Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Uus Tallinna-Riia-Vilniuse turuülevaade

10.11.2011 Tõnu Toompark

Ilmunud on uus turuülevaade, mille koostajateks on Sorainen, Ober-Haus ja Deloitte.

Sorainen, Ober-Haus, Deloitte: kinnisvaraturu ülevaade, september 2011 on allalaaditav siit.

Ülevaade on inglise keeles.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

LVM Kinnisvara: 6 võimalust jätta tulumaks kinnisvaratehingult maksmata

09.11.2011 Tõnu Toompark

Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse. Samas on maksustatavate tehingute kõrval tänases seaduses kirjas ka 6 juhtu, kus kinnisvaratehing on maksuvaba.

Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui*:

kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Kuna elukoha võõrandamine on maksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis eluruumi omandamise viis ehk pole vahet, kas see on näiteks päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud.
kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel;
kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. Seejuures tuleb meeles pidada, et maksuvabastuse rakendamisel peavad olema täidetud kõik kolm tingimust: eluruum ja maa on ostueesõigusega erastatud ja kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit.
suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit;
ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel;
maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana.

Last but not least – Tulumaksuseaduses on sätestatud maksustatavate tululiikide mitteammendav loetelu, samas kui maksuvabade varatehingute loetelu on lõplik.

* Kui sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvaraturg ootab finantskriisi lahenemist

09.11.2011 Tõnu Toompark

Tallinna kinnisvaraturg oli oktoobris äraootaval seisukohal – keskmine korteri ruutmeetri hind langes septembriga võrreldes kolm ja tehingute arv pool protsenti, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on suve lõpus toimunud hinnatõus ja tehinguaktiivsus püsima jäänud ning ostjad on äraootaval seisukohal – kuidas avatakse kreeka pähkel ja mis saab maailma majandusest üldiselt. “Teisest küljest annavad pangad praegu palju laenuraha peale ja hoiavad seeläbi turgu aktiivsena,” ütles Vahter ja lisas, et värskelt alanes ka kuue kuu Euribor, mis teeb laenuraha veel odavamaks.

Oktoobris tehti Tallinnas kinnisvaraga 808 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 59 miljonit eurot. Mullu sama ajaga võrreldes tehti tänavu 21 protsenti enam tehinguid neljandiku võrra suurema kogumaksumuse eest.

Tallinna korteritehingute arv tõusis septembriga võrreldes kolm protsenti 541-ni, kuid keskmine ruutmeetri hind langes kolm protsenti 1082-le eurole. Võrreldes oktoobriga 2010 oli keskmine pinnaühiku maksumus tänavu üheksa protsenti kõrgem.

Kalleim korter müüdi Tallinnas oktoobris hinnaga 668 000 ja odavaim 834 euro eest.

Eluhoonetega hoonestatud kinnistuid müüdi Tallinnas oktoobris 29, mis on 9 võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eramu võõrandati 710 000 ja odavaim 1567 euro eest.

Oktoobris müüdid 12 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on kahe võrra septembrist enam. Kalleim krunt müüdi 158 000 ja odavaim 42 500 euroga.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Üürikorterite nappus tõstab üürihinda

09.11.2011 KV.EE

Võrreldes aastataguse ajaga on portaali KV.EE andmetel üürikorterite pakkumine Tallinnas linnaositi vähenenud kolmandiku kuni isegi kahe kolmandiku võrra.

Kui aasta tagasi oktoobris oli portaalis KV.EE pakkumisel 3046 Tallinna ürikorterit, siis käesoleva aasta oktoobris oli pakkuda vaid 1726 korterit. See teeb üüripakkumiste ülelinnaliseks vähenemiseks 43%.

Positiivne on siiski see, et üürikorterite pakkumiste arv tegi peale pikka langust septembris väikese tõusu, mis ehk pisutki leevendab üürikorterite põuda.

Üüripakkumiste vähenemine on tõstnud üürihindu. Hinnangusliselt on pakkumise nappuse tõttu üürihinnad käesoleval aastal tõusnud isegi kuni 25%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	10/2010	10/2011	Muutus, %
Haabersti	196	128	-35%
Kesklinn	914	651	-29%
Kristiine	278	104	-63%
Lasnamäe	481	265	-45%
Mustamäe	277	149	-46%
Nõmme	163	54	-67%
Pirita	118	70	-41%
Põhja-Tallinn	456	191	-58%
Vanalinn	104	89	-14%
Tallinn	3 046	1 726	-43%
Viimsi		25	NA

Tartu	1 084	615	-43%
Pärnu	262	265	1%
Narva		30	N

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: eluasemelaenude turgu pärsib nõrk nõudlus

08.11.2011 Tõnu Toompark

Uusi eluasemelaenu võtjaid rõõmustab jätkuvalt soodsana püsiv intressimäär. Eluasemelaenude intressimäär ei ole end lasknud segada ka vahepealsest euribori tõusust, intressimäära tõusu on kompenseerinud langev riskimarginaal.

Soodne intressimäär on 2011. a. III kvartalis lõpuks aidanud ülespoole suunata ka uute laenude väljastamist. Uusi eluasemelaenusid väljastati 2011. a. III kvartalis 144 miljoni euro väärtuses ehk 27% aastatagusest rohkem. Tegemist on esimese tõsiseltvõetava tõusuga laenukäibes.

Tänane turg näitab, et pankadel on valmidust laene väljastada enam kui kõll. Laenunumbrite senise tagasihoidlikkuse taga on pigem napp laenunõudlus, mida pärsivad mittetõusvad reaalpalgad ja suur tööpuudus.

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kahe nädala pärast algab Kinnisvara ABC koolitus

07.11.2011 Tõnu Toompark

Kahe nädala pärast ehk 21/11/2011 algab järjekordne Kinnisvara ABC koolitus. Kursus Kinnisvara ABC avab kinnisvaraturu aluspõhimõtted ja aitab kinnistada seniseid teadmisi.

Koolitus Kinnisvara ABC on suunatud eelkõige maakleritele, kes soovivad süsteemset ülevaadet kinnisvaraturu funktsioneerimisest. Kindlasti on läbi aegade koolitusel osalenud ka palju eraisikuid, kel on lähitulevikus olnud plaan kinnisvara osta, müüa või välja üürida.

Just viimasel teemale ehk üüriteemale on pühendatud jätkukursus Kinnisvara ABC üürikoolitus, kus lahkame põhjalikumalt elamispinna väljaüürimisega seonduvat juriidilise ja majandusliku poole pealt.

Kõik Kinnisvara ABC koolituse lektorid Evi Hindpere, Tõnu Toompark, Andree Raid on pikaajalise kogemusega oma ala spetsialistid.

Lähem info ja registreerumine

Andree Raid

Raid & Ko OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Korterite üürihinna tõus suurendab üüritootlust

07.11.2011 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindade liikumist kajastav KV.EE Indeks sõuab horisontaalses suunas ega taha kerkida ega langeda. Indeksi tänane väärtus on 61,6 punkti, mis aastataguse ajaga võrreldes on napp 0,2% kõrgemal.

Paigalseisvad korterite tehinguhinnad kiiresti tõusvate üürihindade tingimustes suurendavad elamispindade üüritootlust. Korterihindade tippajal moodustas üüritootlus ehk aastane üüritulu ligikaudu 2% korteri maksumusest. Nüüdseks on tootlusenumber tõusnud veel aasta alguse 4-5% pealt juba julgelt 6% peale.

Üürihindu on sedavõrd reipalt lubanud tõsta üüripakkumiste vähesus. Üüripakkumisi on portaali KV.EE andmetel tänavu piirkonniti kolmandik kuni kaks kolmandikku vähem kui aasta tagasi.

