Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Häid jõule! Parimat uut algavat aastat!

21.12.2012 Tõnu Toompark

Häid jõule. Parimat uut algavat aastat!

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Riigi Kinnisvara AS otsib Sisekaitseakadeemiale alternatiivseid asukohti Ida-Virumaal

21.12.2012 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas täna Siseministeeriumi volitusel välja avaliku päringu eesmärgiga leida Ida-Virumaal alternatiivseid asukohti Sisekaitseakadeemiale.

Päringuga soovitakse saada ülevaade piirkonna turuolukorrast ja pakutavatest kinnistutest, kaardistada võimalikke sobivaid asukohti ning viia läbi esialgne analüüs.

Üldnõuded kinnistule:

Krundi või maa-ala soovituslik suurus 10 – 15 hektarit;
Krundile või maa-alale on võimalik ca 30 – 35 000 ruutmeetrit suletud netopinnaga hoonestuse ehitus koos rajatistega. Kompleksis hakkab õppima ligikaudu 1000 õpilast ja töötama ca 200 töötajat;
Asukoht ja paiknemine: Ida-Virumaa, hea juurdepääs autotranspordiga ja hea ühistranspordiühendus, kui ei paikne linnas siis kaugus põhi-, tugi-, või kõrvalmaanteest soovituslikult mitte rohkem kui 1 km.

Päringu detailsete tingimustega saab tutvuda RKASi kodulehel aadressil:

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 4. veebruar 2013.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ober-Haus: Käesoleva aasta korterite hinnatõusu rekord läheb tõenäoliselt Lasnamäele

21.12.2012 Rain Rätt

Tallinna suurima korterite arvuga linnaosas Lasnamäel on viimase aasta jooksul 1-toaliste korterite keskmine hind tõusnud juba üle 20%, samas kui kõikide korterite tehingute keskmine hind on Maa – ameti andmetel tõusnud ainult ca 7%.

1-toaliste korterite müügipakkumiste hinnad algavad ca 30 000 eurost ja ulatuvad 50 000 euroni.

Enamik tehinguid renoveeritud korterelamutes paiknevate väga heas/heas korras 1-toaliste korteritega toimub siiski hinnavahemikus 34 000-38 000 eurot. Täna on tüüpilise 1-toalise korteri keskmine pinnaühiku hind Maa–ameti andmetel ca 950 €/m².

Ober-Haus Kinnisvara hinnangul on Lasnamäe 1-toaliste hinnatõusu põhjusteks eelkõige oluliselt tõusnud sundkulutused eluasemele, mis sunnib inimesi eelistama ökonoomsemat taskukohast elamispinda. Lisaks toetab väiksemate korterite ostmist tänases turusituatsioonis nende keskmisest kõrgem likviidsus.

Hinnatõusu on soodustanud ka eluasemelaenude madal intressitase, millega seoses on paljud senised üürnikud asunud ostupoolele. Ostjateks on põhiliselt kohalikud ja eelkõige Ida – Virumaalt Tallinnasse elama asunud kodanikud.

Korteriturgu tervikuna mõjutavad jätkuvalt kõrgenenud inflatsiooniootus ja ebakindlus euroalal, mis soodustab vabade rahaliste vahendite investeerimist eelkõige likviidsemasse kinnisvarasse.

Rain Rätt
Analüütik
Ober-Hausi Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eluaseme hinnaindeksi aastamuutust mõjutas enim korterite kallinemine Tallinnas

21.12.2012 Tõnu Toompark

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 2,5% ja võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 8,4%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusis korterite indeks 1,7% ja majade 4,5%. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes on korterite ruutmeetrihind tõusnud 6,0% ja majade 13,7%.

Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis korteri ruutmeetrihind Tallinnas 8,8%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 9,2%, ent langes ülejäänud Eestis 13,3%.

