Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
 

Enampakkumise nurjunuks tunnistamine

Riigi Kinnisvara AS-i juhatus tunnistas oma 2. oktoobri otsusega nr. 158/08 Tallinna linnas asuvate Endla 15 / Lõkke 2 ja Lõkke 4 kinnistute (registriosa numbrid vastavalt 215501 ja 204601; katastritunnused: 78401:109:0310 ja 78401:109:0300) võõrandamiseks korraldatud avaliku kirjaliku enampakkumise nurjunuks seoses pakkumiste mitteesitamise tõttu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kaubandushiiud laienevad võidu

Kuigi majanduslangus on halvanud paljude firmade tegevuse ja muutnud ostjad kitsiks ning kaalutlevaks, laienevad Eesti suured kaubanduskeskused hooga edasi, muutes jõuvahekorda nagu Vestmann ja Piibeleht.

Justkui selle tõestuseks avab täna juurdeehitise esimese osa Tallinnas asuv Rocca al Mare kaubanduskeskus. Esialgu lisanduvad ca 21 000 ruutmeetrit kergitavad keskuse peaaegu ühele pulgale Eesti praeguse suurima, Ülemiste keskusega.

1Partner Kinnisvara arendusjuht Ragnar Everest märkis, et kuna Rocca al Mare vanem hooneosa läheb laiendamisele, jääb tegelikku kaubanduspinda esialgu siiski vähemaks kui Ülemistel. Kuid järgmise aasta lõpuks saab Rocca al Marest plaani järgi juba Eesti suurim kaubanduskeskus, kus pinda 71 000 ruutmeetrit.

Ent nii nagu Vestmanni ja Piibelehe puhul, ei jää ka Ülemiste kauaks alla. Ülemiste juht Guido Pärnits tõdes, et laienemine on jätkuvalt jõus ja töö käib. 50 000-ruutmeetrine kaubandushiid plaanib ehitada juurde veel 30 000 ruutmeetrit pinda. «Avamist on oodata 2–3 aasta pärast,» lubas Pärnits.

Riskide hajutamine

Kuigi majandusseis on kehv, peavad Pärnitsa sõnul Ülemiste, Kristiine ja Rocca al Mare keskus ilmselt oma laienemisplaanidest kinni.

«Riskid on meil ju väiksemad, kuna tegemist on edukate keskustega,» nentis ta. «Jaekaubanduskeskuse pidamine on pika perspektiiviga asi.»

Isegi kui rentnikel pole kõige meeldivamad ajad, hajutab riske see, kui koht heas keskuses saadakse juba praegu. Majanduse uues tõusulaines on nii võimalik palju võita.

Need, kes aga alles uusi plaane teevad, valivad Pärnitsa sõnul aeglasema tempo. «Ent eks need keskused tulevad ka kunagi,» tõdes ta. «Tekib paariaastane paus, mil midagi ei juhtu, siis hakatakse jälle ehitama.»

Usaldusväärsed üürnikud

Ehkki praegu on kaubanduspindade ruutmeetrite arv Tallinnas jõudnud Euroopa keskmise lähedale, ei näita see Pärnitsa sõnul midagi. «Kui praegu ongi turg täis, siis mõne aasta pärast ei pruugi enam nii olla. Ja ega Euroopa ka paigal seisa,» nentis ta.

Adaur Grupi kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark märkis, et seni on nõudlus kaubanduspindade järele olnud üsna suur. Keerulise majanduskeskkonna tingimustes on iga kinnisvarainvesteering üsna riskantne. «Kuid riskimata šampuseklaasi juurde ei pääse,» tõdes ta.

Riskid sõltuvad Toompere hinnangul kaubanduskeskuse ukse taga ootavatest pinnasoovijatest ja järjekorra pikkusest. «Üüripinna soovijate kvaliteet tähendab eelnevat kogemust või tuntud brändi,» rõhutas ta. Kui usaldusväärsed rentnikud on varnast võtta, pole ka probleem neile pinda ehitada.

Toompark on aga seisukohal, et igal juhul tuleb poodnikel käivetes ja seega ka kaubanduskeskuse omanikel oodatavate üüritulude arvutamisel teha tagasihoidlikumaid ennustusi.

«Tulevik on üsna ähmane. Eelise annab keskusele tõsiselt läbikaalutud kaupluste kooslus, mis teineteist täiendaksid ning vastastikku rahvavoogu poodi tõmbaksid,» selgitas ta. «Kui kodutöö on korralikult tehtud, siis pole keeruline ka raskemad ajad üle elada.

Artikli autor on Kaire Uusen, artikkel ilmus 01/10/2008 väljaandes Postimees.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Enam on langenud hoonestamata maadega tehtavate tehingute rahaline väärtus

Illustratsioon

Üksjagu palju on kinnisvaraturu kommentaarides juttu olnud kahanevates tehinguarvust ning langevatest elamispindade hindadest. Võrreldes parimate aegadega on Tallinna korteriomanditehingute arv langenud 2 korda, keskmine tehinguhind on langenud võrreldes tippajaga 2007. a. märtsi kuus aga ligi veerandi võrra.

Vähenev tehingute arv ning langevad hinnad vähendavad olulisel määral kinnisvaraturul ringleva raha mahtu. Tegemist on turu käibega, mida kinnisvaramüüjad omavahel jagama peavad. Kui turu kogukäive kokku kuivab, siis on selge, et müüjad peavad turuosa säilimise nimel üha enam võitlema. Kinnisvaraturul pööritatava raha massi kasvamine või kahanemine on oluline indikaator, mis näitab, millal kinnisvaraturg hakkab pikaks veninud mõõnaperioodist välja rabelema.

Korterite tehingute väärtus langenud tippajast pea kaks korda

Illustratsioon

Korterituru vaieldamatu tipp oli 2006. a. IV kvartal, mil korteritehinguid tehti ligi 8 miljardi krooni väärtuses. Korteriomandite hinnad saavutasid küll tipu alles 2007. a. I kvartali lõpuks, kuid see toimus juba väheneva tehingutearvu tingimustes.

