaühiku langus oli suurim Lasnamäel – 10,1% ja Haaberstis – 6%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 24% väiksem ehk 1 297 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind juulis võrreldes eelmise kuuga 8,3% 1 092-le eurole ja Pärnus + 2,2% 822-le eurole. Jõhvis ja Narvas liikusid pinnaühiku hinnad tõusutrendis olid juulis vastavalt 263 eurot ja 402 eurot ruutmeeter.

Vaata lähemalt siit!

Rain Rätt
Ober-Haus
Analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Navigatori ärimaja ehitus südalinnas on lõpusirgel

05.08.2013 Tõnu Toompark

Juulis teatasid ärimaja ehitust juhtiv investeerimisfirma Capital Mill ning Eesti üks suurimaid kommunikatsiooniagentuuride klastreid 10aastase üürilepingu sõlmimisest. Detsembris valmivasse ärimajja kolib MTÜ Creative Union ning üheksa turundus- ja loovagentuuri, sh 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ning juhtiv brändiagentuur Identity.

„Möödas on need ajad, kus üks reklaamiagentuur suutis kliendile kõike pakkuda. Kaasaegsed lahendused nõuavad üha enam spetsiifilisi kompetentse, erilisi tööriistu ja kiiret teostusvõimekust,“ kommenteeris Creative Unioni tegevjuht Madis Laas ning lisas, et sisukas, kvaliteetne ja mõõdetav tulemus tekib kliendi jaoks erinevate valdkondade varajases koostöös ning tõhusa meeskonnatöö aluseks on vaimne ja füüsiline kohalolu.

„Navigatori ärimajast saab väärikas maja väärikatele klientidele. Hoone eristuv arhitektuur, korruste plaanilahendused ja mõnus sisekeskkond on selle kasutajaile heaks mootoriks uute, standarditest eristuvate ideede tekkimisele,“ rääkis Capital Mill OÜ partner Marko Kull.

Tallinna südalinna Rotermanni kvartali ja Tallinna Sadama vahelisele alale jäävasse kuuekorruselise ning kolmnurkse põhiplaaniga ligi 9000-ruutmeetrise ärimaja esimesele korrusele on planeeritud ka kaubandus- ja teeninduspinnad, söögikoht ning 65-kohaline konverentsisaal.

Samuti on maja märgilise tähtsusega keskkonnasäästliku, energiatõhusa ja inimesele hea tehiskeskkonna loomise vallas. Nimelt seatakse Navigatori ärimaja valmimisega Baltikumis uued standardid, sest tegu on esimese hoonega, mille eelnimetatud omadustele taotletakse kinnitust rahvusvahelise LEED sertifikaadi „Gold“ tasemega.

Navigatori arhitektuurilise lahenduse autorid on Urmas Lõoke ja Ralf Lõoke ning maja ehitab YIT Ehitus AS. Hoone valmib selle aasta detsembriks. Täpsem informatsioon www.capitalmill.eu/navigator.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Eestis asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte investeerimisportfell koosneb kaubandus- ja büroohoonetest ning mitmetest teistest arendamisele minevatest kinnistutest. Peamisteks partneriteks on Selver, Bauhof, Rimi, Prisma ja Maxima. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud investeeringuid koguväärtuses ca 140 miljonit eurot.

MTÜ Creative Union ühendab ligi 100 tippspetsialisti, et lahendada jätkuvalt kasvavaid turunduskommunikatsiooni väljakutseid tänapäevases killustatud maailmas. Navigatori ärimajas hakkab tegutsema 20aastase staažiga loovagentuur Kontuur Leo Burnett, Eesti üks edukamaid meediaagentuure MediaBroker ja juhtiv brändiagentuur Identity, kampaaniamaterjalide tootja Print House, loovagentuur Newton, Baltikumiüleseid suhtekorraldus- ja reklaamikampaaniaid korraldav Spring Advertising, digifirma Mobile Digital, sotsiaalmeediaagentuur Vurr Digital ning Üritusturundusagentuuride Liidu üks asutajaliikmeid Royal Service.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Eventus Ehitus andis Ülenurme vallale üle uue lasteaia

05.08.2013 Tõnu Toompark

Reedel, 2. augustil avati Tartumaal pidulikult Ülenurme valla uus lasteaed. Eventus Ehitus OÜ ehitas Laululinnu nime kandva lasteaia 2,35 miljoni euro eest.

