Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

Statistika: ehitusmahuindeks jätkab pikka langust

Ehitusmahuindeks jõudis statistikaameti andmetel 2010. a. IV kvartali lõpuks 81,9 punktile. Aastatagusest jääb see näitaja 4,7% allapoole.

Kui mitte arvestada 2010. a. III kvartalit, mil ehitusmahuindeks tõusis 1,1%, siis on tegemist järjestikuse 12nda languskvartaliga ehitusmahtudes. Positiivne on see, et languse tempo on oluliselt aeglustunud.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Viimane võimalus üürikoolitusele registreerumiseks

Kinnisvara ABC üürikoolitusJuba järgmise nädala teisipäeval 26/04/2011 alustab Kinnisvarakool üürikoolitusega, kus räägime eluruumide üürileandmisest.

Kinnisvara ABC üürikoolitus on suunatud eelkõige üürimaakleritele ja üürileandjatele.

Jurist ja koolitaja Evi Hindpere annab üürikoolitusel ülevaate üüriäri juriidilisest poolest.

Konsultant ja analüütik Tõnu Toompark räägib täiendavalt üüriäri majanduslikust poolest.

Hoiame koolitusel eelkõige praktilist joont ja anname vastuse kõikidele küsimustele.

Kinnisvara ABC üürikoolituse koolituskava ja registreerumine lehel Kinnisvara ABC üürikoolitus.

Lähem info

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Andree Raid
Raid & Ko OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Тыну Тоомпарк: жилищные кредиты подорожают

Кредитный рынок для получателей кредитов сейчас можно рассматривать, скорее, как скидку. Процентные ставки низкие, кредит не дают просто так, однако ходатайство о его получении уже больше не приходится сравнивать с покорением Джомолунгмы. В ближайшем будущем желающим взять кредит можно ожидать их подорожания.

На рынок жилищных кредитов сегодня оказывают влияние несколько значительных факторов. Банки поняли, что для зарабатывания прибыли нужно всё-таки шевелиться, то есть выдавать кредиты. До сих пор об увеличении объёмов выдачи кредитов было больше разговоров, нежели реальных действий.

Однако, в свете растущего количества сделок с недвижимостью и осторожного роста цен на жилье, можно ожидать, что банки оценивают риски на рынке жилой недвижимость, как всё более низкие, и будут более охотно выдавать новые кредиты.

Спрос на кредиты создают потребители. Уверенность потребителей в завтрашнем дне в период экономического кризиса упала до нуля, но сейчас уже растет и на сегодняшний день достигло уровня, при котором перспективы на будущее оцениваются, скорее, как позитивные. Это в свою очередь означает, что люди готовы приобретать недвижимость при финансировании сделки за счет кредитных средств.

Хочется надеяться, что процентная ставка по кредитам на станет препятствием на пути восстановления рынка кредитования. По данным Банка Эстонии, средняя процентная ставка по жилищным кредитам в феврале составила 3,3%. Таким же этот показатель был уже на протяжении последних 1,5 лет, колеблясь от 3,2% до 3,5%.

В то же время, шестимесячный Еврибор, который лежит в основе процентных ставок большинства жилищных кредитов, недавно вырос до 1,25% годовых. Ввиду повышения базовой процентной ставки, но в условиях сохранения стабильных ставок по жилищным кредитам в последнее время, можно предположить, что в течение последних полутора лет банки в Эстонии оценивали связанные с жилищным кредитованием риски, как всё более низкие.

Все-таки эксперты прогнозируют, что в этом году Еврибор вырастет ещё, по некоторым прогнозам, даже в два раза. Это означает для потребителей, взявших жилищный кредит, подорожание. В то же время не стоит забывать, что осенью 2008 года ставка Еврибор была выше 5% уровня.

В заключение, можно сказать, что участие в кредитном рынке станет для людей проще – желание банков выдавать кредиты вновь растет. Заемщики должны учитывать, что сегодняшнее ставка Еврибора временна. В дальнейшем, она, безусловно, будет выше и заемщики должны считаться с тем, что возвращение кредитов в ближайшее время из-за повышения базовой процентной ставки станет накладнее.

http://rus.err.ee/blog/8cfad925-8ace-497f-9694-e2689efdb874

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ober-Haus: Kinnisvaraturu kommentaar I kvartal 2011

Äripinnad

Bürood

Sarnaselt eelmise aasta IV kvartaliga jätkus käesoleva aasta I kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade stabiliseerumine ja A klassi büroopindade pakkumise vähenemine. Turul tervikuna olulisi hinnaalandusi enam ei tehtud, kuigi B klassi pindade osas ületab pakkumine selgelt nõudlust.