2008. a. II kvartalis tehti korteriomanditehinguid 4 miljardi krooni väärtuses ehk tipptasemest ligi kaks korda väiksema rahasumma väärtuses. Võrreldes aastataguse ajaga on korterite tehingute maht vähenenud 41%. Tegemist on väga suure langusega, mille lõppu on momendil raske prognoosida.

Hoonestamata maa tehingute rahaline väärtus on langenud enim

Ka hoonestamata maa tehingute maksimaalne maht jäi 2006. aastasse – küll aga aasta teise kvartalisse. Tegemist oli ajaga, kus korterite hinnad olid juba kiiresti tõusma hakanud ning maa hinnad alles alustasid spurti. Tipphetkel tehti hoonestamata maaga kvartalis tehinguid 5 miljardi krooni väärtuses.

2008. a. II kvartaliks on hoonestamata maaga tehtavate tehingute maht tippajast langenud koguni 4 kortda ehk 1,3 miljardi krooni lähistele. Hoonestamata maa tehingute juures peab märkima ka seda, et hoonestamata maa tehingud hakkasid võrreldes hoonestatud maa ja korteriomanditehingutega esimeses järjekorras kiirelt langema. Hoonestamata maa tehingute rahaline maht on viimase viie kvartali jooksul võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga langenud suurusjärgus 50 protsenti.

Hoonestatud maa tehingute väärtuse langus on väikseim

Illustratsioon
Hoonestatud maaga tehtavate tehingute rahalise väärtuse tipp oli nagu korteriomanditelgi 2006. a. IV kvartalis. Siis tehti hoonestatud maaga tehinguid 6,9 miljardi krooni väärtuses. 2008. a. II kvartaliks on tehingute väärtus langenud 3,5 miljardi krooni peale. Võrreldes korteriomanditehingute ja hoonestamata maa tehingutega on hoonestatud maa tehingute rahalise väärtuse aastane langus 24% väikseim.

Kokkuvõtteks

Kinnisvaraturul ringleva raha mass on vähenenud laenude kättesaadavuse vähenemise tõttu. Samuti on oluliseks teguriks tarbijate vähene valmidus tänases turuolukorras kinnisvaratehinguid sooritada. Kinnisvaraturg saab pöörduda tõusule selle järel, mil tehingute arv hakkab kasvama ning sellest tulenevalt hakkab suurenema kinnisvaratehingute koguväärtus.

Kinnisvaratehingute käivete muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % (vasak telg) ja tehingute rahaline väärtus, mld kr (parem telg)

Kinnisvaratehingute käivete muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % (vasak telg) ja tehingute rahaline väärtus, mld kr (parem telg)

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Elamispindade tehingute arv langes 30%: olukord on normaalne

Illustratsioon

Eluasemeturu aktiivsust saab hinnata selle järgi, kui suur osa elamispindadest aasta jooksul turul käibib. Mida enamate elamispindadega tehinguid tehakse seda aktiivsem on turg. Normaalse väljakujunenud turu puhul jääb elamispindade aastane käive suurusjärku 5% kogu elamispindade fondist. Seega on 4-protsendilise tehinguaktiivsuse alusel Eesti elamispindade turg üsna normaalses olukorras.

Kiirem tõus sai alguse 2003. aastal

Alltoodud graafikul on võrreldud Eesti elamispindade koguhulka elamispindade tehingute arvuga. Siit näeme, et aastatel 2001 kuni 2004 käibis ligikaudu 5% ehk iga kahekümnes elamispind. Kiirem tõus elamispindade tehingute arvus sai alguse 2003. aastal.

Buumiaastatel 2005 ja 2006 käibis koguni kuni 7,5% elamispindadest. See tähendab, et uue omaniku leidis iga kolmeteistkümnes-neljateistkümnes kodu. Ilmselgelt oli tegemist üliaktiivse turuga, mille tagajärjeks sai olla ainult väga kiire tehingute arvu kokkutõmbamine.

Tehingute arvu vähenemise põhjusteks juba 2006. a. teisel poolel said eeskätt taevani tõusnud hinnad. Kuigi tarbijatel oli ka 2006. Aasta teises pooles aktiivne ostuhuvi, siis ei suutnud nad uut elamispinda eest ärajooksvate hindade tõttu osta (javedas neil selles osas). Paralleelselt andis ka meedia teada, et elamispindade hinnad on liiga kiiresti ja liiga kõrgele kasvanud. Sama sõnumit edastas korduvalt ka näiteks Eesti Pank.

Tehingute arv hakkas vähenema 2006. aasta teises pooles

Illustratsioon

2006. aasta teisest poolest hakkas elamispindade tehingute arv vähenema. Tehingute arvu languse esmased põhjused olid liiga kõrged hinnad ning positiivsest negatiivse suunas pöörduma hakanud tarbijate sentiment.

Veel inertsist tõusvad hinnad aga saavutasid lae alles 2007. aasta märtsis-aprillis. Sellest momendist sai alguse hindade vaikne, kuid siiski järjest kiirenev langus. 2008. aasta sügise hakuks on korteriomandite hinnad langenud tipphindadest juba ligi veerandi võrra. Teisisõnu saab toonase kahetoalise korteri hinnaga täna osta klassi võrra parema kolmetoalise.

Tänane turuaktiivsus on normaalne

Kui optimistlikult prognoosida, et elamispindade tehingute arvu langus 2008. aastal on 25%, siis tehakse aasta jooksul kokku ligikaudu 26 000 elamispindade ostu-müügitehingut. Samas eeldades, et elamispindu on valmivate uute hoonete näol pisut juurde tulnud ning elamispindade hulk on jõudnud 640 000 ühikuni, siis on prognoositav elamispindade aastane käive 4% elamufondist.

Illustratsioon

Eeltoodud numbrist saame üllatusena järeldada seda, et turg ei olegi oluliselt alla mõistliku piiri langenud. Kui me eeldame, et tarbijate ülereageerimisele, mis väljendus tehignute arvu tormilises kasvus järgneb samade tarbijate ülereageerimine, mis väljendub kinnisvaratehingute edasilükkamises, siis on meil veel ruumi, kuhu langeda.

Tänasel turul tehingute puudust kurtvad maaklerid peavad aduma, et paljudel neist tuleb maakleritööst loobuda. Seda põhjusel, et tehingute arvu ehk turu aktiivsuse osas ongi 2008. aasta sügisel meil Eestis tegemist normaalse lähedase turuga. See on enam kui selge, et tuhadetele maakleritele sellel turul tööd ei jätku ja keegi peab loobuma.

Positiivne kõige eeltoodu juures on see, et loodetavasti loobuvad maakleri ametist nõrgemad ja väiksema kogemusega maaklerid, mis professionaalide populatsiooni keskmist taset märkimisväärselt tõstab.

Eluasemeturu aktiivsus: Eluruumide (korterid/elamud) tehingute arv

Eluasemeturu aktiivsus: Eluruumide (korterid/elamud) tehingute arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kozebue tänava büroohoone ostmiseks laekus pakkumine

Tallinnas, Kozebue tänav 14 asuva büroohoone avalikul kirjalikul enampakkumisel esitati üks ostupakkumine. Maksu- ja Tolliameti kasutuses oleva büroohoone enampakkumise alghind oli 14,9 miljonit krooni.

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) enampakkumise komisjon kontrollib viie tööpäeva jooksul esitatud pakkumise vastavust konkursi tingimustele ning esitab seejärel parima pakkumise juhatusele kinnitamiseks.

Lisaks lõppes täna Tallinnas Endla 15 / Lõkke 2 ja Lõkke 4 asuvate büroohoonete enampakkumine, kuid nendele hoonetele seekord uut omanikku ei leitud.

RKAS-i juhatuse liikme Elari Udami sõnul oli Kozebue tänava büroohoone müük tõendiks, et ärikinnisvara puhul on huvi rahavoo-objektide vastu investoritel olemas. „Kuigi finants- ja kinnisvaraturud ei ela mitte oma paremaid päevi, peavad investorid Eesti riigisektorit üürnikuna kindlaks garandiks, et selle allasutuste kasutuses olevaid hooneid tasuks osta,” ütles Udam.

„Kui Kotzebue tänava büroohoone puhul on rahavoog tagatud pikaajalise indekseeritud üürilepinguga, siis Endla tänava kinnistu evib endas arenduspotentsiaali, mistõttu võtab viimase realiseerimine tänases olukorras rohkem aega,” lisas Udam. „Kindlasti tuleb arvestada tõsiasjaga, et olukorras, kus turule on hiljaaegu lisandunud märkimisväärses mahus uut büroopinda, on laenuraha kaasamine arendusprojektidesse muutunud veelgi raskemaks,” täiendas Udam.

RKAS-i juhatus otsustab lähiajal, millal ja millistel tingimustel võõrandamata jäänud kinnistu kordusmüüki pannakse.

RKAS kuulutas välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tallinnas, Kotzebue 14 ja Endla 15 / Lõkke 2 ning Lõkke 4 asuvate kinnistute müümiseks käesoleva aasta 19. augustil.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Millal on parim aeg uue korteri ostmiseks?

Illustratsioon

Elamispindade ostu-müügituru olukord on niru. Korterite hinnad on võrreldes aastataguse ajaga Eestis langenud 17%. Tipphindadest mullu märtsis-aprillis on langus koguni 23%. Ostu-müügihindade kõrval langevad sirgjoones ka pakkumishinnad. Portaali KV.EE elamispinade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on langenud aastaga võrreldes 13%.

Osta täna, homme või ülehomme?

Tänane koduotsija on küsimuse ees, kas tegeleda uue kodu soetamisega täna või lükata uue pesa soetamine edasi tuleviku, kus hindade langus on peatunud või sootuks taas tõusule pöördunud. Ilmselgelt on finantsmajanduslikult kõige mõistlikum soetada uus kodu turu põhjast ehk punktis, kus hinnad pöörduvad langusest tõusule. See aga ei tähenda veel, et ka tänasel päeval oleks uue kodu soetamine mõistusevastane tegu.

Langevad hinnad ja tehingute arv ning müüjaturust ostjakeskseks turuks pöördunud kinnisvaraturg annavad tänastele uue elamispinna ostjatele võimaluse ostuotsuse edasilükkamiseks. Täna ei ole uue kodu soetamisega mõtet tormata neil inimestel, kel puudub pakiline uue elamispinna vajadus. Tõenäoliselt on korteriost võimalik teha tänastest veelgi paremate hinnatasemete juures.

Ootamine võimaldab leida parima pakkumise

Illustratsioon

Ostu edasilükkamine ei tähenda tegevusetust. Ootamise aeg annab võimalusi pakkumiste analüüsimiseks, et nende seast sõeluda välja see üks ja ainus, mis on teistest selgelt parem ning rahuldab igati koduotsija vajadused. Ja kui hind on õige, siis tasub vaatamata turu üldisele kehvale sentimendile tehing ära teha.

Ostu ei ole väga mõtet edasi lükata eelkõige neil, kes on leidnud hea pakkumise. Hea pakkumine tähendab mõistlikku asukohta, soovitud elamispinna suurust ja varustatust. Eeskätt loomulikult tuleb muidugi vaadata, et hind oleks sobilik.

Kas ikka osta täna?

Illustratsioon

Siit võib leida justkui vasturääkivuse – hinnad küll langevad, kuid osta on mõistlik. Miks soovitada langeval turul elamispinda osta? Selgitus on lihtne. Kinnisvara üks põhiline omadus seisneb selles, et kõik kinnisvaraobjektid (st elamispinnad, korterid) on unikaalsed. See tähendab, et kahte samasugust korterit ei ole olemas. Kui ühe maja üks korter võib ostjale olla sobilik, siis sama maja sama suur teine korter võib olla täiesti sobimatu. Viimast näiteks kasvõi korruse, vaate või planeeringu poolest.

Vaatamata asjaolule, et elamispindade hinnad langevad ning tehingute arv on kahanemas, tehinguid siiski tehakse. Loomulikult riisutakse igal kuul müügipakkumistest välja parimaid. Turule alles jäävad pakkumised, mis mingil põhjusel parimate hulka ei kuulu. Nendeks põhjusteks on elamispindade puhul peamiselt asukoht ja toalisus, kus „paindlikkus” hinnas aitab vajadusel kompenseerida kõiki teisi puudujääke.

Kui koduotsija lükkab ostuotsust lõputult edasi lootes tabada turu madalpunkti, siis võib ta leida end seismas fakti ees, et hinnad on küll madalad, kuid tema soovidele ei vasta ükski turul olevatest pakkumistest. Või kui muude parameetrite poolest vastabki, siis ei ole konkreetse pakkumise tegija valmis pakkuma piisavalt soodsat hinda.

Turu põhja tunneme ära tagantjäreletarkusena

Illustratsioon

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et turu põhja tõdeme tagantjärele. Vaid üksikutel on õnne teha otsused nii targalt, et põhja tabamise arvelt kasumit teenida. Samas peab tõdema, et üksnes halval ajal liigub head kaupa ehk elamispindu linna parimates asukohtades. Headel aegadel käivad selliste korteritega tehingud väga kitsas ringis.

Kiiresti müügitehingut teha soovivad raskustesse sattunud laenuvõtjad võivad teha soodsaid pakkumisi, kuid need on sobivad ainult vähestele. Nö kiirpakkumisi suudavad vastu võtta ainult need, kel piisav rahavaru soodsat paigutamisvõimalust ootamas ning kes laenupakkumisest väga ei sõltu.

Kunagine seltskond kinnisvarafoorumites kirjutajaid, kes ootasid igikestvat kinnisvarahindade tõusu on asendunud oraaklitega, kes kuulutavad kadu kõigele, mis mingilgi moel kinnisvaraga seostub. Õigus ei ole neil kumbalgi. Nii nagu tõusule järgnes langus järgneb langusele ka tõus. Kunagi, aga millal?

Statistika: ehitusmahud teist kvartalit järjest langemas

Vaatamata kiirele inflatsioonile ehk tarbijahinnaindeksi tõusule on ehitussektor maha jahtumas. Ehitushinnaindeks siiski vaatamata tegelikule ehitushindade langemisele tõusis 2008. a. II kvartalis 4,2%.

Ehitusmahud on sel aastal teistkordselt võrrelduna eelmise aastaga vähenenud. 2008. a. II kvartalis vähenes ehitusmahuindeks mullusega võrreldes 6,7%.

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Tarbijahinnaindeks, ehitushinnaindeks, tööstustoodangu tootjahinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitusmahuindeks, 2000. a. = 100

Ehitusmahuindeks, 2000. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Huumor: Britney Spears aitab selgitada kinnisvaramulli tagamaid

Britney Spears explains the subprime Housing Bubble Crash

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ka majanduslanguse ajal võib hea hinnaga tehinguid teha

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark on pikemat aega jälginud kinnisvaraturul toimuvat ja tal on hetkeseisust üsna selge pilt. Monitooritavate ehk seiratavate projektide hulk on suur, Harjumaalt on nimekirjas 75 arendusprojekti.

Kui koostad nimekirja seiratavatest projektidest, siis mille alusel valid jälgimiseks just need projektid?

Eesmärk on, et mul oleksid vaatluse all kõik Eesti arendusprojektid. Need projektid, mida müüvad arendajad või vahendajad. Päris sadat protsenti ei suuda ma katta sel põhjusel, et näiteks kui keegi väikearendaja kuskil üht elamut või paarismaja arendab, ei raali ma lihtsalt seda infot välja. Aga kõik võiks nimekirjas olemas olla. Usun, et olen kokku saanud üsna täiusliku andmebaasi. Mõned inimesed ongi seda nii nimetanud.

Mida monitooring ehk seire tähendab?

Jälgin, mida müüakse, kas üldse müüakse ja millise tempoga müüakse. Samuti jälgin keskmisi pakkumishindu. Nii saab teada, milline konkurents mingis piirkonnas on, mida seal müüakse ja kuidas selles piirkonnas pakkumishinnad muutuvad.

Eraisikule sellest infost võib-olla väga palju kasu ei olegi, ehk see, kui inimene tahab näiteks Viimsisse korterit osta ja teada, mida seal üldse pakutakse.

Minu peamisteks klientideks on kinnisvaraarendajad, kes tahavad võrrelda turutrende sellega, kuidas neil endil läheb.

Kindlasti annab monitooring ehk seire turuolukorrast hea pildi. Jälgin ainult uusi elamispindu, sest see on üks hinnaindikaator, mis näitab kinnisvaraturu tervist. Kõik kinnisvaraarendajad jälgivad mingil määral turgu, ent mulle on öeldud, et miks peaks arendaja seda ise tegema, kui Tõnu Toompark juba teeb (naerab).

Milline on kinnisvaraturu hetkeseis ja millised muutused ootavad ees lähiajal, näiteks aasta lõpuni?

Hetkeseis on täna selline, et väga palju ei müüda. Praegu tehakse iga kuu tehinguid ligi kolmandiku vähem kui eelmisel aastal samal kuul. Karta on, et tehingute maht langeb kuni kevadeni. Arvan, et jahtumine aeglustub, sest baas, millelt tehinguid tehakse, on väike.

Tehingute maht ongi meie kinnisvaraturul kõige kriitilisem asi. Raha ringleb vähem, ehk seda raha, mida kinnisvaramüüjate vahel ära jagada, on järjest vähem. Peab pakkuma üha paremat kaupa, et raha kätte saada.

Arvan, et aasta lõpuni tehingute maht jätkab kahanemist, kahanemine aeglustub. Tõenäoliselt hinnad langevad kas või selsamal põhjusel, et pakkumisi on palju.

Arendajail on kulud kaelas, et neist lahti saada, peaksid nad midagi müüma. Selleks, et müüa, ongi ainus võimalus hindu alla lasta.

On miski, mis ühendab neid firmasid, kes oma maju ja kortereid maha müüdud ei saa?

Harju maakonna ja Tallinna peale kokku on praegu 3200 korterit, lisaks korterid, mida ma veel pole suutnud üles leida, müümata. Korteri keskmine maksumus võib olla poolteist miljonit krooni. 3200 korteri hulgas on ka ridaelamud, mis on kallimad. Ligi viie miljardi krooni eest on vara müümata. Pakkumine on väga suur, müük ei edene ja kõik on jännis.

Eriti hädas on need firmad, kes ostsid maad kõige kallima hinnaga, 2006. aasta lõpus ning võtnud ehituslepingud peale ja nüüd peaksid müüma odava hinnaga.

Suuremad arendajad on samuti jännis, neil on aga kapitali palju. Nemad on valmis kahju kannatama, mõni aasta tagasi teenisid nad suurt kasumit ja viie aasta pärast, kui tsükkel hakkab ülespoole minema, saavad nad taas suuri kasumeid teenida. Ilmselt Skanska, aga miks mitte ka Merko ning Koger&Partner on need firmad, kelle käest mina julgeksin osta.

Lagedil on kuulutus „Kodu miljon krooni odavamalt”, maakonnas veel „Happy hour – kaks kodu ühe hinnaga”. Mida taolistest „nippidest” arvad?

Arvan väga positiivselt. Kui aasta tagasi oli portaali Kinnisvarakrahhivisuaal, kus end anonüümsena hoidvad isikud fikseerisid igasuguseid kinnisvara allahindlusi, siis enamik kinnisvaraarendajaid kirus neid. Merko oli ainus, kes sellest üritas kasu lõigata ja ütles, miks hindu langetada. Selleks et müüa. Kui me hindu langetame ja kellelegi seda ei ütle, pole sellest ju kasu. Merko pani sellesse portaali oma ribareklaami.

Kui hinda lastakse alla, tuleb sellest rõõmsalt kõiki teavitada, klientidele soodsad hinnad meeldivad.
Kas arendajad on minemas pigem seda teed, et üritavad kohaliku infrastruktuuri (haljastus, poed-kontorid, lasteaiad) taset tõsta või oodatakse paremaid aegu ja muudetakse teatud hulk elamukrunte tootmis/ärimaa kruntideks ,et neid müües ots-otsaga kokku tulla?

Kui keegi teeb kuhugi kümme korterit, siis ei jõua arendaja sinna lasteaeda ehitada. Teine variant on, kui arendaja ehitaks lasteaia, kes siis seal sees opereerima hakkab? Omavalitsus või eralasteaed? Lasteaed ei ole kasumi allikas. Kui tahan arendajana ehitada kümme korterit, ei ehita ma sinna lisaks poodi. Seda peaks keegi teine arendaja tegema.

Iga arendaja peaks arendama sellist kinnisvara, kus ta tugev on.

Teisalt peab seda ütlema, et ümbruskonna infrastruktuur muutub tähtsaks. Kas on ühistransport olemas, kas on olemas koolid-lasteaiad-pood? Kui neid pole, ei tähenda see, et kinnisvara müük oleks lootusetu, aga kõik see peegeldub hinnas.

Kui meil oli buum, siis infrastruktuur hinnas ei peegeldunud. See hakkab nüüd üha enam tähtsustuma. Sel põhjusel räägitaksegi, et Tallinna-lähedaste, põllu peale rajatud asumite, kus infrastruktuur puudub, hinnad võiksid kordades langeda. Kui on lihtsalt maja keset põldu püsti pandud ja elanikul pole seal mitte mingit teenindust ja transporti, on tal seal kallis elada, lapsi kooli- ja trenni transportida, kultuuriüritustest osa võtta, toidukaupu tuua.

Kindlasti on ka neid, kes sihtotstarvet muudavad, ent detailplaneeringu menetlemine võtab alati palju aega, ka omavalitsus peab sellega nõustuma.

Kas inimene on n-ö saanud petta, kui ta investeerimise eesmärgil on soetanud endale linnalähedase maatüki ehk siis investeerinud maasse?

Kui inimene tahab raha paigutada maasse ja kui ta ostis maatüki näiteks eelmisel aastal, ütleksin, et tehtud on kehv majanduslik otsus. See pole pettasaamine. Kui ta turuhindadega ostab ja selle maatüki turuväärtus langeb, siis on kehv majanduslik otsus.

Turuväärtus on kogu kinnisvarasektoris langenud. See aga ei tähenda seda, et halval ajal ei võiks hea hinnaga tehinguid teha.

Näiteks andsin suvel inimeseel soovituse, et osta ära krunt, mida sulle pakutakse, kui see väga-väga meeldib. Teist krunti, mis nii väga meeldiks, võib raske olla leida. Hind oli inimesele vastuvõetav, lisaks emotsinaalne väärtus. Sel juhul ei teinud inimene mitte finantspaigutust, vaid hindas emotsionaalset väärtust.

Aga kui raha teenimise eesmärgil on 200.-2008. aasta jooksul raha paigutatud ja maad ostetud turuväärtusega, mitte oluliselt odavamalt, siis paigutus pole kasumlik olnud.

Kuidas hakkab praegust elumajade turgu mõjutama Eestis tuure koguv passiivmaja ehitus?

Ega ma tea energiasäästlikest majadest eriti midagi. Aga arvan, et igal juhul on kinnisvaraarendajal praegu nii, et kui ta tahab midagi pakkuda, peab pakkuma midagi teistsugust, teistmoodi. Turg on täis keskmist kaupa, hea kaup on ära ostetud. Kui aga pakutaks sama hinnaga tavalist või energiasäästlikku maja, kumma sa võtaksid? Asjaolud sunnivadki ettevõtjaid tegema pingutusi ja pakkuma tarbijale sama hinna eest rohkem ja midagi teistmoodi.

Hulk maju ja kortereid on valmis tehtud midagi mõtlemata, näiteks et kui inimene uksest sisse astub, tahaks ta kuhugi jope riputada. Kinnisvaraarendajad peavadki välja mõtlema rohkem selliseid nüansse, mis tarbijale meeldib, mida tarbija vajab ja mis teda naeratama paneb.

See fookus kadus kinnisvarabuumi ajal ära.

Mis saab neist majadest, mida arendaja ikkagi maha müüa ei suuda?

Oletame, et olen arendaja ja mul on kolm maja, mida ei suuda maha müüa. Nüüd sõltub kõik sellest, kuidas ma finantseerinud olen. Kui olen pangalaenu võtnud, tahab pank minult raha saada. Tähtaeg kukub, seda ei pikendata. Ja siis läheb asi haamri alla. Reeglina haamri alla läheb asi minimaalse hinnaga, seega oleks mõistlik ise punnitada, et majad müüdud saaksid.

Kui ma aga pangalaenu kasutanud pole, olen majad ehitanud oma raha eest ja ühel momendil käega löön, siis majad hakkavad tasapisi lagunema ja nende väärtus langeb veelgi.

Igal juhul on mõistlik kas või poole hinnaga maha müüa, et saaks jamast lahti.

Vara on alati kellegi oma ja see keegi peab hoolitsema, et naabreid ei häriks ja kodutuile avatud poleks. Kohustused säilivad.

Kui arendaja ikkagi kuidagi müüa ei suuda, on kusagil õige hind olemas. Tuleb see leida. Kui ma sulle tasuta krunti pakun, kas siis võtaksid? Aga viie miljoni krooni eest? Kusagil tasuta saamise ja viie miljoni vahel ongi selle krundi õige hind, mille puhul sa ütled, et selle hinnaga veel võtaksid krundi või pooliku maja ära.

Kuidas kujuneb sellise maja saatus, milles on näiteks 8 korterit, aga ostetud vaid kaks korteri?

Küttekulud maksab omanik, kinnisvaraarendaja. Kahe korteri kulud maksavad korteriomanikud. Siin on minul kui ostjal tekkimas küsimus: kas arendajal on selleks raha?

Kui arendaja ei maksa ja kolmveerand jääb maksmata, keerab Eesti Gaas gaasi kinni, Eesti Energia elektri samuti ja siis mina kui ostja olen samuti õnnetus olukorras.

On arendajaid, keda võib usaldada. Suured arendajad, kellest rääkisin, on sellised. Väikearendaja puhul on aga risk olemas küll. Ja kannatavad need korteriomanikud, kes on valmis teenuse eest maksma.

Mis saab nn põllupealsetest uusrajoonidest, kui arendaja kaotab huvi edasise müügi ja infrastruktuuri rajamise suhtes? Kas taolisel juhul langeb (nt lammutamise või infrastruktuuri rajamise) edasine kohustus omavalitsusele?

Mingi hinnaga lähevad korterid ikkagi kaubaks. Mingit hoonet sellepärast, et ei suudetud müüa, vaevalt et maha lõhutakse. Ka lammutamine läheb omakorda maksma, odavam on seda kulutust mitte teha ja parem odavamalt siiski korterid maha müüa.

Omavalitsuse kohustus on vaadata, et seal rüüstamiseks ei lähe, et aknad oleksid kinni löödud, kui asi hulluks läheb. Kodutute poolt majade hõivamise probleem on eelkõige linnapiirkonnas.

Artikli autor on Regina Lilleorg, artikkel ilmus 26/09/2008 väljaandes Harju Elu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Haabersti Maja: Uuendatud atesteerimiseelne koolitus stardib jälle

JUHUL KUI PLAANID OSALEDA KINNISVARAMAAKLERI KUTSE OMISTAMISEL – läbida edukalt vajalik atesteerimiseksam või soovid lihtsalt täiendada oma teadmisi, siis just see KOOLITUS on SINULE!

Haabersti Maja Kinnisvarakool kutsub teid osalema:

Alates

26. septembrist-24. oktoobrini

kinnisvaramaakleri atesteerimiseelsel kursusel

Kursus kestab 32 ak. tundi ning sisaldab: Seadusandlust; Kinnisvaraga seotud maksud; Ehitus; Pangandus ja eluasemelaenud; Kinnisvara hindamine; Kinnisvaraturu alused, analüüs ja arendus; Kutseeksamist ning näidisküsimuste käsitlus

Kursus toimub Õismäe tee 46a, Tallinn IV korruse saalis, reedeti algusega kell 10.00.

Lektoriteks parimad spetsialistid!

Vaata ajakava, programmi ja lektorite infot meie koduleheküljelt www.haaberstimaja.ee

Hind 3500,-krooni + käibemaks

Vajalik eelnev registreerimine (hiljemalt 24. septembriks):

Koidu Boza tel 6791600 ; koidu@haaberstimaja.ee

Teadmiseks: 18. juunil kinnitati Kutsenõukogu poolt uus kinnisvaramaakleri kutsestandard Kinnisvaramaakler III.

Vaata lisainfot www.maakleritekoda.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvara müük nõuab tegevusplaani

Illustratsioon

Elamispindade turu olukord ei ole rõõmustav. Kinnisvaratehingute arv on langemas. 2008. aasta II kvartalis tehti Eestis 29% vähem kinnisvaratehinguid, kui aasta varem. Kinnisvaraturul ringleva raha mass aga kahanes samal ajal koguni 41% võrra.

Endiselt on suur hulk elamispindade arendusprojekte omavahel ostjate pärast konkureerimas. Ainuüksi Tallinnas on pakkumisel üle 2100 uhiuue korteri. Ilmselgelt on kinnisvaramüüjatel raske ostjaid leida. Ostjaid on turul ringi liikumas vähe ning otsustamisperioodid on veninud üha pikemaks.

Napi müügi taustal tõstatub kinnisvaraomanikel küsimus, kas senine müügitöö on organiseeritud parimal võimalikul viisil. Kas tehingute nappus on tingitud eelkõige turu kehvast olukorrast või on põhjust mõelda vahendaja väljavahetamisele tõhusama vastu. Kas projekti müügiga tegelev maakler istub kontoris mõnusalt kohvilaua taga ja ootab sissetulevaid telefonikõnesid klientidelt, kes uut elamist osta soovivad ? Või otsib maakler ise aktiivselt võimalusi, kuidas võimalike klientideni ja nende rahakottideni jõuda?

Uisa-päisa ei tasu otsuseid langetada, kuid efektiivsema maakleri leidmise peale tasub väga tõsiselt mõelda. Esmalt siiski on mõistlik olemasoleva maakleri kompetentsus proovile panna. Võimalus selleks on saata prooviostu sooritama testija, kontrollida näiteks e-postile reageerimise kiirust. Esimese asjana on siiski mõistlik maaklerilt küsida konkreetset kirjalikku tegevusplaani, mis maakleri hinnangul peaks viima projekti eduka realiseerimiseni.

Illustratsioon

Kui tegevusplaan või kontrollost positiivseid tulemusi ei anna, siis ei jää muud üle, kui vahendaja välja vahetada. Soovitav on leida vahendusettevõte, kel on olemas piisav ajalugu ning kogemus analoogse projekti müügi korraldamisel.

Soovitav on välistada ettevõtted, kes on momendil vahendamas konkureerivaid projekte. Vastasel juhul tekib konkurentsisituatsioon, kus maakler hakkab konkureerivate arendajate vahel kliendiga pendeldama ja hinda alla suruma. Sellisest olukorrast on tänasel turul müüjal pea võimatu võitjana väljuda.

Vahendusettevõtte juures on väga oluline roll ka konkreetse projekti müügiga tegeleval maakleril. Temalgi peab olemas olema piisav kogemus analoogsete projektide müümisel. Maakleri väärtus seisneb kindlasti ka kliendibaasi olemasolus. Kliendibaasita maakleri pakutav lisaväärtus on madal, kuid seda saab tasakaalustada aktiivne tegevus.

Illustratsioon

Eeskätt siiski on vaja konkreetset kirjalikku tegevusplaani. Tegevusplaan peab paika panema, milliseid tegevusi tehakse, mis aitavad viia projekti aduka realisatsioonini. Määrata tuleb, milliste kanalite kaudu soovib müüja klientideni jõuda, kus teha reklaami, millised on ühe võis teise reklaamikanali kulud, kuidas korraldada pressiteadete avaldamine, milliseid lisaväärtusi ostjatele pakutakse. Viimaste alla kuuluvad näiteks kinnisvara eksperthinnangud, olemasoleva vara realiseerimine ja abi eluasemelaenu taotlemisel.

Konkreetse tegevusplaani olemasolu annab võimaluse müügitegevuse käigus hinnata, kas liigutakse soovitud sihi poole. Kui jah, siis kas soovitud tempoga. Kui ei, siis mida peab muutma, et kurss paika saada. Tegevusplaani puudumine annab kõigile osapooltele justkui vabad käed, kuid kehvade tulemuste puhul muutub raskeks otsustada, et mis sai õigesti ja mis valesti tehtud.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Statistika: ehitushinnaindeks siiski veel tõuseb

Vaatamata praktikute väidetele, et ehitushinnad on langenud tuleb 2008. a. II kvartalis endiselt tõdeda ehitushinnaindeksi tõusu. Indeks jõudis 189,4 punktile, mis tähendab aastast kasvu 4,2%.

Esmakordselt aga tuleb tõdeda, et seni indeksit kiirele kasvule vedanud tööjõu komponent on langenud. See on esimene kord sel sajandil, kus ehitushinnaindeksi koosseisus olev tööjõukomponent on langenud. Vaatamata tööjõu odavnemisele on ehitusmaterjalid ja -masinad siiski kallinenud.

Hoone tüübiti on aastaga enam kallinenud eramute ehitamine (4,8%) ja vähem ametihoonete ehitamine (3,9%).

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Huumor: kinnisvaramull läbi muusikalise vaatevinkli

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kui ma oleksin kihla vedanud… (7. osa – augusti kokkuvõte)

Illustratsioon

Märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%.

Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja tehingute sirgjooneline langemine prognoositud tasemele. Ilmselgelt on reaalne elu keerukam, kus tõusudele järgnevad langused. Oluline on, et ennustatud sai üldist turu liikumise suunda, mitte täpset rada, mida mööda selle tulemuseni jõutakse.

Prognoos on reaalsusest märksa optimistlikum

Illustratsioon

Juulikuisele ootamatule tehingute arvu kasvule järgnes augustis taas langus. Augustis tehti Eestis 1240 korteriomanditehingut, millest Tallinnale langes 505. Aastataguse ajaga võrreldes teeb see languseks vastavalt 29 ja 23%.

Kui juulikuine tehingute arvu ajutine suurenemine välja arvata, siis on tehingute arvu vähenemise tempo aeglaselt pidurdumas.

Samas tuleb tõdeda, et 2009. a. märtsiks sai Tallinna korteriomanditehingute arvuks prognoositud 502. See tase on tänaseks juba saavutatud. Sama kehtib ka Eesti kui terviku osas – märtsikuiseks tehingute arvuks sai prognoositud 1236 korteriomanditehingut. Augustis aga sõlmiti 1240 tehingut.

Kui korteriomanditehingute arv peaks veel langema, mida see enam kui tõenäoliselt teeb, siis tuleb tunnistada, et olen olnud reaalsusest märksa optimistlikum.

Hindade prognoos on tõele lähemal

Illustratsioon

Eesti korteriomanditehingu keskmine hind langes augustis esmakordselt alla 15 000 krooni piiri jõudes 14633 kroonini. Tallinna korteriomanditehingute arv jõudis samal ajal 20 646 kroonile. Samasuguse langustempo jätkudes näeme septembris-oktoobris, kuidas Tallinna keskmine hind langeb alla 20 000 krooni piiri.

Kogu Eesti ja Tallinna reaalsed keskmised hinnad jäävad prognoositule mõlemad 2% võrra alla ehk võib öelda, et prognoos on tõele üsna lähedal.

Võrreldes tipphindadega aprillis 2007. a. on tänaseks nii Eesti kui Tallinna korteriomanditehingu keskmine väärtus langenud pea veerandi võrra ehk vastavalt 24 ja 23%. See tähendab, et mullukevadise 2 miljonit maksva Tallinna äärelinna 3-toalise korteri saab täna 460 000.- ehk enam kui kolme Eesti keskmise aastapalga jagu odavamalt kätte.

Kokkuvõtteks

Eesti elamispindade turu tänased mured ei seisne mitte niivõrd langevates hindades, kui just eelkõige kokkukuivanud tehingute arvus. Viimane on vähendanud elamispindade turul ringleva raha massi võrreldes tippaegadega lausa kordades.

Käesolev artikliteseeria sai algatatud sel põhjusel, et kihlveopakkuja “süüdistas” mind liigses pessimismis. Paraku peame poole aasta vahekokkuvõttes tõdema, et pessimistlikuks peetud prognoos tehingute arvu osas on juba saavutatud. Arvestades aga tänast turuolukorda peame tõdema, et tehingute arv jätkab enam kui tõenäoliselt märkimisväärses langustrendis vähemalt kogu käesoleva aasta vältel.

Prognoosi raamides püsimiseks peaksid nii Eesti kui Tallinna korteriomandite hinnad järgneva poole aasta jooksul langema veel 9%. Läheneva talve ja hüppeliselt suurenevate küttekulude valguses ei ole see vähetõenäoline, et nii ka läheb.

Tibusid aga loetakse sügisel ja prognoosi osas lõplike kokkuvõtteid saame teha siis, kui vaatlusperiood läbi saab. Seega veel vahefiniši tulemuste põhjal lõplikku otsust prognoosi paikapidavuse või tühisuse kohta ei ole mõtet teha.

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute arv ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Korteriomanditehingute m2 hind ja prognoos

Vaata ka eelmisi kokkuvõtteid

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Pakkumishindade kauplemisruum on 10-15%

Illustratsioon

Uut kodu soetades seisab inimene küsimuse ees, kuidas kinnisvaraportaalides või leheveergudel olevad pakkumishinnad peegeldavad reaalset elu? Kui suur on pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahe?

Alljärgnevalt on võrreldud kinnisvaraportaali KV.EE korterite pakkumishindasid ning maa-ameti tehingustatistikaga. Näeme, et viimase aasta jooksul on pakkumishinnad ületanud tehinguhindu 15 kuni 22%.

Pakkumishinna leiab kuulutusest

Pakkumishind on hind, millega müüja pakub korterit võimalikele ostjatele. See on hind, mille müüja on lisanud näiteks kinnisvaraportaalis või ajalehes avaldatavale kuulutusele.

On üsna selge, et ostja soovib kauba eest alati võimalikult vähe maksta ja seetõttu soovib ta kaubelda. Kauplemiseks annab ostjale hea positsiooni tänane langev kinnisvaraturg. Kinnisvaraturu langus tähendab seda, et hinnad langevad ning samuti on vähenemas kinnisvaratehingute arv. See sunnib kinnisvaramüüjaid müügiga kiirustama, kuid annab ostjale võimaluse rahulikuks ostuotsuse kaalumiseks.

Kokkuleppele jõudes selgub tehinguhind

Illustratsioon

Kui korteriostja leiab müüjaga kokkuleppe ostetava korteri hinna osas, siis lepitakse kokku tehingu hind. Turul, kus kogu võim on ostjate käes, on selge, et tehinguhind jääb pakkumishinnast allapoole. Portaali KV.EE pakkumishindade ja Tallinna korteriomanditehingute hinna vahe on kõikunud viimase aasta jooksul 15 kuni 22%.

See veel ei tähenda üksüheselt seda, et „rääkimisruum”, mille võrra korteri hinda on võimalik alla kaubelda, on viiendik pakkumishinnast. Erisusi võib põhjustada portaalis olevate pakkumiste struktuuri erinevus tehingute struktuurist. Kui näiteks portaalis pakutakse keskmisest kallimaid kortereid, siis see tõstavab keskmist pakkumishinda. Kuisamas aga reaalseid tehinguid tehakse keskmisest odavamate korteritega, siis venib vahe pakkumis- ja tehinguhinna vahel suureks.

Keskmist korterit ei ole olemas

Illustratsioon

Samuti ei tähenda pakkumishindade ja tehinguhindade vahe seda, et igalt pakkumiselt on võimalik hinda kümnete protsentide võrra alla kaubelda. Kindlasti saab enam hinda kaubelda turuväärtust ületava hinnaga pakkumistelt ning vähem on võimalik kaubelda turuväärtusega või koguni alla selle müügisolevatelt pakkumistelt.

Igal juhul siiski indikatsiooni keskmiste pakkumishindade kaubeldavuse kohta toodud graafik annab. Arvan, et võib julgelt väita, et keskmine pakkumishind on kaubeldav 10-15 protsendi võrra. (Siin aga peab veel korra meenutama, et keskmist pakkumist kui sellist tegelikult olemas ei olegi.) Igal juhul on tänastel koduotsijatel võimalus rahulikult ringi vaadata ja ostuotsust kaaluda, et see saaks tehtud parim võimalikest. Väga oluline kriteerium on hind – see on teema, millest täna on võimalik enam rääkida, kui näiteks paar aastat tagasi.

Korterite keskmise pakkumishinna (KV.EE) ja tehinguhinna (maa-amet) võrdlus

Korterite keskmise pakkumishinna (KV.EE) ja tehinguhinna (maa-amet) võrdlus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus