Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: 39% valminud eluruumidest asub ühepereelamutes

16.04.2013 Tõnu Toompark

2012. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1990 eluruumi. Neist eluruumidest suurim osa ehk 39% asus ühepereelamutes.

Viimati oli ühepereelamute osakaal kogu valminud eluruumide arvus nii kõrge 2001. aastal. Siis oli ühepreelamutes asuvate valminud eluruumide osakaal 40%.

Vahepealsel ajal oli aktiivsem korterite arendamine. Enamus korterei asuvad 3-5-korruselistes elamutes.

2012. aastal kasutusloa saanud eluruumidest vaid 5% asub 9- või enamakorruselistes elamutes.

Kasutusse lubatud eluruumide arv elamu tüübi järgi

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

E.L.L. Kinnisvara keskustes avatakse 9 Hispaania moeketi Grupo Cortefiel brändi kauplust

16.04.2013 Tõnu Toompark

Vastavalt E.L.L. Kinnisvara ja Grupo Cortefiel brände Baltikumis frantsiisilepingu alusel esindava KarKat Fashion Groupi kokkuleppele jõuavad Cortefiel brändid E.L.L. Kinnisvara kolme kaubanduskeskusesse. Aprillis avati neli kauplust Vilnius Panorama keskuses, tulevikus avatakse kaks kauplust Riga Spice ja kolm kauplust Tallinn Panorama City kaubanduskeskuses.

„Meil on väga hea meel olla KarKat Fashioni strateegiliseks partneriks Euroopa suure rõivakontserni Grupo Cortefiel brändide toomisel Eesti, Läti ja Leedu tarbijateni. Uued kaubamärgid on väärikas ja atraktiivne täiendus me tänasele brändiportfellile, tugevdades veelgi meie keskuste rõivakaupade valikut,“ ütles E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon.

Grupo Cortefiel avas aprillis Vilnius Panorama kaubanduskeskuses oma brändide Cortefiel, Pedro del Hierro, Springfield ja women’secret kauplused. women’secret kauplus avatakse tänavu mais ning Cortefiel pood novembris Riia Spice keskuses. 2015. aasta kevadel Tallinnas avatavas Panorama City kaubandus- ja meelelahutuskeskuses on plaanitud Cortefiel, Springfield ja women’secret poodide avamised.

Baltikumis Grupo Cortefiel kaubamärke frantsiisilepingu alusel esindava KarKat Fashion Group direktor Karinee Sildniku sõnul on maailmas populaarsete brändide edu kindel ka Baltimaades. „Cortefiel, Pedro del Hierro, Springfield ja women’secret leiavad kõikides riikides ostjad, kes hindavad originaalsust, kvaliteeti, funktsionaalsust ja õiglast hinda. Tänaseks on antud kaubamärgid müügil juba enam kui 1900 kaupluses 65 riigis,“ lisas Sildnik.

E.L.L. Kinnisvara (www.ell-realestate.com) on Baltimaade juhtiv kinnisvaraettevõte, mis arendab, haldab ja opereerib erinevaid ostukeskusi, hotelle, äri- ja büroohooneid, samuti lao- ja tootmishooneid. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi viies juhtivas kaubanduskeskuses: Viru Keskus Tallinnas, Spice ja Spice Home kaubanduskeskused Riias, Panorama keskus Vilniuses ning Saules Miestas keskus Šiauliais.

Grupo Cortefiel (www.grupocortefiel.com/en/) on Hispaania suuruselt teine rõivaste jaemüüja, millele kuuluvad moebrändid Cortefiel, Pedro del Hierro, Springfield ja women’secret. Grupil on 1900 kauplust 65 riigis. Ettevõtte 2011. aasta käive ulatus 954 miljoni euroni.

Märtsis kinnisvaramulli indeksi väärtus kahanes

15.04.2013 Merili Palu

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, langes märtsis 57,6 punkti tasemele. Võrreldes eelmise kuuga kahanes indeksi väärtus 0,4%. Eelmise aasta märtsist on indeks 3,3% kõrgemal.

Esimese kvartali jooksul kasvas indeksi väärtus aastases võrdluses keskmiselt 3,6%. Indeksi väärtus, mis jõudis eelmise aasta lõpuks 57,3 punkti tasemele, jätkas tõusu jaanuaris-veebruaris, kuid langes märtsis ning jäi pidama veidi kõrgemal 2012. aasta lõpu tasemest. Nagu ka eelmisel aastal, veab indeksi kasvu peamiselt korteriomandite komponent.

Kuigi suurem osa indeksi komponentidest näitasid möödunud kuul langust, jätkas endiselt tõusu korteriomandite pinnaühiku tehinguhind. Indeksi langus tulenes peamiselt hoonestatud maa tehinguhindade langusest. Korterite, äripindade ja majade pakkumishindade tase jäi võrreldes eelmise kuuga samale tasemele, ent kerget tõusu oli näha maatükkide pakkumishindades, mis eelmisel aastal pigem languses olid.

