Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Paigalseis pea kõigis kinnisvarasektorites

18.10.2010 Tõnu Toompark

Ehkki lähinädalad on toonud üha uusi teateid uute elamuarenduste käivitamisest, heade büroopindade saadavus väheneb ja ärikinnisvara meelitab büroosid laienema, on hetkel pea kõikides sektoritest paigalseis.

Uute korterelamute ehitamisest teatasid viimase kuu jooksul suuremad arendajad. Samas kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul elamispindadel defitsiiti ei ole. „Mõni piirkond või nišš võib olla teistest rohkem kaetud. Inimese esmavajadus ei ole siiski uus elamispind, vaid elamispind, mis võib olla ka teiseselt turult pärit.“

Uus Maa elamispindade tegevjuht Elari Tamm ütles, et Tallinna äärelinna korterite ning kruntide hinnad on alates kevadest langenud viis protsenti ning langus kestab veel järgmise kevadeni. Langus ulatub 5%ni.

A-klassi ehk moodsaima ja heas asukohas asuva saadavus järk-järgult väheneb ja jõudis pealinnas Ober-Hausi andmeil septembri lõpuks alla 15%, samas kasvab klass kehvema pinna saadavus. Vakantsuse näitaja on Viljar Arakase sõnul samas suhteline – on klientide puuduse all mitte kurtvaid hooneid, kui alati tühjapoolselt seisvaid. A klassi büroopinnad on neelanud enamuse turul valitsenud napist nõudlusest B klassi üüripindade arvelt.

Büroopindade uusarendus on täna erand, sest viimasel paaril aastal turule lisandunule tuleb üürnikud leida. „Paari-kolme aasta perspektiivis on uued arendused tõenäoliselt taaskord aktuaalsed,“ leidis E.L.L. Kinnisvara juht Aldo Dapon.

Ka ladude puhul on uusarendused ja nende käivitamine sel aastal erandlik. Saadavus väheneb samm-haaval, arendajad uusi üüripindu turule ei too ja seniste pindade täitumine paraneb 2011. aastaks.

kaubanduskeskused kibelevad küll uuenduste järele, et hoida olemasolevaid ja võita uusi kliente, kuid turg ja tarbijate ostujõud ei tule nende soovidele veel järele.

Artikli autor on Rivo Sarapik. Artikkel ilmus 18/10/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Предложение на рынке жилья показывает небольшой рост

18.10.2010 Tõnu Toompark

Индекс KV.EE, отражающий поведение жилищного рынка Эстонии, на протяжении последних четырех месяцев остается на уровне между 61 и 62 пунктов, т.е. по-прежнему не показывает явной динамики роста.

Вчера, 17 октября индекс равнялся 61,4 пункту, а его спад за год составил 6%.

За последний месяц количество заявок на продажу жилья уменьшилось по сравнению с их пиком в прошлом месяце, однако, в общем, этот показатель показывает динамику роста.

По состоянию на 17 октября в портале KV.EE было 19 834 заявок на продаваемое жилье против 20 527 предложений в сентябре, тогда как год назад их число равнялось всего лишь 17 933.

Несомненно, многих интересует вопрос, как поведут себя спрос и предложение на рынке жилья в будущем году после прихода евро, и какова будет их динамика.

Можно предположить, что цены на жилищном рынке уже достигли своего дна и вероятно в будущем покажут динамику роста. Но скорее всего не из-за прихода евро, а за счет поступающих на рынок жилья новых риэлтерских проектов.

Как правило, цены новых риэлтерских проектов в среднем выше рыночных, и только один этот факт в изменении структуры рынка уже способен увеличить среднюю цену предложения.

Числу предлагаемого на продажу жилья также следовало бы в новом году продолжить спокойную тенденцию роста. Динамика роста количества заявок также обусловлена приходом новых проектов по развитию недвижимости. Кроме того, на рынок жилья приходит все больше и больше продавцов недвижимости, которые по разным причинам на какое-то время сняли с продажи объекты недвижимости, чтобы в подходящее время снова возобновить их продажу.

Подробности происходящего на рынке недвижимости Эстонии на сайте портала недвижимости KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

VIDEO: Pakkumiste arv ja pakkumishind vaikses tõusutrendis

18.10.2010 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Pakkumiste arv ja pakkumishind vaikses tõusutrendis

18.10.2010 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks püsib juba neljandat kuud endiselt 61 ja 62 punkti vahel ega näita vähematki tahtmist sealt kõrgemale tõusta.

Eilse seisuga oli indeksi väärtuseks 61,4 punkti, mis teeb aastaseks indeksi languseks 6%.

Elamispindade pakkumiste arv on kuu aja tagusest tipust pisut langenud, kuid pakkumiste arv on siiski pigem tõusutrendis.

Eilse seisuga oli portaalis KV.EE 19 834 elamispindade pakkumist, septembris oli neid 20 527, kuid aasta tagasi kõigest 17 933.

Paljuid painava küsimusena väärib käsitlemist teema, kas uuel aastal euro saabudes pakkumiste arv ja pakkumishind tõusevad või langevad?

Pakkumishinna osas võib pigem eeldada, et seegi on põhja leidmas ja asub tõusule. Seda mitte niivõrd saabuva euro tõttu, vaid põhjusel, et pakkumiste struktuuri on lisandumas üha enam uusarendusi.

Uusarenduste pakkumishind on turu keskmisest kõrgem ja ainuüksi see struktuurne muutus tõstab keskmist pakkumishinda.

