Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
 

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused

07.01.2013

Kinnisvarakooli uue aasta kinnisvarakoolitused on nüüd paika saanud.

Meil on hea meel, et koolituskalendris on mitmeid uusi koolitusi, mis keskenduvad juriidilistele küsimustele. Sageli on just juriidika see valdkond, kus maaklerid ja kinnisvaraspetsialistid kõige rohkem enesetäiendust vajavad.

Ära ei ole me unustanud ka vanu-häid koolitusi Kinnisvara ABC, Üürikoolitus ja Hindamise ABC, mis on alati olnud huvilisi tõmbavad magnetid.

04.02.-13.02.2013 Kinnisvara ABC – 16 tundi, 199€*

Kinnisvara ABC annab hea sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi, muuhulgas ka juriidikat.

Kinnisvara ABC lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula/Maila Moor, Jüri Preobraženski. Loe edasi…

18.02.2013 Kinnisvara müügikoolitus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvara müügikoolitus aitab koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest. Samuti ka praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli Salk/Joonas Saks, Maria Kopso. Loe edasi…

20.02.2013 Üürikoolitus – 6 tundi, 88 €*

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist. Praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku        tausta, tasuvust ja riske.

Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

21.02.2013 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse lektor: Tõnu Toompark. Loe edasi…

25.02.2013 Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel. Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.

Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas. Loe edasi…

27.02.2013 Hindamise ABC – 8 tundi, 119 €*

Hindamise ABC koolitus annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC koolituse lektorid: Martin Kõiv ja Kristjan Gross. Loe edasi…

28.02.2013 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline kinnisvara fotokoolitus annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvara fotokoolituse lektor: Hasso Hirvesoo. Loe edasi…

04.03.2013 Kinnisvaratehingute õiguslikud alused – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus „Kinnisvaraõigus“ käsitleb eelkõige perekonnaseadust, pärimisseadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust ja võlaõigusseadust. See on seaduste komplekt, mis on kohustuslik teada igal maakleril või kinnisvaraspetsialistil.

Koolituse „Kinnisvaratehingute õiguslikud alused“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

05.03.2013 Äriplaani koostamine – 8 tundi, 119 €* – UUS!!!

Koolitus „Äriplaani koostamine“ annab praktilised nõuanded äriplaani koostamiseks, mis tulevad otse elust. Samuti aitab koolitus leida toetusvahendeid äriplaanide elluviimiseks.

Koolituse „Äriplaani koostamine“ lektor: Raido Raudnagel. Loe edasi…

06.03.2013 Lepinguõigus kinnisvaraäris – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus “Lepinguõigus” vaatleb kinnisvaralepinguid A-st O-ni. Käsitlusele tulevad lepingute sõlmimise, lepingute vormi, kohustuste täitmise, õiguskaitsevahendite küsimused.

Koolituse „Lepinguõigus kinnisvaraäris“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

13.03.2013 Korteriühistu ja korteriomand – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus “Korteriühistu ja korteriomand” aitab avada korteriühistu ja -omandiga seonduvad õigused, kohustused, mured ja rõõmud, mis on olulised kinnisvara omaniku, ostja, müüja või maakleri seisukohalt. Koolitus annab infot, mis on hädavajalik kõikide maaklerite jaoks.

Koolituse „Korteriühistu ja korteriomand“ lektor on Evi Hindpere. Loe edasi…

14.03.2013 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – 4 tundi, 69 €* – UUS!!!

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ annab praktilise elamispindade turuülevaate ja nõuanded, kuidas kinnisvaramaakler, spetsialist, -arendaja või kinnisvaraettevõtte juht võiks ise turgu prognoosida.

Koolituse/seminari „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ lektor on Tõnu Toompark. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolitus – 28 tundi, 329 €*

Kinnisvara täiendkoolitus annab Sulle laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov. Loe edasi…

Eelinfo: 03.2013 Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul – 12 tundi, 180 €*

Kinnisvara täiendkoolituse juriidiline moodul võimaldab osaleda vaid juriidiliste teemade loengutel. Koolitus raames tuleb juttu võlaõigusseadusest, asjaõigusseadusest, tsiviilseadustiku üldosast, maksustamisest, perekonna- ja pärimisõigusest jpm.

Kinnisvara täiendkoolituse juriidikamooduli lektor on, Evi Hindpere. Loe edasi…

Kogu aeg: Regulaarsed kinnisvaraturu ülevaated

Regulaarselt jaanuaris, aprillis ja septembris koostatavad kinnisvaraturu ülevaated annavad detailse seisu Eesti elamispindade turu arengusuundadest ja valupunktidest. Ülevaadete esitlused toimuvad tellija juures temaga kokkulepitud ajal.

Kinnisvaraturu ülevaateid koostab ja esitleb: Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad ilma käibemaksuta!

Täiendav info ja registreerimine

Koolitustele on võimalik registreeruda Kinnisvarakooli kodulehelt või kontakteerudes allolevatel numbritel-meiliaadressidel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Mustamäe ja Õismäe muutuvad üha enam nõutud kohtadeks

04.01.2013

Uus MaaNii Mustamäel kui ka Haabersti linnaosal on potentsiaali muutuda atraktiivseks elupaigaks neile, kes hindavad linnalist elukeskkonda, puhast õhku, sportimisvõimalusi, rohealasid, häid ühendusteid ja omapärast miljööd. Õismäe ja Mustamäe plussidest võib välja tuua selle, et sealsete korteriühistute tegevus on aktiivne, paljude majade fassaadid vahetatud, linnaosadesse on tekkinud kahte tüüpi kaubanduskeskusi: läbisõitjatele suurte magistraalide äärde ning suure elanike arvuga siserajoonidesse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Viimaste näol on tegemist nii lokaalsete ostukeskuste kui ka vaba aja keskustega, milles paiknevad keeglisaalid, internetikohvikud jne.

Kui võrrelda linnaosade tüüpkortereid (korterid, mis asuvad 1960ndatel ehitatud 4-5-korruselistes elamutes, kus on valdavaks väikesed 1-2 toalised korterid), siis Õismäel on tüüpkorterid avarama planeeringuga, tihti läbi maja ja mitme rõduga, Mustamäe tüüpkorterite probleemiks on väikesed köögid.

Hetkel on Mustamäel ning Haabersti piirkonnas müügis kokku ca 950 korterit. Mustamäe kõige kallima korteri ruutmeetri hind on 2000 €/m², odavaima korteri saab kätte 413 €/m². Mustamäel on sellel aastal kuni oktoobri lõpuni toimunud 997 tehingut ja möödunud aastal tehti 785 tehingut. Kui vaadata rahalises suuruses, siis selle aasta kümne kuuga toimunud tehingute kogusumma on 7,45 miljonit eurot. Suurim tehing 2012. aastal oli 119 900 eurot maksnud Kadaka teel asunud korteri müük, soodsaim tehing hinnaga 4500 eurot toimus A.H.Tammsaarel asuva eluruumiga.

Haabersti piirkonnas on selle aasta esimese kümne kuuga tehtud 529 tehingut, millest 450 moodustasid korteriomandid, 30 hoonestatud elamumaa, 1 hoonestatud ärimaa, 36 hoonestamata elamumaad ning 12 muu sihtotstarbega hoonestamata maad. Sealne tehingute hulk on tõusnud 32% võrreldes eelmise aastaga. Keskmine ruutmeetri hind on tõusnud 6%, eelmisel aastal oli see 857 eurot, sel aastal 908 eurot. Tänasel päeval on kõige kallim korter müügis hinnaga 2300 €/m², soodsaima korteri ruutmeetrihind on 1056 €. Samuti on Haabersti piirkonnas võimalik valida 41 majaosa vahel, millest kalleima ruutmeetrihind on 1234 eurot ja soodsaimal 542 €/m². Samuti on pakkuda 105 maja, kusjuures kõrgeim ruutmeetrihind on 1833 eurot ja soodsaim 784 €/m².

Asumite lõikes on kõige rohkem tehinguid tehtud käesoleva aasta esimese kümne kuuga:

  • Väike-Õismäe: 238 tehingut, keskmine hind 819 €/m²
  • Pikaliiva: 57 tehingut, keskmine hind 1278 €/m²
  • Astangu: 53 tehingut, keskmine hind 900 €/m²
  • Tiskre: 35 tehingut, keskmine hind 1120 €/m²
  • Õismäe: 28 tehingut, keskmine hind 1695 €/m².

Väike-Õismäe põhiline konkurent ongi Mustamäe (850-900 €/m²), ruutmeetrihindadega konkureerib ka Lasnamäe, mille keskmine ruutmeetrihind on 700-800 eurot.Mustamäe üüriturg on elav, keskmine üürikorteri hind on 190-270 eurot. Nõutuim üürikorter on 2-toaline ning maksab 250 eurot. Üürnikud leitakse 1-2 päevaga. Kõige tavalisemad kliendid on noored pered ja tudengid.

