Edgar Savisaare juhitav linnavalitsus esitas eile volikogule eelnõu, millega ehitatakse valitud linnaametnikele ja linnaettevõtete töötajatele tuhatkond munitsipaalkorterit.
“Selle elamuehitusprogrammi eesmärk on kindlustada elamisväärsed tingimused linnale olulistes asutustes töötavatele inimestele, kes ise ei jõua korterit osta, et nad ära ei läheks,” selgitas abilinnapea Eha Võrk projekti olemust eilsel pressikonverentsil.
Erinevalt sundüürnikele ehitatud elamispindadest jäävad need korterid Tallinna omandusse ning linn hakkab neid välja üürima.
Uus programm ei puuduta 2002. aastal alanud sundüürnikele mõeldud elamuehitust. See on abilinnapea Taavi Aasa kinnitusel 2009. aasta alguseks lõpetatud ja seega on sundüürnike probleemid lahendatud. Nüüd on prioriteet linnale olulised ametnikud. Kuidas ja mille alusel nad välja valitakse, otsustab selleks loodav ajutine komisjon.
Eelnevalt tegi linnavalitsus ka uuringu, et välja selgitada, kui palju taolisi üürikortereid üldse vaja oleks.
Aasa algatatud küsitluse sihtgrupp oli 5000 kuni 34aastast noort inimest ning neist umbes 20 protsenti leidis, et asudes tööle linnasüsteemi, oleks nad huvitatud linna üürikorterist. Seega oleks munitsipaalkorterite vajadus selle projekti raames umbes 1000 korterit.
Kuhu ja kui palju üürikortereid lõpuks ehitatakse, ei ole Aasa sõnul veel selge, nagu ka see, milline ehitusettevõte selle tellimuse endale saab. “Seda on väga vara küsida,” naeris Aas.
“Tegemist on klassikalise vasakpoolse erakonna järgmistele kohalikele valimistele suunatud sõnumiga, mille abil tahetakse saada rohkem toetajaid üüriliste seast ning tekitada inimestes suuremat sõltuvust linnast,” andis keskerakondliku linnavalitsuse uuele munitsipaalkorteriprojektile hinnangu Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni liige Indrek Raudne.
Aasa kinnitusel ongi nende üürikorterite näol tegemist ajutise lahendusega, üürnikud sinna igavesti elama ei jää, vaid liiguvad edasi, kui on isikliku elamise soetanud.
“Miks linnaametnikud on erilisemad kui teised? Siis võiks hakata ju kõigile kortereid ehitama. Juba see ideoloogia on täiesti kummastav ja ebaloogiline,” lausus Tallinna piirkonna Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer. Halvamaigulised korteritehingud on keskerakondliku linnavalitsusega alati kaasas käinud, lisas ta.
“Tallinnas on piisavalt näiteid, kus ehitushangete ja korteritega sahkerdamisega on suudetud rohkem probleeme juurde tekitada, kui nendega midagi head korda saata,” märkis Holsmer. Sellist praktikat ei tohiks tema hinnangul Tallinnas enam jätkata.
Linnapea Edgar Savisaar avaldas eile kurbust selle üle, et Reformierakond on linnavalitsuse hea tahtega algatatud eelnõu taaskord tääkidega vastu võtnud.
“Nad on opositsioonis ja kohe peavad iga ettepaneku peale “ei” ütlema. See joon on destruktiivne ja pigem kahandab nende pooldajaid, mitte ei too neid juurde,” manitses linnapea Reformierakonda.
Trammijuhid: suudame ise omale korterid osta
Tallinna linnavalitsuse üürikorterikampaania sihtgruppi sattumine tekitas Tallinna trammijuhtides imestust ja solvumistki.
“Trammijuhid on tänase päeva seisuga suutelised endale ise korterid soetama,” lausus Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise trammiliikluse osakonna juhataja Vahur Kaldas.
Trammijuhtide palgad on küll juba sellisel tasemel, et taolise aktsiooni sihtgrupp nad kindlasti ei ole, märkis Kaldas. Ta lisas, et see võib pikemas perspektiivis üürimisest kasulikumgi olla, kuna linna teenistusest lahkudes jääks töötaja ju munitsipaalkorterist ilma ning satuks nii vihma käest räästa alla.
“Võib-olla oleks sellel mõtet siis, kui tahetaks tööpuuduse sildi all võõrtööjõudu sisse tuua ja üürikorterid neile anda,” lausus Kaldas. Äsja alustanud trammijuhtide kursustele tulnud 16 kohalikust noorest on tema teada kõigil kodu juba olemas.
“Ma ei oska kohe mitte midagi selle kohta arvata,” imestas trammijuht Anne Ivask eile Tallinna linnavalitsuse plaanist kuuldes. Ivaski teada on enamikul trammijuhtidest korter kas ostetud või erastatud ning omavahelistes jutuajamistes pole elamispinna puuduse üle keegi kaevanud. “Ja kui vaja, siis on korteri ostmiseks ju võimalik pangalaenu võtta,” ütles Ivask.
Küll aga märkis Ivask, et selle aktsiooniga on linnapeal kindlasti võimalik valijate hääli juurde saada. “Aga eks ta on ennegi kortereid jaganud. Las ta siis jagab.”
Kommentaar
Tõnu Toompark, YIT Ehitus AS kinnisvaraosakonna müügijuht
Kui sel momendil, kui turul valitses defitsiit, oleks linna sellised algatused olnud mingilgi määral õigustatud, siis täna, kui turul on ülepakkumine, on see absurdsuse tipp, kui avalik sektor hakkab seda ülepakkumist veelgi suurendama.
Ei taha isegi uskuda, et see tõsi on. Ma tõesti loodan, et see on nali.
Kui seda vaadata makromajandusliku loogika koha pealt, on praegu turul arendajaid, kes teevad hinnaalandusi kuni 25% – seega kaup on turul olemas.
Kui mõni ehitaja ütleb täna näiteks, et lööb kopa maasse, kuna linn tellis temalt elamuehituse, on see ikka väga raskesti mõistetav. Tühjad uued majad, mida arendajatel oleks võimalik linnale müüa, seisavad turul.
YIT-l oleks näiteks kohe pakkuda kaks tühja maja, üks Mäepealsel, teine Kadaka teel, millega me lähme just homme notaribüroosse lepingut alla kirjutama.
Me usume, et me suudame linnale teha vägagi atraktiivse pakkumise. Ja mitu maja, mis on välja müümata, on veel valmimas, nii et linnavalitsus on meil teretulnud.
Taust
Algne idee oli korterite hinnatõusu leevendada
Tallinna linna elamuehitusprogrammis “5000 eluaset Tallinnasse” on võetud ülesandeks lahendada 5000 leibkonna (70-80% sundüürnikud) eluasemeprobleem aastaks 2008, kus majutusplaan on järgmine:
800 leibkonda majutatakse 2002. aastal
2000 leibkonda asub uutesse ehitatavatesse elamutesse aastail 2003-2007
1700 leibkonda linna üksikutesse eluasemetesse
500 leibkonda leiab ise eluruumi, lahendab probleemi, saades linnalt toetust.
Tänases situatsioonis on Tallinna linnas elamufondi selge defitsiit, seda näitab tüüpkorterite kiire hinnatõus ja see, et leibkondade arv on suurem kui eluasemete arv. Sellepärast tuleb vaadelda lisaks munitsipaalehitusele ka erasektori elamuehitust tervikuna. 5000 eluaseme ehitus Tallinnasse vähendaks eluasemete defitsiiti ja pidurdaks korterite müügi- ning üürihindade tõusu.
Allikas: Tallinna linnavalitsus aastal 2002,
Vahekokkuvõte, kevad 2004:
sundüürnike jaoks korda tehtud 1115 korterit, sundüürnikud neist vaid 420 korteris.
Vahekokkuvõte, sügis 2007:
Valmis ehitatud korterite arv täpselt teadmata, kuid sundüürnike asemel suunatakse uus laine uutele sihtgruppidele.
Artikli autor on Lemmi Kann. Artikli avaldas 25.10.2007 Äripäev.