„Ehitus ja koostöö tellijaga sujusid plaanipäraselt. Meil on hea meel üle anda järjekordne just haridusasutusasutuseks ehitatud hoone, kus lapsed saavad alustada teadmiste omandamist juba algaval õppeaastal,“ märkis Eventus Ehitus OÜ juhatuse liige Lauri Kaska.

Ka Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev on maja ehitanud Eventus Ehituse OÜ tööga rahul.

Lasteaia brutopindala on 2500 ruutmeetrit. Koridoridega omavahel ühendatud kolmes hoones on ruumi kuuele rühmatäiele lastele. Projekti vastutav arhitekt on Ott Ojamaa.

Eventus Ehitus OÜ on kodumaisel kapitalil põhinev ehituse peatöövõtuga ja projektijuhtimisega tegelev ettevõte. 2005. aastal asutatud ettevõtte aastakäive ulatub üle 9 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: turuinfo 07/2013

05.08.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on Pindi Kinnisvara juulikuine turuülevaade.

pindi-kinnisvara-2013-07.pdf

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kuuülevaade: korteri ruutmeeter kallines kuuga 7,4 protsenti

04.08.2013 Tõnu Toompark

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tegi juulis viimaste aastate kiireima tõusu kallinedes 7,4 protsenti 1292 euroni, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Statistika kohaselt langes Tallinna kinnisvaratehingute arv juulis eelmise kuuga võrreldes 23 protsenti.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul oli puhkustekuu juuli kinnisvarasektoris siiski oodatust tempokam. “Korterite statistilise hinnatõusu taga on plokktehingud kallimate pindadega, kuid ka reaalsed hinnad sektoris kasvavad üldisest inflatsioonist veidi kiiremini,” ütles Vahter ja lisas, et uute korterite hinnatase on lähenemas 2007. aastale.

Tallinnas müüdi juulis 29 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kuue võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati miljoni euro eest.

Eelmisel kuul müüdi vaid neli hoonestamata elamumaa kinnistut. Kalleim krunt maksis 206 000 eurot. Juunis müüdi kalleim korter 428 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ajaloorubriik: Lugu unustatud Lausmanni heinamaast

02.08.2013 Jaak Juske

Kui kõnnite Kalamajas Salme kultuurikeskuse juures, viibite omaaegsel Lausmanni heinamaal.

Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelist ala Kalamajas tunti vanasti masinatehase läheduse tõttu Lausmanni heinamaana. Revolutsioonilisel 1905. aastal pidasid töölised seal suuri miitinguid. Just seal asuti teele tänase Estonia teatri kohal asunud Uuele turule, kus tsaarisandarmid tapsid kogupaukudega 1905. aasta 16. oktoobril 94 rahumeelset töölist ning haavasid üle 200 inimese.

Vendade Lausmannide asutatud masinatehas tegutses Kalamajas aastatel 1881-1909. Tehas tootis viinavabrikutele seadmeid ja põllutööriistu. 19. Sajandi lõpus täitis peamiselt Balti ja Pihkva-Riia raudtee tellimusi. 1900. aastal oli tehases 225 töölist.

1901. aasta kuulutati rahaliste raskuste tõttu välja masinatehase pankrott. Samas aasta lõpus võeti aga tehas rendile ja see hakkas valmistama malmpatju ning laternaposte Peterburi Troitski silla jaoks. 1903. aastal lakkas tootmine aga taas. Veel samal aastal ostsid tehase Peterburi ärimehed, kes hakkasid seal valmistama raudteepööranguid ja aurukatlaid ning remontima vedureid. Seal töötas ligi 800 inimest. 1909. aastal läks tehas lõplikult pankrotti.

1920. aastatel asusid Lausmanni heinamaal Kalamaja rahva aiamaad. 1930. aastatel kujundati suurem osa endisest heinamaast kauniks pargialaks, mille ümber ehitati mitmed kaunid Kalamaja kortermajad (fotol).

Aastatel 1955-1965 kerkis keset parki tänase Salme kultuurikeskuse suur neoklassitsistlik hoone. Nõukogude ajal kandis see Jaan Tombi kultuuripalee nime.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Kinnisvarakooli uhiuued koolitused sel sügisel: Ehitus- ja kasutusload

01.08.2013 Tõnu Toompark

Sel sügisel 01/10/2013 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus “Ehitus- ja kasutusload“, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise oskaonna juhataja Kaul Keba.

“Koolitusel tuleb juttu protsessist, mis algab ehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega. Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või näiteks omanikukohustuste eiramisega seoses,” tutvustab koolituse sisu Raul Keba.

Ehitus- kui ka kasutusloa menetluse käigus tuleb kohalikul omavalitsusel hinnata ühest küljest hoone turvalisust – ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale.

Teisest küljest tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega ning kolmandaks hinnata ehitise sobivust linnaruumi.

“Tegemist on võrdlemisi keerulise menetlusega, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest. Nii mõnigi ehitus- ja kasutusloa vaidlus on kõrgema astme kohtulahendini jõudnud ja sellest lähtuvalt on ka seadusandja õiguslikku regulatsiooni muutnud ning ka käesoleval hetkel jälle muutmas,” avab Raul Keba koolituse sisu.

Koolitus “Ehitus- ja kasutusload” toimub 01/10/2013 kell 09:00-14:00. Pane end kiirelt kirja, sest sügisesed koolitused täituvad huvilistega kiiresti.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee

www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Korterite müügipakkumiste hinnatõus ületab tehingute hinnatõusu

01.08.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti juuni kuus Harjumaal müügiks 8287 korterit, mis on aastatagusest 11% vähem. Harjumaa korteripakkumistest 79% ehk 6509 asusid Tallinna linnas. Tallinna korterite pakkumine vähenes aastaga 20%.

Korterite müügipakkumiste arv on üksikute eranditega vähenenud pea kõikides Harjumaa valdades. Vaid üksikutes valdades – Anija, Kose, Nissi vallad ja Paldiski ning Loksa linnas on korterite müügipakkumisi aastataguse ajaga võrreldes juurde tulnud.

Seevastu korterite pakkumishinnad on üsna ühtlaselt kasvanud. Tallinna kui suurima korterituru piirkonna pakkumishinnad kasvasid aastaga 15%. Harjumaa keskmiseks pakkumishindade aastaseks tõusuks kujunes portaali KV.EE andmetel 12%.

Pakkumishindade muutus ületab korteritehingute hinda. Korterite ostu-müügitehingute keskmine hind kasvas aastaga maa-ameti andmetel Harjumaal 12 ja Tallinnas 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	06/2012	06/2013	Muutus, %	06/2012	06/2013	Muutus, %
Anija vald	53	70	32%	351	328	-7%
Harku vald	67	56	-16%	944	1 151	22%
Jõelähtme vald	60	35	-42%	818	841	3%
Keila	101	91	-10%	687	904	32%
Keila vald	102	92	-10%	407	484	19%
Kose vald	23	44	91%	593	558	-6%
Kuusalu vald		30	NA		523	NA
Loksa	43	50	16%	261	267	2%
Maardu	387	262	-32%	613	676	10%
Nissi vald	42	48	14%	303	264	-13%
Paldiski	145	154	6%	330	386	17%
Raasiku vald	33	16	-52%	564	554	-2%
Rae vald	247	239	-3%	1 111	1 206	9%
Saku vald	37	36	-3%	830	860	4%
Saue	56	56	0%	914	1 042	14%
Saue vald	141	98	-30%	1 100	1 089	-1%
Tallinn	8 182	6 509	-20%	1 322	1 514	15%
Vasalemma vald	64	49	-23%	132	118	-11%
Viimsi vald	410	352	-14%	1 275	1 310	3%

Eesti	17 519	15 648	-11%	1 004	1 057	5%
Harjumaa	10 193	8 287	-19%	1 220	1 371	12%
Pärnumaa	1 758	1 661	-6%	916	979	7%
Tartumaa	2 175	1 754	-19%	987	1 118	13%

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

RKAS otsib Narva-2 piiripunkti ja jalgteesilla rekonstrueerimistööde projekteerijat

31.07.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Narva-2 piiripunkti ja jalgteesilla rekonstrueerimistööde projekteerimise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 18. augustini. Ehitustegevusega on plaanis alustada ja piiripunkt ning jalgteesild ajakohastada 2014. aastal.

Eesmärgiks on Euroopa naabrus-ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames rekonstrueerida Narva linnas asuv Narva-2 piiripunkt ning Eesti Vabariiki ja Vene Föderatsiooni ühendav Parussinka jalgteesild. Sellega soovitakse saavutada olemasolevas piiripunktis maksimaalne läbilaskevõime, arvestades piiripunkti asumist linnaruumis ning laiendamise piiratud võimalusi.

Piiripunkt Narva-2 asub kahekorruselises rekonstrueeritud hoones Narva jõe kaldal endise Kreenholmi Manufaktuuri sissepääsuvärava naabruses. Piiriületus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel üle Narva jõe toimub 1980. aastal ehitatud Parussinka jalakäijate silla kaudu. Sild on 10-avaline lihttala sild kogupikkusega 184,5 meetrit.

Antud programmi raames rekonstrueeritakse Narva-2 piiripunkti hoone tänapäevastele nõuetele vastavaks ning lisatakse olemasolevale piirikontrolli funktsioonile ka tollikontrolli funktsioon. Rekonstrueeritakse olemasolev jalakäijate sild, rajades sillale galerii vältimaks kaupade ja isikute piiri- ja tollikontrollist kõrvale hoidmist. Samal eesmärgil rajatakse galerii ka piiripunkti ja jalakäijate silla vahelisele alale.

Narva-2 piiripunkti ja jalgteesilla rekonstrueerimine on osa Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist, mille raames on plaanis rekonstrueerida 2014. aasta lõpuks Eesti poole pealt Narva piiripunktid (Narva-1 ja Narva-2) ning jalakäijate sild. Lisaks on hõlmatud projekti Venemaa vastavad partnerid ning sama projekti raames on planeeritud rekonstrueerida Ivangorodis asuvaid piiripunkte. Eesti poolel moodustab programmi eelarve kokku 4,7 miljonit eurot. See sisaldab vajalike uuringute ja projekteerimistööde läbiviimist, ehitust ning seadmete ja sisustuse hankimist.

Programmis on juhtpartneriks Eesti ning projekti juhib Siseministeerium.

Riigihange „Narva-2 piiripunkti ja jalgteesilla rekonstrueerimistööde projekteerimine” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 145161. Pakkumiste esitamise aeg on 18. august kell 14.00.

Muutuvad KredExi eluasemelaenu käenduse tingimused

31.07.2013 Tõnu Toompark

Alates neljapäevast, 1. augustist muutuvad KredExi eluasemelaenu käenduse tingimused. Noore spetsialisti eluasemelaenu käenduse vanusepiir tõuseb 35. eluaastale ning eluasemelaenu käenduse tagatise maksimumpiir 20 000 eurole. Uue sihtrühmana saavad eluasemelaenu käendust kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid, kes on käinud välismissioonil või saanud vigastada Eestis teenistuses olles.

„Muudatuste tulemusena suureneb inimeste arv, kes saavad kasutada kodu soetamiseks või renoveerimiseks eluasemelaenu käendust. Eluasemelaenu käenduse kasutamiseks tuleb pöörduda panka, kes korraldab KredExi käenduse saamise ning hilisema aruandluse. KredExi eluasemelaenu käendus vähendab kodu soetamiseks vajalikku omaosaluse määra ning maandab riski makseraskustesse sattumise korral lisatagatisest ilma jääda,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Mirja Adler.

Eluasemelaenu käendust väljastavad Nordea Pank, SEB Pank, Danske Bank, Eesti Krediidipank, DNB Pank, Versobank ja Citadele Pank.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi alates 2000. aastast. Käesoleva aasta 1. juuli seisuga on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 12 720 noort peret, 8079 noort spetsialisti ning 62 tagastatud majas elavat üürnikku ehk kokku enam kui 20 000 leibkonda. KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht ulatus 1. juuli seisuga 28,25 mln euroni. KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenud moodustavad 2013. aastal 11,9% kõikidest Eestis väljastatud eluasemelaenudest.

Eluasemelaenu käendus on mõeldud inimestele, kes võtavad laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning soovivad vähendada oma esmase sissemakse kohustust.

Eluasemelaenu käendust saavad kasutada noored pered, noored spetsialistid, tagastatud eluruumides elavad üürnikud, Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid.

Kivimäe sauna kinnistu ootab uut omanikku

30.07.2013 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Kivimäe sauna kinnistut.

Nüüdseks tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu alghind on 345 000 eurot. Kinnistu pindala on 3052 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ärimaa.

Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega.

Kinnistul asub 1959. aastal saunahoonena kasutusele võetud, klombitud paekivist, osaliselt tellistest, krohvitud ja osaliselt värvitud välisseintega kahe põhikorruse, pööningu- ning tehnilise keldrikorrusega ehitis ehitusaluse pindalaga 803 m².

Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu müügist saadav tulu suunatakse sihtotstarbeliselt Nõmme linnaossa Valdeku tn 13 kinnistule sauna ja spordikeskuse ehitamiseks.

Ühtse müügiobjektina on alghinnaga 350 000 eurot enampakkumisel kaks Narva mnt 19//21//23 hoones asuvat korteriomandit. Korteriomandite reaalosadeks on mitteeluruumid üldpinnaga 128,2 m2 ja 164 m2.

Alghinnaga 207 712,86 eurot on enampakkumisel Lasnamäe linnaosas asuv hoonestamata, ärimaa sihtotstarbega, 4801 m2 suurune Ümera tn 30 kinnistu.

Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 7. augustiks.

Informatsiooni enampakkumisel oleva vara kohta saab veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn toetab korterelamute õuealade heakorrastamist

30.07.2013 Tallinn.ee

Tallinna 91 korteriühistut said projekti „Roheline õu“ raames toetust haljastuse rajamiseks, kokku eraldati haljastustoetusteks 37 880 eurot.

Taotluste kogusumma oli kokku 52 005 eurot, mis ületas eelarves projektile „Roheline õu“ ette nähtud summa. Toetuse saamiseks esitatud 129 taotlusest läbis hindamise ja rahuldati 91 taotlust, 26 taotlust jäi rahuldamata.

Linnaositi olid aktiivseimad toetusetaotlejad Lasnamäe korteriühistud, järgnesid Kesklinn ja Põhja-Tallinn. Lasnamäe 24 korteriühistule eraldati kokku 10 413 eurot, Kesklinna 24 korteriühistule kokku 9571 eurot ja Põhja-Tallinna 23 korteriühistule 9399 eurot.

Enim sooviti toetusraha kasutada puude, põõsaste, püsikute ja lillede ostmiseks (28,77% taotlustes näidatud tegevustest), järgnesid teenuste ostmiseks (23,35%), puude raieks ja hoolduslõikuseks (22,95%) ning muru rajamiseks vajaliku ostmiseks (17,08%).

Käesoleval aastal tegevust alustanud projekti „Roheline õu“ kaudu toetab Tallinn korteriühistuid hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel. Toetust võisid taotleda Tallinnas asuvad korteriühistud, maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60%.

Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel. See projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 850 korteriühistut. Lisaks on linn toetanud 70 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 30 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Täpsem teave Tallinna kodulehel www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistika: ehitusturul on vastukäivad ootused

30.07.2013 Tõnu Toompark

Eestis omal jõul tehtud ehitustööde maht oli 2013 I kvartalis statistikaameti andmetel 380 miljonit eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on see 7% enam.

Aastataguse ajaga võrreldes on ehitustööde maht nüüdseks 9 kvartalit järjest kasvanud, kuid juurdekasv on järjest vähenenud. Näiteks 2012. aastal oli ehitusmahu aastaseks kasvuks tänase 7 protsendi asemel 34%.

Lähikvartalid näitavad, kuidas mõjub CO2-rahade ärajäämine ehitusmahtudele ja ehitushindadele. Konjunktuuriinstituudi mõõdetava ehitusbaromeetri alusel ootab suur osa ehitusettevõtjaid hindade tõusu, kuid tõdeb seejuures, et ehitustööde portfell on vähenemas.

Paistab, et vaja on pisut aega, et ehitusturu trendid selgemalt väljajoonistuksid.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakooli uhiuued koolitused sel sügisel: Planeerimismenetlus

29.07.2013 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool on suvepuhkuselt tagasi, mil tegelikult valmistasime ette uusi koolitusi. Esimene uhiuus koolitus sel sügisel on “Planeerimismenetlus“, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

“Planeerimismenetlus on pikaajaline protsess, mis puudutab erinevatel tasanditel pea kõiki ühiskonnaliikmeid. Olgu tegu oluliste teadus-, kultuuri-, vabaaja või riigihoonetega, aga ka kaubanduskeskustega – enamikul juhtudest eelneb hoone ehitamisele detailplaneeringu koostamine,” tutvustab uut koolitust Raul Keba.

Planeeringu koostamise käigus tuleb kohalikul omavalitsusel tasakaalustada erinevate osapoolte huvid, sealjuures arvestades avalike huvide ja väärtustega. Planeerimismenetlus on võrdlemisi keeruline protseduur, mille juures on tihti probleemiks erinevate osapoolte arusaamad ning puudulik teadmine kehtiva õiguse nüanssidest.

“Nii mõnigi planeeringuvaidlus on kõrgema astme kohtulahendini jõudnud ja sellest lähtuvalt on ka seadusandja õiguslikku regulatsiooni muutnud ning ka käesoleval hetkel jälle muutmas,” täiendab Raul Keba.

Koolitus “Planeerimismenetlus” toimub 24/09/2013 kell 09:00-14:00. Pane end kiirelt kirja, sest sügisesed koolitused täituvad huvilistega kiiresti.