Võrreldes veebruariga märts kinnisvaraturule märkimisväärset aktiivsust juurde ei toonud ning ka võrreldes eelmise aasta veebruariga oli ostu-müügitehingute arvu kasv seekord vaid veidi üle 1%. Samas, vaadates käesoleva aasta esimest kvartalit tervikuna, mil sõlmiti kokku üle 8700 kinnisvara ostu-müügitehingu, on kasv olnud ligi 14%.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 15,6% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Eluasemelaenude intressimäära langusest võitsid 2012. aastal kõige enam Leedu laenusaajad

15.04.2013 Tõnu Toompark

Kuna suurem osa kodulaenudest Balti riikides on antud eurodes ja ujuva intressimääraga, saavad laenuvõtjad Euribori langusest otsest kasu, kuid 2013. aastal laenukulud enam märkimisväärselt ei alane, selgub SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist (Baltic Household Outlook).

Kuue kuu Euribor vähenes 2012. aastal 1,67 protsendilt 0,32 protsendi tasemele. Kui 2012. aasta jaanuaris oli Balti riikide võrdluses keskmine kodulaenu intressimäär kõige madalam Eestis-3,42 protsenti, siis 2013. aasta jaanuaris oli see madalaim Leedus – 2,5 protsenti. Eluasemelaenude intressimäär vähenes kõige tagasihoidlikumalt Lätis – 2012. aasta jooksul vaid 0,7 protsendipunkti. Leedus kahanes keskmine intressimäär 2012. aastal tervelt 1,2 protsendipunkti võrra. Eeldatavasti püsib Euribor ka 2013. aastal madalal tasemel, kuid edasine langus on vähetõenäoline.

„2013. aasta alguses on veel veidi ruumi eluasemelaenude intressimäärade vähenemiseks, kuna turuintressimäärade madal tase ei ole veel kõiki (ka pikemaks kui 6 kuuks fikseeritud intressiga) laenulepinguid mõjutanud, kuid 2012. aastaga võrreldes on muutused marginaalsed. Balti pered ei saa enam loota, et seoses Euribori langemisega ka laenukulud jätkuvalt vähenevad, nagu see oli harjumuspärane 2012. aastal,” ütles SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Российский инвестор – “снежный человек” с большим кошельком?

15.04.2013 Tõnu Toompark

На рынке новостроек, как и вообще на рынке недвижимости, водится такой «зверь», как российский инвестор. Принято считать, что эти люди не считают денег и готовы скупить в Эстонии всё и вся. Однако участники рынка полагают, что влияние этих людей сильно преувеличено, пишет dv.ee.

Тынис Рюйтель глава Союза фирм недвижимости считает, что российский инвестор с его широкой душой – это самый долгожданный гость в Эстонии. “Никто не тратит деньги с таким размахом, как русские туристы и русские инвесторы. Это люди, которые хотят жить хорошо уже в этой жизни, а не потом где-то на небесах. Если взять 10 самых роскошных вилл в Эстонии, то появлением 8 из них мы обязаны именно людям с таким образом жизни и широким кругозором, как покупатели из России. Но я согласен с тем, что их общее количество в Эстонии невелико”, – отмечает он.

Тыну Тоомпарк, аналитик и член правления Kinnisvarakool OÜ говорит, что российский инвестор – это снежный человек, йети. “Все говорят, что он есть, но никто его в глаза не видел. Посмотрите: в прошлом году доля покупателей недвижимости из-за границы составила 7-8%, в Таллинне – 8-12%. Это немного. В Ида-Вирумаа этот процент выше: например, в Кохтла-Ярве больше половины покупателей квартир – иностранцы. Думаете, это русские олигархи из числа нефтяных магнатов? Сомневаюсь. Мне кажется, что в эту статистику входят обладатели серых паспортов – то есть люди, которые не являются гражданами Эстонии, но живут здесь. Второй момент: давайте сравним, насколько объём купленной иностранцами недвижимости превышает объём проданной ими же недвижимости. Ответ – разница составляет всего 10 миллионов евро на всю Эстонию! Это ничтожная сумма”.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/1202964/rossijskij-investor-snezhnyj-chelovek-s-bolshim-koshelkom

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tivoli Arenduse kinnistud müüakse enampakkumisel

15.04.2013 Tõnu Toompark

11.04.2013 esitas Tivoli Arendus OÜ (Tivoli Arendus) võlausaldaja Kylemore International Invest Corp sissenõude ja käivitas täitemenetluse Tivoli Arendusele kuuluvate kinnistute müümiseks ning oma nõude rahuldamiseks. Täitemenetlusega ühineb ka Arco Vara kontsern oma laenunõudega summas ca 2,9 mln eurot. Võlausaldajad on leidnud omavahelise kompromissi.

Arvestades Tivoli projekti pikka ja õiguslikult keerukat ajalugu, toimub müük avalikul enampakkumisel ja selle viib läbi kohtutäitur. See annab maksimaalse õiguskindluse nii ostuhuvilistele kui ka Tivoli Arendusele, Tivoli Arenduse osanikele ja võlausaldajatele.

Täiendavat informatsiooni Tivoli kruntide müügi kohta leiab aadressilt: www.arcovara.ee/tivoli

Tivoli Arendus on projektiettevõte, mis on loodud Tallinnas endise aadressiga Narva mnt 67 asuva 48 588 m2 suuruse maa-ala arendamiseks. Ettevõtte ainus oluline vara on eelpool nimetatud maa-alal asuvad kinnistud. Tivoli Arenduse osalus jaguneb võrdselt Arco Investeeringute AS-i ja International Invest Project OÜ vahel.

Arco Vara juhataja Tarmo Silla kommentaar:

„31.01.2013 toimunud veebipõhisel seminaril andsime teada, et kontsernil on 3 olulist lahendamist vajavat probleemi. Mul on hea meel teavitada, et tänaseks oleme stabiliseerinud olukorra Bulgaarias (vt.ka börsiteadet http://bit.ly/10UwSKP) ning käesolevaks hetkeks on stabiliseerumas olukord Tivoli Arenduses. Samas jätkame aktiivset tööd kolmandale, Ahtri tn 3 kinnistuga seotud, probleemile lahenduse otsimisega.

Partnerid on Tivoli projektis jõudnud üksmeelele, et projekti koos ellu viia ei õnnestu ning kinnistu tuleb realiseerida mõlemale poolele kasulikul viisil, kasutades selleks ära investorite kasvavat huvi kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloaga ning parima asukohaga arenduskinnistute vastu.

Müügi õnnestumisel paraneks ka kontserni varaline olukord. Arvestades Arco Vara laenu tagatiste nõrka positsiooni, partneri eelisjärjekorra hüpoteeki, pidi Arco Vara hindama nulli Tivoli Arendusele antud laenu (nominaalsummas 2,9 mln eurot). Lisaks pidime moodustama 1 miljoni euro suuruse eraldise partnerile antud Arco Vara käenduse katteks.

Müük oleks samm selles suunas, et saaksime lähitulevikus eraldise bilansist kustutada ning lisaks, sõltuvalt enampakkumise õnnestumisest, saada osa oma nõudest Tivoli Arenduse vastu rahuldatud“.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

SEB taaselustab laupäeval kinnisvaramessi traditsiooni

12.04.2013 Tõnu Toompark

Sellel laupäeval toimuvad Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva SEB peakontorites uue kodu päev, ehk SEB taaselustab aastaid tagasi toimunud traditsiooni, tuues omamoodi mini-messil kokku uue kinnisvara müüjad ja ostjad. SEB peamajas Tallinnas on oma värskemad arendused valmis pannud 17 tunnustatud kinnisvara müüjat ja arendajat.

„SEB uute kodulaenude maht 2013. aasta alguses on olnud peaaegu kaks korda suurem, kui samal perioodil eelmisel aastal. Huvitava planeeringuga ja mõistlike jooksvate kuludega kinnisvara leiab täna nii kiiresti omaniku, et headest pakkumistest osasaamiseks on oluline otsekontakt kinnisvaraekspertidega. Uue kodu päeval soovimegi tuua kokku ostjad ja müüjad ning pakkuda omalt poolt head nõu nii sobivaima laenulahenduse väljavalimiseks kui ka parima kodu leidmiseks ja sellega seotud riskide maandamiseks,“ märkis SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Lisaks arendajate eripakkumistele pakub uue kodu päeval soodustusi ka SEB. Näiteks saavad kõik üritust külastanud inimesed võimaluse sõlmida kodulaenu lepingu ilma lepingutasuta ja RSA kodukindlustuse 10% soodsamalt, kui taotlus on esitatud hiljemalt 31. mail.

SEB uue kodu päev toimub 13. aprillil 10–16 Tallinnas Tornimäe kontoris, Tartus Ülikooli kontoris, Narva kontoris ja Pärnu kontoris.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Riigi Kinnisvara ASi nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2012. majandusaasta aruande

12.04.2013 Madis Idnurm

Ettevõtte möödunud aasta tulemusi kommenteerides tõstis nõukogu esimees Arto Aas esile mahuka CO₂ projekti eduka realiseerimise.

„Ligi 500 hoone energiatõhususe tõstmine väga lühikese aja jooksul oli Riigi Kinnisvara ASile suureks väljakutseks,“ ütles Aas. „Üha kallineva energiaressursi valguses on hoonete soojustamine ainsaks piletiks kulutuste jätkusuutlikul tasemel hoidmiseks ja maksumaksja raha säästmiseks tulevikus väiksemate energiakulude kaudu“ lisas Aas.

RKASi konsolideerimisgrupi 2012. majandusaasta müügitulu kasvas 81,7 miljoni euroni. Ärikasum oli 2012. aastal 12,6 miljonit eurot ja puhaskasum 8,8 miljonit eurot. Möödunud aasta tulemuses sisaldub erakorraline kasum, mis oli tingitud peamiselt Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist AS-le Eesti Raudtee.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 18,4 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 140 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 377 hoonet üle riigi. Kokku on RKAS kahe aastaga renoveerinud heitmekvoodi projekti raames energiasäästlikuks 484 hoonet üle Eesti.

2012. aastal valmisid uusehitistena Narva Politsei ja Päästeameti ühishoone ning Jõhvi Politsei ja Päästeameti ühishoone, mille rajamiseks investeeris RKAS kogu ehitise investeerimisperioodil kokku 12,95 miljonit eurot. Lisaks valmisid era-ja avaliku sektori koostöös Jõgeva justiitshoone ning Kuressaare Politsei ja Päästeameti ühishoone, RKAS oli nende hoonete valmimise korraldaja ja projektijuht.

2012. aastal müüdi 66 riigile mittevajalikku kinnistut 4,2 miljoni euro väärtuses. Suurima väärtusega müügid olid möödunud aastal AS Erika 4 kinnistud Tallinnas (Erika 4; 4c; Tööstuse 69b; 69c; 69d; 69e; Tööstuse 71; 71a) hinnaga 1 521 000 eurot, kinnistu Tallinnas Toompuiestee 16 hinnaga 595 000 eurot ja kinnistu Keilas Piiri 5 hinnaga 202 011 eurot.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Rahvusarhiivi uue hoone ideekonkursile laekus kümme võistlustööd

12.04.2013 Madis Idnurm

Rahvusarhiivi uue hoone parima funktsionaalsuse ja arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatud rahvusvahelisele ideekonkursile laekus tähtajaks kümme võistlustööd, mis kõik vastasid konkursi kvalifitseerimistingimustele.

Järgnevate nädalate jooksul hindavad eksperdid kavandatava hoone ideelahenduste energiasäästlikkust ja ekspluatatsioonikulusid ning seejärel alustab võistlustöid hindama žürii.

Žürii hindab ruumide paigutust vastavalt hoone kasutusfunktsioonile (25% osakaal koguhindest), energiasäästlikkust ja ekspluatatsioonikulusid s.t. hoone energiatõhusust, ehituslikku ökonoomsust ja kulude suurust hoone elukaare jooksul (25% osakaal koguhindest) ning arhitektuurset lahendust ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi (50% osakaal koguhindest).

Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt 1. mail. Seejärel korraldatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus projekteerimistööde tellimiseks kolme ideekonkursi võitja vahel.

Ideekonkursi preemiafond on 26 000 ja projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 300 000 eurot.

Taust

Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahvusarhiivi ja Tartu Linnavalitsusega kuulutas Rahvusarhiivi uue hoone lahendusele rahvusvahelise ideekonkursi välja käesoleva aasta veebruaris.

Võistluse põhieesmärk on saada linnaehituslikult sobiv, efektiivse pinnakasutusega ja arhitektuurselt kõrgetasemeline kaasaegne arhiivihoone, mille ehitus- ja ülalpidamiskulud on säästlikud ja mis on madala energiatarbega. Hoone näol on tegemist rahvuse ja riigi seisukohalt olulise objektiga, mis peab olema esinduslik ja staatusele vääriline.

Rahvusarhiivi uue hoone esimese etapi suuruseks on kavandatud ligi 13 000 ruutmeetrit ja on plaanis rajada Tartusse Nooruse 3 kinnistule.

Rahvusarhiiv on valitsusasutus, mis tagab isikute õiguste tõendamiseks vajaliku teabe kestmise ja kasutamise. Ühtlasi on Rahvusarhiiv teadmusasutus, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonda peegeldava informatsiooni (dokumentaalne kultuuripärand) kogumine, arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine nii arhiivis kui veebis ning kogude säilitamine nõuetekohastes tingimustes. Rahvusarhiiv arendab erinevaid arhiiviteenuseid ning teadus-ja publitseerimistegevust kooskõlas ühiskonna pikaajaliste huvide ja kasutajate vajadustega.

LVM Kinnisvara: kliendipäev kahekordistab ostjate huvi

12.04.2013 Tõnu Toompark

Lihtne võimalus ostjate huvi suurendamiseks on korraldada müüdavas korteris kliendipäev.

Kui siiani on kliendipäevi valdavalt korraldatud vaid uutes või ehitatavates korterelamutes, tasuks täna ostjates huvi äratamiseks see korraldada igas müüdavas korteris või majas.

Alljärgnevalt 10 lihtsat soovitust kliendipäeva korraldamiseks:

Veendu, et korter või maja on külaliste vastuvõtmiseks valmis – ainult otsusest kliendipäeva korraldamiseks ei piisa. Potentsiaalne ostja viibib korteris keskmiselt viisteist minutit, seepärast tuleb selle lühikese aja jooksul näidata pakutavast parimat. Kas kinnisvarapakkumine on huvipakkuv või mitte otsustab huviline juba esimeste minutite jooksul. Vaeva tasub näha nii koristamise, kui pisiparandustega. Reguleerimist vajav kapiuks või läbipõlenud elektripirn võib saada ostuotsusel määravaks.
Korralda kliendipäev nädalavahetusel – praktika näitab, et kiire elutempo võimaldab ostjatel uue kodu otsingutega tegeleda peamiselt pärast tööd või nädalavahetustel. Kuigi väärtuslikud on nädalavahetused ka kõigi teiste jaoks, tuleks huvi suurendamiseks valida ostjate jaoks sobivaim aeg.
Korralda kliendipäev samal ajal teistega – kellaaegade suhtes tasub teha eeltööd. Ennelõunane aeg on parim. Samas suurima külastatavuse osaliseks saab korter, millega on võimalik tutvuda samal ajal, kui kõigi teistega.
Hinda korterit võõra pilguga – reeglina paigutavad inimesed on mööbli oma pere elustiili ja maitse järgi, samas kui ostjaid köidavad avarad korterid. Näe vaeva müügieelse kodukujundusega, mis loob hea esmamulje ning toob huvilised tagasi tutvuma korteriga ka teistkordselt!
Registreeri külastajad – valmista ette lihtne registreerimisvorm, kuhu saab kirja panna huviliste kontaktid – nimed, telefoninumbrid ja e-mailid. See võimaldab pärast kliendipäeva külastajatega ühendust võtta.
Valmista ette infomaterjal – hangi korteri plaan (selle puudumisel joonista plaan kasutades vabavara), otsi välja suvised ja talvised arved ning ühistu koosolekute protokollid.
Ole külalislahke – küpseta saiakesi, valmista kohvi, pane põlema küünlad ja aseta lauale vaas värskete lilledega. Nii lood õige meeleolu soojaks vastuvõtuks.
Säilita professionaalsus – külastajad võivad kommenteerida avameelselt, mis neile korteri juures ei meeldi. Nad võivad ka kritiseerida korteri puudusi, sisustust ja nende vanust. Samuti võivad tunduda lõputuna küsimused korteri kohta. Oluline on säilitada neutraalsus ja vastata toetudes faktidele.
Selgita välja ostjate võimalused – mitte igaüks, kes astub üle ukseläve, ei ole veel potentsiaalne ostja. Korteriga võivad tulla tutvuma väga erinevad inimesed. Ühed müüvad alles oma vara, teised lähevad laenunõustamisele, kolmandada aga soovivad lihtsalt hankida ideid oma kodu sisustamiseks. Tunne huvi, kuidas huvilised plaanivad ostu finantseerida. Kuluta aega ainult ostjatele, kellel reaalselt on võimalik korter osta.
Küsi tagasisidet – saada järgmine päev igaühele, kes kliendipäeva külastasid lühike tänukiri. Lisa kindlasti link pakkumisele ja küsi, kas korteri kohta jäi küsimusi. Paar päeva hiljem tasub kindlasti helistada, et uurida jätkuva huvi kohta. Valmis tasub olla nii hinnapakkumisteks, kui küsimustele korteri üleandmise kohta.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ootame Sind kinnisvara müügikoolitusele 22/04/2013

12.04.2013 Tõnu Toompark

Oleme avanud registreerimise kinnisvara müügikoolitusele, mis toimub esmaspäeval 22/04/2013.

Kinnisvara müügikoolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina.

Samuti on koolitusele oodatud eraisikud, kes soovivad müüa/üürile anda endale kuuluvat elamispinda ja saada eelnevalt infot, kuidas sellises olukorras käituda.

Kinnisvara müügikoolituse viivad läbi Joonas Saks ja Maria Kopso.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tippu tagasijõudmiseks peavad Eesti korterite hinnad kasvama 50%

12.04.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel on korterite pakkumishinnad Eestis tervikuna täna kolmandiku võrra allpool, kui need olid 2007. aasta tipphindade ajal. Ligikaudu sama palju on kunagistest tipphindadest allpool ka reaalsed tehinguhinnad.

Tänaste hindade võrdlus tipphindadega on eeskätt oluline nende inimeste jaoks, kes on oma kodu soetanud buumiaastatel 2006.-2007. a.

Toonane tõenäoliselt üsna kõrge ostuhind tähendab seda, et laenuga ostetud eluaseme laenujääk võib vara tänasest turuväärtusest kõrgem olla. Korteri väärtusest kõrgem laenujääk aga tähendab koduomanikule probleeme, kui ta soovib eluaseme müüa.

Kõrgeim hinnatase oli 2007. aastal

Portaali KV.EE andmetel olid korterite pakkumishinnad kõige kõrgemal tasemel 2007. aastal. Korterite Eesti keskmine pakkumishind oli toona 1600 €/m². Käesoleva 2013. a. I kvartalis oli korterite keskmine pakkumishind 1017 €/m².

Nii oleme endisaegsest tipust veel 36% kaugusel. Teisisõnu tähendab see, et tänased pakkumishinnad peavad tõusma üle 50 protsendi, et jõuda tagasi 2007. aasta tasemele.

Eesti suurim korterite turg asub Tallinna linnas. Tallinna linna aasta keskmine pakkumishind portaalis KV.EE jäi 2007. napilt alla 2000 €/m². Tänane hinnatase 1438 €/m² moodustab 75% tipu tasemest. Siin tuleb tippmargi purustamiseks hindadel kasvada veel kolmandiku võrra.

Kuuest Eesti suuremast linnast on kunagisest tipust kõige kaugemal Kohtla-Järve. Sealne tänane korteritehingute keskmine hind 172 €/m² jääb 2007. a. tipule 407 €/m² koguni 58% alla.

Pakkumishinnad ja tehinguhinnad astuvad sama jalga

Kui portaali KV.EE pakkumishindade muutust võrrelda tegelike tehinguhindade muutusega, siis tõdeme, et need on enam-vähem samas suurusjärgus. Ka reaalsed tehingud jäävad kunagistele tipphindadele sama palju alla, kui pakkumishinnad.

Hinnavõrdluse juures peame arvestama kindlasti seda, et hinnatipud jäävad viie-kuue aasta tagusesse aega. Selle aja jooksul on inflatsioon üldist hinnataset väga usinalt tõstnud.

Tarbijahinnaindeks on kuue aastaga kasvanud 31%. Seeläbi võime öelda, et reaalsuses asume kunagistest tippudest veelgi kaugemal, kui toodud protsendid.

Tipptasemele tagasijõudmine on aeglane

Kui eeldada portaali KV.EE pakkumishindade iga-aastast julget tõusu 6%, siis Eesti korterite keskmine pakkumishind jõuab 2007. aasta tipptasemele kaheksa aasta pärast.

Tallinna korterite samas tempos hinnatõus viib meid kunagisele tipptasemele tagasi „kõigest“ viie aastaga.

Kohtla-Järvel tuleb aga 6-protsendilise aastase hinnatõusuga oodata 15 aastat, et hinnatase jõuaks sama numbri lähedale, kus see oli 2007. aastal.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Pakkumishinnad (KV.EE)			Tehinguhinnad (maa-amet)
	Tipphind 2007	2013 I kv hind	Muutus, %	Tipphind 2007	2013 I kv hind	Muutus, %
Eesti	1 600	1 017	64%	1 159	801	69%
Tallinn	1 922	1 438	75%	1 620	1 178	73%
Tartu	1 356	1 098	81%	1 169	956	82%
Narva	1 040	537	52%	799	406	51%
Kohtla-Järve	407	172	42%	261	91	35%
Pärnu	1 575	1 019	65%	1 280	726	57%
Viljandi	895	618	69%	769	565	73%

1Partner Kinnisvara: Olemasolev kinnisvara pakub investorile uusarendusest paremat tootlust

12.04.2013 Tanel Tarum

Parimat tootlust otsivad investorid peavad kõrgete ehitushindade tõttu heitma pilgud arendussektorist pigem olemasolevate büroohoonete pakkumiste suunas, analüüsib kinnisvarainvesteeringute turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Ehitushinnad on viimase 2-3-4 aastaga kasvanud märksa kiiremini, kui büroopindade üürihinnad. Seetõttu pole uute büroohoonete ehitamine arendajatele enam väga atraktiivne,“ kommenteerib investeeringute turgu Tanel Tarum. „Korraliku tootluse saamiseks tuleb osta olemasolev äripind, sest uue ehitamisega ei vea äriplaan välja.“

Ehitushinnad on viimaste aastatega jõuliselt kasvanud. Seda on soosinud avaliku sektori suurtellimused, mis tänaseks on küll juba kokku kuivanud. Büroode üürihindade tõusu on aga tagasi hoidnud piisav hulk vakantset kontoripinda äärelinna piirkondades. Samuti ei ole ettevõtted enamasti valmis üürikulusid suurendama.

Parimat tootlust otsiva kinnisvarainvestori seisukohast on seetõttu riskantne hakata uut hoonet arendama, sest kõrge ehitushind ja madal üürihind toob kaasa liiga madala tootluse.

Hea tootluse saavutamiseks peab investor pigem vaatama ringi olemasolevate hoonete pakkumiste seas. Olemasolevate büroohoonete müüjad on investorile valmis pakkuma paremat tootlust, kui uue pinna arendamine.

„1Partner Kinnisvara prognoosib, et käesolev aasta toob büroopindade arendajatele väikest leevendust. Üürihinnad liiguvad teosammul siiski tõususuunas. Ehitussektori ebakindlus võiks ehitushindu pisutki allapoole tuua. See aitaks kasvatada tänast arendusturgu pärssivat tootluse näitajat ja aktiveerida investeeringute tegemist,“ prognoosib Tanel Tarum.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinn-Tartu-Pärnu: madal intressimäär toetab korteriturgu

12.04.2013 Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs lubab, et positiivsed trendid suuremate tõmbekeskuste korteriturul jätkuvad.

Korterituru positiivsetele suundumustele on hoogu andnud eelkõige soodne eluasemelaenude intressimäär. Selle toel on laenukäive kasvanud, mis toetab omakorda tehingute tegemist.

Kõrge tehingute arv on omalt poolt soodsalt mõjunud kinnisvarahindadele. Elamispindade hinnad on viimaste aastate jooksul jõudsalt kasvanud.

Korteriomanditehingute arv

2013 I kvartal jätkas eelmise aasta eeskujul kõrge tehignute arvu ja suure tehingute arvu kasvuga. See kinnitab tarbijabaromeetri positiivsete trendide taustal, et tarbijatel on kindlustunnet kinnisvaratehinguid teha küllaga.

Kindlustundele aitavad kaasa endiselt madal euribor, mis on rekordiliselt alla toonud ka eluasemelaenude intressimäära. Lisaks kasvavad eelnevate tegurite toel eluasemelaenude käibed.

2013 I kvartalis tehti Tallinnas 1679 korteritehingut. Tartu tehingute arvuks kujunes 332 ja Pärnus 150.

Kogu Eesti korteriomanditehingute arv oli 2013 I kvartalis 3819.

Kõik eeltoodud tehingutearvud jäid eelnevale ehk 2012 IV kvartalile alla. Selle põhjuseks on aga aasta esimese kvartali tehingute arvu mõningane langus, mida võime näha iga-aastaselt.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteritehingute arv jätkas 2013 I kvartalis suurt tõusu. Oluline trendimuutus, mida võime täheldada on see, et seekord ei ole tehingute arvu kasvu esinumber mitte Tallinn, vaid hoopis Tartu.

Eks aeg näitab, kas see võib olla üks kinnisvaraturu Tallinnast kaugemale laienemise protsessi esimesi märke.

2013 I kvartalis tehti kogu Eestis 15% rohkem korteritehinguid, kui aasta varem.

Vaadeldavatest linnadest esirinnas on Tartu, kus tehingute arv tõusis aastaga koguni 23%.

Pärnus tehti sel aastal korteritehinguid 17% rohkem, kui aasta varem.

Tallinnas jäi tõusunumbriks ainult 9%. Samas tähendab Tallinna 9-protsendiline tehingute arvu tõus seda, et käesoleval aastal tehti pealinnas 137 korteritehingut mullusest enam. See on pea-aegu sama palju, kui Pärnu kvartaalne tehingute arv kokku.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korteritehingute hinnad jätkavad üsna stabiilselt kõrgel kursil. Tehingute hinnad tõusevad ja selle põhjuseks on kasvanud kinnisvara väärtus.

Teine kallimate hindade põhjus eeskätt Tallinnas ja Tartus on turule trüginud uusarendusprojektid. Uute elamute hinnatasemed on pea alati turu keskmisest kõrgemad ja seeläbi tõstavad need tehingud keskmisi hinnanäitajaid.

Tallinna keskmine korteritehingu ruutmeetrihind tõusis 2013 I kvartalis 1178 euroni. Nii kõrgel oli Tallinna tehingute hinnatase viimati 2008. aastal ehk aasta enne kinnisvarakriisi põhja.

Tartu tehingute hinna kirjutamiseks on veel endiselt ainult kolme numbrit vaja. Korterite keskmine hind Tartus oli aasta alguses 956 €/m2.

Pärnu hinnatase jääb veelgi allapoole. See oli 726 €/m2.

Enamasti on Pärnu korteritehingute keskmine hind siiski olnud Eesti keskmisest kõrgemal, kuid 2013 I kvartalis mitte. Eesti keskmine korteritehingute ruutmeetrihind oli 801 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Suuremate tõmbekeskuste korterite hinnad liiguvad selgelt tõusujoones. Sama ei saa väita väiksemate maakonnakeskuste kohta. Hindade tõus on olnud sedavõrd kõrge, et hakkab muutma elamispinda tarbijatele vähemkättesaadavaks.

Hinnatõus on iseenesest positiivne, sest see motiveerib inimesi tehingut tegema ja seeläbi kasvab inimeste suurima vara väärtus.

Langevad hinnad seevastu peletavad ostjad turult eemale, sest järgmisel kvartalil on sama vara võimalik juba odavamalt osta. Lisaks võib hinnalangus tekitada probleeme elukoha vahetamisel, kui soovitakse müüa vana elamispinda, mis on laenu abil soetatud.

Hinnatõus ei tohiks siiski olla liiga kõrge. 10-protsendiline püsiv hinnatõus läbi mitme aasta viib elamispindade hinnad tarbijatele kättesaamatutesse kõrgustesse.

Arvestades turuolukorda ja hinnatasemeid ning majanduse arenguperspektiive võime eeldada, et Eesti tingimustes on mõistlik elamispindade hinnatõus aastas 4-8%.

Tallinna korterite hinnad on sellest määrast kiiremini kasvanud. 2013 I hinnatase oli aastatagusest 10% kõrgemal.

Tartus oli aastane tehingute hinna kasv 9% ja Pärnus 6%.

Eesti korteritehignute keskmine ruutmeetrihind kasvas 2013 I kvartalis 8%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Eesti korterite tipphinnad oli 2007. a. II kvartalis.

Tänaste hinnatasemete võrdlemine kunagiste ajutise meeltesegaduse ajel toimepandud hullustega ei pruugi olla väga mõistlik.

Siiski on tegemist üsna praktilise lähenemisega nende inimeste seisukohast, kes soetasid oma kodu 2006.-2007. aastal.

Kui toona sai koduostuks laenuraha kaasatud, siis võib tänane koduvahetus üsna problemaatiliseks kujuneda, sest laenujääk ületab vara turuväärtust. Kui sellisel puhul on soov olemasolev elamispind müüa, siis tuleb panga jaoks leida täiendav summa, mille arvelt laenu puudujääv osa tagastada, mida müüdud elamispinna väärtus ei kata.

Alates 2009. aastast on liikumine kunagiste tipptasemete suunas olnud aeglane, kuid vääramatu.

Tallinna korterite tänased hinnad moodustavad 71% tipptasemest ehk 29% on veel minna. See siiski tähendab, et tänaselt hinnatasemelt peab elamispindade väärtus veel 40% kasvama, et jõuda rekordite juurde tagasi.

Tartu hinnad on hetkel 80% kunagisest tipust. Tartu korterite hinnad peavad tippu tagasijõuydmiseks kasvama tänaselt tasemelt 25%.

Pärnu hinnatase moodustab aga kõigest 52% 2009. aasta tipust. Nii peavad Pärnu korterite hinnad tippu tagasijõudmiseks kahekordistuma.~

Eesti keskmine korteritehingute hind moodustas 2013 I kvartalis 2009. aasta tipust 66%. See tähendab, et sama näitajani jõudmiseks peavad Eesti kortertehingute hinnad kasvama 50%.

Kokkuvõtteks

Eesti korterituru suurimaid keskusi võrreldes tuleb tõdeda, et trendid on positiivsed, isegi väga positiivsed. See paneb mõtlema, kas tehingute arvu sedavõrd kõrge tase on õigustatud ja kas see on jätkusuutlik.

Tänased Eesti sisestest teguritest tulenevad trendid lubavad aktiivse elamispindade turu jätkumist, millega käib kaasas stabiilne hindade kasv.

Seda toetavad nii lähiaastateks prognoositav madal intressimäär, kui kasvavad eluasemelaenude käibed.

Kui tehingute arv peakski minema liiga kõrgeks või hinnatõus liiga kiireks, siis võib eeldada, et järgnev korrektsioon saab olema lühiajaline, mis ei tekita turule liigselt fataalseid tagajärgi.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Eesti, Läti ja Leedu perede valmisolek kodulaenu võtta erineb märgatavalt

11.04.2013 Tõnu Toompark

Eraisikute laenunõudlus Balti riikides näitab taastumise märke, kuid laenuportfellide arengud on olnud riigiti üsna erinevad, selgub SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist (Baltic Household Outlook).

2012. aastal vähenes eluasemelaenude jääk Eestis 0,6% ja Leedus 1% võrra. Eestis ja Leedus võib eeldada, et alates 2013. aasta lõpust pöördub laenuportfelli senine kahanemine kasvuks. Lätis väheneb eluasemelaenude portfell endiselt väga kiires tempos (11% aastas), mis näitab, et seal ei ole eluasemelaenuportfelli põhi veel kätte jõudnudki.

Uusi kodulaene antakse Eestis mahus, mis on lähedane 2003. aasta ja Leedus 2004. aasta uute laenude tasemele. Nii Eestis kui Leedus kasvab perede valmisolek eluaset laenu abil soetada, kuid laenuaktiivsus jääb aastate 2005–2007 mahtudest veel väga kaugele.

Võrreldes kodulaenuga suhtuvad Balti pered oluliselt konservatiivsemalt tarbimis- ja muude laenude võtmisesse. Statistika näitab, et Leedu elanike tarbimislaenud vähenevad stabiilselt 5% võrra aastas, Eesti elanike tarbimis- ja muude laenude jääk vähenes 2012. aasta esimese kuue kuu jooksul aastataguse perioodiga võrreldes 7% võrra ning eelmise aasta teises pooles veelgi rohkem. Seepärast tundub tarbimislaenude nõudluse kasv hetkel ebatõenäoline.

„Kõigis kolmes riigis on olemas selge vajadus elamistingimuste parendamise järele, kuid laenamist piiravad perede üsna konservatiivsed ootused sissetulekute püsimisele või suurenemisele ning negatiivsed kogemused laenukohustustega majanduslanguse ajast. Juhul kui Euroopa võlakriisist tulenev ebakindlus eestlaste laenuisu edaspidi oluliselt ei nõrgenda, siis kasvab laenunõudlus Eestis 2013. aastal üsna märgatavalt. Leedus jääb laenuturu elavnemine mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

Kriisi tagajärjel on paljude perede laenuvõime nõrgem kui kümnekonna aasta eest ning see mõjutab eriti tarbimislaenude taotlemist. Ühelt poolt on väikelaenude tingimused mõnevõrra rangemad, teisalt on rohkem neid potentsiaalseid laenuvõtjaid, kes ei pea õigeks tarbimiskulutusi laenu abil finantseerida. Varasemast oluliselt rohkem ollakse kursis intressimäärade ja laenamisega seotud kulude suurusega,” kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

SEB Balti leibkondade majandusanalüüsiga on võimalik tutvuda siin:www.seb.ee/BHO_aprill_2013