Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistika: kinnisvaratehingud maasihtotstarbe järgi ja tehingud maakonniti

10.03.2008 Tõnu Toompark

2007. aastal maatehingute arv võrreldes aasta varajasema ajaga langes. Langusest suurima osa andis vähenemine elamumaaga tehtavate tehingutega. Maaga tehtavate tehingute pindala ei vähenenud, see tähendab, et vähenes hind. Suurim osa tehingute arvu kahanemisest langes suurima ja aktiivseima piironna – Tallinna ja Harjumaa kanda.

Vaatamata tehingute arvu üldisele langusele mõnes piirkonnas oli 2007. aastal siiski kinnisvaratehingute arv suurem kui 2006. aastal. Tehingute arv vähenes Harju, Pärnu, Tartu, Rapla ja Saare maakondades. Ülejäänud maakondades kinnisvaratehingute arv 2007. a. üllatuslikult suurenes.

Kinnisvaraturul pööritatav rahasumma ehkt tehtud kinnisvaratehingute käive suurenes samuti kõigis maakondades välja arvatud eelmainitud viies mmaakonnas.

Maa-amet: kinnisvaratehingud maa sihtotstarbe järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud maa sihtotstarbe järgi, kogupindala, hektarit

Maa-amet: kinnisvaratehingud maa sihtotstarbe järgi, väärtus, miljon krooni

Maa-amet: kinnisvaratehingud maakondade kaupa, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud maakondade kaupa, kogupindala, hektarit

Maa-amet: kinnisvaratehingud maakondade kaupa, koguväärtus, miljon krooni

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Äripäev: Rime oksjoninipp peaks köitma ostjate tähelepanu

06.03.2008 Enn Tosso

Rime Kinnisvara teatas, et alates järgmisest nädalast hakkavad Tallinnas Luha 16 korterite hinnad muutuma nende veebiküljel otse inimeste silme all, hinnad langevad tööpäeviti kümnest neljani.

Ettevõte lubab, et kukkumised tulevad umbes 40 000 krooni päevas. Luha tänava arenduse hinnalangus tegi ka juulis uusarenduste hinnakukkumiste otsa lahti.

Sõltumatu kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on sellise oksjoni õnnestumise suhtes skeptiline. Ta märgib, et sedasi ülepeakaela ei tee keegi ostuotsust, sest laenuasjade ajamine üksi võtab juba kaks nädalat

Samuti ei usu Toompark, et oleks väga palju inimesi, kellel oleks piisavalt vaba raha, et niimoodi äkkotsust teha. Seega usub ta, et hinnad võivad Luha tänaval väga palju kukkuda, kuni nad sedavõrd odavaks lähevad, et ostma hakatakse.

“Aga väga lahe, et arendajad näevad nüüd vaeva klientide leidmiseks,” rõhutas ta. Toompargi sõnul teeb Rime oma kampaaniaga jälle ajalugu. “Teistel arendajatel on juba raskem sama asjaga edukalt müüa,” märkis ta. Ta meenutas, et kui YIT langetas hindu 30 protsenti, siis oli see uudis ning müüs. Ent nüüd ei meelita enam kedagi 30protsendise hinnakukkumisega, on tarvis rohkem.

Reklaamiagentuuri Zavod tegevjuht Marek Reinaas, kelle tehtud see reklaamilahendus on, väitis, et lahenduse eesmärk on teha protsess põnevamaks ning see kutsub ostjaid veebilehele vaatama suisa mitu korda päevas. Siiski on Reinaasa sõnul eesmärk kortereid müüa, mitte pelgalt tähelepanu äratada. Ta lisas, et inimest püütakse panna ostuotsust kohe langetama. Reinaas ei nõustunud sellega, et sellist nippi saab kasutada vaid ühe korra, vaid uskus, et selliseid Hollandi tüüpi oksjoneid võib Eestis veel korraldada.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman nimetas seda reklaaminipiks, müügiedusse ta ei usu.

“Tähelepanu nad said, seega on võidumehed. Väga hea nipp, linnuke on kirjas!” märkis ta. Sooman rõhutas siiski, turundusspetsialistina hindab ta kampaaniat kõrgelt, sest meediaväljaanded hakkavad seda lehekülge pidevalt jälgima.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liikme Peep Vooro sõnul on tegu väga huvitava sammuga ning ta jääb turu reaktsiooni ootama. Ta märkis, et Eesti turul pole veel sellist kogemust. Samas usub Vooro, et 10% hinnalangus kedagi veel ostma ei meelita, mistõttu hinnad peavad kõvasti kukkuma. Ta avaldas ka arvamust, et arendajal on kuskil siiski piir ees, kust allapoole hind ei lange.

Taust
* Rime Kinnisvara müüs ka eelmise aasta aprillis Harku vallas Hollandi oksjoni reeglite järgi maja.
* Maja alghind oli 7,2 miljonit ning kui see oli kahanenud poole miljoni krooni võrra, 6,7 miljonile kroonile, tuli üks tõsine huviline, kellega veel lepingut pole sõlmitud, ütles maakler Meelis Päeren.
* Eksperiment kasvatas objekti vaadatavust mitukümmend korda.
lugeja arvab
* Huvitav algatus Rimelt ja tervislik turule. Soovitaksin neil siiski alandada korterite hindu ükshaaval. Muidu võib ennustada, et mitte midagi ei juhtu, kuni ühel-kahel päeval kõik ära ostetakse. Tulu poolest optimaalsem Rimele oleks üks korter korraga.
* Selles majas juba kõrgema hinnaga kortereid ostnud inimestele aga soovin soojalt õnne eduka finantsotsuse puhul.

Artikli autor on Enn Tosso, artikkel ilmus ajalehes Äripäev.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Аукцион на квартиры в интернете

05.03.2008 Ekaterina Taklaja

Агентство Rime Kinnisvara сообщило, что со следующей недели цены на квартиры в доме по адресу: ул. Луха 16 начнут меняться на интернет странице агентства в реальном времени на глазах клиентов. Цены будут падать по рабочим дням с 10.00 до 16.00.

Агентство обещает, что цены могут падать до 40 000 крон в день. Падение цен на объекте на улице Луха началось еще в июле 2007 года.

Независимый консультант по недвижимости Тыну Тоомпарк скептически относится к положительному исходу аукциона. Тоомпарк считает, что так опрометчиво люди не принимают решения о покупке недвижимости, так как только оформление банковского кредита занимает порядка двух недель. Кроме того, специалист не верит, что людей, у которых есть свободные деньги для принятия спонтанного решения о покупке недвижимости настолько спонтанно, очень немного. В связи с этим, можно ожидать очень значительного падения цен на квартиры по адресу: Луха, 16.

«Однако, здорово, что застройщики теперь мучаются с привлечением клиентов», – подчеркнул Тоомпарк. Он считает, что Rime войдет в историю со своей акцией. Другим компаниям по продаже недвижимости будет уже тяжело продавать тем же методом. Тоомпарк вспомнил, что когда YIT снизила цены на 30%, это был новый ход, который дал хороший результат продаж. Сейчас же 30%-ным снижением цен никого не заманишь.

По словам члена Eesti Kinnisvarafirmade Liit Пеэпа Вооро, речь идет об интересном ходе и реакция рынка на него любопытна. Вооро отметил, что в Эстонии подобного опыта еще не было. В то же время, он уверен, что 10%-ным снижение цены никого не заманишь, снижать нужно сразу намного. Он также предполагает, что у застройщика все-таки есть определенный предел, ниже которого цена не опустится.

Artikli autor on Ekaterina Taklaja. Artikkel ilmus 05/03/2008 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Хитрость застройщиков не знает границ

05.03.2008 Tõnu Toompark

Наступило тяжелое время для рынка недвижимости. В СМИ появилась информация о переизбытке предложений, о падении цен, о банкротствах девелоперов. Если подсчитать квартиры, которые находятся на продаже, то их более 2500. Большое количество предложений заставляет застройщиков придумывать разные трюки, которые при более тщательном рассмотрении не помогаю продавать недвижимость. Такие фокусы скорее отталкивают покупателя, вызыва.т недоверие, что тормозит продажу. Об этом пишет Тыну Тоомпарк в блоге aripaev.ee.

Цена ниже, чем есть на самом деле. Очень часто риэлтеры показывают потенциальному клиенту более низкие цены. При более тщательном осмотре выясняется, что к стоимости квартиры в миллион крон добавляется стоимость парковки и нужно еще приобрести сарай. А без приобретения парковки и сарая квартиру не продадут. Это напоминает рекламные компании дешевых авиабилетов, когда в предложении «забывают» упомянуть сборы аэропорта. Сегодня такая практика уже запрещена: продавец обязан указать полную стоимость. В противном случае покупатель не обязан приобретать парковку или кладовку отдельно.

Не правильно указывают площадь квартиры. Иногда происходят “ошибки” при измерении площади квартиры. Но никогда не говорят о метраже, когда указана более маленькая площадь. Иногда случается так, что к площади квартиры добавляется площадь балкона, террасы и сарая. Поэтому у покупателя часто складывается впечатление, что ему предлагают хорошую квартиру. Но это в действительности не так! В рекламном предложении должна быть указала чистая (жилая) площадь квартиры. Очень часто интернет-страны устроены таким образом, что клиент должен кликать на различные планы, чтобы получить о них информацию. Но в условиях переизбытка предложения клиенту легче обратиться к конкурентам.

Очень часто маклер ошибается с местом расположения квартиры. Очевидно, что квартира в Мустямяэ никак не может относиться к центру города. Здесь мы имеем дело с желанием обратить внимание. Указав неправильный район, маклер добьется только того, что группа людей, которая не заинтересована в этом предложении, все-таки его просмотрит. Но объявление с ложной информацией только подрывает доверие к каналу информации и маклеру.

Artikli autor on Olga Grigorjeva. Artikkel ilmus 05/03/2008 väljaandes DV.ee.

Rime paneb korterite hinnad reaalajas kukkuma

05.03.2008 Enn Tosso

Rime Kinnisvara teatas, et alates järgmisest nädalast hakkavad Luha tn 16 korterite hinnad muutuma nende veebiküljel otse inimeste silme all, hinnad langevad tööpäeviti kümnest neljani.

Ettevõte lubab, et kukkumised saavad olema ca 40 000 krooni päevas. Luha tänava arenduse hinnalangus tegi ka juulis uusarenduste hinnakukkumiste otsa lahti.

Sõltumatu kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on sellise oksjoni õnnestumise osas skeptiline. Ta märgib, et sedasi ülepeakaela ei tee keegi ostuotsust, sest laenuasjade ajamine üksi võtab juba kaks nädalat. Samuti ei usu Toompark, et oleks väga palju inimesi, kellel oleks nii palju vaba raha, et niimoodi äkkotsust teha. Seega usub ta, et hinnad võivad Luha tänaval väga palju kukkuda, kuni hind sedavõrd odavaks läheb.”

“Aga väga lahe, et arendajad näevad nüüd vaeva klientide leidmise nimel,” rõhutas ta. Toompargi sõnul teeb Rime oma kampaaniaga jälle ajalugu. “Teistel arendajatel on juba raskem sama asjaga edukalt müüa,” märgib ta. Ta meenutas, et kui YIT langetas hindu 30 protsenti, siis oli see uudis ning müüs. Ent nüüd ei meelita enam kedagi 30protsendise hinnakukkumisega, on tarvis rohkem.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu Liige Peep Vooro sõnul on tegu väga huvitava sammuga ning ta jääb turu reaktsiooni ootama. Ta märgib, et Eesti turul pole veel sellist kogemust. Samas usub Vooro, et 10% langemine kedagi veel ostma ei meelita, mistõttu hinnad peavad kõvasti kukkuma. Ta avaldas ka arvamust, et arendajal on kuskil siiski piir ees, kust allapoole hind ei lange.

Artikli autor on Enn Tosso ajalehest Äripäev.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nipitamine kinnisvara müümisel ei loo usaldust

05.03.2008 Tõnu Toompark

Kinnisvara müügiturul on rasked ajad. Meediasse on imbunud infot nii ülepakkumise, hinnalanguste kui ka juba kinnisvaraarendajate pankrottide kohta. Kui kokku lugeda Tallinna müügisolevad korterid, siis neid on kindlasti pakkumises üle 2 500.

Suur pakkumine on pannud kinnisvaramüüjad müügi edendamiseks tegema trikke, mis lähemal vaatlusel müügile mitte kaasa ei aita. Nipitamine ja hämamine pigem tekitab ebausaldusväärsust ning seeläbi pärsib müüki.

Madalama hinna näitamine.

Sagedane on korteriostjale madala hinna näitamine. Lähemal uurimisel selgub, et miljonikroonisele korterile lisandub veel parkimiskoha tasu ning eraldi raha eest tuleb panipaik osta. Ilma parkimise-panipaigata aga korteri ei müüda.

See meenutab hämamist lennupiltetitega, kus lennujaamamaksud “unustati” reklaamitavale madalale hinnale lisada. Nüüd on selline asi keelatud.

Kui korterit müüakse ainult koos parkimiskoha ja panipaigaga, siis on korrektne näidata kogu komplekti hinda. Kui korteriostjal ei ole kohustust parkimiskohta või panipaika juurde osta, siis võib korteri hinda näidata ka ilma.

Valed ruutmeetrid ja vale ruutmeetrihind.

Palju eksitakse korteri ruutmeetreid kirja pannes. Kummastaval kombel ei näidata kunagi korteri ruutmeetreid tegelikust väiksemana. Tegelikust suurem ruutmeetrite arv näitab kaubaks olevat korterit paremast küljest kui see tegelikult on.

Vahest juhtub ka nii, et korteri ruutmeetritele liidetakse juurde rõdu, terrassi ja panipaiga pindalad. Seeläbi tekitatakse korteriostjates taas mulje, et korter on tegelikkusest suurem.

Järgmine võimalus on reklaamida mitte korteri hinda, vaid selle ruutmeetrihinda. Kui ruutmeetrihinna arvutamisel kasutada pindala koos rõdude-panipaikade-terrassidega, siis saab korteriostja jaoks üsna huvipakkuva numbri. Aga see ei ole tegelikkus!

Korteri pindala reklaamides on korrektne välja tuua selle netopind (ehk elamispind). Rõdude, terrasside ja panipaikade olemasolul ja juhul kui need kuuluvad korteriomandi koosseisu tuleks endiselt siiski välja tuua elamispinna suurus koos märkusega lisanduvatest pindadest.

Ruutmeetrihinnast rääkides on ainuõige rääkida elamispinna ruutmeetrihinnast.

Varjatud hinnakiri.

Olen leidnud mitmeid projekte, mida justkui müüakse, aga kus hinnakirja ei ole võimalik leida. Või on hinnakirja veebileht kaotatud ning hindadest või müügistaatusest aimduse saamiseks peab klient kõikide korterite plaanid ükshaaval läbi klikkima.

Meil on momendil ülepakkumine. Kui korteriinfo leidmine on läbi veebilehe hullupööra keeruliseks tehtud, siis on kliendi lihtsam võimalus pöörduda konkureeriva projekti poole. Korteritest turul puudust ei ole.

Hinnakiri koos müügisolevate korterite ja nende ruutmeetritega on iga kinnisvara müüva veebilehe A ja O.

Vale piirkond, vale kategooria.

Üsna sageli leiab kinnisvarakuulutusi, kus maakler on ilmselgelt eksinud objekti piirkonnaga. Suure tõenäosusega ei ole Mustamäe korter näpuvea tagajärjel kesklinna piirkonda kuuluvaks märgitud. Pigem on tegemist maakleri lootusega, et kesklinn on Mustamäest enam otsitud piirkond ning seeläbi on võimalik objektile enam tähelepanu saada. Või siis loodab maakler läbi valitud piirkonna põhjendada müügiobjekti kõrget hinda.

Kui piirkonnaga eksimise võib veel tõepoolest häda pärast ajada näpuvea kaela, siis kindlasti on raske õigustada juhust, kus näiteks korterelamuid pakutakse kruntide alajaotuses. Tegemist on taas paanilise tähelepanu püüdmise katsega, kus täiendavat rahalist kulu mittenõudev kuulutus pressitakse igasse võimalikku kanalisse igal võimalikul moel.

Vale piirkonna või vale kuulutuse rubriigiga saavutab maakler vaid seda, et teda mittehuvitav sihtrühm omab võimalust kuulutust näha. Krundiostja väga suure tõenäosusega siiski ei ole korteri ostmisest huvitatud. Vale kuulutus vales rubriigis devalveerib kogu infokanali usaldusväärsuse ning võib kinnisvarahuvilise sootuks peletada teise kanalisse infot otsima.

Kokkuvõtteks.

Eellpool on toodud mõned “nipid”, millega kinnisvaramüüjad on end üritanud korteriostja jaoks huvitavamaks teha. Nipitamiste asemel peaks kinnisvaramüüja mõtlema, kas kliendil on tema juures mugav ostu sooritada? Kas taoline nipitamine tekitab usaldust? Või tekitab see pigem umbusaldust?

Kui klient leiab end planeeritud korteriostu “meeldiva jalutuskäigu” asemel “takistusjooksu rajal”, siis on tal lihtne loobuda. Konkureerivate pakkumiste suur hulk teeb iga esialgu mõningast huvipakkunud projekti kõrvalejätmise imelihtsaks.

Soovitan kinnisvaramüüjatel olla avatud. Avatud nii info jagamise mõttes, kui ka teha kliendile kinnisvara ostmise ja info pärimise protseduur võimalikult lihtsaks.Kui klient näeb avatust, siis tekib ka usaldus. Ja ilma usalduseta ei tehta tänapäeval enam kinnisvaratehinguid.

Expert: real estate prices may fall by 20 pct by year-end

04.03.2008 Tõnu Toompark

Real estate analyst Tõnu Toompark says that real estate prices could fall by another 20 pct by year-end.

Toompark said that at present prices tracked by online real estate portals have been falling in average 0.5 pct a year, writes aripaev.ee.

If it continues, real estate prices could shed a fifth from the current level by the end of the year, said Toompark.

Starting from the beginning of the year, the index has dropped 7.4 pct. According to the land register, the average sum of an apartment transaction has fallen even 15 pct during the same time.

Tarvo Teslon who manages online real estate portal KV.EE said that one reason for the fact that there is a gap between offer prices and actual prices is that during the boom apartments were being purchased so quickly that developers had no time to enter them for sale on such portals as KV.EE.

“Now they have put newer and more expensive apartments for sale on these portals and this has distorted the index,” said Teslon.

Artikli autor on Toomas Hõbemägi. Artikkel ilmus 04/03/2008 väljaandes Balticbusinessnews.com.

Комментарий: к концу года стоимость жилья снизится на 20%

04.03.2008 Tõnu Toompark

Аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк утверждает, что цены на жильё к концу года могут ещё снизиться на 20%. Он также предполагает, что 0,5% спад продолжится в течение всего года.

За последнюю неделю индекс цен на рынке недвижимости снизился на 0,5%. По сравнению с прошлым годом индекс снизился на 7,4%. В то же время по данным Земельного департамента средняя стоимость сделок с недвижимостью снизилась почти в два раза – более 15%.

По словам руководителя портала недвижимости KV.EE Тарво Телсона, за меньшим спадом индекса конкурсных цен по сравнению с реальной стоимостью сделок стоит одно простое обстоятельство. «Во времена кризиса девелоперы не успевали выставлять на портал новые предложения, так как недвижимость слишком быстро скупали. Теперь же новые, то есть самые дорогие квартиры, представленные на портале, уже изменили индекс цен недвижимости», – сказал он.

Рынок недвижимости наших соседей Латвии, несмотря на все старания участников создать видимость активного спроса, переживает также тяжелые времена. Уже в мае – июле новые проекты могут подешеветь на 30%, пишет газета Телеграф.

«Сделок по продаже сейчас нет вообще! Новое жилье не берут! Оживить рынок можно только за счет снижения цен, и девелоперы это прекрасно понимают», – рассказал специалист по продажам одной из крупнейших латвийских фирм. “Уже в мае-июле этого года девелоперы могут организованно снизить цены почти на треть”, – предупреждает он. К тому же к концу года на рынок начнут выбрасывать подешевевшие квартиры должников-спекулянтов, что создаст дополнительную конкуренцию на рынке предложений.

Artikli autor on Julia Vlassova. Artikkel ilmus 04/03/2008 väljaandes DV.ee.

Kinnisvaraindeksi langus jääb alla tegelike tehinguhindade langusele

04.03.2008 Tõnu Toompark

Viimase nädalaga langes kinnisvarapakkumise hinnaindeks 0,5%. Kui eeldada, et langus 0,5% nädalas jätkub kogu eesoleva aasta vältel, siis tähendab see seda, et aasta lõpuks on kinnisvarahindade langus ligikaudu 20%. See ei pruugigi tõest väga kaugel olla.

Võrreldes aastataguse ajaga on indeks langenud 7,4%. Samal ajal on maa-ameti andmeil keskmine korteriomanditehingu hind langenud pea kaks korda enam – ligi 15%.

Pakkumishindade indeksi tegelikest tehinguhindadest väiksem langus võib tähendada seda, et KV.EE portaali on lisandunud enam uue kinnisvara (= keskmisest kõrgema ruutmeetrihinnaga) pakkumisi. Varasematel aegadel on olnud võimalik kinnisvara müüa vaid arendajate veebilehtede abi kasutades. Teine võimalus on, et kinnisvara müüjate hindadesse on tekinud enam „õhku“ ehk läbirääkimiste ja tingimisruumi.

KV.EE kinnisvaraindeksi info leiad KV.EE veebilehelt http://www.kv.ee/?act=index.main.

Statistika: kinnisvaratehingud ostjate ja müüjate alusel: Kinnisvara ostavad ja müüvad kohalikud

03.03.2008 Tõnu Toompark

Valdav osa kinnisvara ostjatest ja müüjatest on kohalikud eraisikud ja eraõiguslikud ettevõtted. Välkismaalaste osa tehingutes püsis 2007. aasta samal tasemel, mis aasta varemgi. Riigi ja omavalitsuste osa kinnisvaratehingutes on marginaalne.

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, kogupindala, hektarit

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, kogupindala, hektarit

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon krooni

Statistika: keskmine palk jätkab tõusu

28.02.2008 Tõnu Toompark

2007. a. IV kvartalis tõusis Eesti keskmine palk 12 270 kroonini. Võrreldes aastataguse ajaga tõusis keskmine palk 20%. See on juba teist kvartaliut järjest sama suur palgatõus.

Loomulikult on kõrgeim keskmine palk Tallinnas ja Harjumaal – vastavalt 13 997 ja 13 804 krooni. Graafikult on näha, et vaid Harju maakonna ja Tallinna keskmised palgad ületavad Eesti keskmist palka.

Madalaim keskmine palk on Valgamaal ja Võrumaal – vastavalt 8 988 ja 9 490 krooni kuus.

Eesti keskmine brotpalk (krooni) ja palga muutus, % – kvartalite lõikes

Eesti keskmine brutopalk maakondade kaupa, krooni kuus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvaraarendajate aktsiad langustrendis

27.02.2008 Tõnu Toompark

Kinnisvaraturu rasked ajad ei ole kellelegi üllatuseks. Pidevalt räägitakse kriisidest ja krahhidest. Hinnad pidavat langema, tulevik on tume. Nii mitmegi kinnisvaraareendaja aktsiad on noteeritud kohalikul või välismaisel väärtpaberibörsil.

Väärtpaberibörsi peetakse majanduse peegliks. Seda õigustatult ja lihtsal põhjusel. Kui ettevõtte tulevikuperspektiive hinnatakse positiivseks, siis peaks eeldatavalt tõusma ka tema kasum. Suurem kasum annab omakorda põhjuse aktsiahinna kasvuks. Kui aga tulevikuootused on negatiivsed, siis toimub sama protsess vastupidiselt – aktsiahind langeb.

Aktsiate lühiajalise liikumise taga on sageli palju emotsioone. Palju on näiteid, kus positiivse uudise avaldanud ettevõtte aktsia oodatud tõusu asemel hoopis langeb. Pikema perioodi jooksul peaks aga emotsioonide asemel aktsia hinnatrendi paika panema ratsionaalse(ma)d faktid.

Oluline on asjaolu, et aktsiahinnad ei peegelda mitte niivõrd eilset ega tänast päeva, vaid annavad just hinnangu tuleviku suunas. Sama oluline on ka see, et turu hinnang aktsia väärtusele peegeldab esmajoones ettevõtte tegevuspiirkonda. Samas on aktsia väärtuse hinnangus ka kõva annus hinnangut laiemale tegevussektorile, mis on suuresti mõjutatud maailmamajandusest.

Millised on väärtpaberituru osaliste hinnangud kinnisvaraturu kohta?

Väärtpaberituru osaliste hinnangu kinnisvaraturu osas saame teada kinnisvaraga tegelevate ettevõtete aktsiahinna käitumist jälgides. Oleme teinud börsi veebilehelt päringu mõne põhjamaise ja mõne kohaliku ehitaja-kinnisvaraarendaja aktsiahinna käitumise kohta. Valitud said rahvusvahelised ettevõtted SRV, Skanska ja Lemminkäinen, kes Eestiski teada-tuntud nimed on.

Kohalike ettevõtete valimine oli lihtsam – neid on ainult paar tükki börsil noteeritud. Kohalike ettevõtete juures on arvestamistvääriv muidugi asjaolu, et Arco Vara aktsiaga tehti esimene tehing alles 2007. aasta juunis. Eesti Ehituse aktsia on börsil kaubeldav alates 2006. a.kevadest.

Selleks, et aktsiate liikumised oleksid omavahel võrreldavad ongi vaatlusperioodi alguseks võetud 21. juuni 2007. a. Ehk siis Arco Vara aktsia esimene kauplemispäev. Toodud graafikul on kõigi aktsiate väärtus toodud 21. juunil 2007. a. samale baasile ehk võrdsustatud saja punktiga. Edasine annab võimaluse aktsiate hinnaliikumisi omavahel võrrelda.

Graafikult näeme, et 12. veebruariks käesoleval aastal on Merko ja Arco vara mõlemal enam-vähem samal tasemel kaotusega perioodi lagusest vastavalt 56 ja 57 protsenti. Eesti Ehituse aktsia on aga väärtusest kaotanud „kõigest“ kolmandiku.

Naabrid teiselt poolt merd on paremas olukorras, kuid siiski ka sealne hinnang kinnisvara- ja ehitusturule on olnud selgelt negatiivne. Paremini on langusele vastu pidanud NCC aktsia, mis on perioodi algusest alates kaotanud kõigest viiendiku. Skanska kaotus jääb 25% suurusjärku ning Lemminkäise aktsia on kaotanud pea pool väärtusest.

Mis järeldusi siit teha?

Väga konkreetseid ja praktilisse ellu rakendatavaid järeldusi on ülaltoodu põhjal raske teha. Graafikud annavad meile kinnitust infole, et hinnang kinnisvaraturule ja seal toimuvale on negatiivne ka mujal peale Eesti.

Ärilisest seisukohast on teada, et parimad ostud väärtpaberite või kinnisvara ostud tehakse just turu mõõnaperioodil – siis kui veri on tänavatel. Ehk ajal, mil turg langusest tõusule pöördub. Kas aga oleme turu põhjas või alles sinna teel – seda näitab meile tulevik. Igal juhul tuleb silmad lahti hoida!

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

У цен на недвижимость появился индекс

26.02.2008 Tõnu Toompark

На портале по недвижимости KV.EE теперь можно будет увидеть индекс цен, который основывается на ценах на объекты недвижимости, которые есть в базе данных портала.
На эту же тему

Индекс будет обновляться каждую неделю, и читатели смогут увидеть как конкретные цифры, так и графики, сообщило предприятие.

Если посмотреть на данные за последние пять лет, что можно заметить, что индекс упал с 106,8 пунктов до 99,8 пунктов. Это означает, что падение цен составило 6,5%.

Тыну Тоомпарк, консультант по недвижимости, ознакомился с графиком. И предположил, что в 2008 году цены будут падать и дальше. Падение, по словам Тоомпарка, может быть основываться на избыточном предложении и неуверенности покупателей.

Artikli autor on Olga Grigorjeva. Artikkel ilmus 28/02/2008 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Uus kinnisvaraindeks näitab eluasemeturu suundumusi

26.02.2008 Tõnu Toompark

Alates veebruarist arvutab KV.EE kinnisvaraindeksit, mis põhineb andmebaasis olevatel pakkumishindadel. Iganädalaselt arvutatav kinnisvaraindeks näitab müügisolevate majade ja korterite baasilt hinnamuutust.

Indeksi väärtus 100 punkti on võrdsustatud pakkumishindadega 17. veebruaril käesoleval aastal. Minevikus toimunu lähemaks uurimiseks saab aga ajas tagasi minna kuni 01. jaanuarini 2005. a., mil indeks oli 50 punkti piirimail.

Selleks, et indeksist kõrvaldada näpuvigadest tingitud eksimused, ei arvestata indeksi arvutamisel 5% kõige kõrgema ja kõige madalama hinnaga pakkumisi. See välistab võimaluse, et kuulutuse sisestamisel ekslikult paika pandud komakoht muudab indeksi liikumissuunda.

Indeksi juures on oluline tähele panna, et tegemist on pakkumishindadel põhineva indeksiga. Indeksi arvutamise aluseks ei võeta reaalselt asetleidnud tehinguhindasid. Siiski võib eeldada, et liikumise suund ja kiirus on nii pakkumishindadel kui tehinguhindadel ligilähedaselt sama. Seega on indeksi liikumise järeldused laiendatavad kogu Eesti elamispindade turule.

Vaadates viimast aastat on indeks langenud 106,8 punktilt tänaseks 99,8 punktini, mis teeb languseks 6,5%. Kaks aastat tagasi 2006. aastal oli aga indeksi tase 84,4%, mis tänaseks teeb tõusu kahe aastaga 18%.

Tuleviku vaadates võib eeldada indeksi jätkuvat langemist 2008. a. jooksul. Langus saab olema põhjustatud peaasjalikult suurest pakkumist hulgast ning kinnisvaraostjate ebakindlusest.

Kokkuleppel KV.EE meeskonnaga hakkan regulaarselt indeksi muutusi üle vaatama ja kommenteerima. Vaata kinnisvaraindeksit lähemalt KV.EE veebilehel: http://www.kv.ee/?act=index.main

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: iive endiselt negatiivne

25.02.2008 Tõnu Toompark

Sündide arv näitab vaikses, võiks öelda isegi, et väga vaikses tempos tõusu. Mullu III kvartalis korra oli isegi iive positiivne. Siiski aasta lõikes jäi iive 1800 inimese võrra miinuse punasele poolele. Nii jätkabka Eesti rahvaarv langust – see number kahanes 2008. a. alguseks 1 340 600 inimeseni.