Kodu ost ei ole lihtne protsess. Selleks, et kõik sujuvalt edeneks, soovitan jagada kogu protsessi erinevateks sammudeks. Teatud samme vahele jättes võivad tehingu jooksul tekkida mitmed ebameeldivad üllatused ning kahtlemata võib kogu asi ajaliselt väga pikale venida.
Niisiis, sammude kaupa on arukas kodu ostu protsess järgnev:
1. Mõtle ja pane kirja võimalikult täpselt, mida osta soovid
- Kas uus kodu on korter või maja?
- Millised on esimesed kolm asukohta, kuhu kolida soovid?
- Mitu tuba seal peaks vähemalt olema?
- Milline peaks maja või kortermaja seisukord olema?
- Mis võiks olla ruutmeetrite vahemik?
- Milline peaks objekti seisukord olema?
- Mis on hinnapiir?
2. Pane paika ajavahemik, mille sees oleks vaja kogu protsess otsast lõpuni viia
Maakleritele meeldib töötada ostjatega, kellel on konkreetne tähtaeg paigas, millal tuleks tehing ära teha. See näitab ostja motivatsiooni ning seda, et pärast maakleri poolt tehtud tööd, ostja väga kergelt tehingust ei tagane.
3. Mõtle läbi finantseerimine
Kui plaanid uue kodu ostuks vana kodu müüa, on soovitatav müügiga kohe alustada, kuna see võib võtta kõige kauem aega. Hiljem avastades, et eelmine korter oleks ka maha vaja müüa, võite ilma jääda juba leitud korterist ning ostu protsessi aeg võib venida veelgi pikemaks.
Kui plaanid võtta pangalaenu, tuleks enne uue kodu otsimise alustamist käia pangas ning tutvuda oma laenuvõimalustega. Kindlasti ei tohiks seda sammu vahele jätta. Samuti julgustan ostjaid külastama erinevaid pankasid, et neil oleks võimalus leida parimate tingimustega laen.
Aga kui palju on sinu sissetulekute juures üldse võimalik laenu võtta?
Seda saad välja arvutada ka maksimaalse laenusumma kalkulaatori abil, kuid selleks, et kõik oleks kindel, käi ära ka pangas!
4. Kasuta targasti kinnisvara müügiportaale
Vaieldamatult kõige populaarsemad Eestis on City24 ja KV. City24 lehel on võimalik saata ostusoov kõikidele kinnisvaramaakleritele – seda saad teha siit. KV portaalis on see võimalik siin. Kui sind huvitavad värskelt ehitatud kortermajad, saad otsida neid siit. Samuti on hea kontakteeruda mõne professionaalse maakleriga ning küsida abi.
Kuna üldlevinud tava kinnisvaramaaklerite seas on selline, et kui üks maakler toob teisele ostja, siis müüjapoolne maakler maksab ostjapoolsele maaklerile kokkulepitud summa oma vahendustasust – see tähendab, et ostja objekti otsimise eest tavapäraselt maaklerile eraldi maksma ei pea.
Loomulikult võib esineda ka erandkokkuleppeid.
Maakleri poole pöördumisel on mitmed eelised:
a) Värskete objektide müüki võtmisel saab maakler saata olemasolevale ostjale pakkumise juba enne kui see avalikku müüki läheb.
b) Maakler saab kinnisvaraportaali keskkonnas kasutada „koputaja” süsteemi. Seega kui keegi lisab portaali värske objekti, mis vastab ostja kriteeriumitele, tuleb maaklerile automaatne e-mail.
c) Maakleril on ressursid ning teadmised, et otsida objekti palju laiahaardelisemalt.
Enda klientidele ja potentsiaalsetele ostjatele mõeldes, seadsin üles ka oma isikliku portfelli, mida saate näha siit.
Kui kasutad otsingumootorit, sea esialgu kõrgem hind, arvestades sellega, et paljudel juhtudel saab hinnas läbi rääkida. Kui saad otsingumootori tulemused kätte, soovitan sorteerida hinna järgi, sest nii tulevad välja ka vanemad pakkumised, mida esimestel lehtedel ei näe.
Olgugi, et mõned pakkumised võivad olla pikka aega tagasi lisatud, kuid hind nendel võib olla muutunud. Seega ole tähelepanelik!
5. Objekti ülevaatusel pane tähele ja küsi nii palju kui võimalik
Siin on mõned asjad, millele tähelepanu pöörata:
Seisukord: kas elektrijuhtmestik on vahetatud; kas remont on tehtud odavatest või kallitest materjalidest; kas objekti soojapidavus on hea; mida ühistu on viimasel ajal renoveerinud (kortermaja puhul); mida ühistu plaanib lähiajal teha; kas majas on korteriühistu või haldusfirma (tihtipeale on haldusfirma puhul kulud suuremad kui ühistul); kas seintes on pragusid; kas lagedel on uputusjäljed. Kindlasti lase müüjal näidata paberil kommunaalkulude suurust (nii talve kui suve oma).
Kui pakutava korteri juurde kuulub ka parkimiskoht, tasuks täpsustada, kuidas parkimine näiteks ühistu puhul lahendatud on. Isiklikust kogemusest olen näinud ka sellist juhtumit, kus suuremal korteriühistul on parkimispuldile järjekord ning uuele omanikule seda nö „pärandada” ei ole võimalik.
Kui müüakse korterit või maja koos köögimööbliga, veendu, et kõik seadmed on töökorras, sest kui tehing on juba vormistatud, objekt vastuvõetud, ja märkad, et külmkapp on katki, siis tagantjärele midagi nõuda on väga keeruline. Seda raskem on külmkappi vahetada, kui köögimööblis on see spetsiaalse suurusega ning integreeritud kapi sisse.
Esimese korruse korterite puhul tasub tähele panna, kas korteris on signalisatsioon või signalisatsiooni valmidus (turvalisus).
Majade puhul tuleks põhjalikult uurida soojustuse, konstruktsioonide ja küttesüsteemi kohta.
Juriidilisest vaatenurgast tasub kontrollida, kas inimene, kes objekti müüb, on notariaalne omanik ning kas tal on ametlik õigus objekti müüa. Veel tasub kontrollida, ega objektile ole seatud kellegi kasuks kasutusõigust. Seda soovitaks kontrollida eriti juhtudel, kus inimesed müüvad endale kuuluvat maja, kuid kus elab sees isa, ema või vanavanemad. Kui vanaisal on kasutusõigus ning ta sellest loobuma ei ole nõus, siis müüakse maja põhimõtteliselt koos vanaisaga.
Kontrollida tasub ka seda, kas objektile on seatud panga kasuks pant ehk hüpoteek.
Kui soovid laenu võtta ning märkad, et objektil on juba hüpoteek sama panga kasuks, kust laenata soovid, saab tehingu kulusid optimeerida. See tähendab, et müüja loovutab hüpoteegi sinule ning tehingukulud on selle võrra madalamad. Juriidilisi andmeid saad kontrollida kinnistusraamatust.
Küsi müüjalt, kas objektil on mingisuguseid varjatud vigu, mis eksisteerivad, aga pealevaadates silma ei paista. Seda sellepärast, et kui kolid majja, kus tegelikult soojustust ei ole, läheb talvel raskeks. Samuti läheb elamine raskeks, kui vanema maja katusekorteril laseb katus vett või lund läbi. Üldiselt on „varjatud vigade” punkt sees ka notarilepingutes.
Kuidas edasi minna, kui sobiv objekt on juba leitud? Seda loe 2. osast.
Artikli autor on Jüri Preobraženski
Kinnisvaraguru.ee
Kinnisvara ABC annab põhilised teadmised kinnisvaraturu majanduslikust poolest (lektor 
