Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Üürikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Avalik kiri rahandusministrile

Lugupeetud Ivari Padar,

Viimasel ajal on palju meediakajastust leidnud Teie poolt toetatud kodulaenude intressipuhkuse idee. Samamoodi on leidnud kajastust Teie idee leida vajaminev raha alandades kodulaenu intresside tulutagastamise määra.

Üle saja tuhande kodusoetaja on arvestanud kodulaenu intressidelt tulumaksutagastamisega. Tulumaksutagastamisest saadavad summad on majandussurutise tingimustes muutunud pereeelarve pärisosaks, millega ollakse laenuvõtmise hetkel arvestanud.

Riik on andnud tulumaksutagastusega selge signaali kodu soetamise toetuseks, seega ka laenu võtmiseks. Kas on õiglane, et riik päiksepaistel (loe: kinnisvarabuumi ajal) annab vihmavarju (tulumaksutagastuse) ja vihma (majandussurutise) saabudes võtab selle tagasi?

Te püüdsite oma ideed pehmendada soovides vaid tulumaksutagastuse ülempiiri alandada 50 000 kroonilt 30 000. Vaadelgem seda numbrites.

Enamik kodulaene on võetud aastatel 2005-2007 ning annuiteedigraafiku alusel, seega esimestel aastatel moodustab lõviosa laenumaksest kodulaenu intress.

Kui pere on soetanud endale maja võttes 30-aastase laenu ütleme miljon krooni väärtuses ning laenuintress on 5% aastas, siis kas võtta temalt 40% tulumaksutagastusest, mida lubati talle laenu võtmisel on õiglane?

Sellisel juhul oleks igakuine tagasimakse 5 400 krooni ning tulumaksutagastuse 10 000 kroonist võtaks riik ära 4 000. Seda siis kümnetelt tuhandetelt peredelt.

Eesti Omanike Keskliit toetab Teie soovi aidata hättasattunud koduomanikke. See on mõistlik ettevõtmine. Ent kui hädasolijate aitamine toob kaasa teiste inimeste hättasattumise, siis oleme sunnitud häälekalt protesteerima.

Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta. Seega on maksuõiguse üldpõhimõtete kohaselt koduomanikel tekkinud juba õiguslik ootus 2009. aasta eest tulumaksutagastuse saamiseks, sest 2009. aasta maksustamisperiood on juba alanud ja selle keskel enam mängureegleid muuta ei saa. Seega on Teie plaanis ka loogikaviga. See on määratud nii õiguslikult, majanduslikult, kui ka sotsiaalselt läbikukkumisele.

Mõistame, et tahate kõige paremat, kuid tulumaksutagastuse ideega edasi minnes tuleb välja „nagu alati”.

Oleme kuulnud, et keskmine vabariigi minister ei tea isegi oma palganumbrit, ent laenu võtnud koduomanikele on oma sissetulek enamasti väga täpselt teada. Palun konsulteerige enne kodanike ja kodanikuorganisatsioonidega kui Te tegutsete.

Eesti Omanike Keskliit

Maksumaksjate Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Korteriomandite hinnad 2006. a. tasemel

Illustratsioon

Kiire kinnisvaratehingute arvu ja keskmiste hindade kasvu tõttu 2005.-2005. aastal ei ole väga mõistlik võrrelda tänast kinnisvaraturgu buumi tipphetkedega. Tegemist oli äärmiselt ebaratsionaalse turuga. Parema võrdluse saamiseks on mõistlik tänast turgu võrrelda buumieelse ajaga.

Kvaliteetsed andmed korteriomanditehingute kohta on saadaval alates 2004. aastast. Võrreldes 2004. aastaga olid 2008. a. korteriomanditehingute keskmised hinnad Eestis kaks korda kõrgemad, samas oli tehingute arv 20% madalam.

Suurem tehingute arvu langus on Pärnumaal

Illustratsioon

Tehingute arv on nelja aastaga enim langenud Pärnu maakonnas ja linnas, kus languseks on vastavalt 28 ja 39%. 2008. a. tehti Pärnu maakonnas ja linnas vastavalt 849 ja 560 korteriomanditehingut.
Veel on suurem tehingute arvu langus Tartu linnas (28%), Hiiumaal (27%) ja Läänemaal (26%). Tallinna korteriomanditehingute arvu langus on samuti märkimisväärne. Tallinnas langes nelja aastaga tehingute arv 24% ehk 6650 tehingu peale.

Üheski maakonnas ei sõlmitud korteriomanditehinguid 2008. aastal enam kui 2004. aastal. Väikseim oli langus Ida-Virumaal (1%), Järvamaal (5%) ja Viljandimaal (7%).

Suurim hinnatõus Ida-Virumaal

Illustratsioon

Kui 2008. a. ei olnud ühegi maakonna korteriomanditehingute arv kõrgemal tasemel kui neli aastat tagasi, siis hindade juures on olukord vastupidine – ühegi maakonna keskmine tehinguhind ei ole madalam kui 2004. või 2005. aasta keskmine ruutmeetrihind. Enamuses maakondades oli 2008. a. hinnatase kõrgem kui ka 2006. a. keskmised hinnad.

Võrreldes 2004. aastaga oli 2008. aastal kõrgeim korteriomanditehingute hinnatase Ida-Virumaal, kus keskmiseks ruutmeetri hinnatasemeks oli 6769 krooni. See on koguni 5,43 korda kõrgem, kui 2004. aastal. Jõgeva maakonnas kasvasid korteriomanditehinguhinnad nelja aastaga 4,16 korda jõudes ruutmeetrihinnani 4199 krooni.

Kõige väiksem hinnatõus oli nelja aasta vältel Pärnu maakonnas, kus hinnad tõusid nelja aastaga kõigest 74% võrra. Pärnu linnas tõusid korteriomandite tehinguhinnad samal ajal 87%. Tallinna hinnatõusuks oli samas suurusjärgus 89%. Tartu maakonna ja linna korteriomandite tehinguhinnad tõusid nelja aastaga 106%. Eestis keskmisena aga 96%.

Suur vahe hinnatõusude juures ei näita midagi muud, kui seda, et mõnes piirkonnas algas kinnisvara hinnatõus varem ja mõnes hiljem. Hilisema algusega piirkondades oli hinnatõus vaatlusalusel perioodil kiirem.

Kokkuvõtteks

Illustratsioon

Korteriomanditehingute arv on meil kokku kuivanud ja läinud 2004. aasta tehingute arvust märksa madalamale tasemele. Korteriomanditehingute keskmised ruutmeetrihinnad aga vaatamata langusele püsivad siiski üsna visalt kõrgel tasemel.

Samas siiski on väheusutav, et korteriomandite hinnad peaksid langema 2004. aasta tasemele. See tähendaks korteriomandite hinna langemist tänaselt tasemelt ligi kaks korda – see on ilmselgelt liiga palju. Samuti on eeltoodud hinna näitajad arvestatud nominaalse hinna baasilt, st arvestamata on vahepealsel ajal olnud üsna kõrge inflatsioon.

Vaatamata juba asetleidnud korteriomandite hinnalangusele võib eeldada, et hinnad langevad ka 2009. aasta jooksul. Seda põhjusel, et laenutingimused on halvenenud ning vähene likviidsus avaldab hindadele suurt survet. Samuti on tarbijate

Korteriomanditehingute arv ja keskmine hind (kr/m2) ning võrdlus 2004. aastaga

Korteriomanditehingute arv ja keskmine hind (kr/m2) ning võrdlus 2004. aastaga

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Liiga kallis pakkumine ei lähe kaubaks

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on taas languses jõudes 83,2 punktile. Aastaseks languseks teeb see 17,7%, kuid võrreldes indeksi tipphetkega aprillis 2007 on languseks koguni 23,4%. See tähendab, et võrreldes tipphetkega on pakkumishinnad langenud ligi veerandi võrra.

Elamispindade keskmine ruutmeetri pakkumishind oli 2007. a. aprillis 22 300, aasta tagasi jaanuaris 20 800 ning hetkel 17 100 krooni. Nii on Eesti keskmine 50-ruutmeetrine 2-toaline korter võrreldes aastatagusega hinnas kaotanud 185 000 ning kahe aasta taguse aprillikuuga võrreldes 260 000 krooni.

Pakkumiste hulk on endiselt stabiilselt pisut üle 20 000 pakkumise ja pakkumiste indeks on kõikumas 110 ja 120 punkti vahel. Asetleidnud tagasihoidlikku pakkumiste arvu langust võib seletada sellega, et paljud maaklerid jätsid jõulude ajaks kuulutused pikendamata. Käesoleva kuu jooksul peaks taolised “unustatud” kuulutused pakkumiste hulka tagasi jõudma.

Korteriomanditehingute keskmised ruutmeetrihinnad olid hindade tipphetkel aprillis 2007. a. 19 359, aasta tagasi 16 452 ja eelmisel kuul 13 551. Siit näeme, et korteriomanditehingute reaalsed hinnad on langenud tipphetkega võrreldes isegi 30%. Nii tõdeme, et pakkumishinnad on langenud märksa aeglasemalt, kui seda on teinud reaalsed tehinguhinnad.

Tänase kinnisvaraostja üks esmaseid pakkumiste hindamise kriteeriume on hind. Kui hind on vale, siis pakkumisega lähemalt ei tutvuta. See tähendab, et liiga kõrgete pakkumishindadega pakkumised on enamuse ostjate tähelepanu alt väljas. Selleks, et anda tehingu õnnestumisele väikegi võimalus tuleb pakkumine teha “mõistliku” hinnaga.

Mõistlik hind kinnisvarapakkumisele ei peaks lähtuma mitte tehtud investeeringust ja südamesse jäetud soojast jäljest, vaid eelkõige turul konkureerivatest pakkumisest, et nendega võistlemisel edukas olla.

KV.EE Indeksi graafik

KV.EE Indeks

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koduomanikud kohtusid omandireformi küsimuses Ivari Padariga

Omanike Keskliit arutas ministriga võimalusi omandireform kõigi osapoolte huve arvestavalt lõpule viia. Kohtumise käigus lepiti kokku ühise ümarlaua korraldamises.

Kohtumine toimus Eesti Omanike Keskliidu(EOKL) taotlusel, kuna Rahandusministeerium on riigipoolne kuraator omandi- ja maareformi küsimustes – selliseid mõttevahetusi on toimunud varemgi.

Ministeeriumi poolt osalesid minister Ivari Padar, omandireformi alane juhtiv nõunik Uku Hänni ja veel kaks nõunikku. EOKL poolt olid kohal juhatuse liikmed Urmas Reinsalu, Peeter Ploompuu, Harri Leppik ja Tiit Ulas.

Päevakorras oli varem kokkulepitult:

  1. Pikaks veninud omandi- ja maareformi kiirendatud lõpetamise küsimus
  2. 1941. a järelümberasujate probleemi lahendamine.

Kohtumise algul rääkis EOKL esitas lühidalt meie seisukohad, mis sisuliselt seisnesid selles, et toetada peaministri kantselei kõige viimast kompromiss-seisukohta – anda omavalitsustele veel viimase võimalusena tähtaeg reformide lõpetamiseks. Selle möödudes võetakse järelejäänud menetlused mingi tsentraalse organi lahendada.

Seisukohale vastas Uku Hänni, kes mõnevõrra üllatuslikult oli vastu peaministri büroo arvamusele, olles vastu igasugusele lõpetamata menetluste võimalikule üleandmisele isegi tulevikus. Põhjenduseks oli tema arvates liigne keerukus. Ka süüdistas ta omanikke reformide lõpetamatuses – keerukad pärimissuhted, vaidlused kaasomanike vahel, soovimatus sooritada maamõõdutehinguid. Ainsa ettepanekuna pakkus ta abinõud, et seatakse sisse tugevam kontroll reformide üle – koos igakvartaalse aruandluskohustusega. Teda toetasid teised nõunikud.

Oma vastuväidetes Tiit Ulas ja Harri Leppik leidsid, et Hänni seisukohad ja ettepanek on ebapiisavad ning hilinenud. On vaja resoluutseid abinõusid. Lühema lisaaja andmine reformide lõpetamiseks oleks tõhusaks motiiviks reformide lõpetamiseks. Eriti Harjumaal ja Tallinnas, kus asub lõviosa lõpetamata menetlustest. Ehkki on teha vaid veidi üle 1% reformidest, on see akuliselt siiski 2800 juhtumit, mis mitmikomandi tõttu võib haarata umbes 10 000 inimest. Avaldati ka kahtlusi, et tagastamist takistavad pärimisprotsessid ja omanike omavahelised vaidlused. Tõenäoliselt pole neid 85% nagu U. Hänni arvab, vaid heal juhul umbes pooltel juhtudel ja miks ei saa neid siis koheselt lahendada. Diskussioon jätkus, kusjuures osapooled jäid oma seisukohtadele.

Päevakorrapunktis 2 diskuteeriti 1941. a ümberasujate probleemi üle. EOKL seisukohad esitas Peeter Ploompuu, kes juhtis tähelepanu, et riigikohus on oma otsusega kohustanud varad tagastada. Kuid Tallinna linnavalitsus lihtsalt eirab riigikohtu otsust. Ta nimetas ebavajalikuks ja lausa riigikohtu lahendiga vastuolus olevaks nõuet pöörduda Saksa valitsuse poole, veendumaks, et reformisubjektid ei saanud oma varade eest kompensatsiooni. Ta andis ministrile ka üle EOKL teesid probleemi lahendamiseks. Ploompuu heitis ministeeriumile ette ka Tallinna Linnavalitsuse soosivas suhtumises – samas viimane aga ignoreerib riigikohtu otsuseid.

Vastuses ministeeriumi esindajad ei nõustunud P. Ploompuu seisukohtadega, eriti linnavalitsuse soosimises. Seejuures nad igati kaitsesid järelepärimise esitamist Saksa valitsusele. Ainsaks ministeeriumi kinnituseks ümberasujate küsimuses jäi, et peale vastuse saamist Saksamaalt tuleb probleem lahendamisele.

Järgnenud küsimustevoorus P. Ploompuu, H. Leppik ja T. Ulas veensid ministeeriumi, et nende tegevus on hambutu ja ebajärjekindel.

Omanikud pidid ka nentima, et kummaski küsimuses ei selgunud õieti ministri enda arvamus, kuigi tõenäoliselt kattus see kaudselt oma nõunike arvamusega.

Siiski tegi ministeeriumi pool lõpuks ettepaneku, et lähiajal nad korraldavad ümarlaua käsitletud probleemide veelkordseks arutamiseks.

Peale kohtumise lõppu konstateerisid EOKL esindajad omavahel, et nõunik Uku Hänni tegevus äratab suuri kahtlusi ja ei ole suunatud heausksete lahenduste saavutamisele omandi- ja maareformi küsimustes.

Ülevaate kohtumisest koostas Tiit Ulas

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: põhivarainvesteeringud oluliselt vähenemas

2008. a. III kvartalis kahanesid ettevõtete põhivarainvesteeringud 8,6 miljardi kroonini. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes teeb see investeeringute mahu vähenemiseks 18%. Keskmisest enam vähenesid investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse-renoveerimisse ning soetamisse.

Hoonete ja rajatiste ehitusse ja renoveerimisse investeeriti 2008. a. III kvartalis eelmisest aastast 23% vähem ehk 3,5 miljardit krooni. Ehitiste ja rajatiste soetamisse investeeriti 878 miljonit krooni ehk eelmisest aastast 19% vähem.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kui ma oleksin kihla vedanud… (11. osa – detsembri kokkuvõte)

Illustratsioon

Mulluse märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%.

Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute sirgjooneline langemine prognoositud tasemele. Ilmselgelt on reaalne elu keerukam, kus tõusudele järgnevad langused. Oluline on, et ennustatud sai üldist turu liikumise suunda, mitte täpset rada, mida mööda selle tulemuseni jõutakse.

Tehingute arv detsembris ei taastunud

Illustratsioon

Novembris langes Eestis ja Tallinnas sõlmitud korteriomanditehingute arv hullumeelselt – languseks aastataguse ajaga oli vastavalt 49 ja 44%. Detsembris tehingute arv ei taastunud – Eestis sõlmiti 851 ja Tallinnas 379 korteriomanditehingut. Samas on aastataguse ajaga võrreldes tehingute arvu languseks “kõigest” 35…36%.

Nii suur tehingute arvu langus on olnud ootamatu ja see on märkimisväärselt allpool prognoositud korteriomanditehingute taset.

Kuivõrd detsember pikkade pühade tõttu oli kinnisvaraturul arusaadavalt üsna passiivne kuu, siis jääb vaid loota, et jaanuarikuu tulemusi mõjutab alanenud euribor ning et tehignute arv siiski vähemalt pisutki tõuseb.

Võrdluseks olgu siin tootud, et näiteks tehingute arvu tipphetkel 2005. aasta novembris tehti Eestis 2915 ja Tallinnas 1389 korteriomanditehingut. See on mitmetes kordades rohkem, kui tänasel päeval.

Hinnalangus endiselt üle 20 protsendi

Illustratsioon

2008. aasta detsembriks oli Eesti korteriomanditehingu keskmine ruutmeetrihind 13 551 krooni. Tallinnas oli vastav näitaja 18 986 krooni. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnalanguseks vastavalt 24 ja 22%. Kui aga detsembrikuised hindu võrrelda tipphindadega 2007. aasta aprillis, siis on languseks 30 ja 29%.

Hinnalangus on olnud üsna sirgjooneline ja seetõttu on see hästi järginud ka sirgjoonelist prognoosi. Nii Eesti, kui Tallinna reaalsed tehinguhinnad on vaid paar protsenti või mõnisada krooni prognoositust allpool. Siiski peab väitma, et prognoos on siingi reaalsusest optimistlikum olnud.

Kokkuvõtteks

Illustratsioon

Kokkuvõtet tehes võib tõdeda, et korteriomandite hinnad on liikunud üsnagi täpselt mööda etteantud rada. Langus on olnud aeglane, kuid kindel ja paistab, et hindade stabiliseerumisega läheb veel aega.

Seevastu korteriomanditehingute arv on pakkunud ebameeldiva üllatuse, mis avaldus suure languse näol novembris 2008. Tahaks väga loota, et see langus oli tingitud eluasemelaenude marginaalide äkilisest tõstmisest oktoobris 2008, kus novembriks taas olukord normaliseerus.

Prognoositud ajaperioodi lõpp on lähedal. Hinnaprognoosi osas ei ole tarvidust korrektuure teha. Tehingute arvu osas siiski on vaatamata pikale otsimisele raske leida põhjust, miks tehingute arv kasvama peaks hakkama.

Tehingute arvu kasvule kaasaaitavaks teguriks võiks olla langev euribor, kuid esmalt oleks vaja muuta kinnisvaraostjate meelestatust üdini negatiivsest pisutki positiivsuse suunas.

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Vaata ka eelmisi kokkuvõtteid

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvarakoolitus alustab veebruaris

Koolituse ladusama korralduse nimel lükkus kinnisvaramaaklerite koolitusprogrammi algus veeburarisse.

Koolitus “Kinnisvaramaakleri ABC” alustab 02/02/2009. See annab võimaluse huvilistel veel registreeruda. Koolituse aitab maakleritel luua tugevat teadmistevundamenti rasketel aegadel turul tehingute vahendamiseks.

Korrata tasub sedagi, et seekordsel koolitusel on soovijatel kogu koolituse asemel võimalik osaleda moodulite kaupa. See tähendab, et kui kogu koolitus ei ole huvipakkuv, kuid mõne neljast moodulist siiski vääriks osalemist, siis taoline võimalus on täiesti olemas.

Registreerumine ning lähem info koolituse kohta asub veebilehel Kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

The Estonian property crash

14/01/2009 ilmus väljaandes The Baltic Times lühiintervjuu Eesti kinnisvaraturust.

Lehe tellijad saavad seda lugeda The Baltic Times veebilehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Riigi Kinnisvara ja NCC Ehitus lõid käed Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uue hoone rajamiseks

Täna, 14. jaanuaril 2009 allkirjastasid Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liige Elari Udam ja NCC Ehitus AS-i juhatuse esimees Toomas Aak Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uue hoone ehituse peatöövõtulepingu.

Rajatava labori- ja büroohoone ehitusmaksumus käibemaksuga on 109 miljonit krooni, hoone ehitatakse Tallinnasse aadressil Rahumäe tee 6 asuvale kinnistule ning see valmib 2010. aasta oktoobris. Seitsme maapealse ja kahe maa-aluse korrusega 10 076,4 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoone on projekteerinud AS Amhold.

„Tegemist on olulise riikliku investeeringuga, millel tänast päeva arvestades mitmekordne efekt. Kohtueelse uurimistegevusega tegelejad saavad lõpuks väärilised ruumid, ehitajatele annab see mahukas objekt tööd ja leiba ning riigi kaukasse laekuvad maksud,“ sõnas Elari Udam, Riigi Kinnisvara AS juhatuse liige.

NCC Ehituse ülesandeks on nii hoone kui ka kõigi muude krundile planeeritud rajatiste terviklik väljaehitamine, koos hoone spetsiifikast tulenevate ja selle teenindamiseks vajalike erilahendustega kommunikatsioonide ehitustöödega.

“Läänemereregiooni kaasaegseima kohtuekspertiisikompleksi ehitustöö võitsime Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud riigihanke konkursi korras, millest võttis osa 14 ehitusfirmat. Sedavõrd tugevas konkurentsis tehtud soodsaim pakkumine näitab selgesti, et ettevõte on ehitusturul toimunud muudatustega kiirest kohanenud ja me saame pakkuda teistest turuosalistest paremat hinda,” ütles NCC Ehitus AS-i juhatuse esimees Toomas Aak.“

NCC Ehitus AS on Põhjamaade ühe suurima ja vanima ehituskontserni NCC tütarfirma, kes on Eestis tegutsenud 12 aastat.

RKAS on 2001. aastal loodud Eesti Vabariigile kuuluv 1,46 miljardi krooni suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium.

Fotod

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Raudna Põhikooli spordihoone sai Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia

Laupäeva, 10. jaanuari õhtul anti Viljandis Pärimusmuusika Aidas üle
tänavused Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad ja sihtkapitalide aastapreemiad.

Lisaks Eesti Kultuurkapitali
aastapreemiatele anti laupäevasel tseremoonial välja ka sihtkapitalide
aastapreemiad.

Arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad said Peep Jänes
Raudna Põhikooli spordihoone – ajaloolise ringtalli ja tänapäevase spordihoone
meisterliku ühendamise eest. Kauni hoone omanikuks ja auhinnale esitajaks on Riigi Kinnisvara AS

Allikas:KULKA

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Kas homme selgub, millal gaasi hind langeb?

Nafta hind maailmaturul on kukkunud võrreldes tippaegadega kolm korda, millal langeb siis gaasi hind kodutarbijatele? Toomaks selgust gaasi hindadesse ja survestamaks Konkurentsiametit tegutsema gaasi hinna kontrollimisel on Omanike Keskliidu eestvõttel koduomanik Marina Riminskaja ette võtnud kohtutee. Homme kohtuvad Marina Riminskaja, Eesti Omanike Keskliit, Konkurentsiamet ja Eesti Gaas, et gaasi hindadesse täiendavat selgust tuua.

Nimelt palusid Konkurentsiameti esindajad detsembris peetud esimesel istungil aja maha võtta ja viimaks ühise laua taga selgitada kaebajale gaasi hinna kujundamist kodutarbijatele. Juhuks kui homsel kohtumisel lahenduseni ei jõuta, tuleb taas minna kohtusse – uus kohtuistung määrati veebruari keskpaika.

Praegune olukord, kus hinnavalem on salastatud, annab Eesti Gaasile täiendavaid võimalusi gaasi hinnaga manipuleerimiseks.

Kõige kujukamalt illustreerib probleemi hiljuti Eesti Gaasi poolt esitatud hinnataotlus uueks 20-protsendiliseks hinnatõusuks kodutarbijatele olukorras, kus kütuste maailmaturu hinnad on reaalselt langenud.

Eesti Omanike Keskliit ei võitle tuuleveskitega ega taotle Gazpromilt hinna alandamist. Meie eesmärk on saavutada Eesti Gaasi hindade läbipaistvus.

Konkurentsiameti tegevus on meile jäänud arusaamatuks, peaksime ju oleme ühes paadis ning seisma (kodu) tarbijate huvide ees. Asjaolule, et Konkurentsiamet peab lõpuks tööle hakkama, on viidanud ka Eesti Panga asepresident Andres Sutt. Konkurentsiamet on öelnud, et tutvustab asjaolusid ainult kaebajale, mitte Omanike Keskliidule, oldi sunnitud vormistama volituse. Konkurentsiamet peitub ebamäärase ärisaladuse taha ja annab sisuliselt Eesti Gaasile õiguse igasugunegi hindu puudutav teabe salastada.

Konkurentsiamet kui riiklik institutsioon peab olema võimeline selgitama kodanikule monopoolsete teenusepakkujate hinnakujundust, varjumata seejuures bürokraatia või salastatuse taha.

Alljärgnevalt on toodud esialgsed küsimused, mida seoses antud vaidlusega soovime Konkurentsiametilt teada. Küsimused on pandud kokku koostöös Villu Otsmanniga advokaadibüroost Tamme, Otsmann ja Co.

Küsimused Konkurentsiametile

1. Maagaasi sisseostuhind kooskõlastatud maagaasi hinna komponendina
1.1 Kas Konkurentsiamet on analüüsinud ja hinnanud maagaasi hinna olulisima komponendi s.o. Gazprom’ilt sisseostetava maagaasi kulu (edaspidi maagaasi kulu) vastavust maagaasiseadusele ja konkurentsiseadusele.
1.2 Millised meetmeid on Konkurentsiamet kasutanud maagaasi kulu analüüsimisel ja hindamisel? (metoodika p 4.8 kohaselt tuleb teostada kulude analüüsi ning kasutada selliseid meetmeid nagu 1) kulude ajalise dünaamika jälgimine ja võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga; 2) benhcmarking s.h. kas maagaasi kulu ehk sisseostuhinda on analüüsitud võrdlevalt teiste Euroopa riikidega või maagaasi ostvate ettevõtjate Eestis või mujal ning millised on tulemused; 3) eksperthinnangud). Võimalusel soovime tutvuda asjakohase meetme kasutamist kajastava dokumendiga.
1.3 Milline on maagaasi kulu lepinguline arvutuskäik ehk sisseostetava maagaasi hinnavalem. Millised on arvutuskäigu põhimõtted? Millistest muutujatest ja millisel ajaperioodil hind sõltub? Kui kaua selline valem maagaasi kulu kohta kehtib ehk milline on Gazpromiga sõlmitud lepingu ajaline kehtivus sellisel kujul?
1.4 Milline on Eesti Gaas põhjendatud tulukus?
1.5 Kuidas toimuvad läbirääkimised Gazpromiga? Kas maagaasi kulu ehk hind on läbiräägitav või dikteerib selle Gazprom?
1.6 Kas Konkurentsiamet on uurinud, analüüsinud ja hinnanud küsimust kas Eesti Gaas on Gazprom valitseva mõju all? Millise hinnangu Konkurentsiamet andis? Kas kooskõlastatud maagaasi hinna olulisim komponent – maagaasi sisseostuhind – vastab omakorda vajalike kulude ja põhjendatud tulukuse nõudele.
1.7 Kas konkurentsiametil on vastavate Euroopa Liidu ja liikmeriikide institutsioonidega arutanud koostööd Gazpromilt gaasi sisseostu ja selle hinna osas eesmärgiga tagada maagaasi kulu vastavus vajalike kulude ja põhjendatud tulukuse nõudele?
1.8 Kas konkurentsiamet iseseisvalt või koostöös Euroopa Liidu või liikmesriikide asjaomaste institutsioonidega suudab tagada tarbijate kaitse Gazprom poolse võimaliku positsiooni kuritarvitamise eest maagaasi hinna osas? Kui ei siis mida on Konkurentsiamet teinud selleks, et tarbijaid sellest teavitada, et maagaasi hinna suhtes ei pruugi olla tagatud konkurentsiseadus ja maagaasi seaduses ettenähtud konkurentsiõiguslik õiguslik kaitse ning täies mahus?

2. Maagaasi hinna edasine muutumine
2.1 Millal langevad gaasi hinnad kodutarbijatele? Milliste menetluste alusel see toimub?
2.2 Millal esitatakse uus hinnataotlus, seoses sisseostetava gaasi hinna langusega?
2.3 Millal Konkurentsiamet teeb Eesti Gaasile ettekirjutuse uue hinnataotluse esitamiseks, juhul kui Eesti Gaas seda selleks hetkeks ei ole teinud?
2.4 Millised sanktsioonid võivad järgneda EG-le, kui hinnataotlust ei esitata?
2.5 Millised on tarbijate õigused nõuda hinna langetamist ja vastavust seadustele? Kuidas neid õiguseid on kõige mõistlikum teostada ning kuidas aitab tarbijat Konkurentsiamet?

Statistika: mitteeluruumide ehitus

2008. a. III kvartalis väljastati 726 mitteeluruumi ehitusluba, mis on aastatagusest ajast 10% enam. Ehitussel lubatud mitteeluruumide pindala aga kasvas aastaga 26% võrra ehk 382 000 ruutmeetrini.

Seevastu kasutusloa saanud mitteeluruumide arv oli samas kvartalis 232 ehk eelmisest aastast 5% võrra vähem. Küll aga said 2008. a. III kvartalis kasutusloa mitteeluruumid, mille pindala oli kokku pea 50% aastatagusest ajast suurem.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Huumor: Palun osta kinnisvara. Palun!

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Зарплата маклеров упала на 40%

По сравнению с периодом бума недвижимости, зарплата маклеров упала на 30-40% и сегодня составляет в среднем 13 000 крон “чистыми”.

По словам руководителя Uus Maa Kinnisvarabüroo Мика Суксдорфа, он знал и таких маклеров, которым в период бума удавалось зарабатывать более 100 000 крон в месяц, но в среднем хорошо подготовленные и успешно работающие маклеры зарабатывали тогда в среднем примерно 30 000 крон, пишет arileht.ee. «Однако сегодня их заработки упали на 30-40%»,- утверждает он.

«Я не слышал про маклеров, доходы которых были бы более 100 000 крон. Однако знаю таких, которые во время бума недвижимости зарабатывали по 50 000-60 000 крон в месяц, – говорит член правления Pindi Kinnisvara Пеэп Сооман – Однако это, скорее, исключение, справедливое лишь в отношении наиболее удачливых маклеров». По его оценке, сегодня маклеры получают «чистыми» в среднем 13 000 крон.

По оценке аналитика рынка эстонской недвижимости Тыну Тоомпарка, средний брутто-доход маклеров составляет около 18 000 крон в месяц. Однако из этой суммы следует вычесть не только налоги, но и затраты на транспорт, на средства связи и другие расходы, связанные со спецификой работы маклера.

Artikkel ilmus 09/01/2009 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Enimloetud artiklid 2008. a.

2008. aasta populaarsemad artiklid olid:

Kõigi artiklitega saad tutvuda lehel “Kõik artiklid”.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni