Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Mustamäe saab üldplaneeringu

Tallinna linnavolikogu võttis vastu Mustamäe linnaosa üldplaneeringu, mis tagab linnaosa sihikindla ja tervikliku arengu. Abilinnapea Ülle Rajasalu sõnul seab üldplaneering linnaosale selged ruumilised arengusuunad ning annab nii elanikele kui ka ettevõtjaile kindlustunde. “Mustamäe saab üldplaneeringu linnaosadest esimesena,” ütles Rajasalu. “Valmimisjärgus on Nõmme ja Pirita üldplaneering ning algatamisel Kristiine, Lasnamäe ja Põhja-Tallinna üldplaneering.” Üldplaneeringu vastuvõtmisele järgneb avalik väljapanek. Üldplaneeringu menetlemine lõpeb selle kinnitamisega linnavolikogus.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu koostamisel on eesmärgiks seatud linnaosa muutmine kõigile elanike gruppidele atraktiivseks elukeskkonnaks, tagamaks linnaosale stabiilsearvuline või mõõduka kasvuga püsielanikkond.

Mustamäe linnaosa üldplaneering on kooskõlastatud kõigi lähteülesandes nõutud ja Harju maavanema poolt täiendavalt määratud ametiasutustega.

Planeeringu koostamisel on tuginetud säästva arengu printsiipidest tulenevatele põhimõtetele:
– töö- ja elukohtade tasakaalus paiknemise ning kodulähedase teenindusvõrgu ja puhkevõimaluste tagamine;
– ettevõtlusele paindliku muutumise ja maakasutusintensiivsuse suurendamise võimaldamine;
– ühistranspordi ja kergliikluse kui keskkonnasäästlike transpordiliikide eelisarendamine;
– haljastute-puhkealade säilimise tagamine ja ühtseks võrgustikuks ühendamine;
– ajaloolist väärtust omava vabaplaneeringulise elurajooni üldilme ja planeerimispõhimõtete säilitamine ning optimaalsete küttemooduste kasutamine.

Mustamäe on terviklikult väljaarendatud, mõõduka hoonestustiheduse ja rikkaliku haljastusega atraktiivne linnaosa, kus on tihe lasteasutuste võrgustik, väljaarendatud tehniline infrastruktuur ja hea ühistranspordiühendus kesklinnaga. Linnaosa olulisust rõhutavad suured asutused, nagu Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti suurim haiglatekompleks.

Üldplaneeringus on kavandatud täiendavad võimalused elamuehituseks ja ettevõtluse arendamiseks, määratud alatised haljastud ja puhkealad, kavandatud kogu linnaosa kattev ja naabruskonnaga ühendatud jalgrattatee võrgustik, reserveeritud maa Tammsaare tee laienduseks ja piiritletud Tammsaare tee äärne arendusvöönd kui atraktiivne ala äri- ja osaliselt elamuehituse arenguks ning reserveeritud võimalus trammitee rajamiseks Sõpruse puiesteele, Mustamäe olemasolev paneelelamupiirkond on kavandatud säilitada vabaplaneeringulise parklinnana, mille tihendamist täiendava hoonestusega pole reeglina ette nähtud.

Suuremate piirkondade kaupa on määratud üldised hoonestuse ja linnakujunduse põhimõtted. Üldplaneering määratleb linnaosa üldised maakasutustingimused ning on ka aluseks avalikult kasutatavate riigi omandis olevate maade munitsipaalomandisse taotlemisel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Selver sõlmis kavatsuste protokolli Tirsi kauplusteketi opereerimiseks

Eile, 9. veebruaril sõlmisid Eesti kapitalil põhinev jaekaubanduskett Selver ja Tartu suurim kauplustekett Tirsi kavatsuste protokolli, mille kohaselt Tirsi kolmes Tartus asuvas kaupluses ja Tirsi tulevastes Tallinna ja Pärnu kauplustes hakkab opereerima Selver.

Pooled loodavad tehingu lõpuni viia lähema kolme kuu jooksul, tehingu üksikasju kommenteerivad pooled peale müügi- ja üürilepingute sõlmimist.

“Selveri eesmärgiks on olla üle-eestiline jaekaubanduskett – Tartu on Eesti suuruselt teine linn, kus Selver pole siiani olnud esindatud,” selgitas AS-i A-Selver juhataja Ain Taube. “Selveri supermarketite avamine Tartus mõjub kindlasti elavdavalt kohalikule jaekaubandusturule. Tirsi kauplused koonduvad peale tehingu toimumist Selveri kaubamärgi ja kontseptsiooni alla.”

“Tirsi on suutnud üles ehitada eduka ja populaarse kauplusteketi,” sõnas Ain Taube. “2005. aastast on Selveri jaoks kujunemas laienemiste aasta – täiendavalt avame kauplused Võrus ja Valgas ning ühe kaupluse Tallinnas Sõle tänaval.”

Tirsi Grupi juhatuse liige Toomas Määrits ütles, et Tirsi on saavutanud 9 aastaga

Tartumaal arvestatava, ca 30%-se turuosa. “Usun, et tehing on kasulik mõlemale osapoolele, sest Selver saab hea stardipositsiooni Lõuna-Eesti turul ning meie saame jätkata ja laiendada kinnisvaraarendust,” lisas Toomas Määrtis.

9. veebruaril allkirjastasid AS A-Selver, AS Tirsi Kinnisvara Haldus ja peamiselt Tartu jaekaubandusturul tegutsev OÜ Tirsi Grupp kavatsuste protokolli, mille kohaselt peavad pooled läbirääkimisi Tirsi Grupile kuuluvate Tartus asuvate supermarketite opereerimisõiguse ning selleks vajalike ettevõtte varade ja õiguste omandamiseks.

AS A-Selver kavandab sõlmida AS-iga Tirsi Kinnisvara Haldus üürilepingud supermarketite opereerimiseks: Tartus aadressidel Turu 37a, Kalda tee 43 ja Ringtee 76/78; Pärnus Suur-Jõe 57 ja Tallinnas Mustakivi tee 3a. Pooled kavatsevad tehingu lõpule viia kolme kuu jooksul kavatsuste protokolli allkirjastamise hetkest, mille toimumise peab eelnevalt heaks kiitma ka Konkurentsiamet.

Selveri https://www.selver.ee/ ketti kuulub hetkel 11 kauplust, millest seitse asuvad Tallinnas ja neli maakonnakeskustes – Viljandis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares. Sellel aastal avab Selver veel kolm kauplust – Vilja Selveri Võrus, Valga Selveri ja Selveri Tallinnas Sõle tänaval. Selveri super- ja hüpermarketite kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni. Selver annab tööd 1070-le inimesele. