Maa hind tõuseb, kinnisvara hind enam ei kerki

Kinnisvaraeksperdid ennustavad, et Euroopa Liiduga ühinedes maa hind kerkib, kuid samasugust ülespoole suunduvat mõju elamute ja korterite hindadele julgevad pakkuda vaid mõned üksikud optimistid.

Kinnisvaraturgu on haaranud Euroopa Liiduga ühinemise ootuses optimismilaine. Valdav osa SL Õhtulehega vestelnud ekspertidest leiab siiski, et Euroopa Liiduga ühinemine ei tohiks korterite ja majade hindu kasvatada.

“Iseenesest ei ole ühtegi põhjust, miks see nii peaks minema,” ütleb Uus Maa Grupi marketingijuht Ain Kivisaar. “Vaevalt keegi tuleb siia korterit ostma ainult seepärast, et me Euroopa Liidus oleme.”

Arco Vara nõunik Hannes Kuhlbach nendib samuti, et kinnisvara hinnad sõltuvad eelkõige kohalike elanike tarbimisvõimest, mitte Euroopa Liitu kuulumisest või kuulumata jätmisest.

“Ei” korral hoopis hinnalangus?

ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark räägib, et temagi kuulutas mõne aasta eest Euroopa Liiduga kaasnevat hinnatõusu.

“Siis oli see jutt põhjendatud, aga tänastele hindadele on oodatav liitumine juba juurde arvestatud,” ütleb ta nüüd.

Ometi ei usu Toompark, et juhul kui Eesti ütleb Euroopa Liidule “ei”, hakkavad kinnisvarahinnad langema. “Ajutine langus võib tekkida, aga midagi hullu kindlasti ei juhtu,” arvab ta.

Ka Pindi Kinnisvara turundusjuht Peep Sooman ütleb, et eeldatav Euroopa Liiduga ühinemine mõjub kinnisvara hindadele juba praegu. “Liitumiseta oleksid hinnad madalamad, praegu levib turul sellega seotult piiritu optimism,” leiab ta.

Siiski usub Sooman ühe vähese optimistina, et hinnatõus jätkub ka pärast ühinemist. Eelkõige tõuseb äripindade hind, kuid tema arvates peaks ka elamispindade hind praegusest kõrgemale kerkima. Sooman arvab, et kõige suurem hinnakasv tuleb Tallinna vanalinnas, veidi väiksemaks jääb tõus vanalinna ümbritsevas kesklinnas. Mujal on kasv väiksem.

“Hinnatõusuga on nagu mahakukkunud värvipotiga,” võrdleb ta. “Kesklinn saab rohkem ja mida rohkem ääre poole, seda väiksem kasv on.”

Sooman põhjendab optimismi näiteks Euroopa Liidu pensionifondidega, millele on pandud piirangud, et liidust välja tohivad nad oma rahast paigutada väikese osa. Pärast liitumist Eesti kohta see piirang enam ei käi. “Fondid juba vaatavad siin ringi ja otsivad investeerimisobjekte,” väidab ta.

Maa kallinemine on tõenäolisem

Tallinnast väljas võib Soomani arvates hinnatõusu eelkõige loota maa hindades, sest need on praegu mõistmatult madalad. “On pakutud kuni viiekordset hinnakasvu,” nendib ta. “Praegu maksab põllumaa ruutmeeter vaid üksikuid kroone. See on ju ebaloogiline. Euroliidust tulevad põllumajandustoetused ja maa järele tekib senisest suurem nõudlus,” hindab ta Euroopa Liidu kasulikkust põllumehele.

Ka Toompark ERI Kinnisvarast usub põllumajandustoetuste positiivset mõju maa hinnale. “Maa hinnad on maal nii all, et need saavad ainult ülespoole liikuda,” ütleb ta.

Ain Kivisaar Uus Maa Kinnisvaragrupist usub siiski, et kui maa hind tõuseb, siis eelkõige inimeste usu ja lootuse tõttu. Ta ei näe muid põhjendusi.

“Kui kõik ootavad hinnatõusu ja keegi mõistliku hinnaga ei müü, siis hinnad kahtlemata tõusevad,” märgib ta.

Artikli autor on Siim Saidla. Artikkel on avaldatud 29.05.2003 väljaandes SL Öhtuleht –

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine