Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Haabersti korterite turu detailne ülevaade

03.03.2025 Tõnu Toompark

Haabersti kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Haabersti linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

ECB preview – A cut this week will be followed by little forward guidance

03.03.2025 Tõnu Toompark

Inflation eased to 2.4% in February, while overall economic growth remained weak.
The ECB is likely to provide little forward guidance and reiterate data dependence.

In February, headline inflation declined to 2.4% while core inflation eased to 2.6%, the lowest level in three years. Manufacturing PMIs have strengthened somewhat in major euro area economies but remained in a contractionary territory. There was larger divergence in services sectors, where PMIs remained above 50 on average in euro area, but declined sharply in France. With increasing purchasing power, household consumption is likely to start recover in most euro area economies this year.

This week the ECB staff will revise its macroeconomic projections, which will provide clues if the ECB is more worried about the pace of disinflation or growth risks. Currently the ECB expects GDP and consumer prices this year to grow by 1.1% and 2.1%, respectively. ECB wage tracker points to sharp slowdown, suggesting that services inflation will also ease going forward. However, energy and food prices may provide some temporary headwinds for the disinflation. We forecast that headline inflation will continue declining and will fall to 2% in the final quarter of this year (slightly later than previously expected).

Another 25-basis point cut this Thursday is almost fully priced in, making surprises unlikely this week. However, some Governing Council members have recently suggested that the ECB might need to pause rate cuts. The divisions on how quickly the ECB should reduce interest rates to 2%—a perceived neutral level—are likely to become more pronounced during upcoming meetings, posing a more challenging task for Christine Lagarde in terms of communication. Markets remain unconvinced that the ECB will need to pause soon, with nearly three full cuts priced in for the next three Governing Council meetings. We still see more downside than upside risks to growth and inflation, not least because of erratic US policy. Consequently, we maintain our forecast that the deposit rate will be cut to 1.75% in September and 1.5% by February 2026.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Swedbank: Economy surprised on the upside at the end of the year

03.03.2025 Tõnu Toompark

In the fourth quarter of 2024, Estonian GDP rose by 1.2% y/y in real terms (seasonally non-adjusted) and 0.7% compared to the previous quarter (seasonally and working day adjusted), according to the updated estimate of Statistics Estonia. The growth was stronger than expected. Statical Office also revised up previous quarters in 2024.
In 2024, Estonian economy contracted 0.3% y/y in real terms, while increased 3.5% in nominal terms.
Despite still very weak consumer confidence, private consumption turned to growth at the end of the year increasing by 1.2% y/y. Strong growth in private consumption was largely supported by car purchases at the end of last year due to the car tax from 2025. Tax increases are hampering households’ purchasing power. However, falling interest rates continue to alleviate obligations for households with loans. Swedbank card payments suggest that private consumption continued to increase in January.
Export of goods turned to growth after eight consecutive quarters of decline as foreign demand is improving. In the fourth quarter, export of goods increased by 4.9% y/y, while export of services rose by 0.5% y/y. Imports increased by 3.5% y/y making net exports to contribute negatively to the GDP growth.
Large negative contribution to the GDP came from investments as non-financial corporations’, government and also household investments declined.
While government fiscal consolidation will hold back economic expansion this year, growth will be supported by falling interest rates. Foreign demand will continue to improve, but risks have recently increased. We forecast 1.5% GDP growth in 2025.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Luminor: Pank selgitab, kas ettevõtjana on kodulaenu saamine keerulisem kui palgatöötajana

28.02.2025 Tõnu Toompark

Kodu soetamisel on üks olulisim samm tihtipeale kodulaenu taotlemine, kuid kui taotleja on ettevõtja ja ühtlasi iseenda tööandja, võib kogu protsess tekitada hulga lisaküsimusi. Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi Helina Kikase sõnul ei erine ettevõtjana kodulaenu taotlemine tavapärasest protsessist, aga tasub meeles pidada, et pank pöörab otsust tehes tähelepanu nii sissetulekute jätkusuutlikkusele kui ka ettevõtte finantsidele.

Ettevõtlusega tegelemine on viimase viie aasta jooksul järk-järgult kasvanud. Paljud inimesed kasutavad oma oskusi lisasissetuleku teenimiseks, pakkudes näiteks nõustamisteenuseid või müües valmistatud käsitööd. Nii juhtubki sageli, et hobi muutub sissetulekuallikaks ja tekib vajadus ettevõtte loomiseks.

„Peamine sõnum on, et ettevõtjana kodulaenu taotlemine ei ole midagi teistsugust ning pank ei suhtu selle valdkonna klientidesse kuidagi erinevalt. Kodulaenu taotlevate ettevõtjate seas on nii suurettevõtete omanikke, kelle peamine sissetulek on nende enda ettevõttest, kui ka neid, kes teenivad lisatulu oma põhitöö kõrvalt. Küll aga on meie kohustus veenduda, et laenu antakse vastutustundlikult,“ selgitas Kikas.

Pank analüüsib laenutaotleja sissetulekute jätkusuutlikkust ja kui need tulevad tema enda ettevõttest, siis pööratakse suuremat tähelepanu ka ettevõtte senisele käekäigule. „Ettevõtjana otsustab inimene ise oma palga ja muude tasude suuruse. Mõnikord on need minimaalsed maksude optimeerimise eesmärgil, aga on ka juhtumeid, kus palk on ettevõtte kasumit ja mahtusid arvestades ebamõistlikult kõrge. Sellisel juhul hindab pank, milline on tegelik jätkusuutlik sissetulek ja arvestab seda kodulaenu väljastamisel,“ sõnas ta.

Peamine sissetulek, mida kodulaenu taotlemisel arvestatakse, on töötasu. Selleks võib ettevõtja puhul olla kas palk või juhatuseliikme tasu. Kui palgatöötajate puhul on oluline, et töötasu laekumine pangakontole oleks stabiilne, siis sama kehtib ka ettevõtjatele. Pank kontrollib viimase 6–12 kuu palgalaekumisi ja hindab, kas selline muster on jätkusuutlik ka tulevikus.

Lisaks on paljudel ettevõtjatel dividenditulud, mida pank samuti hindab, kuid nende puhul võetakse aluseks pikema perioodi andmed. Helina Kikase sõnul ollakse dividendide analüüsimisel pigem ettevaatlikud, sest need sõltuvad teenitud kasumist ja võivad olla esimesed sissetulekud, mis vähenevad.

„Dividendide puhul vaatame tavaliselt viimase kahe aasta makseid ning üldiselt arvestab pank sellist tulu umbes 50% ulatuses. See tähendab, et kui ettevõtja maksab endale 30 000 eurot dividende aastas, võetakse arvesse 15 000 eurot ning see jaotatakse kuude lõikes, et saada keskmine lisa kuusissetulekule.“

Ekspert rõhutas, et usaldusväärne klient on see, kes oskab oma rahavooge planeerida ja seda ka dokumentidega tõestada. Nõuded kodulaenu taotlemisel on tavapärased, kuid ettevõtja puhul on lisaks vaja esitada ettevõtte finantsandmed, mis aitavad pangal paremini hinnata sissetuleku allikat. Enamasti soovib pank tutvuda viimase kahe aasta finantsaruannetega, peamiste partnerite ja klientidega ning teeb kindlaks, kas laekuvad sissetulekud on regulaarsed ja jätkusuutlikud. „Kui taotlusprotsessi vältel tekib küsimusi, siis pank on alati olemas, et aidata ja selgitada, kuidas kodulaenu protsess ettevõtjatele sujuvamalt kulgeks,“ julgustas Kikas.

Citadele: Uuring: vaid 13% inimestest usub, et nende rahaline seis paraneb

28.02.2025 Tõnu Toompark

Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat poolt läbi viidud Eesti inimeste finantsküsitlusest selgub, et ligi pool ehk 46% Eesti elanikkonnast usub, et nende rahaline seis muutub järgmise kolme kuu jooksul halvemaks ning seda peamiselt aina kallinevate toiduainete hindade tõttu. Rahalise seisu paranemist usub vaid 13% vastanutest.

Citadele pank soovis inimestelt teada saada, milliseks ennustavad nad enda rahalist seisu järgmise kolme kuu jooksul ning 32% uskus, et see halveneb veidi, 14% aga uskus, et nende rahaline olukord muutub märkimisväärselt halvemaks. Kolmest Balti riigist on Eesti elanikud eluga hakkama saamisesse selgelt kõige negatiivsema suhtumisega – Lätis usub rahalise olukorra halvenemist 27% ja Leedus 31% elanikest.

„Baltikumi tarbijate hinnangul mõjutab nende finantsolukorda enim inflatsioon, mis nõrgendab ostujõudu ja võtab ära ka võimaliku palgatõusu positiivse mõju. Seetõttu jäävad tarbijad oma finantsperspektiivi suhtes üsna ettevaatlikuks kõigis kolmes riigis,“ selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Eesti elanike pessimismi põhjuseks on Eesti nõrgem majandustsükkel, mida pidurdab peamiselt Baltikumi kõrgeim erasektori võlg. Tuleb aga arvestada, et siia hinnangusse pole veel üldse sisse arvestatud suvel Eestis tõusvaid makse. Kaks protsendipunkti tõusev käibemaks omab olulist mõju kõikidele hindadele.“

Kõigis kolmes Balti riigis näevad inimesed, et nende rahaline seis halveneb peamiselt toiduainete ja muude eluks vajalike esmatarbekaupade hindade kallinemise tõttu, mis toob ostujõu aina madalamale.

Seda, et nende rahaline seis järgmise kolme kuu jooksul märkimisväärselt paraneb, usub ainult 2% Eesti elanikest, mõningast paranemist usub 11%. Lätis usub finantsseisu paranemist kokku 22% vastanutest ning Leedus 19%.

„Prognooside kohaselt kasvab 2025. aastal Läti SKP 2,2% ning Leedu SKP 2,9%. Samuti on selge, et Eesti majandustsükkel jääb jätkuvalt Leedu ja Läti omast maha. Nõrgema majandustsükli tõttu on Eesti tarbijate ootused ka palkadele Balti riikide seas kõige nõrgemad,“ kommenteeris Rebane.

Kõige enam usuvad oma finantsseisu kehvenemist järgneva kolme kuu jooksul Hiiumaa elanikud (lausa 84% vastanutest), järgnevad Läänemaa (59%) ning Ida-Virumaa (57%).

„Kirde- ja Lääne-Eesti piirkonnad on jätkuvalt kohad, kus inimesed ei usu enda rahalise seisu paranemisse. Rahalise seisu paranemise lootus on seotud ikkagi peamiselt Tallinna ja Harjumaaga, kus 16% inimestest usub, et nende finantsseis muutub veel enne suve paremaks,“ ütles Rebane.

Uuringufirma Norstat viis tarbijate finantsuuringu läbi tänavu jaanuaris ka küsitles 1000 inimest.

EIS: Riigi abikäsi kortermajade renoveerimisel: üle 30 000 inimese kodud saavad korda

28.02.2025 Tõnu Toompark

Alates 2023. aastast on riik suunanud korterelamute rekonstrueerimisse ligikaudu 275 miljonit eurot Euroopa fondide raha. Praeguseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) teinud sellest summast rahastusotsuseid mahus 227 miljonit eurot. See toob elamistingimuste olulise paranemise hinnanguliselt ligi 32 000 inimesele.

„Viimased aastad on tõestanud, et Eesti inimeste tahe oma kodud korda teha on suur ning isegi kasvutrendis. Hea meel on tõdeda, et eraldi tähelepanu Ida-Virumaale on tõstnud seal renoveerimisaktiivsust. Loodan, et ka saartel saab renoveerimine peagi suurema hoo sisse, et ka seal oleks veelgi rohkematel inimestel energiat säästvad ja kaasaegsed kodud,“ sõnas taristuminister Vladimir Svet. „See toetus panustab mitte ainult inimeste heaolusse, vaid ka Eesti ehitusturu arengusse ning tuhandetesse uutesse töökohtadesse – koos omaosalusega küündib investeeringute kogumaht 435 miljoni euroni.“

Kahe aasta jooksul on toimunud kaks üle-eestilist ning kolm eraldi Ida-Virumaale suunatud toetusvooru. EIS on teinud selle ajaga toetusotsuseid 365 ühistu rekonstrueerimisprojektide rahastamiseks. 2023. aasta üle-eestilises voorus rahastati ligi 160 taotlust mahus 80 miljonit eurot. Sellest voorust on tänaseks valmis või lähiajal valmimas ligi 50 rekonstrueeritud kortermaja.

„Mullu oktoobris avanenud voor mahus 175 miljonit eurot on ajaloo suurim ning osa rahastusotsuseid on veel tulemas,“ selgitas EISi korteriühistuste toetuste juht Taniel Vain. Praeguseks on sellest voorust toetatud kokku 175 kortermaja rekonstrueerimist, sh enamik piirkondlikest eelarvetest, 17 korterelamut muinsus- ja miljööväärtuslike majade eelarvest, 4 kortermaja suurte majade (enam kui 100 korterit) eelarvest ning naabruskonnapõhiselt saab korda 25 korterelamut.

2024. aasta kahe Ida-Virumaa vooru eelarve mahus 25 miljonit eurot on peaaegu ammendunud ning rahastatud on kokku 32 ühistu rekonstrueerimisprojekti.

Rahastatud korteriühistuid 2023–24 seisuga 20.02.2025:

Harjumaa	49
Tartumaa	46
Viljandimaa	36
Ida-Virumaa	32
Lääne-Virumaa	29
Pärnumaa	26
Võrumaa	24
Raplamaa	23
Põlvamaa	22
Valgamaa	20
Järvamaa	17
Läänemaa	17
Jõgevamaa	12
Hiiumaa	6
Saaremaa	6

Kuigi paljud läinud aasta üle-eestilise taotlusvooru eelarvetest täitusid kiiresti, on veel eelarvemahtu ning EISile saab taotlusi esitada Hiiumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Valgamaal, samuti suurte kortermajade rekonstrueerimiseks. Lisaks saavad selle aasta algul avanenud 10 miljoni euro suuruse vooru raames taotlusi esitada Ida-Viru ühistud. Kõik need eelarved jäävad avatuks, kuni toetusraha jätkub või 2025. aasta oktoobri lõpuni. Praegu teevad Kliimaministeerium ja EIS ettevalmistusi ka järgmise toetusvooru avamiseks.

“Euroopa Liidu erinevatest fondidest on meil hoonete renoveerimiseks alates 2023. aastast nelja aasta peale üle poole miljardi euro. Loodan, et selline stabiilsus korteriühistutele ja ehitusturule saab olema tagatud ka pikemas plaanis,” lisas minister Vladimir Svet.

Korterelamute toetuse kõrval teisigi võimalusi

Lisaks toetusele aitab EIS korterelamuid rekonstrueerida ka riikliku laenu abil, mis võimaldab elamistingimusi parandada ja energiat kokku hoida neil ühistutel, kelle renoveerimisprojekte pangad kas üldse ei rahasta või teeksid seda äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. “Kõige energiaefektiivsema tulemuse annab terviklik rekonstrueerimine ning seetõttu on ka riiklik toetus just selleks suunatud, laen annab aga ühistule võimaluse ära teha kõige pakilisemad tööd,” selgitas Taniel Vain.

Laen on olnud korteriühistutele saadaval alates 2020. aastast ja selle aja jooksul on laenu antud kõigis maakondades ligi 80 ühistule mahus 14 miljonit eurot. 2024. aastal kasutasid ühistud riiklikku laenu mahus ligi kaks miljonit eurot. Neli ühistut kombineerib seda toetusega terviklikuks rekonstrueerimiseks, kaks võtsid ette katusevahetuse. „Energiahinnad pigem tõusevad ning laenu abil saab teha palju – alates maja päästmisest ja lõpetades elukeskkonna parandamisega,“ julgustas Vain ühistuid EISi laenuvõimaluste kohta lisa uurima.

Samuti käendab EIS nende ühistute laene, kelle riski hindab pank tavalisest suuremaks. Läinud aastal sõlmis EIS 36 käenduslepingut summas ligi 4 miljonit eurot, millega tagati laene ligi 12 miljoni euro väärtuses ning paremad elamistingimused saavad 36 kortermaja elanikud. Olulise muudatusena langetas EIS käesoleva aasta veebruarist käendustasusid ning seda lausa enam kui 30%. Lisaks korteriühistute toetamisele maksis EIS 2024. aastal välja ligi 2 miljonit eurot kodutoetust enam kui 500 lasterikka pere elutingimuste parandamiseks, samuti eraldati väikeelamute omanikele ligi 17 miljonit eurot toetust energiatõhususe parandamiseks ja ligi 6 miljonit eurot kütteseadmete uuendamiseks.

Swedbank: Ettevõtete müügitulu paraneb tasapisi

28.02.2025 Tõnu Mertsina

Kuigi eelmise aasta viimases kvartalis pöördus ettevõtete müügitulu kasvule, vähenes see aasta kokkuvõttes protsendi võrra. Kuna tööjõukulud samal ajal suurenesid, langes ettevõtete kasum juba teist aastat järjest. Ilma tööjõukuludeta vähenesid ettevõtete muud kulud müügituluga umbes samas tempos.

Kui jätta välja 2020. koroonakriisi aasta, on ettevõtete tööjõukulude osakaal müügitulus tõusnud vähemalt viimase 24 aasta kõrgeimale tasemele, samal ajal kui kasumlikkus (ehk kasumi osakaal müügitulus) oli eelmise aasta omast madalaim vaid sügava majanduslanguse ajal 2009. aastal. Samas on kasumlikkuse langus pikaajaline trend.

Eelmise aasta müügitulu langusele aitasid enim kaasa hulgikaubanduse ja energiatootmise müügitulu vähenemine, samas kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT ) teenuste kasv oli domineerivalt tugevaima positiivse mõjuga.

Kaks aastat kestnud müügitulu ja kasumi langus on suurendanud ettevõtete pankrottide arvu. Kui eelmisel aastal suurenesid need aastases võrdluses 11%, siis 2023. aastal lausa poole võrra. Nii suureneski aastatel 2023–2024 ettevõtete pankrottide arv Eestis rohkem kui Euroopas Liidus keskmiselt, sh rohkem kui Lätis, Leedus ja Soomes.

Kuigi kahel viimasel aastal ettevõtete müügitulu vähenes, tegi see aastail 2021–2022 kiire hinnakasvu ja siis veel piisava nõudluse toel järsu tõusu. See jättis ettevõtete müügitulu 2024. aastal kolme aasta taguse ajaga võrreldes 19% ja kasumi 7% suuremaks.

Investeeringud kasvus, müügitulu paranemas

2023. aastal aeglustunud investeeringute kasv kogus eelmisel aastal taas veidi hoogu ja suurenes jooksevhindades 5%. Seda kasvu toetasid enim investeeringud ehitistesse ja transpordivahenditesse. Investeeringud ehitistesse suurenesid palju ka 2023. aastal, kuid eelmise aasta investeeringute kasv transpordivahenditesse tuli väga madala võrdlusbaasi pealt, kuna 2023. aastal tegid need suure languse. Kuigi Swedbanki eelmise aasta tööstusuuringu järgi oli ettevõtete põhifookus efektiivsuse parandamine, siis näiteks investeeringud uutesse masinatesse ja seadmetesse ning arvutisüsteemidesse ikkagi vähenesid.

Ettevõtete müügitulu peaks sel aastal tasapisi paranema. Koos müügitulu languse pidurdumise ja kasvule pöördumisega eelmise aasta lõpus, samas kui töötatud tundide arv on juba kaks aastat vähenenud, hakkas eelmise aasta teisel poolel ettevõtete tunnitootlikkus taas suurenema. Kuigi ühe kauba või teenuse ühiku tootmises sisalduva tööjõukulu kasv aeglustub, on vähemalt tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime nii kodumaisel kui ka välisturul halvenenud ja jätkuvalt nõrk. Intressimäärade langus soodustab aga laenamist ja see peaks kasvatama ettevõtete investeeringuid.

Kasumlikkust mõjutab paljuski see, kuidas ettevõtted oma tööjõukulude kasvu kontrollivad. Keskmise palga kasv küll aeglustub sel aastal, kuid aegamööda pingelisemaks muutuv tööturg hoiab seda võrdlemisi tugeva.

Esialgsed andmed võivad muutuda

Ettevõtete kvartali numbrite juures tuleks kindlasti arvestada, et need on esialgsed ja võivad täpsustamisel oluliselt muutuda. Näiteks on viimase kümne aasta keskmisena ettevõtete täpsustatud müügitulu olnud ligi 10% suurem ning kasum kolmandiku ja investeeringud enam kui poole suuremad. Kui see on müügitulu kasvu üsna vähe muutnud, siis ettevõtete kasumi ja investeeringute muutus erineb kvartali- ja täpsustatud aastaarvestuses üsna palju.

MKM-i majanduskommentaar: majutus- ja toitlustusettevõtete müügid kasvavad

28.02.2025 Tõnu Toompark

MKM-i turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul näitavad täna Statistikaameti poolt avaldatud turismimajanduse müügimahtude andmed turismisektori jätkuvalt tugevat kasvu.

Majutusettevõtete teenuste maht kasvas 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 2,1 protsenti. Toitlustuses ulatus kasv 9,1 protsendini. Toiduainete hinnatõus on nendest kasvunumbritest juba maha võetud, mis näitab, et vaatamata üldisele hinnatõusule saavad inimesed lubada siiski väljas söömist.

Sarnane positiivne trend kajastub ka ööbimiste arvus Eesti majutuskohtades. Statistikaameti andmetel ööbisid turistid meie majutusasutuses 2024. aasta neljandas kvartalis 8 protsenti rohkem võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga. Seejuures on kasv suurem just välisturistide osas, kus ööbimisi oli 11 protsenti rohkem, võrdlusena siseturistide 5 protsendiga. See näitab, et Eesti majutusasutuste tehtud pingutused aastavahetuse ja jõulude aegsete puhkajate meelitamiseks on kandnud vilja.

Mis on aga eriti huvitav, alates koroonapandeemia aegse 2021. aasta teisest kvartalist on kasvanud nii majutuse kui ka toitlustuse teenuste müük igas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ja seda kokku 14 kvartalit 15-st.

Need selgelt positiivsed trendid kinnitavad, et meie ettevõtjad oskavad pakkuda atraktiivset majutusteenust ja kvaliteetseid toiduelamusi nii turistidele kui ka kohalikele elanikele ning Eesti kui reisisihtkoht on jätkuvalt populaarne.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Swedbank: Eluaseme taskukohasuse analüüs: Korterite kättesaadavus jätkab tänavu paranemist

28.02.2025 Marianna Rõbinskaja

Vaatamata majapidamiste äärmiselt nõrgale kindlustundele tuleviku suhtes, elavnes Tallinna korteriturg eelmise aasta lõpus märgatavalt. Aktiivsus paranes aasta lõpus tänu langevatele intressimääradele ning seni edasilükatud ostuotsustele.

Peamiselt suurenes tehingute arv aga järelturu korteritega, kuna võrreldes uusarendustega on need madalama hinnatasemega. Eelmise aasta viimases kvartalis suurenes tehingute arv järelturul üle viimase kümne aasta keskmise taseme. Ka jaanuaris oli järelturg väga aktiivne. Broneeringuid uusarendustes oli mullu viimases kvartalis küll rohkem võrreldes paari eelneva aasta madalseisuga, kuid nende arv oli veel endiselt üsna tagasihoidlik. Näiteks aastatel 2016–2019 tehti keskmiselt 750 broneeringut kvartalis, siis 2024. aasta neljandas kvartalis oli 426 broneeringut.

Uusarenduste broneeringute suurenemist toetasid müüki tulnud uued projektid. Kuigi korterite taskukohasus paraneb intressimäärade languse toel, on uusarenduste kõrge hind muutnud need kättesaadavamaks suurema sissetulekuga majapidamistele. Seetõttu võtab nõudluse laialdasem paranemine rohkem aega.

Keskmise palga ostjõud korteriturul on paranenud

Kuigi palkade statistika viimase kvartali kohta ei ole veel avaldatud, ületas Swedbanki hinnangul eelmise aasta enam kui 7% netopalga kasv Tallinnas korterite hinnakasvu. Maa-ameti statistika näitab, et järelturu korterite hinnad kerkisid eelmisel aastal 3%. Uusarenduste keskmine hind oli arendajate kodulehe statistika järgi eelmisel aastal aastatagusest 4,5% kõrgem, kuid tõenäoliselt pakkusid arendajad endiselt mõningaid allahindlusi või tasuta lisahüvesid.

Uusarenduste ja järelturu korterite hinnavahe on viimastel aastatel suurenenud. Aasta lõpus olid uusarendused järelturu korteritest keskmiselt 44% kallimad. Osaliselt saab seda selgitada eksklusiivsemate ja kõrgema hinnaklassi korterite suurema osakaaluga müügipakkumiste arvus, kuna kõrged intressimäärad on muutnud uusarendused paljude jaoks kättesaamatuks. Teisalt sunnivad ka maksutõusud uusarenduste hinnataset hoidma, kuigi nõudlus on tagasihoidlik.

Langevad intressimäärad on toetanud korterite kättesaadavust

Langevate intressimäärade ja tugeva palgakasvu toel paranes eelmisel aastal korterite kättesaadavus. Aasta viimases kvartalis sai Tallinnas elav pere keskmiselt* lubada endale järelturul kuni 67-ruutmeetrise korteri. Viimati oli taskukohasus sellest parem 2022. aasta kolmandas kvartalis.

Maa-ameti tehingustatistika põhjal sai pere keskmiselt endale neljandas kvartalis lubada uusarenduses kuni 43-ruutmeetrise korteri. Viimati oli uusarenduses taskukohasus sellest parem 2023. aasta esimeses kvartalis.

Tänavune väljavaade on helgem

Swedbanki prognoosi järgi jätkab Euroopa Keskpank tänavu intressimäärade langetamist, millega jõuab hoiustamise püsivõimaluse intressimäär septembriks 1,75 protsendile. Koos keskpanga intressimääraga liigub allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor.

Majanduse elavnemine peaks sel aastal rohkem positiivseid uudiseid tooma. Tööturg on majanduse langusaastatele üldiselt hästi vastu pidanud. Töötus on küll tõusnud, kuid mõõdukalt. Töötuse määr peaks tänavu tasapisi vähenema ning tööhõivemäär püsib kõrge. Kuigi maksumuudatused vähendavad tänavu keskmise palgasaaja ostujõudu, on intressimäärade langetamisel korterite taskukohasusele suurem positiivne mõju. Seetõttu prognoosime tänavu korterite kättesaadavuse mõningast paranemist, mis peaks omakorda ka nõudlust toetama.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Tartu: Siuru detailplaneeringu avalik arutelu toimub 6. märtsil

28.02.2025 Tartu.ee

6. märtsil kell 17.30 toimub Tartu Linnaraamatukogu saalis avalik arutelu, kus linnavalitsus tutvustab Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamusi ja linnavalitsuse seisukohti.

Kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks vajaliku Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 3. jaanuarist 3. veebruarini 2025, mil kõigil huvilistel oli võimalik tutvuda planeeringuga ja teha ettepanekuid selle täiendamiseks.

Kokku esitas 36 isikut sadakond erinevat ettepanekut, mis puudutasid kultuurikeskuse asukohta, kõrghaljastuse säilimist, ehitusmahtu, liikluskorraldust, haljastuslahendusi, mänguväljakut, Emajõe-äärset lahendust jm.

Avalikul arutelul tutvustab linnavalitsus avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusi ja linnavalitsuse vastuseid neile.

Arutelu saab jälgida ka veebiülekandena Tartu linna kodulehel või Facebookis.

Uueturu 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kujundada Uueturu, Küüni ja Poe tänava ning Emajõega piirnev planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.

Rohkem infot Siuru detailplaneeringu kohta: www.tartu.ee/siuru#detailplaneering

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 3%

28.02.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 804 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 3%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et detsembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1%, jaanuaris aga kasvas veelgi. „Müügimahu suurenemist mõjutasid jaanuaris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügimaht kasvas 2024. aasta sama kuuga võrreldes 6%,“ sõnas Pihlak.

Tööstuskaupade kauplustest suurenes müügimaht kõige rohkem ehk 15% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht kasvas veel 11% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga, 10% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil ning 6% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Samuti suurenes müügimaht 4% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes ning 1% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. Müügimaht aga vähenes 9% muudes spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes (nn kaubamajad).

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas jaanuaris 2024. aasta sama ajaga võrreldes 2%, toidukaupade kaupluste müügimaht jäi aga samale tasemele.

2024. aasta detsembriga võrreldes vähenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 2025. aasta jaanuaris 21%. Tegemist oli tavapärase kahanemisega, mis järgneb jõulude ja aastavahetuse suurmüükidele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 1%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks ja selle trend, jaanuar 2015 – jaanuar 2025 (2021 = 100)

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel. Andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jäi jaanuaris võrreldes eelmise aastaga samale tasemele

28.02.2025 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta jaanuaris võrreldes 2024. aasta detsembriga 0,9%. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga jäi indeks samale tasemele.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman selgitas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2024. aasta jaanuariga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning mäetööstuses. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, paberi ja pabertoodete ning metalltoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 2,4%, sealhulgas toiduainete tootmises 0,8%,“ lisas Šokman.

Võrreldes 2024. aasta detsembriga mõjutas jaanuaris tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, masinate ja seadmete remondis ning kütteõlide tootmises. Veel mõjutas indeksit metalltoodete ja elektroonikaseadmete ning paberi ja pabertoodete tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks kasvas jaanuaris võrreldes detsembriga 0,8%. Kõige rohkem tõusid hinnad naftasaadustel, mäetööstuses ja rõivastel. Enim langesid paberi ja pabertoodete ning elektrienergia hinnad. Võrreldes 2024. aasta jaanuariga kasvas ekspordihinnaindeks 1,3%.

Impordihinnaindeks suurenes jaanuaris võrreldes detsembriga 1,2%. Enim tõusid hinnad põllumajandussaadustel, elektrienergial ja naftasaadustel. Kõige rohkem langesid hinnad rõivastel, ehitusmaterjalidel ning jalanõudel ja nahktoodetel. Võrreldes 2024. aasta jaanuariga jäi impordihinnaindeks samale tasemele.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ekspordi- ja impordihinnaindeks (2010 = 100)

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN Real Estate Fund AS 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne

28.02.2025 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogu kiitis heaks fondi 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ja esitab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Auditeeritud aruandes ei ole fondi finantstulemused võrreldes 03.02.2025 avaldatud esialgsete majandustulemustega muutunud.

EfTEN Real Estate Fund AS-i konsolideeritud 2024. aasta müügitulu oli 32,238 miljonit eurot, kasvades eelmise aastaga võrreldes 421 tuhande euro võrra (1%). Kontserni puhaskasum oli 2024. aastal 13,564 miljonit eurot (2023: 1,0 miljonit eurot). EfTEN Real Estate Fund AS-i juhatus teeb fondi nõukogule ja üldkoosolekule ettepaneku maksta (neto)dividende 1,11 eurot aktsia kohta.

Fondi konsolideeritud aastaaruanne 2024 on lisatud teatele ja tehakse kättesaadavaks fondi veebilehel https://eref.ee/investorile/aruanded-ja-faktilehed-2/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2024. a IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

28.02.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendus

2024. aastal jätkasime Kalaranna Kvartali arenduse viimase etapi ehitust ja müüki. See etapp hõlmab nelja kortermaja, kus on kokku 146 korterit ja neli äripinda, millest 55% on kaetud ostu-müügi eellepingutega. Ehituseelarves õnnestus saavutada märkimisväärne kokkuhoid, mis näitab, et otsus tegeleda ehituse juhtimisega majasiseselt, on osutunud õigeks sammuks.

2024. aastal toimus ehitusturu stabiliseerumine, eelkõige ehitusmaterjalide maksumuse osas, kuid peatöövõtjate turg püsib endiselt ebastabiilsena.

Kristiine Citys tegeleme aktiivselt kolme erineva projekti projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt:

„Dunte“ – ootame ehitusloa väljastamist
Sammu 2/4 / Sõjakooli 15 – esitasime ehitusloa taotluse 2024. aasta detsembris
Marsi 1 / Sõjakooli 13 – esitasime ehitusloa taotluse 2025. aasta veebruaris.

Ülaltoodud projektid lisavad Kristiine City väljakujunenud elupiirkonda ca 33 000 ruutmeetrit ehitusalust pinda, millele on planeeritud ligikaudu 320 korterit, neist 95% elamupinnad ja 5% äripinnad.

2024. aastal jätkame Kristiine City’s oma uue projekti, Uus-Kindrali (valge maja) ehitustegevust, kus on 91 korterit. 2024. aasta lõpuks oleme saavutanud hoone täiskõrguse ning 50% korteritest on kaetud ostu-müügi eellepingutega. Hoone lõplik valmimine on planeeritud 2025. aasta novembrisse.

Lisaks on juhtkond otsustanud alustada Kristiine Citys järgmise 7-korruselise, 90 korteriga hoone ehitust, mis asub valge maja kõrval. Kaevetöödega plaanime alustada 2025. aasta märtsis-aprillis, eelmüük algas 2025. aasta veebruaris.

Riias on River Breeze Residence’i müük lõppenud. 2024. aasta jooksul müüdi edukalt viimased saadaval olnud korterid ning müümata on veel vaid kaks parkimiskohta. 2024. aasta lõpus andis Grupi juhtkond Pro Kapital Latviale ülesande uurida võimalusi Kliversala arenduse järgmise etapi, Blue Marine, käivitamiseks. Tegemist on 101 korteriga elamuarendusega. Sobivate tingimuste korral on ehituse algus planeeritud 2025. aasta esimesse poolaastasse. Projektil on olemas ehitusluba.

Vilniuses on valminud viis maja 115 korteriga Šaltiniu Namai Attico arenduses. Käesoleva aruande koostamise hetkeks on müümata vaid üks korter, millele on sõlmitud eelleping ning mille müük peaks realiseeruma 2025. aasta aprillis. 2024. aastal jätkasime Šaltinių Namai Attico viimase etapi – 43 linnavilla ja ärihoone – ehitusega.

Meie kõige hiljutisem investeering Naugarduko tänaval hõlmab ajaloolise, mäe serval asuva endise koolihoone ümberprojekteerimist tippklassi eluhooneks, kuhu on planeeritud ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Selleks viidi läbi arhitektuurikonkurss, mille võitnud arhitektuuribüroo on linnaga ehitusloa taotlemise protsessis. Vastavalt loa väljastamisele plaanime renoveerimistöödega alustada 2025. aastal.

Hotellindus

Hotellisektor on taas hoo sisse saanud ning nõudlus on endiselt märgatavas tõusus. 2024. aastal saavutas hotell, sarnaselt 2023. aastale, suurepärased tulemused ja ületas eelarves seatud ootusi.

Muud projektid

Grupil on enamusosalus ettevõttes Preatoni Nuda Proprietà ning selle tütarettevõttes, Preatoni Intermediazioni Immobiliari, mis jätkavad oma positsiooni tugevdamist Itaalia kinnisvaraturul. Ettevõtted on spetsialiseerunud kinnisvara omandamisele, müügile ja vahendamisele, kus ostja saab omandiõiguse, kuid müüja säilitab eluajaks kasutusõiguse, mille tõttu vara müügihind on diskonteeritud.

2024. aastal mõjutas intressimäärade tõus investorite huvi kinnisvara vastu, aeglustades turgu veebruarist septembrini. Finantsinstrumendid muutusid eelistatud investeerimisvahendiks, mis ajutiselt pärssis nõudlust kinnisvaraturul. Oktoobriks, kui intressimäärad hakkasid langema, hakkas taastuma ka kindlustunne sealses kinnisvarasektoris. Turu täielikku normaliseerumist oodatakse 2025. aasta lõpuks.

Vaatamata 2024. aasta väljakutsetele suundub Preatoni Nuda Proprietà 2025. aastasse kindlalt positsioonilt.

Muud teemad

Grupp peab oluliseks ka välja tuua, et SA PREATONI Group, kellele kuulub 49,62% Pro Kapitali aktsiatest, on teatanud oma aktsiate noteerimisest Pariisi börsil, Euronext Access+ segmendis. SA PREATONI Groupi aktsiate (ISIN: FR001400WXE7) esimene kauplemispäev oli 12. veebruaril 2025.

SA PREATONI Group on rahvusvaheline ettevõte, mis on spetsialiseerunud hotellikinnisvara omamisele, majutusteenuste osutamisele ning elamu- ja ärikinnisvara arendamisele.

Kokkuvõte

Pandeemiast ning sõja algusest tingitud tormilised aastad muutsid kindlasti kõigi Balti riikide majandusmaastikku. Suurenenud avaliku sektori kulutused (eriti kaitsekulutused) on toonud kaasa muudatusi maksusüsteemis, mis on sundinud erinevaid majandussektoreid kohanema, tõhustama oma tegevust ja otsima uusi turge. Siiski on vastupidavus rasketele aegadele loonud uue stabiilse kasvuplatvormi. Kinnisvarasektoris täheldati 2024. aasta neljandas kvartalis aktiivsuse kasvu ning turul valitseb üldine arvamus, et halvim on nüüd möödas. 2025. aasta plaanide koostamisel valdab meid mõõdukas optimism. Laenuturul toimuvad arengud toetavad ka meie ostjaid ning tunneme, et nende kindlustunne ostuotsuste tegemisel on tõusuteel.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad

Grupi kogukäive 2024. aasta jooksul oli 18,2 miljonit eurot võrrelduna 23,0 miljoni euroga 2023. aastal. 2024. aasta neljanda kvartali kogukäive oli 7,6 miljonit eurot võrrelduna 3,1 miljoni euroga 2023. aasta neljandas kvartalis.

Grupi käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu sõltub kinnisvara müügist saadav müügitulu ehitustsüklist ning elamuarenduste valmimise ajast.

Tulu kinnisvara müügist on võrreldes eelmise aastaga vähenenud, kuna enamik meie valminud kinnisvaraprojektide korteritest oli 2023. aasta lõpuks müüdud. 2024. aastal jätkus allesjäänud varade müük Kliversalas, Riias ja Šaltinių Namai elamukvartalis, Vilniuses. 2024. aasta detsembris alustasime Tallinnas Kalaranna Kvartali viimase etapi esimeste korterite üleandmist, samal ajal kui suurem osa kortereid valmib ja antakse klientidele üle 2025. aasta esimeses kvartalis.

2024. aasta kaheteistkümne kuu brutokasum vähenes 23% võrra ja moodustas 5,4 miljonit eurot võrrelduna 7,0 miljoni euroga 2023. aastal. Neljanda kvartali brutokasum oli 2,6 miljonit eurot võrrelduna 1,0 miljoni euroga 2023. aastal.

2024. aasta kaheteistkümne kuu ärikasum moodustas 123 tuhat eurot, võrrelduna 2023. aasta kaheteistkümne kuu 3,0 miljoni euro suuruse ärikasumiga. Neljanda kvartali ärikasum oli 1,9 miljonit eurot võrrelduna 1,3 miljoni euro ärikasumiga 2023. aastal.

2024. aasta kaheteistkümne kuu puhaskahjum oli 2,8 miljonit eurot võrrelduna 0,9 miljoni euro puhaskahjumiga võrdlusperioodil. Neljanda kvartali puhaskasum oli 1,3 miljonit eurot võrrelduna 125 tuhande euro puhaskasumiga 2023. aastal.

Rahavood põhitegevusest olid 2024. aastal negatiivsed 10,2 miljonit eurot võrreldes 9,1 miljoni euroga, mis teeniti samal perioodil 2023. aastal. Neljandas kvartalis olid rahavood negatiivsed 219 tuhat eurot võrreldes 440 tuhande euroga, mis kasutati 2023. aasta neljandas kvartalis.

Aktsia puhasväärtus oli 31. detsembri 2024 seisuga 0,92 eurot võrreldes 0,96 euroga

31. detsembril 2023.

Peamised tulemusnäitajad

	2024 12 kuud	2023 12 kuud	2024 IV kvartal	2023 IV kvartal
Käive (tuhat eurot)	18 158	23 021	7 554	3 052
Brutokasum (tuhat eurot)	5 423	7 028	2 567	1 028
Brutokasum, %	30%	31%	34%	34%
Ärikasum / -kahjum (tuhat eurot)	123	2 963	1 853	1 296
Ärikasum / -kahjum, %	1%	13%	25%	42%
Puhaskasum / -kahjum (tuhat eurot)	-2 804	-900	1 257	125
Puhaskasum / -kahjum, %	-15%	-4%	17%	4%

Kasum / -kahjum aktsia kohta (eurot)	-0,05	-0,02	0,02	0,00

	31.12.2024	31.12.2023
Varad kokku (tuhat eurot)	118 758	107 237
Kohustused kokku (tuhat eurot)	66 466	52 814
Omakapital kokku (tuhat eurot)	52 292	54 423
Võla / omakapitali suhe *	1,27	0,97

Varade tootlus, % **	-2,5%	-0,08%
Omakapitali tootlus, % ***	-5,3%	-1,5%
Aktsia puhasväärtus, eurot ****	0,92	0,96

*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
**varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine)
*** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine)
**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes	31.12.2024	31.12.2023
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	4 344	17 065
Lühiajalised nõuded	822	1 411
Ettemakstud kulud	422	268
Varud	56 951	35 563
Käibevara kokku	62 539	54 307
Põhivara
Pikaajalised nõuded	317	2 010
Materiaalne põhivara	7 595	7 763
Kasutusõigusega vara	513	365
Kinnisvarainvesteeringud	44 210	40 361
Firmaväärtus	863	0
Immateriaalne põhivara	2 721	96
Põhivara kokku	56 219	50 595
Müügiootel varad	0	2 335
Kokku müügiootel varad	0	2 335
VARAD KOKKU	118 758	107 237
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused	15 427	30 141
Ostjate ettemaksed	9 618	3 657
Lühiajalised võlad tarnijatele	6 685	4 911
Maksukohustused	833	161
Lühiajalised eraldised	24	11
Lühiajalised kohustused kokku	32 587	38 881
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused	31 660	12 695
Muud pikaaajalised võlakohustused	6	0
Edasilükkunud tulumaksukohustus	2 031	1 130
Pikaajalised eraldised	182	108
Pikaajalised kohustused kokku	33 879	13 933
KOHUSTUSED KOKKU	66 466	52 814
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses	11 338	11 338
Ülekurss	5 661	5 661
Kohustuslik reservkapital	1 134	1 134
Ümberhindluse reserv	1 977	2 092
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	31 594	34 198
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	51 704	54 423
Mittekontrolliv osalus	588	0
OMAKAPITAL KOKKU	52 292	54 423
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	118 758	107 237

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes	2024 12 kuud	2023 12 kuud	2024 IV kvartal	2023 III kvartal
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu	18 158	23 021	7 554	3 052
Müüdud toodete ja teenuste kulu	-12 735	-15 993	-4 987	-2 024
Brutokasum	5 423	7 028	2 567	1 028

Turustuskulud	-1 136	-705	-363	-219
Üldhalduskulud	-5 293	-5 440	-1 474	-1 580
Muud äritulud	1 186	2 099	1 152	2 103
Muud ärikulud	-57	-19	-29	-36
Ärikasum	123	2 963	1 853	1 296

Finantstulud	123	254	25	80
Finantskulud	-3 205	-4 115	-794	-1 257
Kasum enne tulumaksu	-2 959	-898	1 084	119
Tulumaks	155	-2	173	6
Perioodi puhaskasum/-kahjum	-2 804	-900	1 257	125
Aruandeperioodi puhaskasumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa	-2 604	-900	1 406	125
Mittekontrolliv osalus	-200	0	-149	0
Muu koondkasum
Muudatused ümberhindluse reservis	-115	0	-115	0
Aruandeperioodi koondkasum/-kahjum kokku	-2 919	-900	1 142	125
Aruandeperioodi koondkasumi jaotus:
Emaetteõtte osanikele kuuluv osa	-2 719	-900	1 291	125
Mittekontrolliv osalus	-200	0	-149	0

Perioodi kasum/ kahjum aktsia kohta (euro)	-0,05	-0,02	0,02	0,00

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine – Rail Baltica põhitrassi Selja-Tootsi lõik

28.02.2025 Tõnu Toompark

AS Nordecon kontserni ettevõte Tariston AS ja OÜ Rail Baltic Estonia sõlmisid ehituse töövõtulepingu Rail Baltica Pärnumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi ehitustöödeks lõigul Selja-Tootsi.

Tööde käigus rajatakse kokku 14,5 kilomeetrit raudtee muldkeha ning kuus rajatist, sealhulgas kolm ökodukti, kaks viadukti ning kergliiklusteetunnel. Mullatööde maht kogu lõigul on ca 2,5 miljonit kuupmeetrit. Lepingu maht on 62,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning tööd kestavad kuni 2028. aasta lõpuni.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 435 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.