Suurenev üüritootlus võiks turule tuua uusi üürikortereid ja/või suunata inimesi üürituru asemel elamispinda ostma. Loodetavasti taastub normaalne pakkumine ehk korteriotsijate suunalt vaadates mõistlik valikuvõimalus lähima poole aasta jooksul.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus
	10/2010	10/2011	Muutus, %
Haabersti	196	128	-35%
Kesklinn	914	651	-29%
Kristiine	278	104	-63%
Lasnamäe	481	265	-45%
Mustamäe	277	149	-46%
Nõmme	163	54	-67%
Pirita	118	70	-41%
Põhja-Tallinn	456	191	-58%
Vanalinn	104	89	-14%
Tallinn	3 046	1 726	-43%

Tartu	1 084	615	-43%
Pärnu	262	265	1%
Narva		30	NA
Eesti	4 686	2 857	-39

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Lepi ehitustööde sisu alati enne kokku

07.11.2011 Eno Pappel

Ehituses algab suur osa probleeme sellest, et teostatavate tööde mahust ja sisust saavad tellija ja ehitaja erinevalt aru. Seda muret leevendab veidi hea ja põhjalik projekt, kuid ka see ei hoia alati arusaamatusi ära.

Kuidas tellija saaks kaasa aidata, et tema ja ehitaja ühtmoodi teostamisele kuulutavatest töödest aru saaksid? Pakun välja lihtsa lahenduse, mis seda muret leevendaks.

Tegevused

Koosta hinnaküsimine ja anna hinnaküsimisel ehitajale võimalusel alati kaasa projekt, mahutabel või hinnapakkumise tabel või vähemalt koosta selgitused, skeemid töö kirjeldamiseks.
Küsi alati ehitajalt kirjalik hinnapakkumine nii suurtele kui väikestele töödele. Palu ehitajalt lahtikirjutatud hinnapakkumist.
Saades lahtikirjutatud hinnapakkumise kirjuta nüüd ise iga töö (iga pakkumise rea) kohta enda arusaamine, milliseid konkreetseid töid ja tegevusi selles lõigus teostatakse.
Saada enda poolt täiendatud hinnapakkumine ehitajale tagasi ja palu kinnitust, et kirjeldatud tööd on hinnapakkumise mahus. Veel parem kui saad ehitajaga kokku ja koos temaga vaatad täiendatud lahtikirjutusega hinnapakkumise üle.

Sellise tegevuse tulemuseks on kokkuvõttes see, et tellija ja ehitaja saavad tööde mahust ja sisust enne tööde alustamist ühtemoodi aru ning võimalikke arusaamatusi tekib reaalses ehitusprotsessis vähem.

Kuigi eelkirjeldatud tegevused ei ole midagi keerulist, ei tehta seda tegelikkuses kuigi sageli. Ära eelda, et teine pool saab sinust samamoodi aru, vaid selgita oma arusaama ja lepi ehitustööde sisu enne tööde algust täpselt kokku.

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ekspert: kinnisvaraturg on nagu koomast toibuv haige

05.11.2011 Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraturg on väga tagasihoidlik, umbes nagu patsient, kes on koomas, aga näitab esimesi elumärke, ütles kinnisvaraekspert Tambet Tiits tänasel konverentsil.

Tallinnas täna toimuval iga-aastasel rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil osalenud Tiits rääkis ERRi raadiouudistele, et praegust olukorda iseloomustab stabiliseerumine hindade, üüride ja vakantsuste tasemel.

“Usume ja loodame, et ees seisab mõõdukas tõus, aga ilmselt peab olema väga selgelt teadlik sellest, et riskid säilivad – on eraisikutel suured probleemid, mitte ainult nendel, kes on jäänud võlgadega hätta, aga ka neil, kes seni väga kenasti ja korralikult maksavad oma hüpoteeki, ehk riskid säilivad,” rõhutas ta.

Tiitsu sõnul soovib ta jahutada ajakirjanduslikku optimismi. “Kui Tallinna suguses Euroopa riigi pealinnas võetakse kaks-kolm maja ette ja kui see on meie aastane uute korterite turumaht, siis see on ikka väga tagasihoidlik. See on umbes selline patsient, kes on koomas, aga näitab esimesi elumärke,” märkis ta.

Ekspert möönis, et võib-olla on uusi maju pisut enam, kümmekonna ringis, kuid seda ei ole ikkagi kuigi palju.

Teised spetsialistid on optimistlikumad

Samas näevad paljud kinnisvaraspetsialistid olukorda optimistlikumalt. Eesti kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel märkis, et oleme august läbi, ja avaldas muret, et tõus võib isegi liiga kiire olla.

“Kui me vaatame statistikaameti kõige värskemaid andmeid, siis tehingu väärtus septembrit oktoobriga võrreldes tõusis seitse protsenti ehk siis keskmine ruutmeetrihind 14 400 kroonilt 15 500 kroonile,” tõi ta välja.

Ka kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark leidis, et raha on rohkem liikuma hakanud. “Kui meil ühest küljest on nii eraisikutel kui ettevõtetel meeletu hulk, 160 miljardit krooni hoiuseid kuskil pankades seismas, mis väga madalat intressi kannavad, siis see raha otsib ühest kohast mingit väljundit ja teisest küljest on pangad – ei saa nüüd päris öelda, et laenukraanid lahti keeranud, aga suundumus on sinnapoole, et laenu antakse rohkem kui mingi aeg tagasi”.

Nii Tõnis Rüütel kui Tõnu Toompark tõid kinnisvaraturu elavnemise näiteks Tallinna, kus arendajad on korraga üsna palju ehitama hakanud. Toomparki sõnul on turg aktiivsem kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Kalamajas.

Toimetas
Karin Koppel

http://uudised.err.ee/v/majandus/d9f42577-4d50-406a-a3f8-dc4c59c6f1f4

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Ober-Haus: hinnaindeks 10/2011

02.11.2011 Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta oktoobris langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 4,4%. Tallinnas langes keskmine pinnaühiku hind 4,2% 1082-le eurole ruutmeetri eest. Linnaositi oli Kesklinnas keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 8,8% madalam, seevastu Lasnamäel 3,5% kõrgem. Tartus oli keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 3,8% ja Pärnus 7,5% madalam.

12 piirkonna summeeritud korteriomandite tehingute arv vähenes selle aasta oktoobris septembriga võrreldes 1.9%, samas eelmise aasta oktoobriga võrreldes kasvas 4,3%, kokku toimus 724 tehingut. Võrreldes 2010. aasta oktoobriga on kaalutud keskmine pinnaühiku hind tõusnud indeksi järgi 4,7%, kuid on turu absoluutsest tipust 2007. aasta kevadel 40,6% madalam.

Käesoleva aasta kümne kuuga on vaadeldavates piirkondades tehtud kokku 2,4% vähem ostumüügitehinguid kui eelmisel aastal sama ajaga, sh Tallinnas 1,4% vähem.

Ober-Hausi ülevaade on allalaaditav siit.

Ober-Hausi Hinnaindeksi kalkuleerimise meetodid

Hinnaindeks baseerub Maa-ameti avalikul statistikal ja katab eraldi kõiki Tallinna linnaosasid, lisaks Tartut, Pärnut, Jõhvit ja Narvat (kokku 5 linna) ning võtab arvesse, et eri piirkondades tehakse erinev arv tehinguid. Indeksi presenteerimise alguspunktiks on jaanuar 2004.

Lisadena graafikutes toodud pinnaühiku hinna muutus ei tähenda üheselt kõikide korterite ühtlast hinnaliikumist tervikuna, kuna keskmise arvutamisel ei ole tehingute struktuur kunagi ühesugune, vaid varieerub kuust kuusse.

Rain Rätt
Analüütik

Individuals In The Rental Market Need Tax Exempt Status

02.11.2011 Tõnu Toompark

At a recent round table meeting of the EKFL (Eesti Kinnisvarafirmade Liit), an association of Estonian real estate agents, construction companies, developers and other related interests, on 26 October, the question of issues related to tax relief for rental income was raised. The meeting found that, in order to increase transparency and competition in the rental market, measures concerning such tax relief would be necessary.

“Today’s rental market happens to be rather opaque, with activities largely being directed by business considerations from private individual to private individual” said EKFL board member and regular contributor to Tallinn Property Tõnu Toompark.

“This opacity means that rental agreements tend to be either weak or entirely missing” Tõnu goes on, “with uncertainty for both tenant and landlord, and, to be frank, unfair maneuvering regarding taxes”.

As far as taxation goes, there is a grey area in the rental sector which leads to a significant competitive advantage to those landlords who are not paying taxes. The EKFL proposes eliminating this advantage and giving rental housing tax-exempt status, for example for a 10 year period.

“Income tax exemption will reverse the advantage given to the unfair competitive advantage that exists” Tõnu continues. “It will encourage those landlords who want to enter into sound and correct lease agreements and the honest moving of money through bank accounts” Tõnu explains.

Tax incentives can lead to rental offers on new apartments, thus expanding the sector. Currently around 15 per cent of people in Estonia rent their living space; this number can potentially grow towards a level in line with the Western European countries of around 25-35 per cent.

A wider share of the rental market will give all people a better choice of accomodation and facilitate greater mobility of labour. A bigger rental market will also help to keep prices stable and lead to various mini-booms in the rental market.

This proposal for an income tax free rental market is motivated by the situation this autumn, where the supply of rental accomodation is standing at a level of around 30-40 per cent less than this time year ago. This low rate of offers has led to a price ceiling and a certain amount of difficulty in finding accomodation. The EKFL believes that the Estonian economy and real estate market, which the rental market is an integral part of, will be greatly improved when a reasonable level of stability can be forecast.

The EKFL is a network of real estate mediation, development, management and consultants. The EKFL round table is a group of active members who meet on a monthly basis as an effective think tank.

The original press release (in Estonian) can be viewed here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

5 maksuküsimust, millele vasta enne kinnisvaramüügiga alustamist

02.11.2011 Tõnu Toompark

Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse, sest hilisem teadmine või isegi tehingust loobumine võib kaasa tuua tuhandetesse eurodesse ulatuvad nõuded.

Alljärgnevalt 5 küsimust, millele peaks teadma vastust enne kinnisvaramüügiga alustamist:

Mida maksustatakse? Tulumaksuga maksustatakse vaid kasu kinnisasja müügist või vahetamisest. Samas võib maksustatav kasu tekkida ka tasaarvestuse tulemusena. Näiteks võib kasu tekkida ka siis, kui kinnisvara ostja tasub müüja võlad (tagastab eluasemelaenu) ja müüjale raha ei laekugi.
Milline on soetamismaksumus? Soetamismaksumus on vara omandamiseks tehtud kulud (ostuhind), vara parendamiseks ja täiendamiseks (ehitusluba!) tehtud kulud, makstud komisjonitasud ja lõivud (näiteks notaritasu, riigilõiv) ning omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu). Lisaks on õigus kasust maha arvata müügiga otseselt seotud kulud. Näiteks võib maha arvata maakleritasu, kinnisvara hindamise tasu. Kõiki varaga seotud kulusid siiski maha arvata ei saa. Näiteks ei ole õigust maha arvata kinnisvara haldamisega seotud üldkulusid (korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jne).
Milline on turuhind? Kuigi seadus räägib müügihinnast, võimaldab turuhind välja arvutada ligikaudse maksustatava tulu, sest üsna suure tõenäosusega kujuneb müügihinnaks just turuhind. Kiireim (tasuta!) võimalus teada saada oma kinnisvara ligilähedane turuhind on Maa-ameti tehingute andmebaas, mille leiab siit.
Milline on maksumäär? Tulumaksumäär 2011. aastal on 21%.
Kas igasugune kinnisvara võõrandamine on makustatav? Ei ole. Seaduses on kirjas hulk maksuvabastusi.

Pindi Kinnisvara: Oktoober- indeks tõusis, kuid tegelikkuses oli hinnalangus

02.11.2011 Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara oktoobrikuine ülevaade võtab kokku kinnisvaraturul toimunu.

Oktoober- indeks tõusis, kuid tegelikkuses oli hinnalangus!

Põhilisteks Eesti kinnisvaraturu oktoobrikuu märksõnadeks on:
1) Indeksi tõus oli tingitud Tallinna korteriomandite tehingute keskmisest kõrgemast osakaalust, mis 17 linna keskmise üles vedas, enamus linnades leidis aset aga hinnalangus
2) Tallinnas oli 2009. aasta oktoobris (sic!) tehinguid rohkem kui oktoobris 2011. a
3) Tarbijate kindlustunne langes 3. kuud järjest- kas see avaldab mõju ka kinnisvaraturule?
4) Üürituru aktiivsus on kandunud ka väiksematesse linnadesse
5) Turul valitseb binaarsus- soetatakse väga odavat või väga kallist vara

Pindi Kinnisvara oktoobrikuine turuülevaade on allalaaditav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (4/5)

02.11.2011 KV.EE

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis oli kõne all kommunaalkulude ja parkimistingimuste teema. Rubriigi tänases artiklis tuleb juttu tähtajalisest ja tähtajatust üürilepingust.

Lepingu tähtaeg

Üldine loogika ütleb, et mida pikema üürilepingu sa üürileandjaga sõlmid seda vähem on temal täiendavat jändamist uue üürniku leidmisega. See vähendab üürileandja kulusid ja võiks vähemalt teoreetiliselt viidata, et pikema üürilepingu üürihind peaks olema madalam lühikese perioodi üürihinnast.

Üldreeglina see loogika kehtib. Samas siiski ei ole üürileandjad enamasti huvitatud väga pikkade üürilepingute sõlmimisest. „Liiga“ pikk üürileping võib üürileandja jaoks osutuda paindumatuks, kui näiteks vahepeal on üürihinnad turul palju tõusnud.

Üürilepinguid soovivad üürileandjad tavapäraselt sõlmida kas aastaks või siis tähtajatult. Tähtaja osas jagataksegi üürilepingut tähtajalisteks ja tähtajatuteks.

Tähtajaline üürileping

Tähtajaline üürileping lõpeb lepingus määratud tähtaja möödumisega Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse võlaõigusseadusest lähtuvalt, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.

Üürihinna osas kehtib lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul lepingus kokku lepitud üürihind.

Tähtajatu üürileping

Tähtajatu üürilepingu puhul lepingus selle lõppemise tähtaega ei määrata. Tähtajatu üürilepingu puhul peab üürileandja üürnikule üürihinnatõusuts 30 päeva ette teatama ja seda ka põhjendama.

Teates tuleb märkida:

üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus;
mis ajast üür suureneb;
üüri tõstmise põhjendus ja arvestus;
üüri tõstmise vaidlustamise kord.

Tähtajatu lepingu ülesütlemisel tuleb järgida lepingus kokkulepitud ülesütlemise tähtaegasid.

Nõuanne

Lepingu tähtaja valikul suurt vahet ei ole. Omanikud reeglina üle aasta pikkuseid lepinguid sõlmida ei taha.
Tähtajatul lepingul ja reeglina aastase pikkusega lepingul on väiksed erinevused. Kui siiski soovid pikemaks ühte kohta ankrusse jääda, siis võiks leping olla pigem tähtajatu.
Kui sa kasutad maaklerteenust, siis palu maaklerilt selgitusi kõigi lepingu punktide ja tingimuste kohta, mis sinu jaoks segaseks on jäänud.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded üürilepingu tähtaja kohta.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis kirjutame internetiühenduse, lisakulude ja maksetingimuste küsimustest.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter“

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – tubade aru ja piirkonna valik
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (1/5)
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (2/5)
Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (3/5)

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Realtors Push for Tax-Free Rental Income

01.11.2011 Tõnu Toompark

The Association of Real Estate Companies has announced that it is advocating tax freedom on apartment rental income for private individuals.

Such a change, which the association decided to back after discussing the idea at its October 26 round table, would both stimulate the undersupplied market and drag the rental business out of the grey economy, the organization said in a release. In an article published in rus.err.ee, the association’s board member Tõnu Toompark wrote that Estonia’s rental market is currently in an anomalous situation whereby landlords are required to pay 21 percent income tax on rental income, but cannot deduct associated expenses like repairs and maintenance.

Partly as a result of this quirk, very few landlords actually pay the required tax, choosing instead to keep their rental off the books. Quoting Tax and Customs Board figures, Toompark said that just 2,900 people in Estonia declared rental income last year, but the number of apartments rented out in Tallinn alone might be as high as 30,000.

The statement from the association said that the 10-year tax suspension that it is advocating would bring much-needed transparency to the property rental market as well as encourage more individuals to put their apartments up for rent, thereby alleviating seasonal shortfalls in availability.

Steve Roman http://news.err.ee/economy/01a819cd-02b5-4db1-9cf7-3934062808bd