Võrreldes II kvartaliga kallines korteri ruutmeeter Tallinnas 2,7%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,1%. Ülejäänud Eestis korteri ruutmeetrihind odavnes 6,4%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta. Indeksite arvutamisel on Eesti jaotatud kolme ossa: Tallinn; Tallinnaga külgnevad piirkonnad ning Tartu ja Pärnu linn; ülejäänud Eesti (eespool nimetatuteta).

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Pärnumaa kinnisvaraturgu veab korteritehingute kasv

20.12.2012 Mirje Kallaste

Pärnumaa korteriturg on olnud üsna hüplik – tehingute hulk ja keskmine hind liikus üles-alla, andes detsembrikuu keskpaigas tehingute mahuks kokku 848 müüki 2012 aastal, keskmise ruutmeetri hinnaga 611 €/m², mis on suurem nii tehingute arvult kui ka ruutmeetri hinnalt 2011 aasta tulemusest, kus korteriomandi tehinguid oli kokku 734, keskmise ruutmeetrihinnaga 549 €/m². Maakonna selle aasta korterituru tehingutest moodustas Pärnu linna korterite tehingute arv detsembris 73%.

Pärnumaal on 2012 aastal tehingute arv olnud kasvav ja ka tehingute keskmine hind oli väikese tõusuga.

Suurenenud tehingute hulga põhjustab väikses kasvutrendis turg, mille taga on peamiselt vastuvõetava hinna ja hea asukohaga korterid. Pärnu lähedastes ja suuremates alevikes nagu Paikuse, Sauga ja Audru on märgata nõudluse kasvu.

Maaklerite sõnul on turul tunda müüjate soovi tõsta oma vara müügihinda, kuid reaalsuses määrab tehinguhinna ostjate-müüjate vaheline kauplemine.

Pärnu linnas on märgata kinnisvaraostjate huvi vähenemist vanemate ja ahiküttega korterite vastu ning väiksem huvi on olnud Ülejõe korterite vastu. Jätkuvalt on nõudlus on 2- ja 3-toaliste korterite vastu uuemates kortermajades.

Üürikortereid otsitakse vahelduva eduga, nüüd küll pikemaajalise üüriperioodiga. Kusjuures üürihinnad ei ole märgatavalt muutunud, pigem mõjutab üürihinda korteri seisukord ja kaasaegne mööbel ning kodu- ja olmetehnika.

Pärnumaa elamuturgu iseloomustab valmisolek sama hinnataseme juures teha rohkem tehinguid.

Pärnumaal on elamutega detsembri keskpaigaks tehtud 15% suuremas mahus tehinguid kui eelmisel aastal aga tehingu keskmine hind on jäänud samale tasemele.

Pärnu linna eramute tehingud moodustavad kogu maakonna tehingutest 35% nagu ka 2011 aastal.

Turul on selgelt välja kujunenud ostjate eelistused eramute kvaliteedi osas. Tähelepanu pööratakse nii ehituskvaliteedile kui ka asukoha kvaliteedile. Maamajade ning talukohtade vastu tunnevad üldjuhul huvi põhiliselt eestlased ise. Linnas asuvate majade vastu on huvi näidanud ka välismaalased, kes soovivad kesklinna või rannarajooni osta heas seisukorras elamuid.

2012 aasta märksõnaks võib Pärnumaa kinnisvaraturul nimetada tehinguarvu kasvu, mis näitab turu elavnemist ning suurenenud nõudlust paremas asukohas ja uuemates kortermajades olevatele korteritele.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Panorama City sai Tallinna linnavalitsuselt ehitusloa

20.12.2012 Tõnu Toompark

Baltimaade juhtiv äri- ja kaubanduskinnisvara arendusettevõte E.L.L. Kinnisvara AS sai loa Tallinna Kesklinna ja Lasnamäe piirile rajatava ligi 90 000 m² suuruse kaubandus- ja meelelahutuskeskuse Panorama City ehituseks. Kaubanduskeskuse ehitus algab lähikuudel, Panorama City avab uksed 2014. aasta sügisel.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 18. detsembril 2012.a. ehitusloa Tallinna Kesklinna ja Lasnamäe piirile rajatava Panorama City kaubandus- ja meelelahutuskeskuse ehitamiseks. Keskuse arendaja E.L.L. Kinnisvara plaanib lauluväljaku lähistele rajatava keskuse ehitusega alustada 2013. aasta esimeses kvartalis, hetkel valmistatakse ette ehitushankeid ning sõlmitakse vajalikke lepinguid. Panorama City keskuse avamine toimub 2014. aasta sügisel.

Panorama City kaubanduskeskuse kogupindala on ligi 90 000 m², sellest üüritav pind moodustab ca 57 000 m². Uues keskuses avatakse üle 200 erineva kaupluse, parkimiskohti on planeeritud üle 1800.

Ligi 220 000 inimese elu- ja liikumispiirkonna vahetusse lähedusse jääva Eesti ühe suurima kaubanduskeskuse arendust rahastab E.L.L. Kinnisvara omavahenditest ja pangalaenuga. Projekti orienteeruv maksumus on 100 miljonit eurot. Keskuse arendaja näeb esmase sihtkliendina Kesklinna, Kadrioru, Lasnamäe, Pirita, Merivälja, Viimsi ja teiste lähipiirkondade elanikke.

Panorama City ankurüürnikuks on Rimi ligi 7300 m² suuruse hüpermarketiga. Teiseks võtmepartneriks on Leedu päritolu Baltimaade juhtiv moekaupade müüja Apranga Grupp, kes avab keskuses kokku 14 rahvusvaheliselt tuntud kaubamärke esindavat kauplust kogupinnaga ca 5800 m². „Mõlema ettevõtte näol on tegemist meie pikaajaliste partneritega ja meid seob koostöö erinevates riikides. Positiivne koostöökogemus on loonud usaldusliku suhte, mis loob hea baasi ka edaspidisteks ühisteks projektideks,“ sõnas E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees Aldo Dapon.

Panorama City keskus pakub külastajaile uusi ning ka juba tuttavaid kaubamärke. Siia koondatakse brändid nagu ZARA, Zara Home, Massimo Dutti, Marella, Strellson, Bershka, Stradivarius, Pull&Bear, Mango, Mexx, s.Oliver, Promod, Pierre Cardin, Monton, Mosaic, Ivo Nikkolo, Baltman, Sportland, Rademar, I.L.U., ALDO, ABC King, Este ja paljud teised. ”Keskus toob esmakordselt Eestisse ka mitu rahvusvaheliselt tuntud kaubamärki, mida me hetkel enne lepingute lõplikku sõlmimist veel ei avalikusta,” mainis Dapon. Lisaks laiale kaupluste valikule avatakse keskuses ka ainulaadne meelelahutuskeskus kogu perele. Meelelahutuskeskuses leiavad oma koha uudse kontseptsiooniga kino, mänguala, kus saab tegevust olema lastele erinevas vanuses ning suur valik erinevate rahvuste kööke esindavaid toitlustusasutusi.

Keskuse omanik E.L.L. Kinnisvara on Balti riikide üks juhtivaid kinnisvaraarendusettevõtteid. E.L.L. Kinnisvara arendab, haldab ja opereerib erinevaid kaubanduskeskuseid, hotelle, äri- ja büroohooneid ning lao- ja tootmishooneid. Lisaks Eestile on firmal ka Läti ja Leedu kaubandussektoris tugev positsioon. E.L.L. Kinnisvara omab osalusi viies Balti riikide juhtivas kaubanduskeskuses. Tallinnas kuulub E.L.L. Kinnisvarale osalus Viru Keskuses, Riias on E.L.L. Kinnisvara omandis Spice ja Spice Home kaubanduskeskused ning Leedus kuulub investeerimisportfelli Panorama kaubanduskeskus Vilniuses ning Saules Miestas kaubanduskeskus Siauliais.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Üüriäri KKK: Kas otsida väljaüürimiseks korterit ise või lasta otsida maakleril?

20.12.2012 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri otsimise suurem töö tuleb investoril paratamatult ise ära teha.

See tähendab, et investeerimiseks sobilik vara tuleb portaale läbi kammides leida ise. Maakleritele või teistele abimeestele liialt lootmajäämine enamasti edu ei taga.

Tavapäraselt ei ole kinnisvaraostjad valmis maaklerile maksma selle eest, et maakler talle sobilikud pakkumised välja otsiks ja seetõttu on maaklerid passiivsed.

Siiski ei ole mõtet maakleritele radikaalset “ei-d” öelda. Neile tasub sobilike üürikorterite kriteeriumid kirja panna ja neid näiteks meilitsi aeg-ajalt meelde tuletada.

Meili saatmine ei maksa investorile suurt midagi. Kui aga maakleril on juhuslikult sobilik pakkumine, siis seda kõrvale jätma ei peaks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kesklinna tootmismaadele kavandatakse elu- ja ärihooneid

19.12.2012 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis võimaldab ehitada Pärnu maantee ja Järvevana tee vahelisele endiste tööstusettevõtete alale elu- ja ärihooned.

Detailplaneeringuga luuakse võimalus rajada 13,32 ha suurusele maa-alale kokku 20 hoonet, neist kõrgeim kuni 16-korruseline elu- ja ärihoone. Ühtlasi näeb detailplaneering ette olemasolevate ärihoonete rekonstrueerimise ja laiendamise või olevas mahus säilitamise.

Planeeringualal asunud tootmishooned on nüüdseks kas lammutatud või büroodeks kohandatud – kvartalis asuvad näiteks Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olevad hooned, Honda keskus, Isku mööblikauplus jne. Eri aegadel ja eri tüüpi hoonetega hoonestatud alal ei ole väljakujunenud tervikmiljööd.

Arvestades piirkonna linnaehituslikke eeldusi – hästi korraldatud ühistransport ja hea side linna teiste piirkondadega, tehnovõrkude olemasolu, sotsiaalsfääri objektide lähedus ja kaubandus-teenindusettevõtete paljusus – on planeeritud ala lähiala hakanud kujunema linna keskusega sarnaseks piirkonnaks, kus hoonete esimestel korrustel on kauplused või teenindusasutused ja kõrgematel korrustel elu- või bürooruumid. Planeeringus kavandatu elluviimise järel kujuneb alast polüfunktsionaalne ja linnaruumiliselt põnev asum, kus on meeldiv ja mugav töötada ning hea elada.

13,32 ha suurusele planeeringualale on kavandatud kuni 348 korterit. Parklad on ette nähtud kompaktsetena hoonete alla, kahele või kolmele maa-alusele korrusele. Detailplaneeringu koostas OÜ Arhitektuuribüroo Ignar Fjuk.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Skanska EMV AS. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 30. detsembri 2008 korraldusega ning võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 9. märtsi 2011 korraldusega.

11. aprillist kuni 10. maini 2011 oli detailplaneering avalikul väljapanekul, mille kestel ei laekunud detailplaneeringu lahenduse kohta ühtegi kirjalikku pöördumist. Detailplaneeringule andis 25. augustil 2011 planeerimisseadusest tuleneva heakskiidu ka Harju maavanem.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Elamispindade pakkumisi on aastaga jäänud 10% vähemaks

19.12.2012 Tõnu Toompark

Eesti elamnispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on viimastel kuudel näidanud suundumust languse poole. Aastataguse ajaga võrreldes on indeks nüüd juba isegi 3% allpool. Ja seda isegi vaatamata asjaolule, et Tallinnas-Tartus on pakkumishinnad selgelt tõusmas.

Pakkumishindade languse kõrval on languses ka pakkumiste arv. Üheks pakkumiste arvu vähenemise põhjuseks on kindlasti üliaktiivne kinnisvaraturg. Elamispindade tehinguid on kogu 2012. aasta jooksul tehtud jõuliselt palju ning ka viimased kuud ei ole turuaktiivsuse vähenemist näidanud.

Nii on täna portaalis KV.EE 18 328 elamispindade pakkumist aastataguse 20 333 pakkumise vastu. See teeb aastaseks pakkumiste arvu vähenemiseks 10%.

Suur tehingute arv aktiivsel turul on tegur, mis lühendab pakkumiste portaalis püsimise aega. Osad kinnisvaramüüjad võivad teha koguni otsuse panna müügipakkumine ainult ühte portaali.

Osalt on pakkumiste vähenemise põhjuseks ka talvine aeg, mis aastast-aastasse on olnud periood, kus pakkumisi vähemaks jääb. Inimesed soovivad härdal jõuluajal tegeleda pigem mandariinide ja kingituste jahtimisega. Kinnisvara müümine ja ostmine jäetakse uude aastasse.

Uuelt aastalt võiks järjekindlalt oodata KV.EE indeksi tõususuunda pöördumist. Olen seda prognoosi juba aastaid teinud, kuid indeks on endiselt püsinud visalt 60 punkti lähedal.

Suuremate tõmbekeskuste ek Tallinna ja Tartu kinnisvaraturud on juba kolm aastat liikunud nii hindade kui turuaktiivsuse osas tõususuunas. Nüüd võiks ükskord juba muu Eesti ka nende trendidega kaasa tulla.

Pakkumiste arvu osas on raskem prognoose teha. Hetkel on raske ette näha olulisi tegureid, mis peaksid pakkumiste arvu oluliselt ühes või teises suunas liigutama.

Kinnisvaratehingute osas ootaks endiselt aktiivset kinnisvaraturgu. Küll ei maksa liialt oodata endises tempos jätkuvat tehingute arvu kasvu. Kui 2013. aastal saab elamispindade tehinguid olema käesoleva aastaga võrdväärselt, siis on hea seegi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Lõppes Pirita rannaala ideekonkurss

19.12.2012 Tõnu Toompark

Reedel, 21. detsembril selgub Pirita rannaala maastikukujunduse ja teeninduspaviljonide arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldatud ideekonkursi võitja.

Konkursi korraldas Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostöös Pirita Linnaosa Valitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liiduga. Võistlustingimuste koostamisel tehti koostööd kohalikke vabaühendusi koondava Pirita Seltside Koostöökojaga, kelle esindaja on eksperdiks ka tööde hindamisel.

Võistlus lõpeb võidutööde autorite piduliku väljakuulutamisega 21. detsembril kell 11.00 Pirita Vabaajakeskuses (Merivälja tee 3), siis on huvilistele vaatamiseks väljas kõik esitatud 11 võistlustööd. Töödega saab hiljem tutvuda ka Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehel.

Pirita ranna ja rannaga vahetult külgneva metsaala arendamise peamine eesmärk on parandada puhkeala kvaliteeti ja ranna teenindust terviklike ja kaasaegsete puhke- ja teenindusvõimaluste loomise kaudu, mis vastaks ranna kasutajate arvule, tugevdades samal ajal ka ranna identiteeti, et Pirita rannast kujuneks Tallinna esindusrand.

Võistlusele oodati ettepanekuid, mis suurendaksid Pirita ranna puhkeala aastaringset kasutust, pakuksid välja lahendusi rannaala kasutuse mitmekesistamiseks koos promenaadi, täiendavate jalgteede, platside, haljastuse, tänavamööbli, tervisespordirajatiste ja rannapaviljonide püstitamisega.

Võistlustöö alusel koostatakse ranna ja rannaala kujunduse projekt.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

1/3 Raid & Ko maakleritest on kutselised maaklerid

19.12.2012 Andree Raid

Käesoleva aasta novembris toimus kinnisvaramaaklerite kutseeksam, mille käigus sai muuhulgas kutselise maakleri väärika tiitli kolm Raid & Ko OÜ maaklerit – Vaike Protten, Silver Sellik ja Margus Kuusk. Selle tulemusena on nüüdseks kolmandik Raid & Ko kaubamärgi all töötavatest maakleritest kutselised maaklerid.

“Vahendusteenuste tellijate nõuded maakleritele on järjest kasvamas,” kommenteeris Raid & Ko OÜ juhatuse liige Andree Raid. “Ainult järjepidev koolitus, mida kroonib kutselise maakleri staatus, on see, mis tagab stabiilse ja kvaliteetse maakleriteenuse.”

Kutseeksami läbimise eelduseks on töökogemus, lisaks on rangelt soovitav läbida erinevad koolitused, mis katavad kogu maakleri töö spektri.

Äsja kutselise maakleri tiitli saanud Silver Sellik selgitas kutse taotlemise tagamaid: “Tahan oma klientidele näidata, et olen maakleritööle pühendunud ning vajalike oskuste-teadmiste omandamise nimel kõvasti vaeva näinud. Praktika näitab, et mitte igaüks ei suuda kinnisvaramaakleri kutseeksamit läbida.”

Eestis on hetkel 149 kutselist kinnisvaramaaklerit, kellest novembrikuise eksami läbisid edukalt 41 maaklerit. Kinnisvaramaakleri kutse ei anna maaklerile eriõigusi. Eelkõige kinnitab kutselise maakleri tiitel maakleri tööle pühendumust ja koolituste-eksami läbimist.

“Täna oleme arendamas ettevõttesiseseis koolitusi ja arenguprogramme, et mõne aasta pärast oleksid juba 2/3 Raid & Ko maakleritest kutselised maaklerid,” avab Andree Raid tulevikusuundumusi.

Kinnisvaramaakleritel on võimalik vabatahtlikkuse alusel omandada kinnisvaramaakleri kutse. Kutse saamiseks tuleb läbida kutseeksam. Kutseeksami eeldus on vähemalt keskharidus ja kaheaastane töökogemus.

Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo on asutatud 21. märts 1997 maaklerteenuse ja õigusabi pakkumiseks Tallinnas ja Harjumaal. Oleme omandanud usaldusväärse ja professionaalse firma maine. Meie sooviks on pakkuda kvaliteetseid teenuseid ja olla hea koostööpartner.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Haapsalu hoolekandeasutuse hoone pidas sarikapidu

19.12.2012 Tõnu Toompark

Täna peeti Haapsalu hoolekandeasutuse hoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Ligi tuhande rutumeetri suuruses hoones saavad omale nõuetekohased ruumid lasteaiarühm, tegevus- ja toimetulekukeskus, teraapiakeskus, kriisikeskus ja administratsioon. Samuti tuleb hoonesse köök ja söögituba ning mitmed abiruumid.

Riigi Kinnisvara AS-i juhtimisel rajatava hoone on projekteerinud Arhitektuuribüroo FP OÜ ja valmis ehitab AS Remet. Ehitustööd lõppevad järgmise aasta aprillis ning lähevad maksma koos käibemaksuga 1,45 miljonit eurot.

Erivajadustega laste hoolekande- ja tegevuskeskus rajatakse 2011. aasta veebruaris tules hävinud Haapsalu väikelastekodu asemele. Hoone rajamise kulud kaetakse ERGO Kindlustuse AS-i kahjuhüvitusest ja riigieelarvest.

Siseministeerium on volitanud Riigi Kinnisvara AS-i esindama ministeeriumi kõigis lepingulistes toimingutes Haapsalu hoolekandeasutuse hoone ehitamiseks vajalike riigihangete korraldamisel ja ellu viimisel.

Parima töökultuuriga ehitusfirma tiitli võitis NCC Ehitus AS

18.12.2012 Tõnu Toompark

Parima heakorraga ehitusplatsi väljaselgitamiseks moodustatud komisjon kuulutas 2012. aastal läbiviidud kontrollreidide tulemuste põhjal võitjaks NCC Ehitus AS Technopolis Ülemiste büroohoone ehituse.

2012. aastal hinnati ehitusobjekte 16 korral, kontrolliti 49 ehitusobjekti heakorda, kus tegutsesid 25 erinevat ehitusfirmat. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusfirma. NCC Ehitus AS Technopolis Ülemiste büroohoone ehitusplats osutus parimaks neljal reidil. Ehitusobjekti territoorium oli ümbritsetud piiretega, objektile oli paigaldatud vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Korrektselt olid ladustatud nii ehitusmaterjalid kui olmepraht, hoiti korras ja puhastati objekti juurdepääsuteed. Kõrghaljastus oli kaitstud nõuetekohaselt.

„Heakorrastatud ehitusplats on märk kõrgest töökultuurist, mis on eelduseks ka ehitustööde kvaliteedile,“ ütles Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. „Oluline on ka see, et korrastatud ehitusplats hoiab ümbritsevad tänavad tolmust ja parhist puhtana tagades linnakodanikele normaalse elukeskkonna.“

Alates 2005. aastast on tunnistatud parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirmadeks: AS Merko Ehitus (2005), AS Skanska EMV (2006), AS Merko Ehitus (2008), OÜ Tarrest Ehitus (2009), OÜ Fund Ehitus (2010), OÜ Astlanda Ehitus (2011).

Statistika: tööturu näitajad toetavad kinnisvaraturu arenguid

18.12.2012 Tõnu Toompark

2012 III kvartalis olid tööturu arengud positiivsed. Kvartaliga suurenes tööga hõivatute hulk 10 100 inimese võrra. Töötute hulk aga vähenes 3 100 inimese võrra.

Tänane tööga hõivatute hulk on vaatamata kõrgele 9,7-protsendilisele tööpuudusele tasemel, mida saame võrrelda majandusbuumi ajaga.

Töökoha olemasolu on tegur, mis tagab kindlustunde ja seeläbi annab võimaluse kinnisvaraturul tegude tegemiseks.

Inimeste kindlustunnet peegeldab kõrge kinnisvaratehingute arv. Iseasi, kui ratsionaalne tänases maailmamajanduse keskkonnas see optimism on.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

KV.EE: Vahe pakkumis- ja tehinguhindade vahel on hakanud suurenema

16.12.2012 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumise ja nõudluse üheks heaks võrdluseks on portaalis KV.EE olevad korterite pakkumishinnad ja reaalsed tehinguhinnad maa-ameti andmetel. Kinnisvarabuumi algusaastatel olid vahed pakkumishindade ja tehinguhindade vahel kolossaalsed ulatudes Tallinnas isegi 60 protsendini tehinguhinnast.

Kindlasti oli kinnisvarabuumi algusaastatel 2004.-2005. aastal portaalides kõikidele nähtavalolev pakkumishind üks paljudest koostöös toimivatest väikestest emotsioonitekitavatest teguritest, mis lõi illusiooni kinnisvara väärtuse kasvust ja andis kinnisvaramüüjatele põhjenduse järgmiste pakkumiste veelgi kallimalt turule toomiseks.

2007. aastal hakkas kinnisvaratehingute arv langema

Tehingute arvu langus sundis kinnisvaramüüjaid unistustest maapeale langema. Teisisõnu pidid hinnad allapoole tulema. Esmalt väljendus see tõsiasjas, et kinnisvaramüüjad lõpetasid hindade iganädalase ülespoole kruvimise.

Pakkumishindade tipp oli portaali KV.EE andmetel 2007. a. suvel. Aasta hiljem ehk 2008. a. suveks olid Tallinna pakkumishinnad langenud juba 12%, tehinguhinnad aga 16-20%.

Tehingute arvu langusele järgnes hinnalangus

Kinnisvaraostjad ei saanud 2007. aastal veel aru, et turg on lõputult jätkuvana lubatud kasvust langusesse pöördumas. Seetõttu krabasid ostjad pakutavat kaupa veel suhteliselt aktiivselt, sest paariprotsendilised allahindlused või jutud korteriostuga kaasalubatud sõiduautodest kõlasid senise tõusu foonil märkimisväärsete soodustustena.

2008. aastal hakkasid ka elamispindade ostjad aduma, et turu tõusu vaiksest liust on saanud rekordeidlööv sööstlaskumine. Kinnisvaraomanikud ja -arendajad aga jäid hõljuma unistustesse kunagi kusagilt kuuldud ulmelistest hindadest.

Nende meenutuste saatel hoidsid müüjad vanadest headest hindadest kümne küünega kinni. Mõnel poole oli kiindumus ülikõrgesse hinda tingitud lootusest, et turu hinnatase taastub kohe-kohe peale hetkelist langust.

Mõnikord oli vanadesse kõrgetesse hindadesse takerdumise oluliseks teguriks kallis ostuhind või sootuks pangalt võetud suur laen.

Turu põhi oli 2009. aastal

2009. aastal ületas pakkumis- ja tehinguhindade vahe korra taas tehinguhinnast 50% piiri. See oli aeg, kus tehingute arv oli enam kui tagasihoidlik ja elamispindade hinnad nägid põhjasid.

Need, kes ostsid kinnisvara 2009. aastal tegid tõenäoliselt ennastületavalt riskantse sammu, kuid neil inimestel on olnud põhjust hiljem šampusepudeleid avada. Tegemist oli ajaga, mil KV.EE pakkumishinnad olid languses ega näidanud veel tõusumärke. Tehinguhinnad andsid siiski märku, et nende kukkumise peatumine ei ole võimatu.

Põhjast algas uus elu

Edaspidi on elamispindade hinnad läinud Tallinnas-Harjumaal jõudsalt ülespoole. Tõsi – paljudes Tallinnast-Tartust kaugemal asuvatest punktides on hinnatasemed veel 2012. aasta lõpuski endiselt selget liikumissuunda otsimas.

KV.EE indeks ehk kogu Eestit puudutav pakkumishindade indikaator ei ole viimase kolme aasta jooksul tõusumärki näidanud. Siiski on Tallinna hinnatase on käitunud teisiti. Tallinna pakkumishinnad on 2010. aasta suvisest põhjast 2012. a. novembriks tõusnud 13%

Tallinna korterite tehinguhinnad on 2009. a. III kvartali põhjaga 2012. a. IV kvartaliks esialgsete andmete põhjal tõusnud aga koguni 44%.

Täna paistab vägisi, et pakkumishindade ja tehinguhindade vahe on kasvamas. Hetkel on selgusetu, kas tegemist on taas mõne suurema trendi pöördumisega? Või on tegemist vaid ajutise võnkega, mille põhjuseks on kallinenud ehitushinnad ja seetõttu järjest kallimalt turule tulevad uued arendusprojektid.

Lisamärkusena. Tehinguhindu pakkumishindadega võrreldes peab muidugi hoomama, et pakkumiste ja teihingute struktuurid ei ühti – tehinguid tehakse ühesuguse kaubaga, pakkumisest on teistsugune kaup.

Mõningat informatsiooni pakkumis- ja tehinguhindade vahe meile siiski annab. Nii võime julgelt väita, et valdav enamus pakkumisi on portaalides esmaselt üleval hinnaga, mis ületab nende turuväärtust 15-20%.

Tallinna ja Tallinna kesklinna korterite pakkumishinna ja tehinguhinna suhe protsentides