Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Pressiteade: Kinnisvarakool asub pakkuma üürikoolitust

15.03.2011 Tõnu Toompark

Kinnisvara- ja finantskriis on loonud olukorra, kus inimesed ei pea enam kodu omamist riskivabaks investeeringuks. Neil ja muudel põhjustel on oluliselt aktiveerunud üüriturg. Elav üüriturg nõuab turuosalistelt uusi teadmisi ja just seetõttu on Kinnisvarakool OÜ asunud pakkuma üürikoolitust.

Üürikoolitus on suunatud eelkõige üüriturul tegutsevatele maakleritele, eraisikust eluruumide üürileandjatele, aga miks ka mitte üürilevõtjatele.

„Inimestes tekitavad kõige enam küsimusi ja probleeme üürilepingud ning üüritehingu poolte õigused ja kohustused. Neid käsitleme koolitusel erilise tähelepanuga,“ rääkis üürikoolituse lektor jurist Evi Hindpere.

Üüriäri majanduslikku poolt käsitleb koolitusel kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Esimene Kinnisvara ABC üürikoolitus toimub 26/04/2011.

Kinnisvarakool OÜ on Raid & Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mille missioon on suunatud professionaalsuse tõstmisele kinnisvaraturul. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele ja eraisikutele.

Koolituskava ja registreerumine lehel Kinnisvara ABC üürikoolitus.

Lähem info

Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Andree Raid

Raid & Ko OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

Pressiteade: Kinnisvarakool asub pakkuma üürikoolitust

15.03.2011 Tõnu Toompark

Üürikoolitus on suunatud eelkõige üüriturul tegutsevatele maakleritele, eraisikust eluruumide üürileandjatele, aga miks ka mitte üürilevõtjatele.

Üüriäri majanduslikku poolt käsitleb koolitusel kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Esimene Kinnisvara ABC üürikoolitus toimub 26/04/2011.

Koolituskava ja registreerumine lehel Kinnisvara ABC üürikoolitus.

Lähem info

Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Andree Raid

Raid & Ko OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

Statistika: kasutusloa saanud mitteeluruumid mullusest väiksemad

15.03.2011 Tõnu Toompark

2010. aasta jooksul sai statistikaameti andmetel kasutusloa 825 mitteeluruumi. Võrdlusena olgu selle juurde toodud, et viimase viie aasta jooksul on iga-aastaselt ehitusloa saanud keskmiselt 2700 mitteeluruumi.

Seega võime väita, et palju paberid jäävad paberile pidama ega jõua ehitusse.

2010. aastal kasutusloa saanud mitteeluruumide arv jäi 2009. aastale 14% võrra alla.

Veelgi enam ehk koguni 45% jäi eelmisele aastale alla kasutusloa saanud mitteeluruumide pind. Nii võime väita, et 2010. aastal kasutusloa saanud mitteeluruumid olid märksa väiksema pindalaga, kui veel aasta varem.

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Non-residential spaces with use permits are smaller than last year

15.03.2011 Tõnu Toompark

825 non-residential spaces have received use permits in 2010, according to the Stastics Board. To compare, in the last five years an average of 2700 non-residential spaces have received construction permits annually.

As such, it can be claimed that many permits remain on paper and never reach the construction stage.

In 2010, the number of non-residential spaces that were granted use permits was 14% smaller than the number for 2009.

An even larger decrease, 45% year-on-year, was observed in the floor area of non-residential spaces that were granted use permits. Therefore it can be claimed that the non-residential spaces granted use permits in 2010 had significantly smaller floor areas than the year before.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Все больше квартир и домов поступает на продажу

14.03.2011 Tõnu Toompark

Ценовой индекс недвижимости KV.EE, отражающий цену предложения на рынке жилья Эстонии, по-прежнему, в поиске направления своего дальнейшего развития, и это на протяжении всего прошлого года. Однако с начала этого года число предложений на рынке жилья постоянно растет. Другими словами все больше квартир и домов поступает на продажу.

Сегодня значение ценового индекса недвижимости KV.EE составляет 62,2 балла, что на 2,5% ниже, чем в прошлом году и на 0,2% ниже, чем полгода тому назад. Спад индекса закончился, но это еще не означает его явного направления в сторону увеличения.

Более четко ведет себя индекс, отражающий изменение количества заявок. С начала прошлого года на портале недвижимости KV.EE число заявок постоянно росло. Пик числа заявок приходится на осень прошлого года, когда в один момент их число превышало 20 000.

С приходом зимы предложений становилось все меньше, дойдя к концу декабря прошлого года до 18 700.

Позднее число заявок стало увеличиваться с каждой неделей, и сегодня на портале 19 319 заявок, что соответствует значению индекса в 104 балла.

Основными факторами прямолинейного роста предложения являются входящие на рынок жилья и активно продаваемые новые проекты по развитию недвижимости. Кроме того, активизации деятельности продавцов недвижимости способствовал приход весны, поскольку зимний упадок числа сделок с недвижимостью никак не способствовал реализации существующих рыночных предложений.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии смотрите на портале недвижимости KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Inimesed toovad korterid-majad müüki

14.03.2011 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt kindlat suunda otsimas – nii nagu kogu viimase aasta. Küll on aasta algusest alates kasvanud üsna sirgjooneliselt elamaispindade pakkumiste arv. Teisisõnu tuleb järjest enam kortereid ja maju müüki.

KV.EE indeks on tänase seisuga 62,2 punkti tasemel, mis on aastatagusest 2,5 ja poole aasta tagusest ajast 0,2% madalamal. Indeksi väärtus on languse lõpetanud, kuid see veel ei tähenda tõusule pöördumist.

Hinnaindeksist selgemalt käitub pakkumiste arvu muutust kajastav indeks. Eelmise aasta algusest alates lisandu portaali KV.EE järjest pakkumisi. Pakkumiste kõrghetk oli sügisel, mil hetkeks oli pakkumisi isegi üle 20 000.

Talve hakust alates hakkas pakkumisi üha vähemaks jääma kukkudes detsembri lõpuks 18 700 pakkumiseni.

Sealt alates on pakkumisi iganädalaselt lisandunud ning tänase seisuga näitab pakkumiste indeks 104 punkti taset, millele vastab 19 319 pakkumist.

Pakkumiste sedavõrd sirgjooneline lisandumine on seletatav mõningate asjaoludega.

Pakkumisse lisandub järjest uusarendusi, mida küll usinalt otsast vähemaks müüakse. Samuti on kevadise hooaja lähenemine kinnisvaramüüjaid aktiveerunud, kuid talvine tehingute arvu madalseis pole aidanud olemasolevaid müügipakkumisi realiseerida.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Välismaalaste osakaal on Ida-Virumaa kinnisvaraturul vähenemas

14.03.2011 Rain Rätt

Võrreldes eelmise aasta alguse 2 kuuga on Ida-Virumaal korterite tehingute arv ja rahaline maht langenud, kuid tõusnud on keskmine tehingu- ja pinnaühiku hind ehk ostetud on hinnatud asukohas paiknevaid heas korras objekte.

Sarnaselt eramute ja kruntide turuga jätkub korterite hindade diferentseerumine täpsemast asukohast ja kvaliteedist lähtuvalt. Kui aasta lõpus korterite müügipakkumiste hulk tervikuna langes ja tehingute arv tõusis, siis käesoleva aasta alguses on müügipakkumiste arv vaikses tõusutrendis.

Narvas toimub enamik tehinguid hinnavahemikus 300-400 €/m², Kohtla-Järvel 100-150 €/m², Sillamäel 150-200 €/m², Jõhvi piirkonnas 180-250 €/m².

Kuna üldine korteriturg sõltub siiski kohalikust tarbijast ja ostujõust, siis pakkusid potentsiaalsetele ostjatele huvi eelkõige odavama hinnaklassi väiksemad korterid. Samas on ostja olnud valivam just korteri seisukorra suhtes.

Vastupidiselt üldlevinud arvamustele, et Ida-Virumaal ostavad välismaalased kokku kinnisvara, ei ole vähemalt reaalsete tehingute baasil käesoleva aasta algul välismaalaste osakaal Ida-Virumaal kasvanud, pigem on see vähenemas.

Seoses euro tulekuga on kasvanud nii müüjate kui ostjate huvi sooritada tehingut, kuid sageli on müüjate ootused hinna suhtes liiga kõrged ja ollakse veendunud jätkusuutlikus hinnatõusus. Samas on kogu korteriturul olulisel kohal sundmüügid. Potentsiaalsed ostjad on muutunud võrreldes buumiajaga teadlikumaks ja nõudlikumaks ning soovivad enne tehingu sooritamist konsulteerida kinnisvaraturgu tundvate spetsialistidega.

Üldistades võib väita, et Ida-Virumaa korteriturg tervikuna on samal tasemel kui eelmise aasta alguses ja kinnisvaraturu trendide üle ei maksa siiski otsustada ühe kvartali või kuu andmete põhjal, vaid jälgida tuleks kinnisvaraturu liikumist kolme või nelja kvartali jooksul.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara AS
Kinnisvarahindaja/analüütik
rain.ratt@ober-haus.com

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kestab registreerumine 04/04/2011 algavale Kinnisvara ABC koolitusele

14.03.2011 Tõnu Toompark

Jätkuvalt kestab registreerumine 04/04/2011 algavale Kinnisvara ABC koolitusele. Koolitus on suunatud kõikidele, kes soovivad enda ees avada kinnisvaramaailma väravaid.

Anname ülevaate kinnisvaraturust ja sellega seonduvast.
Vaatame üle ehituse ja planeeringute valdkonna.
Põhjalikumalt süveneme kinnisvaravaldkonnaga seonduvatesse õiguslikesse küsimustesse.
Näeme, milles seisneb maakleritöö spetsiifika ja kuidas toimub reaalselt kinnisvara müügiprotsess.

Kõik Kinnisvara ABC lektorid on pikaajalise kogemusega kinnisvaraspetsialistid.

Jätkuvalt tasub meelde tuletada, et Kinnisvarakool OÜ-l on olemas koolitusluba, mis tähendab koolitusel osalevate eraisikute jaoks tulumaksusoodustust.

Koolituskava ja registreerumine Kinnisvara ABC lehel.

Lähem info

Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Andree Raid

Raid & Ko OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kinnisvaramulli indeks: Kinnisvara väärtus jätkab vaikset tõusu

11.03.2011 Urmas Laur

Seven Real Estate Advisors koostatav Kinnisvaramulli indeks võrdleb kinnivara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal. Indeks jätkas veebruaris tõusu ning pürgis 54,8 punktile, mis on aastatagusest napid 0,2% kõrgemal.

„Kuine hinnatõus 1% ei ole küll suur, kuid tundub olevat jätkusuutlik. Paistab, et turg on lisaks elamispindade sektorile jalgu alla saamas teisteski niššides,“ kommenteeris indeksi muutust Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur.

Indeksis koosseisus olulist osa omav korterite komponent jäi sel kuul pea muutumatuks. Hoonestatud maa tehinguhindadest mõjutas indeksit tõususuunas elamutega tehtud tehingute kallinemine. Tehingud hoonestamata maaga mõjutasid indeksi liikumist pigem negatiivses suunas.

Indeksi vaikse positiivse liikumise kõrval on langust näidanud kinnisvaratehingute arv. 2011. a. veebruaris tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 2600 kinnisvaratehingut, mis on aastatagusest 8% vähem. Eelnevatel kuudel on tehingute arv siiski valdavalt kasvu näidanud.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Lisainfo

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors
+372 501 9393
urmas.laur@7re.eu
www.7re.eu

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tallinna ärikinnisvara prognoos: vakantsus väheneb ja hinnad tõusevad

11.03.2011 Tõnu Toompark

Eesti ühe suurema kinnisvarafirma 1Partner analüüsi kohaselt on tänavu esimeses kvartalis oodata vakantsuse vähenemist ning kerget hinnatõusu nii kõrgema kvaliteediga büroode, kaubanduspindade kui uuemate tootmis- ja laohoonete turul.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on ärikinnisvara turg alates 2010. aasta teisest poolest elavnenud. “Pangad on valmis ootele pandud projektidele taas laenama ning sõlmima ka pikemaajalisi finantseerimislepinguid. “Samas ilma rahavoota ja konkreetse projektita tühja maatüki finantseerimine oleks pragu veel väga tavatu,” ütles Vahter.

“Tänavu esimeses kvartalis on oodata uute ja kõrgetasemeliste äripindade kerget hinnatõusu, kuid kliente leida vanematele ruumidele on raske ja see turg on pigem languses,” lisas Vahter.

1Partner Kinnisvara 2011. aasta esimese kvartali prognoosi kohaselt uutes büroohoonetes üürid lähiajal pigem tõusevad ning paralleelselt väheneb vakantsus. Samas on vanemate büroohoonete hinnatase surve all ning ning omaniku paindlikkus on endiselt nõutav.

Analüüsi kohaselt kaubanduspindade turule uut mahtu lisandunud ei ole ja juhtivate kaubanduskeskuste vakantsused püsivad endiselt miinimumi lähedal. Martin Vahteri sõnul oli jaekaubanduse kasv 2010. aasta viimases kvartalis esmakordselt peale 2008 aasta esimest kvartalit positiivne, mis loob tugevad eeldused ka vakantsuste vähenemiseks ja üüritasemete tõusuks. “Siiski tuleb erinevatel keskustel vahet teha – kindla kontseptsioonita ja vananenud ruumilahendusega kaubamajade olukord on endiselt keeruline,” lisas Vahter.

Kinnisvarafirma analüüsi kohaselt on teatud elavnemine ka äri- ja tootmispindade sektoris. Eeskätt tuntakse huvi kaasaegsete ja keskmisest suuremate (alates 1500-st ruutmeetrist) üüripindade vastu. Kasvanud on ka ostuhuvi. Müügipakkumisi uute lao- ja tootmishoonete näol sisuliselt ei ole, samas üüripakkumiste osas ületab müüjate surve endiselt nõudlust. Vanemate lao- ja tootmispindade ning endiste põllumajandushoonete likviidsus on jätkuvalt madal.

Lao- ja tootmishoonete turg on lähiperspektiivis kasvufaasis. Oodata on uute hoonete lisandumist, ka nõudlus on selleks olemas. Ettevõtted peavad uue majanduskasvu ootuses laienemisplaane ja tegemist on ennekõike oma tarbeks ehitatavate hoonetega.

Ärimaade sektoris hakkas nõudlus kasvama 2010. aasta teisest poolest. Samas ei lase ostjate teadlikkus ja suur pakkumiste hulk hinnatasemel tõusta. Arendajad on nõudluse kasvule valmis koheselt reageerima külmutatud projektide käivitamisega.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Harju Ehitus alustas kesklinna viiekorruselise kortermaja püstitamist

10.03.2011 Tõnu Toompark

Harju Ehitus alustas Tallinna kesklinna Uus-Tatari tänavale viiekorruselise kortermaja ehitusega, neljandik pindasid on juba müüdud.

1Partner Kinnisvara maakler Allan Vanatoa sõnul on Tallinna kesklinna uute korterite järgi suur nõudlus ning paljud arendajad on sulatanud pooleliolevad projektid üles ning võtnud ette ka uusi. “Nii värsketes Ravi kui Villardi tänava arendustes müüdi suur osa kortereid paberil. Ka Uus-Tatari projektist on neljandik juba enne kopa maasse löömist välja müüdud,” ütles Vanatoa.

Keskmine valmis korteri hinnatase Uus-Tatari majas on 1900 eurot ruutmeetri kohta, millele lisandub vastavalt soovile parkimiskoha maksumus.

HE Kinnisvaraarendus OÜ poolt arendatava 2224 ruutmeetrise suletud netopinnaga majas on 21 korterit. Hoone juurde kuuluvad lift, keldrikorrus ja parkimiskohad. Maja viimasele, viiendale korrusele on planeeritud suured katuseterrassid. Hoone valmib 2012. aasta veebruaris.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid: Tallinna korteriturgu iseloomustavad graafikud 3.2011

09.03.2011 Tõnu Toompark

Kokku on saanud värsked andmed Tallinna korterituru kohta, millest on näha, et vaikus Tallinna korteriturul kestis ka veebruaris.

Tallinna korterituru graafikutega, seisuga 4. märts 2011, saab tutvuda lingil: Turugraafikud 3.2011.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nõuandeid esmasele korteriostjale

09.03.2011 Baltic Real Estate Management

Kinnisvaramaaklerid puutuvad sageli kokku korteriostjatega, kes pole kuigi põhjalikult läbi mõelnud, millist eluaset nad täpselt soovivad. Enne sobiliku korteri otsimise alustamist tuleks esmalt selgeks teha järgmised küsimused:

Milline on hinnapiir, millest rohkem te ei soovi soetatava korteri eest maksta?
Kas eelistatud on uus või vana ehitis? Kas paneel-, kivi- või puumaja?
Milline on eeldatav ehituskvaliteet?
Millised on nõudmised küttele? Kas majas peaks olema oma katlamaja või köetakse tsentraalselt? Millised on eelistatud kütteliigid?
Kui oluline on naabrivalve?
Kui tähtis on korteriühistu olemasolu või eelistate haldusfirmat?
Maja energiaklass – A,B,C,D,E,F – kas see on oluline?
Parkimisega seotud küsimused: kas kindel parkimiskoht, ühisparkla, parkimine loaga, tõkkepuuga, garaaž, parkimismaja?
Kas korter peaks olema rõduga ja kui oluline on panipaiga või keldriruumi olemasolu?
Kas vaade on tähtis?
Milline peab olema korteri planeering – kas läbi maja?
Kus piirkonnas elada soovitakse? Kui oluline on lasteaedade, poodide ja ühistranspordi lähedus.
Kas maja ja trepikojad peaksid olema renoveeritud või siis mitte?
Mitme korruseline peaks maja olema ja mitmendal korrusel võiks asetseda soetatava korter?
Mitme toaline peab korter olema? Kas mõni tuba võib olla läbikäidav? Kas köök peaks olema eraldi või siis elutoaga ühendatud?
Kas korter peab olema täielikult renoveeritud või on ostuhuviline valmis tegema lihtsamat remonti või siis kapitaalremonti oma maitse järgi?
Kas korter peaks olema sisustatud, minimaalse mööbliga (näiteks köögimööbel) või siis soovitakse korterit täielikult ise sisustada?

Peale ülalkirjeldatud küsimuste läbimõtlemist ja selle info jagamist maakleriga on oluliselt lihtsam kliendile esmaseid pakkumisi teha.

Artikli autor on
Anna Mendus
BREM Kinnisvarabüroo

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Korterite pakkumishinnad on asunud tõusma

09.03.2011 KV.EE

Portaali KV.EE andmetel oli Tallinna korterite keskmine pakkumishind veebruaris 1281 €/m². Võrreldes eelmise aastaga on see tõusnud 4,6%.

Kristiine linnaosa korterite eest küsivad müüjad aga 1243 €/m². Pisut madalam on korterite pakkumishind Nõmmel, kus keskmine pakkumine on 1185-eurose ruutmeetrihinnaga.

Korterite pakkumishinnad erinevates linnaosades liiguvad samas rütmis. Hinnad on püsinud pea poolteist aastat samal tasemel. Viimaste kuude jooksul on siiski olnud märgata mõningast tõusu.

Omistamata liigset tähendust aasta algusega saabunud uuele valuutavääringule tuleb täheldada pakkumishindades survet tõusule pöördumiseks.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Цена предложения на квартирном рынке стала расти

09.03.2011 KV.EE

По данным портала недвижимости KV.EE в феврале средняя цена предложения на квартирном рынке Таллинна составила 1281 € за кВ. метр. Это на 4,6% выше, чем в прошлом году.

В части города Кристийне средняя цена кВ. метра квартиры, выставленной на продажу, 1243 евро. Немного ниже цена продаваемых квартир в Нымме, где за кВ. метр спрашивают 1185 €/кВ. м.

Цена предложения квартир в различных частях города движется в том же ритме. Полтора года цены оставались неизменными. В последние месяцы, однако, заметен их небольшой рост.

Не придавая неоправданного значения нововведенной валюте с начала этого года, следует все же отметить давление на цену предложения в сторону роста.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии на портале KV.EE.