Pakkumiste arv võiks samuti uuel aastal jätkata vaikselt tõusutrendis. Pakkumiste arvugi kasvu põhjuseks on lisanduvad uusarendused. Samuti tuleb turule üha enam kinnisvaramüüjaid, kes mingil hinnalanguse momendil on vara müügist maha võtnud, kuid nüüd leiavad taas olevat õige aja müügiga alustada.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE Indeks

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvaramull: Kinnisvaramulli indeks võrdleb kinnisvara väärtust tippajaga

15.10.2010 Urmas Laur

Seven Real Estate Advisors on täitnud Eesti kinnisvaraturu tühimiku ning koostanud indeksi, mis kajastab laiapõhjaliselt kinnisvaraväärtuse muutumist. Uue Kinnisvaramulli indeksi 100 punkti tase on võrdsustatud veebruariga 2007, mil hinnatasemed olid ajaloo kõrgeimad. Kinnisvaramulli indeks annab hõlpsa võimaluse võrrelda, kus on kinnisvara väärtus võrreldes hindade tipptasemega.

„Seni on Eestis puudunud indeks, mis kajastaks kogu Eesti kinnisvaraturu suundumusi. Samuti huvitab paljusid inimesi, kus on nende kinnisvara väärtus võrreldes kinnisvarabuumi tipuga Sel põhjusel koostasimegi Kinnisvaramulli indeksi, mis näitab erinevate kinnisvaraturu sektorite summaarset liikumist ja lähtub hinnataseme tipust 2007. aasta alguses,“ tõi indeksi eripärad välja Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur.

Indeksi nimi „Kinnisvaramulli indeks“ põhineb just nimelt asjaolul, et indeks annab võimaluse kinnisvaraturu väärtuse taseme võrdlemiseks selle tippajaga 2007. aasta veebruaris, mil indeksi väärtuseks oli 100 punkti. Piirkondlikult kajastab Kinnisvaramulli indeks kogu Eesti kinnisvara väärtuse muutust.

Septembriks 50,3 punkti tasemele langenud indeks on kinnisvara väärtuse tipust pea kaks korda allpool. Aasta oli Kinnisvaramulli indeksi väärtus 53,6 punkti, aastaseks indeksi languseks on 6,1%. Seejuures on tegemist indeksi ajaloo ühe madalaima languse näitajaga, mis annab tunnustust, et juba järgmise aasta esimesest poolest võib eeldada vaikset indeksi tõusule pöördumist.

„Täna veavad Kinnisvaramulli indeksit endiselt languse suunas peaasjalikult äripindade sektor. Elamispindade sektor ja äripinnad laiemalt paistavad olevat turu põhja kompimas ja ehk isegi tõususuunas piilumas. Samas on tootmispindade sektor hinnalanguse osas endiselt üllatusi pakkumas, mis ongi Kinnisvaramulli indeksit miinuses hoidmas,“ kommenteeris indeksi tulevikuväljavaateid Urmas Laur.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli buumi kõrgeimal tasemel.

Lisainfo

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors
+372 501 9393
urmas.laur@7re.eu
www.7re.eu

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Küsimus: kas elamispindade hinnad peaksid veel langema?

15.10.2010 Tõnu Toompark

Vastus: Täna paistab, et elamispindade turg on mõistlikult jalad alla saanud. Turg ei vindu, samuti ei ole ka mingit liigset agarust, mis lõpuks ogaruseks osutub.

Pangad on pisut-pisut aktiivsemaks muutumas – üle hulga aja tehakse laenutoodetele isegi reklaami. Majanduse seis on kehv, kuid paistab, et hullemaks enam ei lähe.

Neil põhjustel on raske uskuda, miks aastases perspektiivis peaks hinnad langema.

No muidugi võib tulla ajutisi mullistusi, mis sõltuvad üksikutest turuvälistest tehingutest või muudatustest tehingute struktuuris, kuid need on ajutised ega ole turgu mõjutavad tegurid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakonverents: “Kinnisvaraturg – uue tõusu ootuses”

15.10.2010 Tõnu Toompark

IX Rahvusvaheline kinnisvarakonverents Kinnisvara 2010: “Kinnisvaraturg – uue tõusu ootuses”

5. novembril 2010 Radisson Blu, Hansa saal

PROGRAMM

I sessioon:

Moderaatorid:

Tambet Tiits (EKHÜ),
Tõnis Rüütel (EKFL),
Jüri Kröönström (EKHHL),
Andrus Soonsein (EKMK)

9.00–10.00	Osalejate registreerimine, hommikukohv
10.00-10.15	Avasõnad Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts
10.15-11.00	Euroopa kinnisvaraturgude trendid ja mõju Läänemere regioonile BPT Asset Management, juhatuse esimees Lars Ohnemus
11.00-11.30	Kinnisvaraturg 2011 – uued võimalused ja ohud SEB Pank, juhatuse liige ja ettevõtete panganduse valdkonna juht Allan Parik
11.30-12.00	Põhjamaade kinnisvaraturud ja nende võrdlus Baltikumiga NIAM AB, investeeringute juht Joakim Karlsson
12.00-13.00	Lõuna

II sessioon

13.00-13.45	Diskussioonipaneel: „Eesti ja teiste Balti riikide majanduse hetkeseis – kuidas mõjutab Eesti eurotsooni sisenemine Eesti, Läti ja Leedu majanduskeskkonda?“ Paneeli juht: Catella Corporate Finance tegevpartner Aavo Kokk Osalejad: SEB Pank ökonomist Hardo Pajula, TTÜ innovatsioonipoliitika professor ja avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel, Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhataja Ülo Kaasik, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk
13.45-14.30	Diskussioonipaneel: „Kinnisvaraturg 2011 – mis saab edasi?” Paneeli juht: BPE Kinnisvaraekspert juhatuse esimees Tambet Tiits, RICS, M. Sc Osalejad: Arco Vara AS juhatuse esimees Lembit Tampere, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus, Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Kalev Roosiväli
14.30-15.00	Diskussioonipaneel: Missugune on riigi kinnisvarapoliitika ning riigi roll kinnisvaraturul? Kuidas läbi riigi kinnisvarapoliitika pakkuda investoritele paremaid ja atraktiivsemaid võimalusi sisenemaks kinnisvaraturule? Arengud, mida riik näeb vajalikuna 2-3 aastases perspektiivis. Probleemid, mille lahendamise vajadust riik aktsepteerib nö. „tunnstatud“ probleemid. Paneeli juht: Advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Loor Paneelis osalejad: : Rahandusministeerium, halduspoliitika asekantsler Marek Helm, Justiitsministeerium, õiguspoliitika osakond, avaliku õiguse talitluse juhataja Illimar Pärnamägi, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Jaak Saarniit, teised esinejad kooskõlastamisel
15.00-15.30	Kohvipaus
15.30-16.15	Diskussioonipaneel: Ehitusturg 2011 ehitusettevõtja pilgu läbi. Paneeli juht: Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees Ilmar Link Osalejad: AS Merko Ehitus juhatuse esimees Tiit Roben, Skanska AS juhatuse liige Alar Kullison, YIT Ehitus AS juhatuse esimees Margus Põim, Nordecon International AS juhatuse esimees Jaano Vink, Oma Ehitaja juhatuse esimees Kaido Fridolin
16.15-17.00	Diskussioonipaneel: Mida investorid usuvad ja millesse hetkel investeerivad? Paneeli juht: East Capital Explorer juhatuse esimees Gert Tiivas Osalejad: Tehnopolis Ülemiste City juhatuse liige, Excedea juhatuse esimees ja partner Martin Seppälä, Ph.D. (Econ), BPT Asset Management, Partner Algirdas Vaitiekunas, EfTEN Capital juhatuse esimees Viljar Arakas, Resolution, juhatuse esimees Ricardas Cepas
17.00-17.30	Kokkuvõte ja aastaauhindade jagamine ning Kinnisvara Guru 2010 valimine

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Konverentsile registreerumine

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Ehitusturgu valdavad endiselt kõhklused

14.10.2010 Silvia Kruusimaa

Ehitus- ja kinnisvaraturul domineerivad endiselt kõhklused – ostmiseks on hea aeg, kuid laenu ei saa; ehitada ju võiks, aga tellijaid väga palju pole.

Eile rahvusraamatukogus toimunud kinnisvarakonverentsil “Mis saab edasi?” sõnas Skanska EMV juht Andres Aavik, et järgmine aasta toob muutusi ehitusettevõtete omanikeringis, sest väliskapital võib Eesti ettevõtteid üle võtta. “Tõenäoliselt jäävad isikutena kõik alles. Meil au mõistet liiga palju ju Eesti ehitusturul pole. Kõvemad mehed lähevad isegi raadiosse ja räägivad, et lahkun sirge seljaga hangetelt,” ütles Aavik.

Avalik sektor hoiab ehitajaid vee peal

Viimased paar aastat on kõik ehitajad maapinnale laskunud ja isegi natuke allapoole, nentis Aavik. “Jäänud on ainult riigihanked – kas reoveepuhastid, teed, sillad jms,” tõdes ta, lisades, et küsimus on, mis saab edasi. “2013 lõpeb Euroopas eelarveperiood, seda raha saab kasutada hiljem veel paar aastat. Ilmselt ka järgmiseks perioodiks raha tuleb. Tõenäoliselt natuke teise valdkonda, teede-ehitusse ja sildadesse,” rääkis ta

Avaliku sektori puhul on probleemiks, et projektid lükkuvad edasi, põhiline põhjus on vaidlustamine, rääkis Aavik.

Ka vähesed eratellijad on tema sõnul elavnemas, sest kardetakse hinnatõusu ning tahetakse praegust aega ära kasutada.

Aaviku sõnul on parim aeg ehituses vahetult pärast tipu läbimist. “Praegu tuleb vaadata, millal on portfellid kogutud. Viimastel aastatel tugevalt portfelle kasvatanud firmad on tugevas stressis. Ettevaatlikud firmad aga põristavad trumme ja ütlevad, et hinnad tõusevad,” tõi Aavik välja erinevused ettevõtjate vahel.

Aaviku sõnul on ehitussektori suurim probleem kehv maine. “Meele teeb kurvaks, et ehitusettevõtjate liit pole selle teemaga eriti tegelenud. See on teatud probleemide tulemus ja uute probleemide allikas,” ütles Aavik.

Adaur Groupi analüütiku Tõnu Toomparki sõnul on kaks viisi, kuidas vaadata olukorda kinnisvaraturul. “Hinnad pole põhjas, pakkumisi tuleb vaikselt juurde. Kui hinnad on stabiliseerunud, on võimalus tarbijal. Ostjatel tuleks turule tormata. Tarbijate julgust võiksid kannustada ka pangad. Pangad laenusummasid oluliselt suurendanud siiski pole. Laenumahtude kasvatamise kohta on positiivseid signaale, nüüd on vaja, et sõnadele teod järgneksid,” sõnas Toompark.

Ta nentis, et praegu on parim aeg kinnisvara ostmiseks. “Arendajad on teinud läbi kõva kooli ning arvestatakse sellega, mida inimesed tegelikult tahavad. Pangad rahastavad uusi projekte ettevaatlikult. Ehitusettevõtjate kindlustunne on ülikõrgel tasemel, nagu hullu kukkumist poleks olnudki. Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks,” maalis Toompark helge tuleviku, kuid tõi välja kohe ka negatiivsed küljed.

Pangad esialgu laenu andma ei kiirusta

“Pankadelt tuleb positiivseid signaale, kuid raha ei tule. Intressimäärad on madalad, aga laenu ei anta. Kinnisvarahinnad on asunud tõusma, ostujõud aga väheneb,” märkis Toompark. “Tarbijad on nagu põlevast majast välja pääsenud – vara on küll põlenud, aga on õnnelikud, et hing veel sees. Tarbija kindlustunne võib veel alla tulla siis, kui tuleb kainenemine,” rääkis analüütik, nentides, et praegu pole mootorit, mis turu käima tõmbaks.

EfTEN Capitali juht Viljar Arakas ütles, et kinnisvarahindade langemise risk on olemas, kuid tõuspotentsiaal on mitu korda suurem, kuigi keegi ei tea, millal ja kas see juhtub.

Arakas märkis, et nii kaua, kui ei toimu arenguid välisturgudel, ei toimu ka Eestis midagi. “Ääreamaadesse nagu Eesti jõuab suur raha viimasena ja lahkub esimesena,” ütles Arakas.

Artikli autor on Silvia Kruusimaa. Artikkel ilmus 14/10/2010 väljaandes Äripäev .

Ehitusturul rabelemine jätkub

14.10.2010 Silvia Kruusimaa

Ehitus- ja kinnisvaraturul domineerivad endiselt kõhklused, ostmiseks on hea aeg, kuid laenu ei saa, ehitada ju võiks, aga tellijaid väga palju pole.

Rahvusraamatukogus toimunud kinnisvarakonverentsil „Mis saab edasi?“ sõnas Skanska EMV juht Andres Aavik, et järgmine aasta toob muutused Eesti ehitusettevõtete omanikeringis, sest väliskapital võib üle võtta ettevõtteid. „Tõenäoliselt jäävad isikutena kõik alles. Meil aumõistet liiga palju ju Eesti ehitusturul pole. Kõvemad mehed lähevad isegi raadiosse ja räägivad, et lahkun sirge seljaga hangetelt,“ ütles Aavik.

Viimased paar aastat on kõik ehitajad maapinnale laskunud ja isegi natuke allapoole, nentis Aavik. „Jäänud on ainult riigihanked, kas reoveepuhastid, teed, sillad ja nii edasi. Kumb Toomas täna peal, kumb homme. Küsimus, mis saab edasi? 2013. lõppeb Euroopas eelarveperiood, neid rahasid saab kasutada hiljem veel paar aastat. Ilmselt ka järgmiseks perioodiks raha tuleb. Tõenäoliselt natuke teise valdkonda, teede-ehitusse ja sildadesse. Ehitajad vaatavad avaliku sektori poole juba aastaid. Aga projektid lükkuvad erinevatel põhjustel edasi, põhiline põhjus on vaidlustamine,“ rääkis Aavik. Ka vähesed eratellijad on elavnemas, sest kardetakse hinnatõusu ning tahetakse praegust aega ära kasutada.

Aaviku sõnul on parim aeg ehituses vahetult pärast tipu läbimist. „Praegu tuleb vaadata, millal on portfellid kogutud. Viimastel aastatel tugevalt portfelle kasvatanud firmad on tugevas stressis. Ettevaatlikud firmad aga põristavad trumme ja ütlevad, et hinnad tõusevad,“ tõi Aavik välja erinevused ettevõtjate vahel.

Milline on edukas ehitaja, küsis Aavik ja vastas ise: „Kes on elus ka kolme aasta pärast. Teenib kasumit, kasumlike projektide tähtsus laiem, see määrab paljuski meeskonna emotsionaalse seisundi. Edukas ehitaja koolitab ja arendab oma töötajaid igal ajal. Täna on aeg, kus tuleb uusi inimesi tuleb firmadesse tööle võtta.“ Oluline on omada ka strateegiat ning ettevaatlik peab olema ülelaenamisega.

Aaviku sõnul on ehitussektori suurim probleem kehv maine. „Meele teeb kurvaks, et ehitusettevõtjate liit pole selle teemaga eriti tegelenud. See on teatud probleemide tänane tulem ja uute probleemide allikas,“ ütles Aavik

Adaur Groupi analüütik Tõnu Toomparki sõnul on kaks viisi, kuidas vaadata olukorda kinnisvaraturul.

„Hinnad pole põhjas, pakkumisi tuleb vaikselt juurde. Kui hinnad stabiliseerunud, on võimalus tarbijal. Ostjatel tuleks turule tormata. Tarbijate julgust võiksid kannustada ka pangad. Pangad laenusummasid oluliselt suurendanud siiski pole. Laenumahtude kasvatamise kohta on positiivseid signaale, nüüd vaja, et sõnadele teod järgneksid,“ sõnas Toompark.

Toomparki sõnul on töötute number kurb. Samas tööpuudus on asunud langema, hõivatute arv ei kasva väga, aga ei vähene ka. Palga langus samuti jäänud pidama. Tarbijate kindlustunne jõudnud tagasi buumiaja tasemele. Ostujõud on tõusnud, aga kui palgad ei tõuse ja kinnisvara hind hakkab tõusma, siis ei saa ka ostujõud enam tõusta, märkis analüütik.

Toompark nentis, et hetkel on parim aeg kinnisvara ostmiseks. „Arendajad on teinud läbi kõva kooli ning arvestatakse sellega, mida inimesed tegelikult tahavad. Pangad rahastavad uusi projekte ettevaatlikult. Ehitusettevõtjate kindlustunne ülikõrgel tasemel, nagu hullu kukkumist poleks olnudki. Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks,“ maalis Toompark helge tuleviku, kuid tõi välja kohe ka negatiivsed küljed.

„Elamispindade tingimusi tahetakse parandada, kuid raha seab piirid. Uute pindade ehitusmaht ei lase elamufondil kasvada, aga kas on vaja seda kasvu, kui elanikke jääb vähemaks? Tehingute struktuuris saab näha kasvu, kuid see tuleb väga madalalt baasilt.

Pankadelt positiivseid signaale tuleb, kuid raha ei tule. Intressimäär madal, aga laenu ju ei anta. Kinnisvarahinnad asunud tõusma, ostujõud aga väheneb. Kinnisvaramüüjat ju ei huvita keskmine palk, vaid summa, mis ta kontole laekub. Tarbijad on nagu põlevast majast välja pääsenud, vara on küll põlenud, aga õnnelikud, et hing veel sees. Tarbija kindlustunne võib veel alla tulla seetõttu, kui tuleb kainenemine,“ rääkis analüütik, nentides täna pole mootorit, mis turu käima tõmbaks.

EfTEN Capitali juht Viljar Arakas ütles, et risk kinnisvarahindade langemiseks on olemas, kuid tõuspotentsiaal kordades suurem, kuigi keegi ei tea, millal ja kas see juhtub.

Arakas märkis, et nii kaua kui ei toimu arenguid välisturgudel, ei toimu ka Eestis midagi. „Ääremaadesse nagu Eesti jõuab suur raha viimasena ja lahkub esimesena,“ ütles Arakas.

Artikli autor on Silvia Kruusimaa. Artikkel ilmus 14/10/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Toompark: elamispindade turul arengud positiivsed

14.10.2010 Tõnu Toompark

Tänane elamispindade turg näitab üsna selgelt, et turuosalised loevad hullemad ajad seljataga olevaks, kirjutab kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark veebilehel adaur.ee.

Turu normaalsust kirjeldav sesoonsete kõikumistega korteriomanditehingute arv ja tõusnud tehingute hinnatase võiksid lisada tarbijatesse ja oluliselt ka finantseerijatele kindlust, et tagatiste väärtuse pärast pole enam mõtet põdeda.

Tehingute hinnataseme tõus ei peegelda siiski üks-üheselt vara väärtuse kasvu. Arvestama peab tehingute struktuuriga, kus Tallinnas on suurenemas uusarenduste osakaal tehingutes.

Eesti korteriomandite turg on leidnud tasapisi tavapäraseks peetava, kuid buumi ajal kadunud rahuliku sesoonse kõikumise, kus aasta esimest kvartalit iseloomustab tehinguarvu langus, teist tõus, kolmandat langus ja neljandat taas tõus.

Tehingute arv käesoleva aasta III kvartalis on küll madalamal II kvartali näitajatest, kuid langus on minimaalne ega ole mingil juhul seletatav mingite tagasilöökidega turul. Pigem võib vähese tehingute arvu languse põhjuseks tuua troopilise suve, kus inimeste prioriteedid olid eluasemeteemadest selgelt eemal.

Käesoleva aasta III kvartalis tehti Eestis kokku 3251 korteriomanditehingut. Tallinnas tehti tehinguid samal ajal 1421 ja Tartus 297. Pärnu korteriomandi tehingute arv oli kevadkvartalis 131.

Artikli autor on Tea Tartuste. Artikkel ilmus 14/10/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Sooman: kõige hullem on möödas!

14.10.2010 Peep Sooman

Mornid ja apaatsed näod hakkavad kinnisvarasektoris asenduma kergendusohkega, sest nüüdseks võib öelda, et hullem paistab tõesti möödas olevat.

Ehkki megatõusu ei oodata, ollakse tuleviku suhtes optimistlikud ja ettevõtjad, kes tänaseni on vastu pidanud, peavad enda hinnangul vastu ka edaspidi.

Eile toimus Eesti Rahvusraamatukogus iga-aastane Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) seminar, mille korraldamisega liidu esimehena otsapidi ka ise seotud olen. Ürituse kaasmoderaatorina täheldasin saalis viibijate mentaalsuses võrreldes paari aasta taguse ajaga olulisi muutusi, mis antud kirjatükki blogisse ülesriputama ajendaski.

Esiteks oli üle mitme aasta seminaril „Mis saab edasi“ täismaja- isegi lisatoole oli vaja, et sajapealine kuulajaskond ära mahutada. Veel pool aastat tagasi oli samal seminaril vaevalt pool sellest seltskonnast.

Teiseks täheldasin koos mitme esinejaga, et saalis viibijad tõepoolest naeratasid. Ja nende huumorimeel on taastunud.

Ka esinejate meelsus oli nagu öö ja päev sellega võrreldes, mida olime viimastel aastatel harjunud nägema.

Seminari peasponsori, Nordea Panga esindajad lausa ägestusid, kui saalis tekkis diskussioon selle üle, et kommertspangad on jätkuvalt laenude väljastamisel ülikonservatiivsed. Nende pahameel oli osaliselt kindlasti ka õigustatud, sest kõik Eesti suuremad pangad otsivad hetkel kinnisvarabüroodega tõesti uusi koostööaluseid ning näib, et igipõlise pangasisese võitluse ettevaatlike riskianalüütikute ja agressiivse müügiosakonna vahel on praeguseks võitnud müügimehed. Loomulikult ei anta laenu enam igaühele, kuid asjaolu, et korraliku maksevõimega klient saab positiivse laenuotsuse paari päeva jooksul, on iseenesest märkimisväärne.

Ka vahepeal põhjusega krahhikuulutajaks tituleeritud EfTEN Capitali juht Viljar „kinnitage turvavööd“ Arakas oli mõõdukalt optimistlik. Viidates jätkuvatele raskustele eelkõige USA kinnisvaraturul, jõudis ka tema siiski järeldusele, et Eesti on põhja läbimas ning tulevik tundub roosilisem. Kui just jutt ei käi C-kategooria klientidest tühjaks valgunud büroohoonetest, mille ainsaks mõistlikuks lahenduseks võibki olla buldooser.

Laias laastus olid sama suunitlusega ka teised esinejad- Andres Aavik Skanska EMVst ning tunnustatud turuanalüütik Tõnu Toompark. Aavik leidis muuhulgas, et ilmselt on ehitusgrantiid pikenemas, kuna turg vajab usaldusväärset toodet usaldusväärsetelt ehitajatelt. Toompark aga viibutas veidi näppu neile, kes juba uueks buumiks valmistuvad- selleni läheb veel juppmaad aega.

Ka EKFLi õiguspartneri Soraineni advokaadibüroo ettekanne ei keskendunud enam pankrotiskeemidele, vaid pakkus hüva nõu uute partnersuhete alustamisel sõlmitavate kokkulepete kohta.

Tegemist oli mõnusa üritusega. Lõunapausi ajal vahetasid kolleegid omavahel infot, mis sisaldas eelkõige infot müügitulemuste paranemise, kasumi taastumise ning uute töötajate värbamise kohta. Viimati nägin sellist meeleolu 2007. aasta alguses, kui kõik oli veel liiga ilus, et hästi lõppeda.

Kokkuvõtteks julgen väita, et ehkki pikk taastumisperiood on veel ees, on turuosalised saavutanud uue hingamise ja ühise arusaama, et tulevik on helgem.

Tõrvatilgaks meepütis või siis lihtsalt kahe jalaga maapeale toojaks oli kõrvalruumis toimunud töötutele suunatud teabepäev, mis ei lasknud kinnisvarafirmade esindajatel unustada- tööpuudus on jätkuvalt suur ning kuniks see probleem lahendust ei leia, ei saavuta ka kinnisvaraturg täiel määral oma endist hiilgust.

Artikli autor on Peep Sooman. Artikkel ilmus 14/10/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.

Realtors Stand Up to Mass Replacement of Old Apartment Blocks

14.10.2010 Tõnu Toompark

The Association of Real Estate Firms disagrees that there is a massive need for new apartment buildings to replace the Soviet-era blocks, the life-span of which is said to come to an end in 20 years.

The statement was made in response to the Postimees article published on October 12, in which Ülar Mark, head of the Centre of Architecture and former chairman of the Architects’ Union said that renovating the apartment blocks constructed between 1960 and late 1980s is not cost effective and that to avoid a potential housing deficit in the future, mass construction of new apartments must be undertaken.

Mark also pointed out, that as 80 percent of Tallinn residents live in the old apartment blocks located in the city’s outskirts, more apartments should be constructed in the capital’s downtown area.

Overhauling already existing apartment buildings would not be more expensive than building new ones, said Tõnu Toompark, board member of the association, adding that the life-span of the almost half-century-old concrete panel houses can well be extended with regular repair and maintenance.

“If buildings would last only as long as their initial projected life-span, there currently would not be any medieval houses in Tallinn Old Town,” he said.

Even now, Estonia has enough living space per capita and although the construction volumes of new apartments have recently declined, the supply is still abundant, said Toompark. Rather, it is their price that currently stands in the way of purchase for many families.

Mass construction of new residential blocks in Tallinn would also feed a migration trend, further depleting rural municipalities of their residents, Toompark warned.

Ingrid Teesalu
http://news.err.ee/v/economy/1688321d-7e93-489b-9c3f-55321301cf97

Tallinn-Tartu-Pärnu: Elamispindade turu arengud on positiivsed

14.10.2010 Tõnu Toompark

Tänane elamispindade turg näitab üsna selgelt, et turuosalised loevad hullemad ajad seljataga olevaks. Turu normaalsust kirjeldav sesoonsete kõikumistega korteriomanditehingute arv ja tõusnud tehingute hinnatase võiksid lisada tarbijatesse ja oluliselt ka finantseerijatele kindlust, et tagatiste väärtuse pärast pole enam mõtet põdeda.

Tehingute hinnataseme tõus ei peegelda siiski üks-üheselt vara väärtuse kasvu. Arvestama peab tehingute struktuuriga, kus Tallinnas on suurenemas uusarenduste osakaal tehingutes.

Korteriomanditehingute arv

Eesti korteriomandite turg on leidnud tasapisi tavapäraseks peetava, kuid buumi ajal kadunud rahuliku sesoonse kõikumise, kus aasta esimest kvartalit iseloomustab tehinguarvu langus, teist tõus, kolmandat langus ja neljandat taas tõus.

Tehingute arv käesoleva aasta III kvartalis on küll madalamal II kvartali näitajatest, kuid langus on minimaalne ega ole mingil juhul seletatav mingite tagasilöökidega turul. Pigem võib vähese tehingute arvu languse põhjuseks tuua troopilise suve, kus inimeste prioriteedid olid eluasemeteemadest selgelt eemal.

Käesoleva aasta III kvartalis tehti Eestis kokku 3251 korteriomanditehingut. Tallinnas tehti tehinguid samal ajal 1421 ja Tartus 297. Pärnu korteriomanditehingute arv oli kevadkvartalis 131.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute arv on küll eelmise kvartaliga võrreldes kukkunud, kuid eelmise aasta sama ajaga siiski selgelt tõusnud. Kui 2009. aasta esimene pool oli kogu majanduse ja seal hulgas ka kinnisvaraturu jaoks pime aeg, mil valitses teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes, siis 2009. a. teises pooles hakkas pilt juba klaaruma.

Tehingute arvu miinimum jäi 2009. aasta I kvartalisse. III kvartalis olid tarbijate kindlus kinnisvaraosas selgelt taastumas, kust alates on tänaseni tehingute arv ülespoole rühkinud.

Elamispindade turg siiski ei ole tänagi veel liiga kindlatel jalgadel. Seetõttu on tehingute arvu juurdekasv võrreldes eelmise aastaga mitte liiga kõrgel tasemel.

Tehingute arvu juurdekasvust paistab ka välja see, et enam on tõusnud tehingute arv Tartus-Pärnus, kus kinnisvaraturg on hüplikum ja sammub selgelt arengutes Tallinna järel.

Eesti korteriomanditehingute arv kasvas käesoleva aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 14% võrra. Tallinna juurdekasvuks oli seejuures napid 7%.

Enam ehk 14% kasvas tehingute arv võrreldes möödunud aastaga Tartus. Pärnu korteriomanditehingute arv suurenes aga koguni 36% võrra.

Korteriomanditehingute keskmine hind, kr/m2

Suurenev korteriomanditehingute arv näitab, et tarbijate kindlustunne elamispindade soetamisel on kasvanud. Ostjad sisenevad julgemalt turule ja seeläbi suureneb nõudlus. Tõsi – suureneb ka pakkumine, kuid seniseid arenguid arvestades peab tõdena, et nõudluse jõud on olnud suurem. See on kinnisvaraturu peamistes tõmbekeskustes viinud tõusule ka korteriomanditehingute hinnad.

Tähele peab panema, et Tallinna-Tartu-Pärnu korteriomanditehingute keskmised hinnad pigem tõusevad, kuid Eesti keskmine hind püsib stabiilsena. See tähendab, et kinnisvaraturu suurematest tõmbekeskustest väljaspoole jäävates piirkondades peavad järelikult tehinguhinnad endiselt allapoole liikuma. 2010. a. III kvartalis moodustasid Tallinna-Tartu-Pärnu korteriomanditehingud 56% kogu Eesti korteriomanditehingute koguarvust.

Eesti korteriomanditehingute keskmine hind oli 2010. a. III kvartalis 9904.-/m2. Tallinna tehingute ruutmeetrihind jõudis 14 165 ja Tartus 12 647 kroonini. Pärnu korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind oli samal ajal 11 528 krooni.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Elamispindade turg on 2010. a. III kvartaliks selgelt suurematest raskustest üle saamas ja seetõttu on üles poole liikumas ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldud hinnatase. Tänane hinnatase on üle pikkade aastate võrreldes mullusega tõusnud kõikides vaadeldavates piirkondades – nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus.

Suurim keskmise tehinguhinna tõus on aset leidnud Tallinnas, kus käesoleva aasta III kvartali tehinguhind ületas aastatagust 16% võrra. Samas peab Tallinna juures märkima, et siinne uusarenduste turg on esimesena varjusurmast ärganud ning hinnatõusu on kindlasti kannustanud tehingute struktuuris suurem osakaal kui aast tagasi.

Tartu keskmine hinnatase on aastaga kerkinud 9 ja Pärnus 8%. Eesti keskmine korteriomanditehingute keskmine hind on peamiselt Tallinnale-Tartule-Pärnule tuginedes tõusnud aastaga 6%.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute tipphinnad jäid Eesti-Tallinna-Tartu-Pärnu näitel 2007. aasta esimesse või teise kvartalisse. Tänase seisuga, kus hinnatasemed on tõusma hakanud ja vahe kunagise tipphinna ja tänase vara väärtuse vahel on kahanemas.

Tallinna hinnapõhi oli 2009. a. III kvartalis ja kiire tehinguhindade tõus on tänaseks viinud meid olukorrani, kus tänane tehingute keskmine hind moodustab tipust 55%. Seega on üle poole vara väärtusest alles.

Tartu tehinguhindade langus on olnud selgelt väiksem kui mujal Eestis. See on tinginud ka Tartu loiuma turu, kus tehingute arv on linna suurust arvestades üsnagi kokku kuivanud. Tartu hinnatase moodustab täna 67% 2007. a. tipphindadest.

Pärnu elamispindade turg on ajast-aega olnud oluliselt mõjutatud välistest klientidest nii pealinnast kui piiri tagant. See on Pärnu korterituru muutnud hüplikumaks ja välistele mõjutustele enam reageerivaks. Sealne tänane hinnatase püsib poole tipphinna lähedal ehk vara väärtusest on säilunud 52%.

Pärnuga sama palju on hinnad kukkunud ka Eestis keskmiselt ehk Eestiski on tänane korteriomanditehingute hinnatase võrrelduna tipphindadega 52% tasemel.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võib rahulolevalt tõdeda, et Eesti elamispindade turu halvimad ajad on möödas, kuid kiiret uue buumi saabumist ei ole mõtet loota.

Tehingute arvu stabiilne tõus ja sesoonse kõikumise väljapaistmine näitab, et tehingute arv on mõistlikul normaalsel tasemel. Vähe on põhjusi, mis annaksid alust eeldada kiiret tehingute arvu tõusu.

Suuremate tõmbekeskuste korteriomanditehingute hinnatõus näitab, et tarbijate usaldus elamispindade turu vastu on taastunud. Hinnataseme tõusu juures Tallinnas peab kindlasti arvestama asjaolu, et tehingute struktuuris on suurenenud kunagi kokkukuivanud uusarenduste osakaal, mis kõrgema hinnataseme tõttu tehingute keskmist taset tõstavad.

Kõige lõpetuseks kohustuslik kommentaar peatsele euro saabumisele. Raske on uskuda, et euro saabumine võiks aastases perspektiivis elamispindade turul mingeid olulisi muutusi esile kutsuma. Võib-olla tõesti ehmuvad inimesed aasta alguses nappi palganumbrit euros nähes ja külmutavad kõik kulutused.

Samas saab selline šokk olla pigem lühiajaline, mis kiirelt tuleb, et kiirelt taas uute harjumuste tekkimisel kaduda.

Ober-Haus: Pärnu kinnisvaraturg näitab elustumise märke

14.10.2010 Tõnu Toompark

Kasvav huvi kinnisvara vastu pani liikuma ka Pärnu kinnisvaraturu. Kinnisvara ostuhuvi kasvab eelkõige välismaalaste seas, Pärnus enamasti Soome päritolu klientide hulgas. Soomlased investeerivad kinnisvarasse, lootuses, et hinnad pärast euro saabumist tõusevad ja paari aasta möödudes saab vajadusel soetatud vara realiseerida. Soomes toimus kinnisvara hinnatõus pärast liitumist euro tsooniga.

Eelkõige on ostjate huvi kasvanud korterite vastu. Kasvanud on ka pakkumiste arv, City24 keskkond sisaldab üle 1000nde korterimüügipakkumise Pärnu piirkonda.

Eelistatuim piirkond korterite ostuks on rannarajoon, kus kõik vajalik asub jalutuskäigu kaugusel. Seda eelistavad nii välismaalased, kui kohalikud elanikud.

Järelturu korterite keskmine pakkumishind on täna 12000 kr/m², uute korterite puhul 16000-21000 kr/m².

Väljaspool Pärnut asuvate kruntide hinnad on võrreldes kõrgajaga tublisti langenud, kuid vaatamata sellele on huvi tagasihoidlik. Populaarsed eramajade piirkonnad on kesklinn, Raeküla ja rannarajoon, kuid tänapäeva nõuetele vastavaid eramaju on müügis vähe. Kõikidele ostjatele ei sobi näiteks Raeküla eramajades leiduvad kuivkäimlad.

Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis vabad krundid eramajade ehitamiseks praktiliselt puuduvad. Olemasolevaid kruntide pakkumisi peavad ostjad ülehinnatuks.

Tingituna soodsatest ehitushindadest on viimaste kuude jooksul mitmel Pärnu lähinaabruses kaua tühjalt seisnud krundil alustatud ehitustegevusega. Aegajalt leiab mõistliku hinnataseme juures ka suurem põllumaa ostja. Endiselt on potentsiaalse huvilise esimene küsimus, „palju hinnast alla saab“.

Uutest projektidest tuleb ära mainida YIT Kodu arendus Papiniidu 62, kokku 38 korterit, millest täna müüdud 9 (keskmise hind 16000 kr/m²). Samuti eksklusiivne kortermaja Eha 1, kokku 7 korterit, müüdud 1 (keskmine hind 52000 kr/m² kr).

Klient on täna kaalutlevam kui kunagi varem. Ka pankade laenutingimused on pehmenenud (näiteks Nordea panga kampaania). Ostjad tänasel kinnisvaraturul teevad eelnevalt põhjaliku turuuuringu, viivad end toimuvaga kurssi ja teavad oma finantse ja laenuvõimalusi. Kasvanud on ostjate hulk, kes suudavad kinnisvara soetada pangalaenuta. Kellel on olemas huvi ja finantsvahendid, nendel soovitame kinnisvara soetada praegu, seda nii lühemas kui pikemas perspektiivis, nii investeeringuks kui oma koduks.

Ilona Kandelin
Ober-Hausi Kinnisvara
Pärnu kontori juhataja

Аналитик: не вижу, чтобы что-то могло запустить рынок недвижимости

13.10.2010 Tõnu Toompark

Не заметно, чтобы был двигатель, который мог бы вновь заставить действовать рынок недвижимости Эстонии, поэтому и причин ожидать значительного повышения цен нет, говорит аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк.

В ближайшее время не стоит ожидать ни повышения уровня зарплат, ни быстрого сокращения уровня безработицы. Кроме того, нет причин думать, что переход на евро как-либо подействует на рост цен, признал Тоомпарк на прошедшей сегодня, 13 октября, конференции, организованной Союзом фирм, работающих с недвижимостью.

По словам Тоомпарка, странно, что индикатор чувства уверенности потребителей, согласно данным Института конъюнктуры, достиг почти того же уровня, что в годы экономического бума. “Я не понимаю, как этот показатель может быть настолько высоким. У нас, все же, дела обстоят не настолько хорошо”, – заметил он.

“Мне это напоминает показательную ситуацию, когда выбравшийся из горящего дома чувствует облегчение от того, что остался жив, хотя его дом только что сгорел”, – добавил Тоомпарк и отметил, что не удивился бы, если бы в ближайшее время уровень чувства уверенности снова начал бы снижаться.

Как Тоомпарк, так и глава фирмы EfTEN Capital Вильяр Аракас обратили внимание на большую кредитную нагрузку частного сектора Эстонии. “Эстония и Латвия – наиболее погрязшие в долгах страны Восточной Европы. Без значительного экономического роста я бы не осмелился предположить, что банки будут давать намного больше займов и я не верю, что у нас все сразу начнет налаживаться”, – утверждает Аракас.

На вопрос члена правления фирмы Pindi Kinnisvara Пеэпа Сооманна о том, может ли стать одним из двигателей рынка недвижимости внешний капитал, например, инвестиции финнов, Аракас ответил, что происходящее в Скандинавских странах, конечно, влияет на Эстонию, но и в связи с этим не стоит ожидать значительных изменений.

Originaal: http://rus.err.ee/economy/78aceccd-f094-4e3f-b7b8-15460dadcde4

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,545 1,546 1,547 … 1,675 1,676 1,677 Vanemad uudised ››