Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Invego Latvia OÜ – 2025. aasta esimese poolaasta vahearuande avalikustamine ja laenukohustise konverteerimine omakapitali

19.08.2025 Adaur.ee

Nasdaq Tallinn First North turul noteeritud ettevõte Invego Latvia OÜ avalikustab oma 2025. aasta esimese poolaasta vahearuande (perioodi kohta 18.03.2025–30.06.2025), aruanne on kättesaadav:

Ettevõtte veebilehel: https://invego.ee/investor/volakiri/
Nasdaq Baltic börsi veebilehel: https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/news

Invego Latvia OÜ on holding ettevõte, mille võlakirjad (ISIN: EE0000000933) on börsil noteeritud ning need on tagatud tütarettevõtte Invego Latvia SIA aktsiatega.

Invego Latvia OÜ teatab, et vastavalt 18.08.2025 osaniku otsusele ja 18.08.2025 sõlmitud Invego Latvia OÜ ja tema ainuosaniku Meb Trust OÜ vahelisele kokkuleppele konverteeritakse Meb Trust OÜ poolt Invego Latvia OÜ-le antud laen summas 1 198 662,79 eurot mitterahalise sissemaksena Invego Latvia OÜ omakapitaliks. Mitterahalise sissemaksega suurendatakse Invego Latvia OÜ osakapitali nimiväärtust 5000 euro võrra 15 000 euroni ning ülejäänud sissemakse summas 1 193 662,79 eurot kantakse ülekurssi.

Kapitali sissemakse eesmärk on tugevdada ettevõtte kapitalistruktuuri ning parandada finantspositsiooni.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 450 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego Latvia OU aruanne 2025 06

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Merko: Ehituslepingu sõlmimine Peterburi tee lõigu rekonstrueerimiseks Tallinnas

19.08.2025 Adaur.ee

19. augustil 2025 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv Tallinna Teede AS ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet ning kaasfinantseerijatena AS Tallinna Vesi ja OÜ Rail Baltic Estonia lepingu Peterburi tee Majaka ja Väike-Paala tänavate vahelise lõigu rekonstrueerimiseks Tallinnas.

Rekonstrueeritav 590 m pikkune lõik algab Majaka tänava ristmikust ja lõpeb Väike-Paala tänavaga. Tööd hõlmavad tänava teekatendi ja teealuste kommunikatsioonide uuendamist, ristmikute ohutumaks muutmist, ligi 3,5 km uute vee- ja kanalisatsioonitrasside ning ligikaudu 600 m uue gaasitrassi rajamist. Lisaks rajatakse rohkem kui kilomeetri ulatuses eraldatud kergliiklus- ja rattateid, muutes sujuvamaks ja ohutumaks ligipääsu tulevasele Ülemiste ühisterminalile ja kujundades tasakaalustatud liiklusruumi.

Lepingu maksumus on 6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimise tähtaeg on 2026. aasta sügisel.

Tallinna Teede AS on teedeehitusega tegelev ettevõte, mis teostab teedeehituse, hoolduse ja remonditöid üle terve Eesti. Ettevõttel on oma asfalditehas ja teedeehitusmaterjale katsetav akrediteeritud labor.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Riigi Kinnisvara: Sisekaitseakadeemia taristuarendus sai hoo sisse: Tallinna õppekeskuses valmisid moodulmajad

19.08.2025 Adaur.ee

Esmaspäeval, 18. augustil avas Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekeskuses neli kaasaegset moodulhoonet, mis loovad ajutise kvaliteetse majutus- ja õpikeskkonna õppuritele ja töötajatele.

Mõne kuuga kerkinud moodulmajad tagavad võimalused majutuseks ja õppetööks perioodil, mil Tallinna õppekeskuses uuendatakse põhitaristut. Kunagised nõukogude armee jaoks ehitatud ja tänaseks lootusetult amortiseerunud kolm ühiselamut lammutatakse. Nende asemele kerkib uus õppe- ja majutushoone, mille valmimine on kavandatud 2027. aastasse, misjärel viiakse moodulhooned üle arendatavasse Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja õppekeskusesse. Nii saavad jätkata nende kasutamist sealsed õppijad.

Sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu kinnitas, et inimeste heaolu ja areng on akadeemia prioriteet. „Sisekaitseakadeemia on targa turvalisuse eestvedaja ning meie suurim väärtus on inimesed – nii need, kes siin õpivad, kui ka need, kes siin töötavad. Tahame pakkuda keskkonda, mis toetab teadmiste ja oskuste omandamist ning innustab igapäevases töös. Moodulmajade rajamine on üks osa meie suuremast plaanist tagada kaasaegne ja inspireeriv õpikeskkond.“

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits rõhutas, et siseturvalisuse olulisim lüli on inimesed, kes siin töötavad. „Sisekaitseakadeemias koolitatakse parimaid siseturvalisuse kaitsjaid ja hoidjaid. Tänased kadetid kujundavad homme Eesti turvalisuse. Nad väärivad tänapäevaseid ja õppimist parimal moel toetavaid tingimusi. Moodulmajad on akadeemia uue õppekompleksi rajamisel järgmine oluline ja oodatud samm.“

„Moodulhoonete ehituses on kasutatud vastupidavaid tehases toodetud mooduleid ja vertikaalset plekiprofiilviimistlust, mis tagab nii pikaealisuse kui ka visuaalselt ühtse ilme,“ rääkis Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja. „Tegemist on nutika ja jätkusuutliku lahendusega. Moodulhooneid saab pärast uue õppe- ja majutushoone valmimist teisaldada ning kasutada edasi teises asukohas. Nii vähendatakse ressursikulu ja pikendatakse hoonete elutsüklit, hoides samal ajal ka keskkonda,“ lisas Leppoja.

Uutes hoonetes on kokku 184 majutuskohta, mille hulgas on kolme- ja neljakohalised toad, igal korrusel pesuruumid ja WC-d, igas hoones köök ning pesupesemise ja -kuivatamise võimalus. Kokku on majades kuus õppeklassi, mis võimaldavad õppetööd läbi viia kohapeal. Elama asuvad peamiselt esimese kursuse kadetid ning mõned akadeemia töötajad.

Projekt valmis koostöös Riigi Kinnisvara AS-i ja arhitektide Ahti Kooskora, Janeli Volliga ettevõttest QP Arhitektid OÜ. Tööprojekti koostas ning sisustuslahenduse projekteeris Sweco Projekt AS. Moodulid tootis Harmet OÜ, ehitustööd tegi Modular Houses Solutions OÜ, ehitusjärelvalvet teostas Inseneribüroo Telora OÜ.

Moodulmajade rajamine on osa Sisekaitseakadeemia laiemast taristuarendusest, mis toetab soovi olla targa turvalisuse arengupartner ning pakkuda õppuritele ja töötajatele tänapäevast õppimist toetavat keskkonda.

LHV: Inflatsiooniootused tõstavad taas pead

19.08.2025 Andres Viisemann

Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid.

Kaubanduskokkulepped ei kaota määramatust täiesti ära

President Trump šokeeris 2. aprilli nn vabastamispäeva kõnes kogu maailma oma plaaniga maksustada USA-sse imporditavat kaupa kõrgete tollimaksudega. Ta teatas, et soovib kehtestada USA peaaegu 60 väliskaubanduspartnerile minimaalse 10% tollimaksu. Iga konkreetse riigi tollimaks aga hakkaks sõltuma sellest, kui suur on USA väliskaubanduse puudujääk antud riigiga. Uued tollimäärad pidid hakkama kehtima 9. aprillil, kuid USA lükkas seda tähtaega edasi, et anda oma kaubanduspartneritele aega läbirääkimisteks.

8. mail sõlmisidki USA ja Suurbritannia niinimetatud majandusliku õitsengu kokkuleppe, millega fikseeriti Suurbritannia kaupade tollimaksu määr minimaalse 10%-ni. Seejärel nõustus 23. juulil Jaapan 15% tollimaksuga ning 27. juulil leppisid USA ja Euroopa Liit kokku, et Euroopas toodetud kaupu maksustatakse USA piiril samuti 15%-ga.

Võib jääda mulje, et peamiste väliskaubanduspartneritega on nüüd saavutatud rahu ja stabiilsus loob hea pinnase rahvusvahelise kaubanduse arenguks. Kuid väliskaubanduse eksperdid osutavad, et need kokkulepped ei ole ühiselt koostatud ning lepingupooltel on täpsemate tingimuste suhtes suured erimeelsused: see, kuidas asjad välja paistavad, oli president Trumpile olulisem kui sisu.

Lisaks eksisteerib president Trumpi puhul reaalne risk, et ta võib igal hetkel mõne uue eesmärgi saavutamiseks varasemast kokkuleppest taganeda. Ei ole jõudu, mis sunniks maailma majanduslikult ja militaarselt kõige võimsama riigi presidenti oma sõnadest ja lubadustest kinni pidama.

Ulatuslikud eelarvepuudujäägid toidavad inflatsiooni

Teine märkimisväärne probleem maailmamajanduses on soovitust kiirema tarbijahindade kasvu püsimine. Nii Euroopas kui ka USA-s on hinnakasv tunduvalt aeglustunud, ent võlakirjaturud peegeldavad investorite kahtlust, kas probleem on ikka lõplikult lahendatud.

Joonis 1. Jaapani, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia 30-aastaste riigivõlakirjade tulusus. Allikas: Société Générale

Kuigi keskpangad on üleöö intressimäärasid alandanud, on pikaajaliste võlakirjade intressimäärad olnud pärast järsku langust 2023. aasta lõpus taas pidevas tõusutrendis.

Peaaegu kõikjal maailmas soovitust kangekaelselt kiiremana püsivat hinnakasvu seletab ennekõike valitsuste suutmatus saada riigi tulud ja kulud pikaajaliselt kontrolli alla sedasi, et riigivõlg ei kasvaks tempokamalt kui kogu majandus.

USA Kongressi eelarvekomisjon (Congressional Budget Office, CBO) ennustab, et 2025. aasta defitsiidiks kujuneb 1,9 triljonit USA dollarit, mis moodustaks 6,2% USA sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle aasta jooksul peab USA valitsus refinantseerima umbes 9,2 triljoni dollari väärtuses varasemalt võetud riigivõlga. Samuti tuleb leida uusi investoreid, kes sooviksid investeerida 1,9 triljonit dollarit USA riigi võlakirjadesse ning igal järgmisel aastal veel rohkem.

Joonis 2. USA riigivõla osakaalu prognoositav muutus SKP-s pärast seda, kui kiideti heaks Donald Trumpi nn üks suur ilus eelarveseadus. Allikas: USA Kongressi eelarvekomisjon.

Praegu on USA riigivõlg umbes 100% USA sisemajanduse koguproduktist. Kui aga samal kursil jätkata, jõuab see suhtarv 2034. aastaks 129%-ni.

Ehkki valijad ootasid president Trumpilt riigi rahanduse kordategemist, muudab tema nn üks suur ilus eelarveseadus (ingl One Big Beautiful Bill Act, OBBBA) olukorra pigem halvemaks. Tuleb tõdeda, et maailmas pole vist peale Argentiina väga palju rohkem valitsusi, kes ohverdaksid tasakaalustatud riigieelarve eest poliitilist kapitali sõltumata sellest, kas nad defineerivad ennast parem- või vasakpoolseks.

Ameerika Ühendriigid on küll suurima majandusega riik, kuid samas ka maailma suurim võlgnik. Kuna seal on olnud kapitali tootlus parem kui mujal maailmas ja USA dollar on põhiline reservvaluuta, on kapital voolanud just Ameerika Ühendriikidesse.

Teisest küljest näitab USA suur ja kasvav laenukoormus seda, et ameeriklased tarbivad rohkem, kui teenivad, ning jätkavad üle oma võimete elamist seni, kuni välismaalased seda rahastavad. Sellega kaasneb aga risk, et kui võlakoormus kasvab, siis kasvavad ka riskid ja nendega koos intressimäärad. Selle kõrval on õhus küsimus, kes on maailmas suutelised ameeriklaste järjest paisuvat võlga rahastama ja mis saab siis, kui välismaalased tahavad oma raha kätte saada.

Joonis 3. Välisinvesteeringute osakaal USA varades. Allikas: Apollo Global Management.

2025. aasta jooksul on majandusteadlaste ootused USA majanduskeskkonna suhtes pidevalt halvenenud. Seda pole muutnud asjaolu, et president Trumpi eelarveseaduse soodne mõju peaks avalduma kohe ja negatiivne mõju jääma tulevikku.

Joonis 4. Bloombergi küsitletud analüütikute konsensuse prognoos USA 2025. a SKP-le (tumeroheline) ja alusinflatsioonile (heleroheline). Allikas: Apollo.

Ameerika Ühendriikide kui maailma võimsaima majandusega innovatsioonikants saab põhjendatult väga palju tähelepanu, kuna ookeani taga toimuv mõjutab kogu maailma majanduse arengut. Tänu sellele tähelepanule on USA varade hinnatase teisalt palju kõrgem kui mujal maailmas. Kõrged hinnad tähendavad mõistagi suuremaid riske ja kapitalivood võivad ühel päeval pöörduda teisesuunaliseks.

Vaatamata sellele, et USA dollar on tänavu nõrgenenud, on LHV pensionifondid dollari riski suhtes endiselt ettevaatlikud, otsides investeeringuid pigem Euroopast.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Swedbank: Tööturu seis paraneb

19.08.2025 Liis Elmik

Olukord majanduses ja tööturul liigub teosammul paremuse poole. Majanduskasvu toetavad suurema välisnõudluse toel kosuv eksport ja madalamate intressimäärade tuules kasvavad investeeringud. Majanduse elavnemisele viitab ka laenamise hoogustumine nii eraisikute kui ettevõtete seas.

Töötus on langemas

Majanduskasvu kiirenemine toob omakorda kaasa tööturu olukorra paranemise. Töökohti tuleb juurde ja tööpuudus väheneb. Reedel avaldatud Statistikaameti tööturu uuring näitab samuti töötute arvu langust.

Registreeritud töötus on viimase viie aasta madalaimal tasemel. Koondatute arv on varasemast väiksem. Registreeritud töötus on kõige suurem Ida-Virumaal ja Valgamaal ning kõige väiksem Hiiumaal ja Pärnumaal. Töötute hulgas on kõige rohkem kesk- ja põhiharidusega inimesi, kes varasemalt on töötanud, kas kaubanduses või ehituses.

Aastaga on enim töökohti lisandunud tervishoius, suurim langus aga kaubanduses

Töötajate registris on töötajaid rohkem kui aasta varem. Aastaga on kõige enam töökohti lisandunud tervishoius, turismis ja hariduses. Töökohti on vähem kaubanduses, transpordis ja ehituses. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi soovib lähikuudel töötajaid juurde palgata ehitussektor, samas kaubanduses jätkub hõive langus.

Swedbank prognoosib selleks aastaks 7,7% ja järgmiseks aastaks 6,9% töötuse määra. Keskmise brutopalga kasv jääb nii sel kui ka järgmisel aastal 6% juurde.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

17.09.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus ehitise puuduste ja müügigarantii teemal

19.08.2025 Margot Toompark

Kinnisvarakool kutsub 17. septembril 2025 koolitusele „Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“. Koolitust viib läbi ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa, kes annab praktilisi teadmisi kinnisasja müügilepingute sõlmimisest, täitmisest ning ehitise puudustega seotud õiguskaitsevahenditest.

Koolitusel käsitletakse muu hulgas:

mida ostja ja müüja peavad lepingut sõlmides tähele panema;
kes ja kuidas peab tõendama puuduse olemasolu;
millal ja millisel viisil saab esitada puudustega seotud nõudeid;
millistel juhtudel on võimalik lepingust taganeda või hinda alandada;
müügigarantii sisu ja rakendamise erisused tarbija puhul.

Koolitus toimub 17.09.2025 kell 10.00–15.15 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii Tulika 19, Tallinn koolitusklassis kui ka veebi teel Microsoft Teamsi keskkonnas.

Koolitus on suunatud eraisikutele, investoritele, kinnisvaraarendajatele, kinnisvaramaakleritele ja korteriühistutele ning põhineb värskeimal kohtupraktikal.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: Housing affordability up in the Baltics, but market dynamics vary

19.08.2025 Adaur.ee

The most notable improvement across the Baltics was in secondary market activity.
Summer heat in Vilnius, spring in Riga and a prolonged winter in Tallinn’s primary market.

Housing affordability continued to recover in all Baltic capitals in the second quarter of 2025, supported by two 25 basis point cuts by the ECB and net wage growth outpacing apartment price increases. While there is still some road ahead to full recovery in Tallinn and Vilnius, the peak is in sight for Riga. This is thanks to Riga’s largest market segment – block type apartments – which has shown exceptional improvement in affordability, now surpassing 2021 peak levels.

Market activity was notably higher than a year ago, with most activity seen in the more affordable secondary market. The primary market is also seeing strong momentum in Riga, and even more so in Vilnius, while remaining subdued in Tallinn.

Swedbank expects two more rate cuts by the ECB before the cutting cycle ends (while markets have priced in just one), leaving the main policy rate at 1.5%. As rates are approaching the bottom, going forward the recovery in housing affordability is expected to be mainly driven by apartment price and net wage dynamics. Withdrawals from the second pension pillar, starting in 2026, along with a planned reduction in a required down payment in Lithuania, will give an additional push to market activity.

Read full analysis here

Merko: Construction contract in Estonia (reconstruction of Peterburi road section in Tallinn)

19.08.2025 Adaur.ee

On August 19, 2025, Tallinna Teede AS, part of AS Merko Ehitus group, and Tallinn Urban Environment and Public Works Department, with co-financiers AS Tallinna Vesi and OÜ Rail Baltic Estonia, entered into an agreement for the reconstruction of the Majaka – Väike-Paala section of the Peterburi road in Tallinn.

The 590 m long section to be reconstructed starts at the intersection of Majaka Street and ends at Väike-Paala Street. The works include renewing the road surface and underground communications, making the intersections safer, constructing nearly 3.5 km of new water and sewage pipelines and approximately 600 m of a new gas pipeline. In addition, more than a kilometre of separated pedestrian and bicycle paths will be constructed, making access to the future Ülemiste joint terminal smoother and safer, creating a balanced traffic space.

The contract value is 6 million euros, plus VAT. The construction works are scheduled for completion in the fall of 2026.

Tallinna Teede AS is a road construction company that performs road construction, maintenance and repair works all over Estonia. The company has its own asphalt plant and an accredited laboratory for testing road construction materials.

Invego Latvia OÜ – Disclosure of the Interim Report for the First Half of 2025 and Conversion of Loan Obligation into Equity

19.08.2025 Adaur.ee

Invego Latvia OÜ, a company listed on the Nasdaq Tallinn First North market, will disclose its interim report for the first half of 2025 (covering the period from 18 March 2025 to 30 June 2025). The report will be available:

On the company website: https://invego.ee/en/investor/bond-issue/
On the Nasdaq Baltic Stock Exchange website: https://nasdaqbaltic.com/statistics/en/news

Invego Latvia OÜ is a holding company whose bonds (ISIN: EE0000000933) are listed on the stock exchange and are secured by shares of the subsidiary Invego Latvia SIA.

Invego Latvia OÜ announces that, pursuant to the resolution of the shareholder dated 18 August 2025 and the agreement concluded on 18 August 2025 between Invego Latvia OÜ and its sole shareholder Meb Trust OÜ, the loan granted by Meb Trust OÜ to Invego Latvia OÜ in the amount of EUR 1,198,662.79 will be converted into the share capital of Invego Latvia OÜ as a non-monetary contribution. By means of the non-monetary contribution, the share capital of Invego Latvia OÜ will be increased by EUR 5,000 to EUR 15,000, while the remaining contribution in the amount of EUR 1,193,662.79 will be transferred to the share premium.

The purpose of the capital contribution is to strengthen the company’s capital structure and improve its financial position.

Invego Group is a next-generation real estate developer operating in three countries, specializing in the development of large-scale residential districts and business quarters with comprehensive concepts that shape the urban spaces of the future. With a history of more than 10 years, Invego Group comprises over 60 companies in Estonia, Latvia and Portugal, and currently has 30 different development projects under way. Invego Group has developed more than 150,000 m² of residential real estate and 50,000 m² of commercial real estate. In addition, more than 450,000 m² of development volumes in both residential and commercial real estate are currently in progress.

Invego Latvia OU report 2025 06_ENG

Statistika: Tallinna üüriinvesteeringu rahavoolise tootluse määr on 15 aasta madalpunkti selja taha jätnud

19.08.2025 Tõnu Toompark

Tallinna keskmiste näitajate baasilt arvestatud rahavooline üüritootluse määr on 4,7%. Seda on 1,0 protsendipunkti vähem, kui üüritootluse ajalooline keskmine 5,7% ja 0,2 protsendipunkti vähem kui viimase 5 aasta keskmine.

Rahavooline üüritootluse määr näitab tänase hetke keskmist üüritootlust üüriinvestorile, kes plaanib üüriinvesteeringusse siseneda. Rahavooline tootlusemäär peaks olema esimene ja kõige olulisem kriteerium, mille alusel otsustatakse pikaajalise üüriinvesteeringu tegemine või tegemata jätmine.

Ajaloolisest keskmisest märksa madalamal olev tootluse määr näitab selgelt, et keskmiste näitajate baasil ei ole tegemist väga apetiitse rahapaigutusega.

Käesoleva 2025. a alguses oli rahavoolise tootluse määr 4,5%. See on viimase 15 aasta kõige madalam tootlusemäär.

Optimistile võiks mõningat tagasihoidlikku lootust sisendada asjaolu, et oleme madalpunktist kukesammu võrra paremuse suunas liikunud. Omaette küsimus on, kas rahavoolise tootlusemäära ülespoole liikumise trend on jätkusuutlik.

Peale kõige muu tuleb arvestada, et rahavoolise tootluse määr ehk aastane üüritulu korteri ostuhinna suhtes ei arvesta üürileandja kulude ja vakantsusega. Need on tegurid, mis tegelikkuses teenitavat puhastootlusemäära allapoole viivad.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kaamos Holdingu uueks juhatuse esimeheks saab Gert Jostov

18.08.2025 Adaur.ee

Kaamos Holdingu juhatuse esimehe kohale asub Gert Jostov. Senine juhatuse esimees Marek Pohla jätkab Kaamos Groupi kuuluvate tütarettevõtete nõukogu kooseisus.

Alates 12. augustist asub Kaamos Holdingu juhatuse esimehe kohale Gert Jostov, kel on pikaaegne kinnisvarasektori ettevõtete juhtimiskogemus. Senine juhatuse esimees Marek Pohla lahkub ametist omal initsiatiivil ning jätkab Kaamos Groupi kuuluvate tütarettevõtete strateegilise juhtimisega nõukogu tasandil.

„Tänan südamest Marekit suure panuse eest Kaamose näo ja strateegia kujundamisel viimase seitsme aasta jooksul,“ ütles Kaamos Groupi suuromanik Kaido Jõeleht. „Samal ajal on meil hea meel tervitada juhatuses Gert Jostovit, kelle juhtimiskogemus, strateegiline mõtlemine ja oskus ellu viia keerulisi arenguprotsesse annavad Kaamosele tugeva aluse järgmisteks sammudeks.“

Gert Jostovil on enam kui 20 aasta pikkune juhtimiskogemus. Ta juhtis ligi 15 aastat Technopolis Ülemistet ning andis olulise panuse Ülemiste City kujunemisse Eesti ja Baltimaade suurimaks ärilinnakuks. Viimati töötas Jostov kinnisvaraettevõtte US Real Estate tegevjuhina.

„Liitun Kaamose meeskonnaga innuga – tegemist on tugeva ja mitmekesise grupiga, kus nähakse nii kohalike tugevuste kasvatamise kui ka uute võimaluste potentsiaali. Minu eesmärk on toetada Kaamose jätkuvat arengut olemasolevates ärisuundades nagu kinnisvara, ehitus ja taastuvenergia ning luua vundament laienemiseks uutesse valdkondadesse ja regioonidesse,“ ütles Gert Jostov.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Luminor: Sama kodu, aga 15 000 eurot kallim – kuidas on see võimalik?

18.08.2025 Adaur.ee

Kodulaenu võttes kiputakse keskenduma eelkõige intressimäärale, kuid sama suur mõju on otsusel, milline tagasimaksegraafik valida. Just see määrab igakuiste maksete suuruse ja kogusumma, kui palju kodu sulle lõpuks maksma läheb.

Näiteks kui ostetakse laenuga 180 000 eurot maksev kodu ja tehakse 10% sissemakse, kujuneb laenusummaks 162 000 eurot. Kui laen võetakse 30 aastaks, näitavad ligikaudsed arvutused, et graafiku valik võib tähendada kuni 15 000 euro suurust erinevust kogukuludes.

Võrdsete põhiosadega graafik või annuiteet?

„Võrdsete põhiosadega graafikus makstakse iga kuu tagasi kindel osa laenu põhiosast, millele lisandub intress järelejäänud summalt. See teeb kuumakse laenu alguses suuremaks – antud näites üle 900 euro kuus, kuid laenu lõpuosas oleks see juba umbes 450 eurot kuus. Kuna põhiosa kahaneb kiiremini, on kogu perioodi peale makstav intress märksa väiksem,“ selgitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Annuiteetgraafiku puhul jaguneb põhiosa ja intress maksetesse teisiti. Kuumakse on alguses väiksem ja püsib kogu perioodi jooksul stabiilsemana – selles näites umbes 730 euro juures. „See on ka kõige populaarsem valik, sest stabiilne kuumakse teeb eelarve planeerimise lihtsamaks ning jätab koduostu alguses rohkem raha muudeks kuludeks – näiteks sisustuse, remondi või kodutehnika jaoks,“ lisas Kikas.

Oluline on leida enda jaoks sobiv lahendus

Kui on võimalus laenu alguses suuremaid makseid teha, võib võrdsete põhiosadega graafik aidata märkimisväärselt intressikuludelt säästa. Samas sobib annuiteetgraafik paremini juhul, kui oluline on stabiilne igakuine kulu ja paindlikum eelarve esimestel aastatel.

„Õiget või vale valikut ei ole – oluline on leida lahendus, mis sobib konkreetse inimese või pere võimaluste ja plaanidega. Mõnele annab kindlustunde stabiilne kuumakse, teisele on tähtsam säästa intressikuludelt nii palju kui võimalik. Seepärast tasub enne otsust nii kalkulaatoriga arvutusi teha kui ka laenuhalduriga läbi rääkida, et leida enda jaoks kõige sobivam tee oma uue koduni,“ ütles Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Näites toodud arvutused on eeldusel, et laenu marginaal on 1,35% + 6 kuu euribor (2,098%, seisuga 12.08.2025).

Kinnisvaraturu konsultatsioonid: info finantseerijatele – 08.2025

18.08.2025 Tõnu Toompark

Aitan kokku panna elamispindade turuinfot finantseerijatele. panen terviklikku süsteemi erinevad turu näitajad, mis annavad konkreetse arusaama turu hetkeseisust ja tulevikuväljavaadetest.

Keskendun turuanalüüsis numbritele. Faktipõhine lähenemine loob tugeva vundamendi, et mõista kinnisvaraturu olemust.

Annan numbritele ja faktidele juurde tunnetuse ja hinnangud, mis baseeruvat pikal ja laial kogemusel kinnisvaravaldkonnas ja turu analüüsimisel.

Kas tekkis huvi?

Võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Bigbank: Korrigeeritud SKP näitas eelmise aasta majanduslangust väiksemana kui see algselt öelduna oli

18.08.2025 Raul Eamets

Viimasel ajal on palju kirjutatud sellest, et SKP kiirhinnang ja tegelikele andmetel vastav majanduskasv võivad päris palju erineda, lisaks räägitakse ka sellest, et hinnatõus on erinevate tegurite koosmõjul meil ülehinnatud, mistõttu tegelik majanduskasv võiks olla suurem kui me seni oleme arvanud.

Täna avaldas Statistikaamet korrigeeritud andmed 2024. aasta SKP kohta, kus siis täpsustatud andmete tuginedes korrigeeriti tagantjärele eelmise aasta (ka varasemate aastate) SKP näitajaid.

Alljärgnev tabel näitab, et nö korrigeeritud andmed erinevad päris tublisti nendest näitajatest, mida me oleme harjunud jooksvalt statistikaameti andmebaasist vaatama. Jooksvates ehk siis antud aasta hindades väljendatuna oli SKP väärtus täpsustatud andmetel 39 830 700 000 eurot, mida on 370,6 miljonit rohkem kui algselt kokku arvutati. See ei ole tegelikult paha uudis.

2023. aastal oli vastav näitaja 194,6 miljonit. Loomulikult muutusid seetõttu ka kasvumäärad. Kui algselt arvasime, et majandus langes 2023. aastal -3,1%, siis tänase teadmise juures oli see langus -2,8%, 2024. aasta majanduslangus oli -0,1%, seni arvasime, et -0,3%. Kvartaalsetest erinevustes on ka palju räägitud. Eesti on väikese majandusega riik ja paar suurt tehingut võib mõjutada oluliselt kogu kvartaalset SKP-d.

Näiteks elasime seni teadmisega, et eelmise aasta viimases kvartalis majandus kasvas 0,6%, kuid täpsustatud andmetel hoopis langes -0,5, kerge kasv oli hoopis varasemates kvartalites.

Allikas: Statistikaameti andmebaas.

SKP kokku arvutamise metoodika on väga keeruline, sest see peab ju kirjeldama kogu majandust. Et olla tulemustes kindel, arvutatakse SKP-d kolmel erineval viisil lähtudes sissetulekutest, lähtudes kuludest ning lisandväärtuse meetodil. Kõik kolm rehkendust peavad lõpuks jõudma ühe ja sama numbrini. Seetõttu on ka ümberarvutused ning parandused protsessi normaalne osa. Seda tehakse kõikides riikides, mitte ainult Eestis.

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.07.2025

18.08.2025 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli juuli lõpus 11,24 eurot, kasvades kuuga 0,6%. Fond teenis juulis 166 tuhat eurot puhaskasumit ning 2025. aasta esimese seitsme kuuga 1,846 miljonit eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 447 tuhat eurot). Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund’i NAV 11,33 eurot, kasvades kuuga 0,8%.

Juulis teenis fond suurima kasumi (88 tuhat eurot) investeeringult usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5, mille puhasväärtus kasvas kuuga 0,7%. Enim toetas usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 kasvu Kristiine kaubanduskeskust omav ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ, mille omakapitali väärtus kasvas kuuga 1,2%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ anti kuuga klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) kaks kolmandas arendusetapis valminud ridamaja osa, millelt ettevõte teenis 52 tuhat eurot kasumit. Lisaks teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 38 tuhat eurot intressitulu.

Augusti alguses tegi Invego Uus-Järveküla OÜ fondile 1,2 miljoni euro suuruse väljamakse. Sellest 126 tuhat eurot moodustasid kogunenud omaniklaenu intressid ning ülejäänu oli omaniklaenu põhiosa tagastus. Saadud intressid plaanib fond koos usaldusfondist EfTEN Real Estate Fund 5 laekuvate vahenditega investoritele välja maksta selle aasta neljanda kvartali alguses.

EUPF_dashboard_072025