Kaubandushiiud laienevad võidu

Kuigi majanduslangus on halvanud paljude firmade tegevuse ja muutnud ostjad kitsiks ning kaalutlevaks, laienevad Eesti suured kaubanduskeskused hooga edasi, muutes jõuvahekorda nagu Vestmann ja Piibeleht.

Justkui selle tõestuseks avab täna juurdeehitise esimese osa Tallinnas asuv Rocca al Mare kaubanduskeskus. Esialgu lisanduvad ca 21 000 ruutmeetrit kergitavad keskuse peaaegu ühele pulgale Eesti praeguse suurima, Ülemiste keskusega.

1Partner Kinnisvara arendusjuht Ragnar Everest märkis, et kuna Rocca al Mare vanem hooneosa läheb laiendamisele, jääb tegelikku kaubanduspinda esialgu siiski vähemaks kui Ülemistel. Kuid järgmise aasta lõpuks saab Rocca al Marest plaani järgi juba Eesti suurim kaubanduskeskus, kus pinda 71 000 ruutmeetrit.

Ent nii nagu Vestmanni ja Piibelehe puhul, ei jää ka Ülemiste kauaks alla. Ülemiste juht Guido Pärnits tõdes, et laienemine on jätkuvalt jõus ja töö käib. 50 000-ruutmeetrine kaubandushiid plaanib ehitada juurde veel 30 000 ruutmeetrit pinda. «Avamist on oodata 2–3 aasta pärast,» lubas Pärnits.

Riskide hajutamine

Kuigi majandusseis on kehv, peavad Pärnitsa sõnul Ülemiste, Kristiine ja Rocca al Mare keskus ilmselt oma laienemisplaanidest kinni.

«Riskid on meil ju väiksemad, kuna tegemist on edukate keskustega,» nentis ta. «Jaekaubanduskeskuse pidamine on pika perspektiiviga asi.»

Isegi kui rentnikel pole kõige meeldivamad ajad, hajutab riske see, kui koht heas keskuses saadakse juba praegu. Majanduse uues tõusulaines on nii võimalik palju võita.

Need, kes aga alles uusi plaane teevad, valivad Pärnitsa sõnul aeglasema tempo. «Ent eks need keskused tulevad ka kunagi,» tõdes ta. «Tekib paariaastane paus, mil midagi ei juhtu, siis hakatakse jälle ehitama.»

Usaldusväärsed üürnikud

Ehkki praegu on kaubanduspindade ruutmeetrite arv Tallinnas jõudnud Euroopa keskmise lähedale, ei näita see Pärnitsa sõnul midagi. «Kui praegu ongi turg täis, siis mõne aasta pärast ei pruugi enam nii olla. Ja ega Euroopa ka paigal seisa,» nentis ta.

Adaur Grupi kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark märkis, et seni on nõudlus kaubanduspindade järele olnud üsna suur. Keerulise majanduskeskkonna tingimustes on iga kinnisvarainvesteering üsna riskantne. «Kuid riskimata šampuseklaasi juurde ei pääse,» tõdes ta.

Riskid sõltuvad Toompere hinnangul kaubanduskeskuse ukse taga ootavatest pinnasoovijatest ja järjekorra pikkusest. «Üüripinna soovijate kvaliteet tähendab eelnevat kogemust või tuntud brändi,» rõhutas ta. Kui usaldusväärsed rentnikud on varnast võtta, pole ka probleem neile pinda ehitada.

Toompark on aga seisukohal, et igal juhul tuleb poodnikel käivetes ja seega ka kaubanduskeskuse omanikel oodatavate üüritulude arvutamisel teha tagasihoidlikumaid ennustusi.

«Tulevik on üsna ähmane. Eelise annab keskusele tõsiselt läbikaalutud kaupluste kooslus, mis teineteist täiendaksid ning vastastikku rahvavoogu poodi tõmbaksid,» selgitas ta. «Kui kodutöö on korralikult tehtud, siis pole keeruline ka raskemad ajad üle elada.

Artikli autor on Kaire Uusen, artikkel ilmus 01/10/2008 väljaandes Postimees.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

64 + = 68

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine