Tõnu Toompark: kinnisvaraturg on juba vaikselt jahtumas

Kinnisvaratehingute statistikale vaadates võib tõdeda, et omal moel on kinnisvaraturg juba vaikselt jahtumas, nendib Tõnu Toompark.

Järjepidev kinnisvara hinnakasv on ERI Kinnisvara analüütiku hinnangul viinud vara sellisele kallinemisele, mis on pärssinud tehingute arvu juurdekasvu. Samuti väidab Toompark, et väheneb spekuleerimine, kus kinnisvarale protsessi käigus lisaväärtust ei anta.

2002. a tehti 40500 kinnisvaratehingut koguväärtusega 17 miljardit krooni. See on Toomparki sõnul 3% vähem tehinguid kui 2001. aastal, kuid samas 20% enama väärtusega.

Vara liikidest suurenes Toomparki sõnul ainsana kruntidega tehtud tehingute arv, mis peegeldab maaturu suhteliselt suuremat aktiivsust – inimesed eelistavad osta krundi ja sellele ise elamu ehitada.

Suhteliselt 2001. aastaga samale tasemele jäi analüütiku sõnul mullu elamutega tehtavate tehingute arv. “Marginaalne langus 3% tehingute arvus (3500 tehingut) ja suhteliselt väike tehingute väärtuse kasv 6% (3,5 mld kr) näitavad elamuturul suuremat stabiilsust, kus suuremad hüpped on juba ära toimunud,” kirjutab Toompark homses Äripäevas.

Korterite ostu-müügitehingute arv kahanes. Langus 8% (21000 tehingut) ei tähenda siiski korteritehingute väärtuse vähenemist. Korteritehingute väärtus suurenes 34% ning küündis 5,8 miljardi krooni tasemele.

Artikli autor on Aili Sandre. Artikkel on avaldatud 19.06.2003 väljaandes Äripäev –

Tõnu Toompark: suurim oht on liigoptimistlik laenuvõtmine

Kinnisvaraturu jaoks peitub suurim oht liigoptimistlikus laenuvõtmises, hoiatab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark.

“Tänased laenuintressid löövad iganädalaselt kõigi aegade madalamaid rekordeid. Juba on Eesti Pank hoiatavalt näppu viibutanud ning hoiatanud paratamatu intressitõusu eest. Intressitõus võib igakuist laenumakset märgatavalt suuremaks muuta ning seeläbi vastse maja- või korteriomaniku maksejõuetuks muuta,” kirjutab Toompark homses Äripäevas.

Toomparki sõnul tasub laenuvõtjatel arvestada, et kui näiteks 10aastase laenu intressimäär tõuseb 5 protsendilt 7-le, siis suureneb igakuine makse 9%. Mida pikem laenuperiood või mida suurem intressi (euribori) tõus, seda suurem on laenusumma suuruse tõus.

Samas on eluasemelaenud Toomparki sõnul kõige väiksema kahjususega laenud – enne hoiab laenuvõtja kõhu kõrvalt kokku, kui kodu eest pangale või liisingule maksmata jääb, ning see kahandab ka kinnisvarakriisi ohtu.

Artikli autor on Aili Sandre. Artikkel on avaldatud 19.06.2003 väljaandes Äripäev –

Analüütik: täna kinnisvaraturul veel otsest kriisiohtu pole

Täna kinnisvaraturul otsest kriisiohtu ei ole, kinnitab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark.

“Täna ei ole näha ohtu, et kinnisvaraarendajad peaksid miski üksteise järel pankrotistuma. Samuti ei ole näha põhjusi, miks peaks tabama krahh elukondliku kinnisvaraturu sektorit,” kirjutab Toompark homses Äripäevas.

Toompark osutab tõigale, et iga poole aasta tagant tõstatub teema võimalikust kriisist või krahhist kinnisvaraturul. “Ühe või teise ala spetsialistid annavad hinnanguid, mis sageli üksteisele vastu räägivad. Seni on peale jäänud kriiside-krahhide hirmu eitajad,” nendib analüütik.

Toomparki sõnul on siiski ka “vastasleeri” igas jutus omajagu tõde, mida ei tohi eirata ega pead jaanalinnu kombel liiva peita. Paraku viib ohu liigsage ja põhjuseta emotsionaalne esilekergitamine analüütiku sõnade kohaselt selleni, et kriisi tegeliku ilmumise märkide puhul neid lihtsalt eiratakse.

“Vaatamata otsese ohu puudumisele täna tuleb asjaosalistel silmad lahti hoida. Igale tõusule järgneb omal ajal ka mõõn. Jooksevkonto puudujääk ja teised mitte liiga rõõmustavad näitajad ei jäta oma jõudu Eesti kinnisvaraturule näitamata. Küsimus on ainult selles, et millal ja kuidas,” kirjutab Toompark.

Artikli autor on Aili Sandre. Artikkel on avaldatud 19.06.2003 väljaandes Äripäev –

Рынок недвижимости – на дрожжах

Если сравнить с 2001 г., то в 2002 г. оборот жилищных кредитов вырос на 71% (4,710 млрд. крон), кредитный остаток за тот же период возрос на 53% (9,282 млрд. крон).

Несмотря на разговоры о возможном “перегреве” рынка и корректировке в сторону снижения прогнозов роста, в I кв. 2003 г. было выдано жилищных кредитов на 62% больше, чем в прошлом году (1,185 млрд. крон), а кредитный остаток за тот же период возрос на 56%, или до 10 млрд. крон.

В то же время количество сделок с недвижимостью свидетельствует об иной тенденции. В 2002 г. число нотариально заверенных договоров купли-продажи было на 3% меньше показателя 2001 г.

(соответственно 40 523 и 41 817 сделок). И всё-таки стоимость вышеуказанных договоров оказалась по сравнению с предыдущим годом на 20% выше, или на 17 млрд. крон. Причём сократилось число сделок по каждому виду недвижимости, за исключением разве что сделок с земельными участками, где годовой прирост 15 %.

Статистика свидетельствует, что значительно увеличившееся количество кредитов пошло не столько на улучшение жилищных условий, сколько на приобретение имущества по более высокой цене.

2002-й был годом, когда объём сданного жилья после периода долгого спада снова начал расти. В эксплуатацию было сдано 1135 жилых помещений суммарной площадью 113 000 м2, то есть в среднем площадь нового жилья составляет около 100 м2, что меньше уровня, зафиксированного в предыдущие годы (110-114 м2).

Здесь мы видим проявление естественного развития рынка недвижимости. Сначала под давлением всё увеличивающихся кредитных объёмов цены на уже существующую недвижимость были выведены на достаточно высокий уровень, что, в свою очередь, позволило девелоперам предложить на рынке и современные постройки по конкурентным ценам.

Наиболее отчётливо тенденции рынка проявляются в Таллинне. Развитие рынка недвижимости активно протекает также в Тартуском и Пярнуском уездах, остальные явно отстают. Это проявляется как в количестве сделок и ликвидности тамошнего имущества, так и в прозрачности рынка.

Банки отчасти стопорят развитие недвижимости, а тем самым и чрезмерную конкуренцию девелоперов. Кредиты на деятельность, связанную с развитием недвижимости, они предоставляют только серьёзным участникам, которые либо способны предъявить очень хороший проект, либо обладают солидным послужным списком. Тем не менее покупателям не стоит опасаться, что их возможности выбора из-за этого слишком уж сократятся.

Продолжающийся рост предложений оказывает влияние и на рынок посреднических услуг в сфере недвижимости. Сейчас первоочередной задачей маклера является подыскать подходящий для продажи объект. Если цена оптимальная, то отыщутся и клиенты. С увеличением же предложения акцент смещается на то, что всё больше возрастает значение поиска покупателей, которым можно сделать различные предложения из всё увеличивающегося багажа.

Развитие рынка посреднических услуг жилья можно сравнить с посредничеством в сфере коммерческих площадей, где эти изменения уже нашли своё место.

Парадоксальным образом рост кредитных объёмов способствует приостановлению роста цен на недвижимость.

С одной стороны, объёмы жилищных кредитов действительно возрастают, что, по идее, должно бы подталкивать цены к росту. В то же время финансирование девелоперской деятельности ведёт и к увеличению предложения, что опять-таки не позволяет ценам слишком уж возрастать.

На данный момент недостатка в предложениях не наблюдается, поэтому рост цен в большей части секторов столичной недвижимости вряд ли перекроет рекорды прежних лет.

Põhja-Tallinnas on soosituim renoveeritud puitelamu

Põhja-Tallinna linnaosa on Tallinna korteriturul kõrgelt hinnatud piirkond. Piirkonna plussiks on eelkõige kesklinna lähedus ning madalam hoonestus ja suurem rohelus võrreldes mitmete teiste Tallinna elurajoonidega (Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe, Astangu jms).

Põhja-Tallinna miinuseks on hetkel suured kontrastid – renoveeritud elamute kõrval on veel palju amortiseerunud maju.

Puitelamutes asuvate renoveerimata korterite hinnad sõltuvad elamu seisukorrast ja arhitektuurist, korteri siseviimistlusest, pesemisvõimaluste ja WC olemasolust ning paiknevusest intensiivse liiklusega tänavate suhtes.

Keskmised korterite hinnad on diferentseerunud korteri suuruse järgi. Renoveerimata 1- ja 2-toaliste korterite hinnad on vahemikus 6500 – 10 000 krooni/m². 3- ja enamatoaliste korterite hinnad aga 5000 – 9500 krooni/m². Renoveeritud 1- ja 2-toaliste korterite hinnad on 8500 – 14 000 krooni/m². 3- ja enamatoaliste korterite eest küsitakse 8500 – 12 500 krooni/m². Näitena Kalamajast võib siin tuua juulis turule tulevad korterid Vabriku 33 elamutes. Puitelamu siseviimistlusega korterite hinnad on seal 12 500 krooni/m², samal aadressil paiknevas kivihoones aga juba 14 000 – 15 000 krooni/m².

Nõudlus on üldiselt suurem renoveeritud ja heas seisukorras korterite järele. Kapitaalremonti vajavaid kortereid otsitakse reeglina vähem. Täielikult renoveeritud elamuid on enam Kalamajas ja vähem Pelgulinnas.

Enim otsitakse kortereid kivitrepikodadega eestiaegsetesse puitelamutesse, mis on ehitatud vahemikul 1930.-1940. a. Sel ajal ehitatud elamutes on väiksem arv kortereid, korterite planeeringud on pindalalt suuremad ning üldjuhul on WC korterisse sisse ehitatud.

Vanemates puitelamutes, mis on ehitatud vahemikus 1900.-1930. a., paiknevate korterite vastu on ostuhuvi väiksem. Nende elamute koridorid asetsevad horisontaalselt läbi maja, trepid on puidust, korterid on väiksemad ning WC asub reeglina koridoris.

Eelistatud on elamud, mis on tsentraalse gaasivarustusega. Sellistes hoonetes on ahiküttelt võimalik üle minna gaasikeskküttele.

Korteritüüpidest on turul hetkel nõutavaimad 1- ja 2-toalised korterid, mis on turul võrreldes 3- ja enamatoaliste korteritega tunduvalt likviidsemad ja ühe ruutmeetri väärtuse kohta kõrgemas hinnaklassis.

Endiselt võib prognoosida Põhja-Tallinna korterituru aktiivsuse kasvu. ERI Kinnisvara prognoosib aastases perspektiivis Põhja-Tallinna korteritele hinnatõusu 6-9 protsenti. Hinnatõus puudutab enam renoveeritud elamutes asuvaid kortereid. Renoveerimata korterite hinnad võivad püsida samal tasemel. Jätkub vanemate elamute renoveerimine ja seeläbi Põhja-Tallinna piirkonna väärtustamine.

Artikkel ilmunud 18/06/2003 ajalehes “Põhja-Tallinna Sõnumid”

Artikli autor on Virgo Laansoo. Artikkel on avaldatud 18.06.2003 väljaandes Muu –

Estonian real estate market keeps growing, but problems remain: analyst

Tõnu Toompark, analyst of ERI Kinnisvara, writes in Äripäev that the Estonian real estate market is growing on housing loans.The volume of housing loans issued by banks in 2002 went up 71 percent in a year to 4.7 billion kroons. In the first quarter 2003, banks issued 62 percent more housing loans than a year earlier.

While the number of real estate transactions has fallen by 3 percent, the value of transactions is up 20 percent to 17 billion kroons which shows that Estonians are not acquiring more real estate, but buying more expensive property. Since the competition is tough and banks are afraid to overlend, it may be soon when the first property developers start to go out of business, says Toompark.

Artikkel on avaldatud 02.06.2003 väljaandes Äripäev –

Kinnisvaraturg muudkui paisub

Suur laenumahtude kasv loob kinnisvaraturule uut kvaliteeti – aktiivset elamuehitust võime näha nii statistikanumbrites kui ka igapäevases tänavapildis.

2002. aastal suurenes 2001. aastaga võrreldes eluasemelaenude käive 71 protsenti (4,710 miljardit krooni), laenude jääk kasvas samal ajal 53 protsenti (9,282 miljardit krooni). Vaatamata ülekuumenemisele viitavatele hoiatustele ja kasvuprognooside kahandamisele väljastati 2003. aasta I kvartalis siiski mullusest 62 protsenti rohkem eluasemelaene (1,185 miljardit krooni) ning laenude jääk tõusis samas 56 protsenti ehk 10 miljardi kroonini.

Samal ajal näitab erinevat trendi kinnisvaratehingute arv. 2002. aastal oli notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingute arv kolm protsenti väiksem 2001. aasta näitajast (vastavalt 40 523 ja 41 817 tehingut). Siiski oli nimetatud lepingute väärtus 20 protsenti eelmisest aastast kõrgem ehk 17 miljardit krooni. Seejuures vähenesid tehingud igat liiki kinnisvaraga. Erandiks jäid tehingud kruntidega – suurenemine aastaga 15 protsenti.

Statistikast on ilmekalt näha, et märkimisväärselt suurenenud laenude hulk ei läinud mitte suurema arvu inimeste eluasemetingimuste parandamiseks, vaid kallima hinnaga vara soetamiseks.

2002. oli aasta, kus valminud eluruumide arv pöördus pikast langusest tõusutrendile. Kasutusse lubati 1135 eluruumi kogupinnaga 113 000 m². See teeb keskmiseks uue eluruumi pinnaks ligi 100 m², mis on eelmiste aastate tasemest (110-114 m²) väiksem. Siin näeme loomulikku kinnisvaraturu arengut. Esmalt viidi eelkõige suurenevate laenumahtude survel olemasoleva kinnisvara hinnad piisavalt kõrgele tasemele. See tekitas arendajatele võimaluse tuua turule konkureeriva hinnaga kaasaegseid uusehitisi.

Kinnisvaraturu selgemad trendid on näha Tallinnas, kus on ka Eesti kõrgeim sissetulek. Kinnisvaraturu arengut on märgata ka Tartu ja Pärnu maakonnas, ülejäänud maakondade osa on marginaalne. See väljendub nii kinnisvaratehingute arvus, sealse vara likviidsuses kui ka turu läbipaistvuses.

Kinnisvaraarendusest saame samuti rääkida esmajoones Tallinnas. Turul on palju konkureerivaid arendusfirmasid ja projekte. Ei ole sugugi imekspandav, kui peatselt näeme mõnd tihedat võistlussõela mitteläbivat ja seetõttu pankrotistuvat kinnisvaraarendajat. Siiani selliseid siiski veel pole. Mõnede üksikute näidete puhul on tegemist eranditega.

Pangad pärsivad kinnisvaraarendust ja seeläbi liigset konkurentsi. Pangad annavad arendustegevuseks laenu ainult tõsistele tegijatele, kel on ette näidata väga hea projekt või positiivne õnnestumistega ajalugu. Ostjatel ei tasu siiski karta, et nende valikuvõimalus seetõttu liiga väikseks jääb.

Pakkumise jätkuv kasv muudab kinnisvara vahendusteenuse turgu. Praegu on maakleri esmane ülesanne leida müügiobjekt. Kui hind on õige, siis leiab ka kliendi. Pakkumise suurenedes kandub rõhk sellele, et tähtsustub ostjate leidmine, kellele üha suurenevast pagasist erinevaid pakkumisi teha. Eluruumide vahendusteenuse turu arengut võib võrrelda äripindade vahendusega, kus need muutused on juba aset leidnud.

Paradoksaalsel kombel viib laenumahtude kasv kinnisvara hinnatõusu peatumiseni. Ühest küljest küll eluasemelaenude mahud suurenevad, mis avaldab hindadele tõususurvet. Teisest küljest viib kinnisvaraarenduse finantseerimine pakkumise suurenemisele, mis jälle ei luba hindadel kasvada. Praegu jääb tõenäoliselt peale pakkumise pool ning hinnatõus suuremas osas pealinna kinnisvarasektorites kunagisi hinnatõusurekordeid enam ei ületa.

Artikkel on avaldatud 02.06.2003 väljaandes Äripäev –

Eluasemelaenud suunavad kinnisvaraturgu

2002. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga eluasemelaenude käive 71% (4710 mln. kr.), laenude jääk kasvas samal ajal 53% (9282 mln. kr.). Vaatamata ülekuumenemisele viitavatele hoiatustele ja kasvuprognooside kahandamisele väljastati 2003. a. I kvartalis siiski mullusest 62% enam eluasemelaene (1185 mln. kr.) ning laenude jääk tõusis samas 56% ehk 10 miljardi kroonini.

Samal ajal näitab erinevat trendi kinnisvaratehingute arv. 2002. a. notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingute arv oli 3% väiksem 2001. a. näitajast (vastavalt 40523 ja 41817 tehingut). Siiski oli nimetatud lepingute väärtus 20% eelmisest aastast kõrgem ehk 17 miljardit krooni. Seejuures vähenesid tehingud igat liiki kinnisvaraga. Erandiks jäid tehingud kruntidega, mille arv suurenes aastaga 15%.

Siit on ilmekalt näha, et märkimisväärselt suurenenud laenude hulk ei läinud mitte enamate inimeste eluasemetingimuste parandamiseks, vaid kallima hinnaga vara soetamiseks.

Võib öelda, et suur laenumahtude kasv loob kinnisvaraturul uut kvaliteeti. Aktiivset uusehitust võime näha nii statistikanumbrites, kui igapäevases tänavapildis. 2002. a. oli aasta, kus valminud eluruumide arv pöördus pikast langusest tõusutrendile. 2002. a. lubati kasutusse 1135 eluruumi kogupinnaga 113 000m². See teeb keskmiseks uue eluruumi pinnaks ligi 100m², mis on eelmiste aastate tasemest (110-114m²) väiksem.

Siin näeme loomulikku kinnisvaraturu arengut. Esmalt viidi eelkõige suurenevate laenumahtude survel olemasoleva kinnisvara hinnad piisavalt kõrgele tasemele. See tekitas arendajatele võimaluse konkureeriva hinnaga tuua tänasel päeval turule kaasaegseid uusehitisi.

Kinnisvaraturu selgemad trendid on näha Tallinnas, kus on ka Eesti kõrgeim sissetulek. Enam arenenud on samuti Eesti kõrgemate sissetulekutega piirkondadena Tartu ja Pärnu maakonnad. Ülejäänud maakondade osa Eesti kinnisvaraturul on marginaalne. Viimane väljendub nii kinnisvaratehingute arvus, sealse vara likviidsuses ning turu läbipaistvuses.

Kinnisvaraarendusest saame samuti rääkida esmajoones Tallinnast. Konkurents selles vallas on muutumas järjest tihedamaks. Turul on palju konkureerivaid arendusfirmasid ja projekte. Ei ole sugugi imekspandav, kui peatselt näeme mõnd tihedat võistlussõela mitteläbivat ja seetõttu pankrotistuvat kinnisvaraarendajat. Täna selliseid siiski veel ei ole. Mõnede üksikute näidete puhul on tegemist eranditega.

Pangad pärsivad kinnisvaraarendust ja seeläbi liigset konkurentsi. Pangad annavad arendustegevuseks laenu ainult tõsistele tegijatele, kel on ette näidata väga hea projekt või positiivne õnnestumistega ajalugu. Ostjatel ei tasu siiski karta, et nende valikuvõimalus seetõttu liiga väikseks jääb.

Pakkumise jätkuv kasv muudab kinnisvara vahendusteenuse turgu. Praegu on maakleri esmane ülesanne leida müügiobjekt. Kui hind on õige, siis leiab ka kliendi. Pakkumise suurenedes kandub rõhk sellele, et tähtsustub ostjate leidmine, kellele üha suurenevast pagasist erinevaid pakkumisi teha. Eluruumide vahendusteenuse turu arengut võib siin võrrelda äripindade vahendusega, kus nimetatud muutused on juba aset leidnud.

Paradoksaalsel kombel viib laenumahtude kasv kinnisvarahindade hinnatõusu peatumiseni. Ühest küljest küll eluasemelaenude mahus suurenevad, mis avaldavad hindadele tõususurvet. Teisest küljest viib kinnisvaraarenduse finantseerimine pakkumise suurenemisele, mis jälle ei luba hindadel kasvada. Tänasel päeval jääb tõenäoliselt peale pakkumise pool ning hinnatõus pealinna enamuses kinnisvarasektorites kunagisi hinnatõusurekordeid enam ei ületa.

Kinnisvarakalender: mai 2003

Kuuteemad:

– esimesel katsel õnnestus Sakala keskuse enampakkumine;
– Keskkonnainspektsioon soovib lammutada Viktor Kaasiku ja Anatoli Kanajevi maja;
– linnavalitsus jättis Linnahall enampakkumise väljakuulutamata.

Muud teemad:

05/05 Hansapanga grupi peadirektor Indrek Neivelt hoiatab eestlasi optimismi eest laenamisel, märkides, et praegune olukord on üsna sarnane 1997. aastaga.
05/05 Algas Tallinnasse Varese tänava ja Sõpruse puiestee vahele kerkiva Kesko Foodi Citymarketi kaubanduskeskuse ehitus.
07/05 Tallinna linnavalitsus algatas Sõle tävavale ehitatavate uuselamute rajooni uue detailplaneeringu, mis näeb ette sinna ka hotelli ehitamist.
08/05 OÜ Bonaprix ja Estel Pluss AS korraldavad Eesti Arhitektide Liiduga arhitektuurivõistluse Balti jaama ja Telliskivi tänava vahelise kvartali ruumilise planeerimise ideeprojekti saamiseks.
13/05 Vandeadvokaat Viktor Kaasiku firma ostis 155 miljoni krooniga endise kultuuriministeeriumi kinnistu Tallinna vanalinnas. Aasta eest ostis Margus Fingi firma kinnistu 80 miljoniga.
16/05 Nordea Panga emadepäeva laenukampaania raames, laekus pisut üle 200 laenutaotlust kogusummas ligi 180 miljonit krooni.
20/05 Tallinnas lennujaama lähedale rajatava Ülemiste Kaubanduskeskuse 50.000 ruutmeetri suurusest pinnast on rendilepetega kaetud 65-70 protsenti.
21/05 Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) müüb Paldiski maantee alguses paikneva hoone 16 miljoni krooni eest Divine Kinnisvara Konsultatsioonid OÜ-le.
21/05 Tallinna linnavalitsus jättis kinnitamata linnahalli ja seda ümbritsevate kinnistute müügi eelnõu, kuna soovib täpsustada kavakohaselt saja miljoniga müüki mineva objekti enampakkumise tingimusi.
22/05 Jõelähtme vald sai kolmapäeval kätte keskkonnainspektsiooni ettekirjutused, milles nõutakse advokaat Viktor Kaasiku ja transiidiärimees Anatoli Kanajevi mererannale liiga lähedale püstitatud majade lammutamist.
23/05 Poolenisti Tallinna linnale kuuluva Rocca-al-Mare Tivoli AS-i katse müüa ligi 10 miljoni krooniga kahjudega töötava ettevõtte hoonestusõigus nurjus, sest kõik potentsiaalsed pakkujad loobusid konkursil osalemisest.
23/05 Mati Tusovile kuuluv OÜ Raldon maksis maiustustetootjale AS Kalev kolmandiku tehase kinnistu eest 33,5 miljonit krooni, ülejäänud summa peab ostja tasuma 3. oktoobriks.
27/05 Neljal enampakkumisel müümata jäänud Tallinna luksusliku Merirahu elurajooni ostjaks on OÜ Progmator, ostu-müügilepingu allakirjutamine toimub hiljemalt 20. juunil.
29/05 Tallinna kesklinnas asuva Sakala keskuse kinnistu hoonestusõiguse konkursi võitis meelelahutuskontserni BDG, meediafirma Sky Media ja investeerimispangaga LHV seotud AS Uus Sakala.

Kommentaar: Uuselamute järelturg Tartus alles kujuneb

Uusi elamuid, mis pärast mõneaastast kasutust uuesti müüki tulevad, on Tartus müüdud-ostetud suhteliselt vähe – uuselamute järelturg pole siin veel välja kujunenud. Valdavalt ehitavad inimesed elamuid oma tarbeks, järelturule on neist jõudnud ainult kaduvväike osa.

Need vähesedki pole vastvalminud majadest oluliselt odavamad, enamasti müüakse maja, kus omanik on pärast selle valmimist sees elanud vaid lühikest aega, uute elamutega võrreldava hinnaga.

Põhjus on selles, et kohest sissekolimist majaehitusele eelistavatel ostjatel pole valida kuigi paljude pakkumiste hulgast. Kuni nõudlus suhteliselt uute eramute järele on suurem kui pakkumine, ei lange ka hind.

Klassikalises võtmed-kätte-stiilis arendustegevusega on Tartu väikeelamute turul tegeldud ainult Raadi linnaosas Vahi kvartali arendusprojekti esimeses etapis. Järgmises etapis juhindus kinnisvaraarendaja elamuid ehitades juba iga ostja soovidest.

Rohkem niisuguseid arendusprojekte Tartus praegu polegi. Müügiks pakutakse peamiselt hoonestamata krunte. Enamasti on tegu suurema maatükiga, mis on detailplaneeringuga jaotatud väiksemateks kruntideks, välja on ehitatud teed ja tehnovõrgud. Sellisesse elamurajooni krundi ostnud klient hoolitseb endale sobiva elamu ehitamise eest ise.

Elamu ja krundi hinna määravad eelkõige asukoht, piirkonna infrastruktuur ja hoonestuse ühetaolisus. Varem ostetud krundid paiknevad teiste keskel väljakujunenud keskkonnas ning see võib arendusjärgus olevate elamutega võrreldes olla oluliseks eeliseks.

Praegu tunnevad ostjad huvi eelkõige 150-220 m² üldpinnaga elamute vastu, tavaliselt soovitakse ka suhteliselt suurt, 1200-1500-ruutmeetrist krunti. Niisugused elamud maksavad sõltuvalt asukohast ja krundi suurusest 1,2-1,8 miljonit krooni.

Artikli autor on Raul Mäsak. Artikkel on avaldatud 30.05.2003 väljaandes Postimees – http://www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=102784&number=819

Endised Kalamaja asukad pöörduvad koju tagasi

“Kalamajas otsivad korterit eelkõige need inimesed, kes on siin kunagi elanud – nad teavad selle kandi puudujääke, aga oskavad hinnata ka Kalamaja häid külgi – rohelust, vaikust ja vanalinna lähedust,” ütleb kinnisvaramaakler Virgo Laansoo.

“Kesklinna tööle jõuab siit seitsme minutiga, liiklusummikuid hommikuti selles suunas ei ole,” ütleb ERI Valduste maakler Virgo Laansoo Vabriku tänaval renoveeritavat puit-elamut tutvustades. “Majal on oma gaasküte, kinnine aed ja parkla,” lisab ta. Esimesed korrused saavad avarad verandad, ülemised aga väljaehitatud katusealused. “Kõik vähegi väärtuslikud detailid – endis-aegsed trepikäsipuud, laudpõrandad jäetakse alles.”

Ning mis kõige olulisem – vastrenoveeritud korteri ruutmeetri hind selles majas on alates 9500 kroonist, samasuguse renoveeritud puitelamu ruutmeetri hind näiteks Kadriorus Wiedemanni tänavas aga 15 000-18 000 krooni. “Kuus korterit ses kaheksakorterilises majas on juba müüdud. Kalamaja uusasukad on valdavalt siin kunagi elanud inimesed, nad teavad, mis neid siin ootab, teavad, et see piirkond on kontrastiderikas, võib hilisõhtul ohtlikki olla.”

Samas hoiatab kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Ain Kivisaar liigse optimismi eest. “Kalamaja on oma asukoha poolest küll perspektiivne, kuid tõenäoliselt ei jõua sealsete korterite hinnad lähima kümmekonna aasta jooksul Kadrioruga samale tasemele. Kuigi hoonestus on oma miljööväärtusliku keskkonna poolest igati võrreldav, erineb heakord neis piirkondades kardinaalselt. Tõenäoliselt saab juba lähiaastatel valmis Kadrioru ja mere vaheline rannapromenaad, mis tõstab Kadrioru puitasumite väärtust veelgi. Kalamaja ebaühtlane heakord paraneb küll kindlalt, kuid aeglaselt. Suurem kinnisvarahindade tõus on seal viimase kahe aasta jooksul ära olnud ning lähitulevikus pole sama kiiret kasvu ette näha. Kalamaja mainet ning emotsionaalset väärtust aitaks tõsta sealse rannaääre kordasaamine. Aga millal? Esimest sammu selles suunas – endise Patarei vangla renoveerimist – alles planeeritakse. Kardetavasti pole paranemas ka Kalamaja naabri Kopli heakord ning maine,” räägib Kivisaar.

Põhja-Tallinn tegi mullu suurima hinnahüppe

“Põhja-Tallinn tegi Tallinna linnaosadest mullu suurima hinnahüppe,” ütleb Pindi Kinnisvara eluruumide osakonna juhataja Maire Luks. Korterid kallinesid kuni kümne protsendi võrra. Korrastatud majade puhul ületavad korterite ruutmeetri hinnad isegi 10 000 krooni künnise, mida paneelrajoonides kohtab praeguses turuseisus harva. “Kuna Põhja-Tallinna maine paraneb pidevalt ning ka elamufond on piirkonnas siiani piiratud, siis ilmselt jääb Põhja-Tallinn ka käesoleval aastal aktiivsemaks turuosaks kui teised linnaosad,” ennustab ta.

“Enamik Kalamaja korterihindu on kerkinud üle hinnangulise jääkmaksumuse, see tähendab, et ostjad on valmis nende eest maksma rohkem kui pakutava kvaliteedi ja hinna suhe eeldada lubaks,” nendib Kivisaar. “Majanduslikult oleks sageli otstarbekam soetada korter juba kapitaalselt renoveeritud või uude majja, kuid suure nõudluse tõttu on need enamasti ammu enne valmimist välja müüdud.”

Kui palju maksab korteri renoveerimine?

“Prognoosin, et Kalamaja oma väikese mahu tõttu võib kujuneda nn. eluterve elukeskkonna pilootprojektiks Kopli poolsaare teiste elamupiirkondade suhtes. Samas on Kalamaja endiselt soodne piirkond, kus hankida soodsa hinna eest remontivajav korter ja asuda seda ise renoveerima – kinnisvarabüroode hinnangul jääb selliste korterite hind ka tänavu samaks või isegi alaneb,” ütleb ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvarabüroo Uus Maa maakleri Pille-Triinu Urbi sõnul kulub keskmiselt ühe amortiseerunud korterelamu nüüdisajastamisele umbkaudu 4000-5000 kr/m². Kinnisvaraarendajatel lubab aga hea asukoht ning unikaalne arhitektuur küsida ka puitelamutes valminud korterites hinda 17 000-18 000 kr/m².

Renoveerimise kohalt kehtib puitmajadel täpselt sama reegel mis kivimajadegi puhul – investeerida tasub asukohast lähtuvalt. Puitmaja kapitaalset uuendust on mõttekas ette võtta vaid kesklinnas, Kadriorus ja Nõmmel. Koplis ja Kalamajas võiks piirduda umbes 2000 kr/m² investeeringuga korteri üldpinna suhtes.

Artikli autor on Kaire Kenk. Artikkel on avaldatud 30.05.2003 väljaandes SL Öhtuleht –

Kalamaja korterid kallinevad tänavu kümnendiku

Põhja-Tallinna linnaosa on Tallinna korteriturul kõrgelt hinnatud piirkond. Piirkonna plussiks on eelkõige kesklinna lähedus ja madalam hoonestus ning suurem rohelus võrreldes mitmete teiste Tallinna elurajoonidega, miinuseks aga hetkel suured kontrastid – renoveeritud elamute kõrval on palju amortiseerunud elamuid.

Renoveerimata 1- ja 2toaliste korterite hinnad jäävad vahemikku 6500-10 000 krooni/m². 3toaliste ja suuremate korterite hinnad aga 5000-9500 krooni/m². Renoveeritud 1- ja 2toaliste korterite hinnad jäävad vahemikku 8500-14 000 krooni/m². 3- ja enamatoaliste korterite eest küsitakse 8500-12 500 krooni/m². Näitena Kalamajast võib siin tuua juulis turule tulevad korterid Vabriku 33 elamutes. Puitelamu siseviimistlusega korterite hinnad on seal 12 500 krooni/m². Samal aadressil paiknevas kivihoones aga juba 14 000-15 000 krooni/m². Nõudlus on üldiselt suurem renoveeritud ja heas seisukorras korterite järele.

Enim otsitakse kortereid 1930.-1940. a. ehitatud kivitrepikodadega puitelamutesse, kus on vähem kortereid, planeeringud on pindalalt suuremad ning üldjuhul on WC korterisse sisse ehitatud. 1900.-1930. a. ehitatud puit-elamutes paiknevate korterite vastu on huvi väiksem. Nende elamute koridorid asetsevad horisontaalselt läbi maja, trepid on puidust ja WC asub reeglina koridoris.

Eelistatud on tsentraalse gaasivarustusega elamud, kus on ahiküttelt võimalik üle minna gaasikeskküttele.

Korteri tüüpidest on turul hetkel nõutavaimad 1- ja 2toalised korterid, mis on turul 3- ja enamatoaliste korteritega võrreldes tunduvalt likviidsemad ja ühe ruutmeetri väärtuse kohta kõrgemas hinnaklassis.

ERI Kinnisvara prognoosib aastases perspektiivis Põhja-Tallinna korteritele hinnatõusu 6-9 protsenti. Hinnatõus puudutab enam renoveeritud elamute kortereid. Renoveerimata korterite hinnad võivad püsida samal tasemel. Jätkub vanemate elamute renoveerimine ja seeläbi Põhja-Tallinna piirkonna väärtustamine.

Artikli autor on Virgo Laansoo. Artikkel on avaldatud 30.05.2003 väljaandes SL Öhtuleht –

Analüütik prognoosib elamuarendajate pankrotte

Suur laenumahtude kasv toob kinnisvaraturule uut kvaliteeti, samas võib aeg ja vähene nõudlus läbimõtlemata lahendusega projektid pankrotti viia.

Eri Kinnisvara analüütiku Tõnu Toompargi hinnangul ei ole sugugi imekspandav, kui peatselt näeme mõnd tihedat võistlussõela mitteläbivat ja seetõttu pankrotistuvat kinnisvaraarendajat. Siiani selliseid siiski veel pole. “Siiani on mõnede üksikute näidete puhul tegemist siiski vaid eranditega,” märgib Toompark.

“Pangad annavad arendustegevuseks laenu ainult tõsistele tegijatele, kel on ette näidata väga hea projekt või positiivne õnnestumistega ajalugu,” kirjutab Tõnu Toompark eeloleval esmaspäeval ilmuvas Äripäeva kinnisvararubriigis. “Ostjatel ei tasu siiski karta, et nende valikuvõimalus seetõttu liiga väikseks jääb.

Pakkumise jätkuv kasv muudab kinnisvara vahendusteenuse turgu. Praegu on maakleri esmane ülesanne leida müügiobjekt. Kui hind on õige, siis leiab ka kliendi. Pakkumise suurenedes kandub rõhk sellele, et tähtsustub ostjate leidmine, kellele üha suurenevast pagasist erinevaid pakkumisi teha.”

Toompark on veendunud, et laenumahtude kasv viib tegelikult kinnisvara hinnatõusu peatumiseni. Ühest küljest küll eluasemelaenude mahud suurenevad, mis avaldab hindadele tõususurvet. Teisest küljest viib kinnisvaraarenduse finantseerimine pakkumise suurenemisele, mis jälle ei luba hindadel kasvada. “Praegu jääb tõenäoliselt peale pakkumise pool ning hinnatõus pealinna enamikes kinnisvarasektorites kunagisi hinnatõusurekordeid enam ei ületa,” märgib ta.

2002. aastal suurenes 2001. aastaga võrreldes eluasemelaenude käive 71% (4 710 miljonit kr), laenude jääk kasvas samal ajal 53% (9 282 miljonit kr).

2002. oli aasta, kus valminud eluruumide arv pöördus pikast langusest tõusutrendile. Kasutusse lubati 1135 eluruumi kogupinnaga 113 000m². See teeb keskmiseks uue eluruumi pinnaks ligi 100 m², mis on eelmiste aastate tasemest (110-114m²) väiksem.

Lähemalt saab eluasemelaenude väljastamisest ja elamuarendusest lugeda esmaspäevasest Äripäeva kinnisvararubriigist.

Artikli autor on Ain Alvela. Artikkel on avaldatud 30.05.2003 väljaandes Äripäev –

Maa hind tõuseb, kinnisvara hind enam ei kerki

Kinnisvaraeksperdid ennustavad, et Euroopa Liiduga ühinedes maa hind kerkib, kuid samasugust ülespoole suunduvat mõju elamute ja korterite hindadele julgevad pakkuda vaid mõned üksikud optimistid.

Kinnisvaraturgu on haaranud Euroopa Liiduga ühinemise ootuses optimismilaine. Valdav osa SL Õhtulehega vestelnud ekspertidest leiab siiski, et Euroopa Liiduga ühinemine ei tohiks korterite ja majade hindu kasvatada.

“Iseenesest ei ole ühtegi põhjust, miks see nii peaks minema,” ütleb Uus Maa Grupi marketingijuht Ain Kivisaar. “Vaevalt keegi tuleb siia korterit ostma ainult seepärast, et me Euroopa Liidus oleme.”

Arco Vara nõunik Hannes Kuhlbach nendib samuti, et kinnisvara hinnad sõltuvad eelkõige kohalike elanike tarbimisvõimest, mitte Euroopa Liitu kuulumisest või kuulumata jätmisest.

“Ei” korral hoopis hinnalangus?

ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark räägib, et temagi kuulutas mõne aasta eest Euroopa Liiduga kaasnevat hinnatõusu.

“Siis oli see jutt põhjendatud, aga tänastele hindadele on oodatav liitumine juba juurde arvestatud,” ütleb ta nüüd.

Ometi ei usu Toompark, et juhul kui Eesti ütleb Euroopa Liidule “ei”, hakkavad kinnisvarahinnad langema. “Ajutine langus võib tekkida, aga midagi hullu kindlasti ei juhtu,” arvab ta.

Ka Pindi Kinnisvara turundusjuht Peep Sooman ütleb, et eeldatav Euroopa Liiduga ühinemine mõjub kinnisvara hindadele juba praegu. “Liitumiseta oleksid hinnad madalamad, praegu levib turul sellega seotult piiritu optimism,” leiab ta.

Siiski usub Sooman ühe vähese optimistina, et hinnatõus jätkub ka pärast ühinemist. Eelkõige tõuseb äripindade hind, kuid tema arvates peaks ka elamispindade hind praegusest kõrgemale kerkima. Sooman arvab, et kõige suurem hinnakasv tuleb Tallinna vanalinnas, veidi väiksemaks jääb tõus vanalinna ümbritsevas kesklinnas. Mujal on kasv väiksem.

“Hinnatõusuga on nagu mahakukkunud värvipotiga,” võrdleb ta. “Kesklinn saab rohkem ja mida rohkem ääre poole, seda väiksem kasv on.”

Sooman põhjendab optimismi näiteks Euroopa Liidu pensionifondidega, millele on pandud piirangud, et liidust välja tohivad nad oma rahast paigutada väikese osa. Pärast liitumist Eesti kohta see piirang enam ei käi. “Fondid juba vaatavad siin ringi ja otsivad investeerimisobjekte,” väidab ta.

Maa kallinemine on tõenäolisem

Tallinnast väljas võib Soomani arvates hinnatõusu eelkõige loota maa hindades, sest need on praegu mõistmatult madalad. “On pakutud kuni viiekordset hinnakasvu,” nendib ta. “Praegu maksab põllumaa ruutmeeter vaid üksikuid kroone. See on ju ebaloogiline. Euroliidust tulevad põllumajandustoetused ja maa järele tekib senisest suurem nõudlus,” hindab ta Euroopa Liidu kasulikkust põllumehele.

Ka Toompark ERI Kinnisvarast usub põllumajandustoetuste positiivset mõju maa hinnale. “Maa hinnad on maal nii all, et need saavad ainult ülespoole liikuda,” ütleb ta.

Ain Kivisaar Uus Maa Kinnisvaragrupist usub siiski, et kui maa hind tõuseb, siis eelkõige inimeste usu ja lootuse tõttu. Ta ei näe muid põhjendusi.

“Kui kõik ootavad hinnatõusu ja keegi mõistliku hinnaga ei müü, siis hinnad kahtlemata tõusevad,” märgib ta.

Artikli autor on Siim Saidla. Artikkel on avaldatud 29.05.2003 väljaandes SL Öhtuleht –

Kinnisvaraanalüütik: Terve mõistus räägib maamaksu vastu

Tõnu Toompargi sõnul räägib terve mõistus maamaksu vastu: kõrge maks tekitab probleeme maaomanikule, samuti sunnib see maad müüma välismaalastele.

Kõrge iga-aastane “rendis” võib omaniku sundida maast loobuma, arvab ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. Arvestades rikkuse ja heaolu tasemete vahet, siis on meie maahind Toompargi sõnul soomlase-rootslase jaoks kommiraha.

Välismaalastele maamüüki ei tohi Toompargi arvates liialt vastustada – ilma selle privileegita oleks nii mõnedki olulised investeeringud Eestisse tulemata jäänud. Kindlasti tasub analüütiku meelest aga vastu seista maa jõuga välismaalaste kätte surumisele.

2002. a toimus Toomparki andmeil Tallinna ja Harju kinnisvaraturul 42% Eesti kinnisvaratehingutest, mis annab tehingute väärtusest 74%. “Selles piirkonnas saame rääkida kinnisvaraturust. Maapiirkondades seevastu kinnisvaraturg puudub. Ühe-kahe tehingu alusel on võimatu rääkida turuväärtusest,” kirjutab Toompark.

Maamaksu kaotamine ei tähenda kõigi maksude, ammugi riigi likvideerimist, toonitab analüütik. Maamaks on Toompargi sõnul küll hästilaekuv, kuid ebaõiglane. “Demokraatiat ja õiglust kultiveeriva riigi tegude alustalaks ei saa olla ebaõiglaselt tegutsemine. Seetõttu tuleb maamaks kui ebaõigluse musternäidis kaotada,” leiab Toompark.

Artikli autor on Aili Sandre. Artikkel on avaldatud 29.05.2003 väljaandes Äripäev –