A klassi büroopindade vakantsus on jätkuvalt vähenev eelkõige B klassi pindade arvelt. Mitmetes pärast kinnisvaramulli lõhkemist kiratsenud büroohoonetes on nüüd tänu turusituatsioonist lähtuvatele tingimustele suudetud vakantsus viia 10% lähedale. Samas on B klassi pindade vakantsus endiselt oluliselt kõrgem. Juhul kui käesoleva aasta teiseks pooleks suudetakse A klassi pindade vakantsus turul viia alla 5%, võib tõenäoliselt toimuda 5 – 10% hinnatõus ning see peaks looma eelduse uute büroohoonete arendamiseks. Käesoleval aastal jõuab turule tõenäoliselt ainult ca 10 000 m² uut büroopinda, mis paikneb valdavalt elamu ja ärihoonete madalamatel korrustel.

Võrreldes eelneva kvartaliga olulisi hinnamuutusi ei toimunud. Äärelinnas on vähem hinnatud asukohas ja hoonetes büroopindade hinnavahemik 3,2 – 5,7 €/m² kuus, hinnatud asukohas ja hoonetes 6,4 – 9,6 €/m² kuus. Kesklinnas on enamik üüritehinguid hinnavahemikus 6,0 – 10,0 €/m² kuus, üksikud tippüürid ulatuvad 11,5 €/m². Kuna usk jätkuvasse majanduskasvu on tugev, jätkus sarnaselt kaubanduspindadega investorite huvi Tallinnas hinnatud asukohas olevate püsiva rahavoo ja pikaajaliste üürilepingutega objektide vastu, kuid teadaolevalt ühtegi olulist tehingut ei toimunud.

Kaubandus

Jaekaubandusettevõtete müük pöördus 2010. a septembris tõusule, kasv jätkus oktoobris, novembris ja detsembris, langes tõenäoliselt euro käibeletulekust põhjustatuna veidi jaanuaris, kuid pöördus veebruaris taas tõusule. Üldisele, ca 2% tarbimise tõusule veebruaris mõjus negatiivselt kiire toidukaupade hinnatõus. Tarbijate kindlustundes I kvartalis olulisi muutusi ei toimunud, paranesid mõnevõrra väljavaated majanduslikule olukorrale, kuid halvenes hinnang säästuvõimele.

Suuremates kaubanduskeskustes I kvartali jooksul üürihinnad ei muutunud ja vakantsus oli endiselt 0%, kuid samas on mitmete üürilepingute perioodid varsti lõppemas. Müügiks pakutavate kaubandus – teeninduspindade hulk I kvartalis võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga ei suurenenud.

Kuna kaubanduspindade turul usutakse tarbimise olulist elavnemist, siis on jälle hakatud planeerima eelkõige edukalt töötavate kaubanduskeskuste laiendamist Tallinnas ning jätkus ka investorite huvi.

Tallinnas juba Rocca al Mare ja Magistrali kaubanduskeskuste omanik Citycon Oy sõlmis kokkuleppe Pro Kapitalilt Kristiine Keskuse 105 mln euroga. Saadud raha eest planeerib Pro Kapital rajada Tallinna kesklinnas ühe tähtsaima rekonstrueerimisel oleva Peterburi tee ja Tartu mnt ristmiku ääres paiknevale tütarettevõttele AS Tallinna Moekombinaat kuuluvale kinnistule uue kaubanduskeskuse.

Suuremates kaubanduskeskustes on keskmise suurusega (150 – 300 m²) pindade üürihind vahemikus 12,8 – 19,2 €/m², väiksematel pindadel 22,4 – 32 €/m² ning ankurüürnikel 8 – 12,1 €/m².

Laienemist jätkavad Eestis Skandinaavia päritolu kaubanduskett Rimi, Leedu Maxima ja kohalikku päritolu Maksimarket. Rimi plaanib juba käesoleva aasta sügisel avada Tallinna läheduses Laagris 5 000 m² suuruse marketi ja kohaliku tähtsusega marketi Haapsalus. Maxima avas marketi Paldiskis (ca 1 100 m²).

Tallinna ringtee ja Tartu mnt ristumiskohas Ameerikanurga kaubandus- ja tööstuspargis on planeeritud esialgsetele andmetel 2012. a teises pooles avada 20 000 m² kaubanduspinda, ankurüürnikuks Maksimarket, arendaja AS Süda Maja.

Lao- ja tootmispinnad

Kuna 2010. a lõpus alanud kiire tööstustoodangu kasv I kvartalis välisnõudluse toel jätkus, kasvas potentsiaalsete klientide huvi oluliselt. Taas on hakatud ülevaatama kinnisvarabuumi aegseid tehnoparkide arendusi, eesmärgiga muuta neid võimalikele klientidele atraktiivsemaks, luues lisaväärtusi.

I kvartalis üürihindade stabiliseerumine jätkus ja olulist hinnamuutust üürihindadel ei toimunud. Müügiks pakutavate lao- ja tootmispindade hulk I kvartalis ei suurenenud. Võrreldes IV kvartaliga I kvartalis Harjumaal hoonestatud tootmismaaga tehingute arv ja rahaline maht oluliselt ei muutunud. Üldjuhul eelistavad praeguses turusituatsioonis ettevõtted endiselt pindade üürimist omamisele.