Magalapiirkondade elanikke saab jagada kolme kategooriasse:

  • säilitajad: eakamad ja madalama sissetulekuga inimesed, kellele meeldib olemasolev elukeskkond. Korter on soetatud erastamise teel;
  • mõõdukad: neile on olulised väiksemad eluasemekulud;
  • radikaalid: nooremad inimesed, korter ostetud panga abiga, korteril hüpoteek. Ei soovi investeerida olemasoleva elamise parendustesse, pigem on valmis lammutama ja ehitama uut. Säilitajatel ja mõõdukatel laenu tavaliselt ei ole, radikaalid on kriitilisem elanikkond, kes omavad juba laenusid ning nende sissetulekud ja töökohad on veel ebastabiilsed.

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et Mustamäe „parim enne“ 50 aastat on läbi saamas, majad on vananemas ning parkimiskohtadest on aina enam puudus. Võib siiski arvata, et Mustamäe maju renoveeritakse edasi ja see jääb populaarseks elamupiirkonnaks veel mitmekümneks aastaks. Samuti võib Mustamäe olemasolevate majade areng viia samasse suunda, kus on Kalamaja: majade eluiga prognoositi küll väiksem, kui see on tänaseks päevaks on, ning ei saa välistada, et kivilinnast võib kujuneda üsna eksklusiivne kinnisvarapiirkond. Positiivseks jooneks on see, et kivilinnad ei ole enam puhtalt magalapiirkonnad. Näiteks Mustamäe linnaosas paikneb Tallinna suurima õppeasutuse, Tallinna Tehnikaülikooli hoonetekompleks, samuti mitmeid olulisi teadusinstituute ja tootmisasutusi ning ka mõned ümbrust mittereostavad tööstusettevõtted. Tallinna Tehnikaülikoolil ning tervishoiuasutusena Mustamäe haiglate kompleksil on eeldusi kujuneda Mustamäe linnaosa arengu võtmetegureiks.

Artikli autor:
Kristina Leer
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Väikeettevõtete vajadused büroo järele on erinevad

02.01.2013

Majandusele on olulised kiirele kasvule orienteeritud ettevõtted, millest saavad Eesti ekspordi kasvatajad, ning neid võiks palju enam tekkida. Kiire kujunemisega ettevõtted saavad sündida keskkonnas, mis toetab ja soodustab nende kasvu. Selleks võib olla nii saavutamisele orienteeritud kultuur, hea elukeskkond kui ka toimiv taristu.

2012. aastal loodi Eestis üle 15 000 uue ettevõtte, mis on märkimisväärne kasv võrreldes varasemate aastatega. Enamik neist ei kasvagi kunagi suureks ja paljude kasv toimub tagasihoidliku tempoga. Sellistel väikeettevõtetel on oma koht meie ühiskonnas täiesti olemas kas või endale ja lähedastele tööd andvate perefirmade või kohalikule turule orienteeritud ettevõtete näol. Alustavad kiire kasvuga ettevõtted on majanduse veduriteks ning ühiskond peaks looma neile madalad barjäärid ning võimaldama arendamiseks ja kasvamiseks finantsressursse.

Kinnisvaraturu jaoks peaks nii suurel hulgal uute ettevõtete loomine tähendama seda, et vajatakse üha enam uusi büroopindu. Reaalses tegevuses seda siiski märgata ei ole. Büroopindade turul käib lahing olemasolevate üüriklientide pärast ja kontoriruume otsivad eelkõige paremaid tingimusi vajavad ja aastaid ärimaailmas tegutsenud ettevõtted. Kuid siiski on ka üksikuid alustavaid firmasid, kes soovivad väljuda kodukontorist ja otsivad väikest büroopinda. Väikeettevõtte investeeringute vajadus ning stardikapital on väike, seega on nad ka hinnatundlikumad. Samas ettevõtte väiksus annab võimaluse turu muutustele reageerida kiirelt ja operatiivselt.

Alustavas ettevõttes on töötajate arv üldjuhul väike ning ruumivajadus samuti minimaalne. Eesti keskmises ettevõttes töötab ca 15 inimest, alustavas ettevõttes 2-4 töötajat. Töötajale vajaminev ruum l on tavaliselt maksimaalselt 10 m2 inimese kohta, seega on alustava ettevõtte keskmine büroovajadus 20-50 m2. Enamik kahetuhandete algul ehitatud büroohooneid on tehtud „rätsepatööna“ – konkreetse (suur)üürniku vajadusi arvestades. Seega leidub neis hoonetes pisibüroosid vähe. Kuid turul on üsna palju vanemaid B ja C klassi ärihooneid, kus leidub odavama hinnaklassiga väiksemaid büroopindasid ning kus võrreldes uuemate ärihoonetega on madalam üüritase. Selliseid ettevõtteid, kes tunnevad huvi madalama kvaliteediga büroo vastu ning kelle jaoks kontori esinduslikkus pole esmatähtis, ikka jagub.

Tegemist on firmadega, kelle kliendid kontoris ei käi, kes on üsna pretensioonitud ning hinnatundlikud. Tihti on selliste ettevõtete büroo valikul määravaks teguriks töötajate enda elukoha lähedus. Muidugi oleneb äripinna vajadus ka ettevõtte tegevusvaldkonnast – tootmisettevõtte ja tavabüroo ruumivajadust tuleb vaadata eraldi lähtuvalt nende tegevustest. Kui lao- ja tööstusettevõtted on koondunud tehnoparkides, siis ka büroo valikul saab üha olulisemaks sünergia naabruses asuvate ettevõtetega, kes sobivad kas siis tegevusalalt või pakuvad muid lisaväärtusi. Seega on ettevõtetel kasulik omada bürood ärilinnakus. Näitena saab välja tuua Tehnopolis Ülemiste, mis on Eesti esimene ja innovaatiline ärilinnak, mis just rõhubki nendele samadele koostööd soodustavatele külgedele. Teine ärilinnak, kus on osavalt seotud büroo ning tööstus- ja tootmine, on TTÜ Tehcnopolist.

Alati on hea võimalus kasutada ka büroohotellide teenust, mille tulek turule oli vaevarikas, kuid nüüdseks on nad end hästi positsioneerinud. Just alustavatele ettevõtetele, kes on lühiajaliselt kohalikul turul ning ei vaja esialgu enam kui ühte kuni kolme töökohta ning ei saa ette prognoosida oma arengupotentsiaali, ongi büroohotellid heaks lahenduseks. Teenus annab võimaluse vältida üürilepinguga kaasnevaid kohustusi: lepingu pikkus, lõpetamine, töötajate vähenemisest või suurenemisest sõltuvalt vajamineva büroo otsimine jne.

Artikli autor:
Taavi KOhler
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: 2012 III kvartalis sai kasutusloa 186 mitteeluhoonet

02.01.2013

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv näitab viimastele aastatele omaselt kõrgeid numbreid. 2012 III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 698 mitteeluhoonet kogupindalaga 318 000 m2.

Aastaga vähenes ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv 8%, kuid nende pindala kasvas 34%.

Kuigi ehituslubade ja kasutuslubade arvu vahel peaks olema mingi korrelatsioon, siis praktikas see väga välja ei paista.

2012 III kvartalis sai kasutusloa 186 mitteeluhoonet pindalaga 109 000 m2. Siin on aastane kasv mitteeluhoonete arvu puhul 13% ja pindala puhul 48%.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Ettevõtete laenuportfelli aastakasv kiirenes novembris 5,8%ni

28.12.2012

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingu kogumaht suurenes novembris 54 miljoni euro võrra. Kuu lõpus ulatus laenu- ja liisinguportfell 14,7 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud 1,9%. Käesoleva aasta kevadel hoogustus laenukasv ja see on jätkunud eeskätt ettevõtete aktiivsema laenamise tõttu. Novembri lõpuks kiirenes ettevõtetele väljastatud laenuvahendite aastakasv 5,8%ni.

Ettevõtete novembrikuist laenukäivet suurendasid üksikud suured tehingud. Selle tulemusena said ettevõtted novembris pikaajalisi laene ja liisinguid kokku 217 miljoni euro väärtuses ehk ligi viiendiku võrra rohkem kui käesoleva aasta teises pooles keskmiselt. Pikaajalistest laenuvahenditest märkimisväärne osa (27%) suundus transpordisektorisse ja nendega rahastati peamiselt üksikuid suuri tehinguid.

Uute eluasemelaenude maht oli 22% mullusest suurem. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude maht on alates käesoleva aasta maist olnud üsna stabiilne ning ulatus ka novembris 56 miljoni euroni. Mõõduka laenuaktiivsuse taustal on ka eluasemelaenude portfell taas tagasihoidlikult suurenema hakanud, ehkki aastavõrdluses püsib kasvutempo veel negatiivne.

EURIBORi alanedes jätkus ka laenuintressimäärade langus. Novembris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes viimase aastakümne madalaimale, 2,5% tasemele. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes 3,1%le.

Probleemlaenud vähenesid jätkuvalt kiires tempos. Nagu oktoobriski, kahanesid viivislaenud peamiselt lootusetuks hinnatud laenude bilansist välja arvamise tõttu. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis alanes kuu jooksul 3,8%lt 3,5%ni.

Hoiuste aastakasv püsis 9,2% tasemel. Kuu jooksul suurenesid Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused 63 miljoni euro võrra 8,5 miljardi euroni. Valdava osa hoiuste novembrikuisest kasvust andsid majapidamised.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Koduomanikud vabastatakse maamaksust ka järgmisel aastal

28.12.2012

Järgmisel aastal maamaksuvabastuse saamiseks ei pea koduomanikud enam avaldust esitama.

Maamaksuseaduse muudatustest tulenevalt ei pea maa omanik enam maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esitama. Maamaksust vabastatakse elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik linnas kuni 1500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Kui kaasomandis olev maatükk on suurem kui 1500 m², siis on maksust vabastatud ikkagi vaid kokku 1500 m² suurune osa maast.

Maamaksuvabastus määratakse riigi registrite andmete alusel maamaksuseaduses sätestatud tingimustel. Selleks kontrollitakse maamaksuseaduses sätestatud tingimustele vastavate isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel seisuga 1. jaanuar 2013.

Viljandimaal on aktiivne hoonestamata maade turg

28.12.2012

Viljandi korteriturul on ostjate käitumine aastal 2012 sarnanenud 2011. aastaga nii tehingute mahult kui ka hinnalt. Natuke on tõstnud tehingute keskmist hinda uuemates korterelamutes järelturu korterite müügitehingud, aga tüüpkorterite hinnad on jäänud samale tasemele.

Kõige enam tehakse tehinguid 2- ja 3-toaliste korteritega. Vastavalt Maa-ameti statistikale on enam tehinguid korteritega pindalaga 41 – 55 m2 (valdavalt 2-toalised ja väiksemad 3-toalised korterid). Vähem tehakse tehinguid 1-toaliste korteritega ning 4- ja enamatoaliste korteritega. Märgata on väikest nõudluse tõusu paremas seisukorras korteritele.

Eramute turul sõltuvad hinnad eelkõige asukohast, seisukorrast ja suurusest. Remonti vajavate majade hinnad Viljandi linnas jääva hinnaklassi 40 000 – 65 000 €, remonditud ja heas seisukorras majade hinnad on 65 000 – 95 000 €. Uuselamutega on Viljandi linnas ja lähipiirkonnas tehinguid tehtud hinnaga 95 000 -120 000 €.

Eelistatum suurus majadel on 120-150 m2, väga suurte (enam kui 250 m2) majade järele on nõudlus madal. Väga suurtele ja ulatuslikku remonti vajavate majade realiseerimine on keeruline, võimalik vaid väga soodsa hinna juures, sest ostjad kalkuleerivad enda jaoks välja ka remondikulu ja arvestavad edaspidiste ülalpidamiskuludega.

Elamuturg on 2012 aastal jäänud sarnasele tasemele tehingute arvu ja keskmiste hindadega võrreldes 2011 aastaga.

Suhteliselt palju on tehtud Viljandimaal tehinguid maatulundusmaadega. Eelmisel aastal oli kokku 449 tehingut, sellel aastal on juba 512 tehingut ning märgata on ka ca 5% hindade tõusu.

Kui eelmisel aastal oli suures ülekaalus põllumaade tehingute arv, siis sellel aastal on oluliselt rohkem tehtud tehinguid metsamaadega ning maatulundusmaade keskmine hektari hind on tõusnud just tänu metsamaade hinnatõusule. Samas on nõudlust haritud ja suurema massiivina asuva põllumaa järgi  ning selle eest ollakse valmis maksma ka keskmisest hinnatasemest kõrgemat hinda.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Korterimüügi blokktehingu II etapp Madridi projektis Sofias peatati

27.12.2012

23.11.2011 allkirjastasid Arco Investeeringute AS-i (100% Arco Vara AS tütarettevõtte) Bulgaaria tütarettevõte Arco Invest EOOD üleandmise ja vastuvõtuakti ettevõttega Cleves EOOD Boulevard Residence 21 korteri ja 13 parkimiskoha üleandmiseks. Lõpuleviidud tehingu summa oli 4,3 mln eurot.

Tegemist oli kaheosalise tehingu esimese etapiga. Lisaks ülalviidatud tehingule kohustus Cleves EOOD 2012. aasta lõpuks ostma veel 16 korterit ja 18 parkimiskohta hinnaga 2,8 mln eurot. Kõik eelpool nimetatud summad sisaldavad Bulgaaria 20%-list käibemaksu.

2012 detsembris teatas Cleves EOOD, et tulenevalt hetke turuolukorrast ja pangandustingimustest Bulgaarias on nad otsustanud ostuprotsessiga mitte jätkata ning vastavalt poolte kokkuleppele tasuti 20.12.2012 Arco Invest EOOD-ile 235 469 eurot. Pooltel puuduvad üksteise suhtes nõuded ja nad on avatud koostööks tulevikus.

Boulevard Residence paikneb Sofia keskuses, Madrid Boulevardil. Hoones kogupindalaga 25 000 m2 asub 87 korterit ning 164-kohaline maa-alune parkla. Lisaks paiknevad hoone esimesel kolmel korrusel kaubanduspinnad ja kaasaegsed kontoriruumid.

„Madridi“ elu- ja ärihoone arendusprojekt Sofia kesklinnas valmis juunis 2010. Hetkel jätkub äri- ja eluhoones vabade korterite müük ning rendipindade väljaüürimine. Lisainfo projekti kohta http://www.arcoinvest.bg/.

Lasnamäele kavandatakse moodsat tööstuskvartalit

27.12.2012

Tallinna linnavalitsus kehtestas Betooni tn 18 kinnistu detailplaneeringu, mis võimaldab rajada 9,23 ha suurusele maa-alale kokku kuni 14 tootmis- ja ärihoonet.

Detailplaneering võimaldab rajada alale kaks 1-korruselist tootmishoonet, kuus kuni 5-korruselist tootmishoonet ja kuus kuni 5-korruselist tootmis- või äri- ja tootmishoonet. Planeeringuala asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe tööstusrajoonis. Betooni tn 18 kinnistu omanik on Betooni Kinnisvara OÜ.

Betooni tn 18 kinnistul paiknevad autoteenindus, kunagise eksperimentaaltehase “Ehitusdetail” hooned ning mõned pooleliolevad ehitised, aktsiaseltsile Eesti Gaas kuuluv katlamaja ning Eesti Energia aktsiaseltsile kuuluv alajaam.

Planeeritud maa-ala kontaktvööndi maakasutus on monofunktsionaalne, domineerib tootmismaa ja ärimaa maakasutuse sihtotstarve. Kehtivates detailplaneeringutes kavandatud hoonestus lubab piirkonda ehitada 1- kuni 5-korruselisi hoonemahte.

Planeeritud kinnistu paikneb ühistranspordi suhtes soodsas asukohas, lähimad ühistranspordi peatused jäävad ligikaudu 150 meetri kaugusele Betooni tänava äärde. Ühistranspordi peatuste lähedus on oluline, kuna detailplaneeringu lahenduse elluviimisel lisandub piirkonda uusi töökohti.

Planeeringulahendus on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas – Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna juhtotstarbeks määratud tööstusettevõtete ala, mis on mõeldud põhiliselt tööstusettevõtetele ja ladudele ning kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi.

Planeeringulahenduse kohaselt kavatsetakse rajada linna piirimail paiknevasse perspektiivsesse äri- ja tootmispiirkonda kaasaegne äri- ja tootmiskvartal. Planeeringus on olemasolevate amortiseerunud tootmishoonete asemele kavandatud uued, kaasaegsed äri- ja tootmishooned, mis moodustavad tervikliku kvartali.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Universal Industries OÜ. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 14. oktoobri 2009 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Lasnamäe Linnaosa Valitsuses 28. oktoobrist kuni 4. novembrini 2009 ning 5. novembril 2009 toimus avalik arutelu.

Betooni tn 18 kinnistu detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 9. juuni 2010 korraldusega ning oli 29. juunist kuni 13. juulini 2010 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut.

Kuna Betooni tn 18 kinnistu omanik soovis pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut detailplaneeringu lahendust muuta – korrigeerida kruntide arvu ja suurust, hoonestusalade ulatust ja hoonete arvu, parkimislahendust ja haljaspinna osakaalu – tunnistati vastuvõtmise korraldus kehtetuks ning Tallinna Linnavalitsuse 11. jaanuari 2012 korraldusega võeti vastu muudetud planeeringulahendus, mis oli avalikul väljapanekul 27. veebruarist kuni 11. märtsini 2012. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 11. aprillil 2012.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

1Partner Kinnisvara: Uute lao- ja tootmispindade arendamine on kinni üürnike hirmude taga

27.12.2012

1Partner KinnisvaraTänane lao- ja tootmispindade turg on justkui tardumuses. Nõudlust uute pindade järele on, kuid tehinguteni jõudmist pärsib üürnike hirm tuleviku ees, analüüsib olukorda ärikinnisvaraturul 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Ettevõtted peaksid täna lao- ja tootmispindadele tormi jooksma. Kui võrdleme tänast turgu näiteks 2003. aastaga, siis on üürihinnad 10…30% madalamad. Ehitushinnad on selle ajaga võrreldes aga vähemalt 50% kõrgemal. Ometi on arendajad valmis ka täna uusi pindu arendama,” kirjeldab Aivo Hallist tänast turuolukorda.

“Tõsi – tänased üürilepingud on karmimad. Arendajad-üürileandjad soovivad täna 2003. aastaga võrreldes pikemaid üürilepinguid ja üürnikelt küsitakse erinevaid garantiisid,” lisab Hallist.

Ettevõtete kindlustunne on madal ja laienemisplaanid on paljuski pandud kalevi alla majanduskeskkonna selgemat silmapiiri ootama. Laienemisotsuste käsitlemine võtab järjest rohkem aega, eriti veel otsused, mida langetatakse piiritaga.

2003. aastaga võrreldes on lao- ja tootmispindade turuolukord üürnike seisukohast soodne. Ka majanduskeskkond on 2003. aastaga igati võrreldav.

“Nii peame tõdema, et närb lao-tootmispindade nõudlus on eelkõige psühholoogiline probleem,” leiab Aivo Hallist. “Parimad tehingud tehakse ikka turu põhjas. Nii on praegu üürnikel hea aeg soodsate kokkulepete sõlmimiseks, mida hiljaksjääjad kahetsema peavad.”

1Partner Kinnisvara ootab, et lähima aasta jooksul saavad üürnikud julgust juurde ning lao- ja tootmispindade turg aktiveerub nii ostu-müügitehingute kui üüritehingute sektoris.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Euroopa parim investeerimisvõimalus – Eesti

27.12.2012

The Telegraph ajaleht valis 2012.a. halvimad ja parimad sündmused Inglismaal ja maailma kinnisvaras toimunust ning Eesti valiti “European investment opportunity of the year” vääriliseks.

Artiklis mainitakse ka Jõelähtmel asuvat Estonian Golf & Country Club’i arendust ning golfi, mis näitab uut suunda arenduses kogu Baltimaades.

Jõelähtmel asuv Estonian Golf & Country Club on valitud kahel korral järjest maineka Golf World ajakirja poolt Euroopa TOP100 golfiväljaku hulka. Euroopas on üle 6000 golfiväljaku ning EGCC hoiab hetkel 84. kohta.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Korterite müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 20%

26.12.2012

Portaalis KV.EE pakuti novembris müüa 15 256 korterit, mis on aastatagusest 20% vähem. Kindlasti on pakkumiste vähenemise üks tegur see, et elamispindade turg on aktiivne. See tähendab, et müükipaisatud õiglaselt hinnastatud korterid on lihtsalt ära ostetud.

Lisaks peame arvestama vähenenud elamispindade uusarendusega ehk asjaoluga, et turule ei lisandu uusi kortereid. See on teine oluline tegur, mis pakkumiste arv on sedavõrd palju kahanenud.

Korterite pakkumishinnad on Eestis keskmisena aastaga 4% võrra kasvanud. Tallinna hinnatõus on seejuures 10%, Tartus 7% ja Pärnus 4%.

Enam kui pooltes ehk kaheksas maakonnakeskuses on korterite pakkumishinnad aastaga aga langenud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 11/2011 11/2012 Muutus, % 11/2011 11/2012 Muutus, %
Eesti 18 960 15 256 -20% 995,4 1 034,7 4%
Haapsalu 265 240 -9% 687,0 725,0 6%
Jõgeva 117 101 -14% 234,0 223,0 -5%
Kuressaare 162 151 -7% 780,0 869,0 11%
Kärdla 17 19 12% 538,0 438,0 -19%
Narva 157 217 38% 454,0 503,0 11%
Paide 87 76 -13% 338,0 332,0 -2%
Põlva 71 65 -8% 383,0 398,0 4%
Pärnu 1 345 1 197 -11% 991,0 1 035,0 4%
Rakvere 183 167 -9% 590,0 573,0 -3%
Rapla vald 58 56 -3% 517,0 460,0 -11%
Tallinn 9 436 7 184 -24% 1 267,1 1 394,6 10%
Tartu 2 247 1 472 -34% 1 004,7 1 074,3 7%
Valga 174 182 5% 257,0 234,0 -9%
Viljandi 321 330 3% 591,0 589,0 0%
Võru 151 166 10% 450,0 445,0 -1%

Korterite müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

1Partner Kinnisvara: Büroopindade üürihinna käärid on kuni 20%

26.12.2012

1Partner KinnisvaraTänane uute büroohoonete arendusturg on praktiliselt seismas. Uusi ehituses olevaid projekte võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Samas on uute pindade soovijaid palju. Arendajate hinnaootus on paraku paarkümmend protsenti kõrgemal, kui võimalike üürnike maksevalmidus, kommenteerib büroopindade turu kitsaskohti 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Tänane ettevõtete pinnavajadus on suur. Uusi büroopindu tuleb turule vähe ja vakantsused on väga madalad. Hinnatasemelt 10 €/m² võiks kiiresti anda üürile üle 10 000 m² kvaliteetset büroopinda,” iseloomustab Hallist olukorda.

Uute arendusprojektide hinnatasemed jäävad aga nõutavast märksa kõrgemale. Uued projektid, mis turule tulevad on pigem hinnatasemega 12-13 €/m², mis on juba 20% nõudluse viimasest hinnapiirist kõrgemal.

“On täiesti arusaadav, et arendajate kõrge hinnaootus on eelkõige kõrgete ehitushindade taga. Tundub, et turul on tekkimas seisak, mille jooksul büroopindade üürnikud peavad harjuma uue ja kõrgema hinnatasemega. Raske on uskuda, et ehitushinnad oluliselt allapoole tuleksid, et üürihind selle arvelt langeda saaks,” prognoosib Hallist turu edasiseid arenguid.

Prognoosida võib, et poole aasta kuni aasta jooksul aktsepteerivad üürnikud uue hinnataseme ja see annab võimaluse taas pisut aktiivsemalt uusi kontoripindasid turule tuua.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

1Partner Kinnisvara: Väikeettevõtted soovivad büroopinda osta

26.12.2012

1Partner KinnisvaraTallinna kinnisvaraturul on hulk väikeettevõtteid, kes sooviksid osta büroopinda, kuid nende valikuvõimalus on piiratud. Väikeste büroopindade pakkumise lisandumine elavdaks oluliselt büroopindade ostu-müügiturgu, leiab 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Väikest, see tähendab paarikümne kuni paarisaja ruutmeetri suurust büroopinda soovivad enamasti osta väikeettevõtted, kel puuduvad olulised laienemisambitsioonid,” kommenteerib Aivo Hallist nõudluse olemust.

Enamasti on ostusoovi takistuseks kinnisvaraostu finantseerimise korraldamine. Siiski on hulk näiteks pereettevõtteid, konsultatsioonifirmasid, hambaarste ja teisi kelle rahavood on tugevad ja kinnisvaraostu rahastamine probleeme ei tekita.

Need ettevõtted sooviksid ühe investeeringuna oma kasutatavat büroopinda omada. Sageli tahetakse sellised ettevõtted suruda kunagi kortermajadesse tehtud kontoripindadele. Need pinnad aga ei ole ettevõtete silmis sageli väga esinduslikud.

“Hea asukohaga esinduslikes hoonetes büroopinna vastu on selge ostuhuvi. Väiksemate pindade pakkumise lisandumine sellesse turunišši elavdaks tehingute arvu üsna hõlpsalt,” kinnitab Hallist.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Tallinna üüripakkumiste hind on aastaga tõusnud 6% võrra

26.12.2012

Korterite müügipakkumiste arv on asunud langema. Aastaga on portaalis KV.EE pakkumiste arv vähenenud 20% jõudes 15 256 pakkumiseni.

Korteripakkumiste keskmine hind on seejuures tõusnud aastaga 4% võrra. Eesti keskmine korterite pakkumishind oli 11/2012 1035 €/m2.

Tehinguhinnad jäävad pakkumishindadele alla. Eesti korteriteingute keskmine hind oli 2012. aasta novembris 805 €/m2.

Kui pakkumishindade muutus oli aastaga 4%, siis tehinguhindade kasv oli 11%.

Korterite üüripakkumisi oli 11/2012 Eestis 2784, nende keskmine pakkumishind oli 6,50 €/m2.

Korterite üüripakkumistest 1781 asub Tallinnas. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind on portaali KV.EE andmetel 7,30 €/m2. Tallinna üüripakkumiste hind on aastaga tõusnud 6% võrra.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
1 2 3 … 1,473 1,474 1,475 … 1,690 1,691 1,692