Ehitusregistri statistikast võib välja lugeda, et tänavu on turule tulnud uute korterelamute osakaal kõigi eluruumide seas kahanenud minimaalseks – kasutusse võeti vaid kaheksa korrusmaja.

Ehitisregistri andmetel lubati tänavu teises kvartalis kasutusse 337 uut eluruumi ehk ligi kolm korda vähem kui aasta varem samal ajal. Ligi kolmveerand valminud eluruumidest oli ühepere-, kahepere- või ridaelamutes.

Eluruumi keskmine suurus ulatus samal ajal 135 ruutmeetrini, mis on viimase üheksa aasta suurim näitaja.

Ehitusregistri andmetel on 337st kasutusloa saanud eluruumist 174 ehk üle poolte ühepereelamud.

Loata majadele võetakse hoogsalt kasutuslube

Kinnisvaraspetsialist ja -analüütik Tõnu Toompark peab tavalisest suuremate eluruumide kasutusse andmise tegelikuks põhjuseks seda, et eluruumide struktuuris on vähenenud korterite osakaal ja suurenenud eramute ning ridaelamute osakaal.

“Kui hakata meenutama, millised kortermajad meil esimesel poolaastal valmisid, siis ega ei tulegi ühtegi korraga pähe. Küllap neid oli, aga siiski vaid üksikud,” rääkis Toompark. “Kasutusloa saavad ju valmis asjad ja valminud korterite osakaal on vähenenud.”

Toompargi hinnangul võib kasutusse antud elamispindade suuruse taga olla ka asjaolu, et inimesed on hakanud enda ehitatud majadele agaramalt kasutuslube võtma, varem löödi sellele lihtsalt käega, aga kuna kasutusloata elamispinda seaduse järgi siiski kasutada ei tohi, on omavalitsusel õigus sääraseid majaomanikke trahvida. Majanduskriisist tingitud eelarveaukude lappimiseks seda kuuldavasti siin-seal juba tehaksegi.

“Mulle on mõne omavalitsuse ametnik juba rääkinud, et nad teavad oma väikses vallas kõiki – kellel on kasutusluba, kellel mitte,” märkis Toompark. “Alguses saadavad hoiatusi ja kui omanik midagi ette ei võta, lähevad teele trahvinõuded.”

Ta lisas, et oleks selle poolt, kui notarid juurutaksid oma töösse põhimõtte, et eluruumidega tehtud tehingute puhul oleks müüjal kasutusloa omamine kohustuslik. Samas, kui asju müüakse n-ö paberi peal, nagu buumi ajal oli tavaline, siis ei saagi kasutusluba veel olla.

Praegu aga kasutusloa olemasolu eluruumide müügi puhul suuremat ei määra, kui ostjale ikka asi meeldib, siis ta selle ka endale soetab, sõltumata sellest, kas kasutusluba on olemas või mitte.

Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff ütles, et eluruumide keskmise suuruse kasvu taga on mitu põhjust.

Esiteks tõi ta välja selle, et kuna ruutmeetrihinnad on nii palju kukkunud, võimaldab see inimestel sama raha eest suuremat eluaset soetada.

Teiseks juhtis ta tähelepanu kogu Euroopa Liidu trendile, et keskmise korteri suurus samuti kasvab.

“Eestis on eluruumi keskmine suurus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega väike,” märkis Sucksdorff ning lisas, et ka Eesti inimesed soovivad rohkem ruumi ning avaramaid kortereid.

Kolmanda põhjusena tõi Sucksdorff välja asjaolu, et peredega inimesed kolivad üha enam kesklinnast eemale, kus eluasemed on tavaliselt suuremad.

Kvartaalsed näitajad pika prognoosi puhul kasutud

BPE Kinnisvaraeksperdi müügijuhi Katrin Kurm-Valojää sõnul tuleneb eluruumide suur pinnanumber eelkõige sellest, et kasutuslube on enim väljastatud eramutele, millel ka suurem üldpind kui korteril. “Usun, et tegemist on pigem varem valmis ehitatud ja nüüd survestatud nõudluse ajel olemasolevate hoonete dokumentatsiooni kordategemisega,” selgitas ta.

“Ja kui vaadata kasutusloa saanud eluruumide arvu (II kv 337), mis on taas aegade väikseim, siis selle pisikese numbri põhjal ma kaugeleulatuvaid järeldusi ei teeks, kuna kogum on nii väike ja iga objekt avaldab suurt mõju,” lisas Kurm-Valojää.

Pind teeb kodud kasinaks

Raul Reino, Domus Kinnisvara juht

Võib prognoosida, et kui kortermajade ehitus taas hoo sisse saab ja neid hakatakse järjest kasutusse andma, siis tuleb ka keskmine eluruumi suurus mõneks ajaks allapoole.

Pikemas perspektiivis peaks aga eluruumi suurus järjest kasvama hakkama. Euroopa Liidu riikide elamufondiga võrreldes on Eesti elamufond vähem kvaliteetne, kuna meie eluruumid on väiksemad, vanemad ja halvema tehnovarustusega.

Lisaks on meil korterite osatähtsus oluliselt suurem kui eramute osatähtsus ja see tingib võrreldes muu Euroopaga väiksema eluruumi suuruse. Vahe Euroopaga hakkab aga järjest paranema, nagu ka eestlaste elamistingimused. Seda tingib eelkõige kaks asjaolu.

Esiteks on uute kortermajade keskmine korteri suurus suurem kui Eesti elamufondis domineerivatel 1950.-1990. aastatel ehitatud korterelamute korteritel. Tänapäeval ei ehita keegi enam naljalt korterelamuid, kus kahetoalise korteri suurus on 37 m2.

Pärast 2000. aastat valminud eluasemete keskmine suurus on Eestis 105 m2. Võrdluseks olgu toodud, et kõige kitsamates tingimustes elavad Eestis leibkondade eluase on umbes 40aastane ja pinda on seal keskmiselt 50 m2.

Teiseks trendiks elamufondis on proportsionaalselt järjest suurem ehitatavate ühepereelamute hulk, mis toob kaasa paremad elamistingimused ja eluruumi suurema pinna.

Järjest suurenevad eluruumid ja paranevad elamistingimused on omakorda mõistagi seotud sissetulekute kasvuga, mis on olulisem leibkondade elamistingimusi mõjutav tegur.

Kommentaar

Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esimees

Pindi Kinnisvara värske monitooringu kohaselt lüüakse või on juba löödud kopp maasse ainuüksi Tallinnas 20 kortermaja rajamiseks.

Kuna nõudlus uute korterite järele on selgelt kasvamas, siis nende hoonete valmimise ning korterite müümise järel hakkab kasutusloa saanud elamispindade suurus taas kahanema.

Tegemist ei ole kindlasti põhjapaneva indikaatoriga, mille jälgimisel saaks turuosalised tõsiseid järeldusi teha.

Pigem peegeldab see praegust olukorda uute korterelamute turul, kus uute hoonete rajamine on juba alanud.

Vaata ka

* www.ehr.ee Ehitusregistri võrgupaik, kus saab muu hulgas esitada teabenõuet registris olevate ehitiste kohta, otsida infot ehitiste kohta ning tutvuda väljaantud ehitus- ja kasutuslubadega.

Artikli autor on AIn Alvela. Artikkel ilmus 06/09/2010 väljaandes Äripäev.