Tallinnas ja Harjumaal algavad uute kaasaegsete lao– ja tootmispindade üüripakkumised hinnatasemelt 3,2 €/m², vanematel pindadel alates 1,28 €r/m² ning enamik üüritehinguid toimub hinnavahemikus 2,2 – 3,2 €/m²).

Edasine lao- ja tootmispindade areng on seotud eelkõige jätkuvalt tugevneva välisnõudluse ja otseselt ekspordile toetuva majanduskasvuga. Käesoleval aastal jääb meie hinnangul üürihindade hinnatase stabiilseks ja nõudluse kasvu võib tõenäoliselt näha alles käesoleva aasta teisel poolel.

Prognoos

Kuna äripindade turg liigub elamispindade suhtes paari aastase nihkega, siis näeme lähiperspektiivis äripindade sektoris sobivat momenti uute arendusprojektide alustamiseks.

A-klassi büroopindade vakantsus peaks tänases turusituatsioonis veelgi kiiremini vähema, kuid mitmete B-klassi büroohoonete edasine mõistlik kasutuses hoidmine hakkab lähiperspektiivis eeldama olulisi investeeringuid. Kaubanduspindade turul on juba märgata reaalset elavnemist ja väiksemate projektide alustamist.

Investorid jätkavad äripindade turul järjest aktiivsemalt sobiva asukoha ja tootlusega objektide otsimist. Lao- ja tootmispindade areng on seotud tugevneva välisnõudluse, otseselt ekspordile toetuva majanduskasvu ja Skandinaaviast pärit investoritega. Lähimate kuude jooksul jäävad meie hinnangul ärikinnisvara üürihinnad stabiilseks.

Vastukaaluks majanduskasvu kiirenemisele jätkub käesoleval aastal tõenäoliselt alanud enamike kinnisvaralaenudega seotud euribori ja baasintressi tõus.

Elamispinnad

Kui 2010. a IV kvartalit iseloomustas euro ootus, sellega kaasnev tehingute arvu ja rahalise mahu kasv, siis käesoleva aasta I kvartalis vähenes eurost põhjustatuna tehingute arv ja rahaline maht oluliselt, kuid võrreldes 2010. a I kvartaliga olulisi muutusi ei toimunud. Tallinnas vähenes I kvartalis korteriomandite ostu – müügitehingute arv ja rahaline maht võrreldes IV kvartaliga ca 30%, kuid hinnad oluliselt ei muutunud.

Meie hinnangul suurenes I kvartalis oluliselt uute korteritega toimunud tehingute hulk. Samuti oli üldine pakkumiste arv tõusutrendis kuna paljud müüjad lükkasid seoses euro saabumisega müügiotsuse edasi.

Eluasemeturul tervikuna jätkus hindade diferentseerumist asukohast lähtuvalt ja eelkõige hinnatud asukohas paiknevatel elamispindadel toimus mõningane hinnatõus. Teiseses asukohas paiknevatel nn põlluarendustel tõenäoliselt hinnalangus jätkub. Nn magalate korteritel olulist hinnamuutust ei toimunud.

I kvartalis alustati veel mitmete uute arendusprojektidega eelkõige kesklinnas ja selle lähipiirkonnas. Täna toimub Tallinnas juba vähemalt ca 1 000 uue korteri ehitus ja II kvartali jooksul võib veel lisanduda kokku 500 – 1000 ühikut. Kuna tarbija on kujunenud majandussituatsioonis hinnatundlik, siis eriti äärelinna arendusprojektide müük sõltub paljuski pakutavast hinnatasemest. Äärelinnas on arendaja jaoks edukaks müügiks vajalik hinnatase üldjuhul 850 – 1 200 €/m², kesklinnas ja selle lähipiirkonnas 1 400 – 2 000 €/m².

Käesoleval aastal võivad eluasemeturgu hakata mõjutama kiire uute korterite pakkumiste kasv, jõustuv võlakaitseseadus, intressitõus ja eluaseme sundkulutuste tõus.

Tallinna kesklinn

Kesklinnas vähenes I kvartalis võrreldes IV kvartaliga tehingute arv ja rahaline maht järsult – ca 35%. Müügipakkumiste arv oli tõusutrendis, kuid tehingute põhjal oli pinnaühiku hinnatõus mediaanhinna baasil ca 17%. Samas on statistilise pinnaühiku tõusu taga tehingud hinnatumates asukohtades paiknevate keskmiselt paremate objektidega. Võrreldes 2010. a I kvartaliga on pakkumiste hulk kasvanud ca 20% ja statistikat mõjutasid plokktehingud Juhkentali tänaval ja Pirita teel.

Sarnaselt eelneva aastaga jätkus hindade diferentseerumine eelkõige asukohast lähtuvalt. Enamik tehinguid toimus kesklinnas uuemates või põhjalikult renoveeritud elamutes paiknevate heas korras korteritega hinnavahemikus 1 100 – 1 600 €/m². Keskmiselt enimväärtustatud avarate vaadetega kõrghoonetes või arhitektuuriliselt hinnatud elamutes on üksikute tehingute hinnatase ületanud 1 900 €/m². Hetkel toimub Tallinna kesklinnas reaalselt juba ca 600 uue korteri ehitus, millest on broneeritud või müüdud ca 50%.

Täna ehitatavate korterite pakutav hinnavahemik on üldjuhul 1 500 – 2 100 €/m². Üksikute eksklusiivsete arendusprojektide hinnavahemik on 2 500 – 3 800 €/m², kuid sellisel hinnatasemel on reaalne ostuhuvi tagasihoidlik.

Sarnaselt teiste piirkondadega vähenes ka vanalinnas oluliselt tehingute arv. Enamik tehinguid toimus keskmiselt suuremate väga heas korras renoveeritud korteritega hinnavahemikus 1 900 – 2 900 €/m² .

Äärelinn

Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga oli käesoleva aasta I kvartalis müügipakkumiste hulk tõusutrendis, kuid pakkumishinnad oluliselt ei muutunud. Tehingute arv langes ca 30%, kuid pinnaühiku hinnad liikusid linnaosades erisuunaliselt. Näiteks Lasnamäel tõusid korterite pinnaühiku hinnad + 5%, samas Mustamäel langesid – 7%. Sarnaselt IV kvartaliga toimus enamik tehinguid 2- toaliste odavamate remonti ja kaasajastamist vajavate (hinnavahemik 600 – 700 €/m²) või väga heas korras hinnatud asukohas olevate korteritega hinnavahemikus 800 – 1 100 €/m².

Oluliselt madalama likviidsusega on endiselt keskpärases asukohas paiknevad rahuldavas korras. Uutest arendusprojektidest on edukalt müüdud Meeliku tn korterid, hinnavahemik 900 – 1 400 €/m².

Äärelinna hinnatud piirkondades (Pirita, Nõmme, Kakumäe) on heas korras kaasaegsete korterite hinnatase üldjuhul 1 200 – 1 500 €/m².

Üüriturg

Kui Tallinna korterite üüriturul eelmise aasta IV kvartalis pakkumine vähenes ja hinnad olid kerges tõusutrendis, siis käesoleva aasta I kvartalis pakkumine ja hinnad stabiliseerusid ning olulisi muutusi ei toimunud. Endiselt on enimnõutud hinnatud asukohas odavamate kõrvalkuludega korterid, põhjuseks sundkulutuste kiire tõus. Üldiselt jätkub üürikorterite turul hindade diferentseerumine asukohast, seisukorrast ja lisaväärtustest lähtuvalt. Üsnagi tõenäoliselt näeme 2011. aasta lõpuks enim hinnatud piirkondades üürihindade 5 – 10% tõusu.

Viimaste kuude jooksul on pakkumishinnad mõningases tõusutrendis, kuid äärelinna üüriturul tervikuna ei ole käesoleva aastal üldine hinnatõus siiski jätkusuutlik. Seoses suvepuhkuste ajaga on oluliselt rohkem hakatud huvi tundma Venemaalt Tallinna kesklinnas ja vanalinnas paiknevate heas korras möbleeritud korterite vastu.

Samas on puhkuste ajaks kliente otsimas kohalikud, kes soovivad 3 – 4 kuuks anda üürile korteri. Üle 50% klientidest, kes soovivad korterit kesklinnas, eelistavad 2 magamistoaga korterit. Vähenenud on vanalinna korterite üüripakkumised. Üldjuhul sõlmitakse üürilepingud 5 – 10% küsitud hinnast madalamal tasemel, millele lisanduvad mõõdetavad kulud.

Tallinna kesklinnas on üürikorteri keskmine pakkumishind ca 7 €/m² ja äärelinnas sõltuvalt piirkonnast 4-5 €/m². Kesklinnas on enimnõutud on 1-2 toaline möbleeritud ja kodutehnikaga varustatud korter hinnaga 160 – 320 € kuus, soovitavalt koos parkimiskohaga. Üürihinnale lisanduvad tavaliselt mõõdetavad kommunaalkulud.

Eramud

Harju maakonnas ja Tallinnas langes eramute ostu – müügitehingute arv I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga ca 25%, kuid rahaline maht oluliselt ei muutunud.

Tehingute arv langes ka oluliselt võrreldes eelmise aasta I kvartaliga. Märgata võis sarnaselt IV kvartaliga hinnatud asukohtades olevate kaasaegsete heas korras eramute vastu huvi suurenemist. I kvartalis müügipakkumiste arv ja pakkumishinnad tervikuna ei muutunud. Erinevatel hinnangutel on Harju maakonnas ja Tallinnas üle 2 000 müügipakkumise eramutele, tehinguid toimus I kvartalis ainult ca 200.

Enamik tehinguid toimub Tallinnas ja vahetult linna läheduses paiknevates arenenud infrastruktuuriga piirkondades hinnavahemikus 90 000-160 000 €. Tallinnast kaugemal olevates piirkondades on likviidsus väga madal, vaatamata madalale pakkumishinnale. Sarnaselt IV kvartaliga on vähenenud tehingud paarismajadega, põhjuseks klientide eramu eelistus vaatamata kallimale hinnale.

Elamumaa

Kui IV kvartalis elamumaa kruntide müügipakkumiste arv kasvas ja pakkumishinnad olid langustrendis, siis I kvartalis pakkumine stabiliseerus. Tehingute arv ja rahaline maht langes I kvartalis oluliselt võrreldes eelmise aasta sama perioodi ja eelneva kvartaliga. Hinnad võrreldes eelmise kvartaliga oluliselt ei muutunud. Sarnaselt eramute turuga jätkus ka elamumaa kruntidel hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt.

Enamik tehinguid toimus Tallinna vahetus läheduses arenenud infrastruktuuriga piirkonnas hinnavahemikus 20 000 – 30 000 € (15 – 25 €/m²) ja Tallinna hinnatud piirkondades nagu Nõmme, Pirita, Kakumäe hinnavahemikus 50 000 – 75 000 (45 – 65 €/m²). Üksikute eksklusiivsete kruntide hinnatase võib ulatuda 130 000 €.

Prognoos

Arvestades majanduslikku olukorda, prognoosime kinnisvaraturul jätkuvat stabiilsust. II kvartalis prognoosime sesoonsusest tulenevat ostu – müügitehingute arvu ja rahalise mahu kasvu. Pangad on jätkuvalt laenutingimusi leevendamas, mille mõjul peaks nõudlus ja tehingute arv II kvartalis kasvama.

Tallinnas on mõnedes piirkondades teatud hinnatasemel nõudlus ületamas pakkumist, siis alustatakse jätkuvalt uute arendusprojektidega. Sarnaselt eelmise aastaga jätkub hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt. Eluasemekulude kasv ja soov müüa kinnisvara pärast euro käibelevõttu võivad käesoleval aastal kinnisvaraturule tuua täiendava pakkumise. Eluasemeturgu võivad hakata mõjutama kiire uute korterite pakkumiste kasv, jõustuv võlakaitseseadus, intressitõus ja eluaseme sundkulutuste tõus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Korterite pakkumishinnad enamuses maakondades endiselt languses

Võrreldes korterite hindu aastatagusega tuleb tunnistada, et enamuses maakonnakeskustes on pakkumishinnad endiselt languses.

Nii on Eesti maakonnakeskusi vaadates plussi poolel ainult Tallinn, Tartu ja Pärnu. Kõikides ülejäänud maakonnakeskustes on hinnad endiselt languses.

Tallinna korterite eest küsivad müüjad portaali KV.EE andmetel 2% aastatagusest enam, Tartus 1% ja Pärnus 0,4%. Tallinn-Tartu-Pärnu on samas siiski sedavõrd oluline turu maht, et Eesti keskmise korterite pakkumishinna on need kolm linna pannud näitama üheprotsendilisse hinnatõusu.

Suurim on pakkumishinna langus olnud Kuressaares ja Rapla vallas, kus hind on aastaga kukkunud 16%. Neile järgnevad Valga, Paide ja Narva linnad hinnalangusega vastaval 14, 13 ja 12%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Piirkond Pakkumiste arvu muutus, %
Eesti 1%
Haapsalu -11%
Jõgeva 0%
Kuressaare -16%
Narva -12%
Paide -13%
Põlva -7%
Pärnu 0,4%
Rakvere -8%
Rapla vald -16%
Tallinn 2%
Tartu 1%
Valga -14%
Viljandi -1%
Võru -4%

Korterite pakkumishindade aastane muutus

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

В большинстве регионов Эстонии цены на квартиры по-прежнему падают

Следует отметить, что по сравнению с прошлым годом цены на жилье в большинстве уездных центров Эстонии по-прежнему в состоянии упадка.

Цены на квартиры растут только в Таллинне, Тарту и Пярну. Во всех остальных уездных и крупных центрах они продолжают снижаться.

По данным портала недвижимости KV.EE по сравнению с прошлым годом цены продаваемых квартир повысились в Таллинне,  Тарту и Пярну на 2, 1 и 0,4 процента. Доля этих трех городов настолько значительна на рынке жилой недвижимости Эстонии, что благодаря ним, средняя цена предложения по республике в целом повысилась на один процент.

Больше всего цена предложения снизилась в Курессааре и Рапласком уезде, где за год цены на квартиры упали на 16%. За ними следуют Валга, Пайде и Нарва, где спад цен составил 14, 13 и 12%.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии на портале KV.EE.

Регион Изменение числа заявок, %
Эстония 1%
Хаапсалу -11%
Йыгева 0%
Курессааре -16%
Нарва -12%
Пайде -13%
Пыльва -7%
Пярну 0,4%
Раквере -8%
Раплаский уезд -16%
Таллинн 2%
Тарту 1%
Валга -14%
Вильянди -1%
Выру -4%

Korterite pakkumishindade aastane muutus

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinn Real Estate Market Report First Quarter 2011

Tallinn Property and Goodson & Red are pleased to announce that our latest Tallinn Property and Rental Market Quarterly Review is ready.

Covering all developments in the first quarter of 2011, as always the review contains an in-depth look at the Tallinn residential market, the situation regarding mortgage loans, information on average asking and transactional prices, the current state of the central Tallinn rental market, and also offers invaluable sample transactions and advice on rental business considerations.

In case the link above did not work you can copy and paste the following to your address bar: http://www.goodsonandred.com/sharedfolder/tallinn-property-market/marketreview-tallinn-real-estate-q1-2011-web180411.pdf

The review comes at an exciting time for us as the company expands to include four highly experienced team members. You can meet our new property consultants and agents at Goodson & Red Property Consultancy site. Whatever your requirements for Tallinn property, Andrew, Kati, Tuuli and Erki are there to help you achieve your aims.

We would very much like to hear your views regarding the Tallinn or Estonian property market. Furthermore, if you have any suggestions regarding topics, please do not hesitate to leave your comment or tweet us, or write on our wall.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Residential Real Estate Offers In Estonia Showing An Increase

Real estate portal KV.ee’s index of property prices in Estonia seems to be on a horizontal plane at the moment, according to Tõnu Toompark’s Adaur blog. The Index currently stands at 61.9 points, 1.7 per cent lower than this time last year.

However, in view of an inflation rate that exceeds the 5 per cent mark, the true figure for average real estate prices in Estonia is even less than this level would suggest.

The index doesn’t seem to have risen in accordance with the arrival of the Euro. Rather, the very arrival of the Euro seems to have cut the number of transactions and brought the housing market to something of a standstill, writes Tõnu.

The number of bids according to the KV.ee portal increased steadily from the beginning  of last year until the autumn. At its peak in September 2010, the portal reported 20 500 residential bids. Thereafter there was a brief decline in the number of offers until the new year, when they gradually started to pick up again. These were largely constituted by those sellers who were anticipating higher prices with the arrival of the Euro and so held off putting their properties on the market until then, but the trend was affected by a shrinking number of transactions in January and February 2011 due to the seasonally slowing market.

The current number of residential offers on KV.ee stands at 19 500, or 11 per cent more than a year ago.

To sum up, it is only a matter of time until the decline in residential prices in smaller regional areas stops. When this happens, the KV.ee index should start to rise again. Thus the fall in offer prices is sure to finish in due course, as the effect of higher transaction prices kicks in.

The KV.ee index, which commenced on 18 February, 2008 (i.e. this is the date on which the value of the index is calibrated at 100) measures the week on week change in residential real estate prices in Estonia. The data has been measured back anachronistically to 1 January, 2005, when the index stood at an “all time” low of 49.9. The “all time” high came on 7 May, 2007, when it stood at 108. Following the economic downturn of 2008 onwards, the index reached a low point (to date) of 61.4 on two occasions, on 5 September and 27 October, 2010.

Tõnu’s original article (in Estonian) is available here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: 2010. a. jaemüük jäi elemise aastaga samale tasemele

Kaupade hulgimüügi rahaline maht oli 2010. a. IV kvartalis statistikaameti andmetel 2,2 miljardit eurot. Aastaga tõusis see koguni 21,3%. Jaemüük tõusis aastaga aga kõigest 10% ja jõudis ühe miljardi euroni.

Aasta baasilt tõusis 2010. aastal kaupade hulgimüük 8,4 miljardi euroni ehk aastane tõus oli 9%. Jaemüük jäi 2009. aastaga samale tasemele 3,7 miljardi euro peale.

Kaupade jaemüük ja hulgimüük (jooksevhindades), miljon € kvartalite lõikes

Kaupade jaemüük ja hulgimüük (jooksevhindades), miljon € kvartalite lõikes

Kaupade jaemüük ja hulgimüük (jooksevhindades), miljon € aastate lõikes

Kaupade jaemüük ja hulgimüük (jooksevhindades), miljon € aastate lõikes

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Nädala pakkumine: külalistemaja Võrumaal

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Tänane nädala pakkumine on külalistemaja Võrumaal.

Nädala pakkumine: külalistemaja Võrumaal Rõuge vallas Toodsi külas

Nädala pakkumine: külalistemaja Võrumaal Rõuge vallas Toodsi külas

Objekt: külalistemaja Toodsi külas Rõuge vallas Võrumaal

Pakkumise sihtrühm: Sobilik arendamaks turismi-, toitlustus- või majutusteenust. Kinnistu sihtotstarve on ärimaa.

Hind: 319 558.24 €

Tutvustus:

Müüa külalistemaja looduskaunis kohas Võrumaal. Kinnistu koosneb kahest kinnistust, millest ühel on kehtiv detailplaneering ja teisel asub kaks hoonet – külalistemaja ja saun. Kinnistule on koostatud haljastusprojekt.

Põhjaliku uuenduskuuri koos juurdeehitistega läbis külalistemaja kümne viimase aasta jooksul. Peahoone suur saal mahutab kuni 80 külalist. Saunahoone saal mahutab kuni 50 külalist.

Koke Külalistemaja peahoone teisel korrusel asuvad 8 erinäolist tuba. Igal toal on omaette vannituba. Viis tuba on kahekorruselised ja koosnevad omakorda elutoast ja magamistoast. Koos lisakohtadega on kokku võimalik majutada isegi kuni 70 inimest.

Tehniline info:

  • Kogu pind: 639.20 m2
  • Pindala: 140000.00 m2

Viide objektile:

Müüja:

Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks siin rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas vormistada kuulutus (2/2)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel kolmel korral sai lugeda sellest, kuidas vormistada kinnisvara müügipakkumine. Täna võtame selle teema kokku.

Kaart

Asukoht olevat esimene kriteerium, mis määrab kinnisvara väärtuse. Asukoht on kindlasti üks olulisemaid kriteeriume, mis määrab ostjate eelistuse. Kaart on ka abivahend võõrast linnast pärit ostjale asukoha hindamiseks.

Kinnisvaraportaalid võimaldavad pakkumisele lisada automaatse kaardi. Kontrolli kaarti sisestades üle, kas hoonet näidatakse ikka õige koha peal.

Muul moel portaaliväliselt pakkumist presenteerides ära unusta selle juurde kaarti lisada.

Kuulutuse tekst

Leia enda müüdava korteri juurest see, mis eristab teda teistest pakkumistest. Kas tegemist on korteriga, kuhu paistab hommikust õhtuni päike? Või on pakkumise võlu keskaegses laemaalingus? Või on tegemist linnalähedase lastesõbraliku keskkonnaga?

Kuulutuse tekst peab ostjale näitama pakkumise tugevaimaid omadusi positiivses valguses. See aitab sadadest teistest pakkumistest esile tõusta.

Õigekiri

Müügikuulutus on esimene kontakt müüja ja ostja vahel, mis loob ostja esmamulje. Lohakas ja kõnekeelne müügikuulutus ei ole just see, mis ostjas usaldust äratab.

Seetõttu tuleks kinnisvara müügipakkumine vormistada selliselt, et sinu kunagine emakeeleõpetaja selle pärast piinlikkust ei peaks tundma.

Hind

Kindlasti lisa kuulutusele hind. Professionaalne müüja peab olema suuteline pakkuma välja hinna, mis ta müügiobjekti eest küsib.

Hind on üks esimesi kriteeriumeid, mille alusel tehakse portaalides otsinguid ning mis on aluseks ostjale enese ostujõu ja kauba sobivuse hindamiseks.

Hinna kuulutusse lisamata jätmine viitab sellele, et müüja „kalastab“ otsides lolli ostjat, kelle nahk oleks võimalik üle kõrvade tõmmata.

Kontaktandmed

Suurepäraselt vormistatud pakkumise oluline osa on kontaktandmed. Eraisiku kinnisvaramüügi puhul on tegemist ühekordse tehinguga. Seetõttu ei ole mõtet kontaktandmeteks laduda kõikide võimalike sotsiaalvõrkude lehekülgi või kiirsuhtluskanalite kasutajanimesid. Nimi, telefoninumber ja meiliaadress on täiesti piisavad.

Küll aga võiks vaadata, et meiliaadress oleks midagi piinlikkust mittetekitavat. Aadress sexykiisu@****.ee on küll atraktiivne tegur poiss-sõbra otsimisel, kuid kinnisvaraäri juures võiks säilitada teatava konservatiivse joone.

Kindlasti on soovitatav kuulutusele lisada müüja ees- ja perekonnanimi. See äratab ostjas enam usaldust ning näitab, et müüja ei pea enda nime häbenema.

Soovitused

  • Lisa kindlasti pakkumisele kaart, mis näitab hoone asukoha. Ära päris pimesi usalda kaardimootorite tarkust, vaid kontrolli üle, kas müügiobjekti asukohta näidatakse õigesti.
  • Too kuulutuses välja pakkumise eripärad, mis eristavad seda teistest kümnetest või sadadest pakkumistest. Pakkumine vormista keeleliselt korrektselt.
  • Ära unusta pakkumisele hinda lisada. See on üks esmastest otsingukriteeriumidest.

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame sellest, kuidas jõuda klientideni.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: ehitustööde maht kukkus aastaga 20%

Eesti ehitusettevõtete ehitustööde maht oli statistikaameti andmetel 2010. aastal 1902 miljonit eurot. Sellest 1283 miljonit eurot olid tööd omal jõul.

Aastaga vähenes ehitustööde maht 20% võrra, kuid 2010. a. viimases kvartalis aasta baasil ainult 6% võrra.

Omal jõul tehtud ehitustööde maht vähenes 2010. a. 15%.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde maht aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus aastate lõikes, miljard €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus aastate lõikes, miljard €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Растет число предложений о продаже жилплощади

Индекс KV.EE, отражающий цену предложения жилых площадей на рынке жилья Эстонии, по-прежнему показывает движение вниз. По состоянию на сегодняшний день он равняется 61,9 пункта, что на 1,7 процента ниже, чем в начале текущего года. В то же время следует признать, что реальная цена предложения недвижимости в Эстонии упала из-за инфляции, превышающей 5 процентов.

На рост индекса не повлиял переход страны на евро и связанные с этим событием ожидания. Приход евро даже привел к уменьшению числа сделок и способствовал некоторому застою на жилищном рынке.

Количество предложений на портале KV.EE непрерывно росло с апреля 2010 года вплоть до осени. Максимальное число предложений жилых площадей было отмечено в сентябре — 20 500.

После резкого спада с начала текущего года число предложений жилых площадей вновь растет. В продаже оказались и те объекты, собственники которых ждали прихода евро с целью продать их подороже.

Не повлияла на рост число предложений и низкая активность в сфере сделок с в январе-феврале. Сегодня на портале KV.EE 19 500 предложений о продаже жилплощади — это на 11 процентов больше, чем в начале года.

Коротко говоря, это только вопрос времени, когда закончится продолжавшееся до сих пор падение цен на жилплощадь на местах. После этого повысится и индекс KV.EE. Бесспорным является конец падения цен предложения жилплощади, поскольку цены сделок с недвижимостью в крупных регионах уже повышаются.

Подробнее о том, что происходит на рынке недвижимости — на портале KV.EE.

 

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Elamispindade pakkumiste arv näitab tõusujoont

Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks näitab endiselt horisontaalsuunas liikumist. Indeksi väärtus on tänase seisuga 61,9 punkti ning see on 1,7% aastatagusest madalam. Arvestades aga seejuures üle 5 protsendi küündivat inflatsiooni tuleb tõdeda, et kinnisvara reaalne pakkumishind Eestis keskmisena on seeläbi langenud.

Hinnaindeksit ei ole tõusma pannud ka euro saabumine ning sellele pandud kõrged ootused. Pigem euro saabumine hoopis kärpis tehingute arvu ning tõi seeläbi elamispindade turule ajutise seisaku.

Pakkumiste arv suurenes portaalis KV.EE alates aastatagusest ajast järjepanu kuni sügiseni. Tipphetkel 2010. a. septembris oli portaalis 20 500 elamispindade pakkumist.

Peale põgusat langust asus pakkumiste arv alates käesoleva aasta algusest taas tõusu. Müüki tulid need pakkumised, millega kõrgemat hinda ihaledes oodati euro saabumiseni.

Pakkumiste hulka ei aidanud ka vähendada jaanuari-veebruari madalad tehingutearvud. Tänaseks on portaalis KV.EE 19 500 elamispindade pakkumist, mis on aastatagusest 11% enam.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et on ainult aja küsimus, millal seni veel languses püsinud väiksemate maakonnakeskuste elamispindade hinnalangus peatub. Seejärel tõuseb ka KV.EE indeks. Pakkumishindade languse lõpp on kindel seetõttu, et tehinguhinnad on suuremates kinnisvaraturupiirkondades juba tõusma asunud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

EKFLi konverents: Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?

EESTI KINNISVARAFIRMADE LIIDU KONVERENTS KOOSTÖÖS NORDEA PANGAGA

„KUHU LIIGUB EESTI KINNISVARATURG?”

14. aprillil 2011.a. Nordea Maja IV korruse saalis,

Liivalaia 45, Tallinn.

Päevakava ja esinejad:

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

9.00 Osavõtjate registreerimine, hommikukohv

9.30 – 9.45 Konverentsi avamine
Vahur Kraft, Nordea Pank Eesti juht

9.45 – 10.30 Finantsturg ja kinnisvara
Tõnu Palm, Nordea Pank Eesti peaökonomist

10.30 – 11.15 Kinnisvarainvesteeringute maksuplaneerimine
Kaido Loor, Advokaadibüroo SORAINEN partner

11.15 – 12.00 Eesti kinnisvaraturg ja globaalsed mõjurid
Kristjan Lepik, Tarkinvestor.ee asutaja

12.00 -13.00 LÕUNA

Nordea Pank13.00 – 13.45 Kinnisvaraarendus Eestis – kas võimalus või väärtust kaotav ääremaa?
Jaanus Otsa, ehitaja-visionäär

13.45 – 14.30 Uue aja turundus kinnisvarasektoris. Ohud meedia planeerimisel.
Tanel Voorel, Meediaagentuur Initiative OÜ

14.30 – 15.15 Uusarenduste turg
Andres Teder, analüüsiosakonna juht, Pindi Kinnisvara/ERI Kinnisvara

15.15 Huvilistel võimalus nautida vaadet Nordea Maja 10.korruselt

Konverentsi moderaatorid on Tõnis Rüütel ja Peep Sooman.
Info ja eelregistreerimine telefonil 6 411 516 või ekfl@ekfl.ee
Konverentsi tasu 95 €, EKFL liikmesfirma töötajale 70 € (ei lisandu käibemaks)

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine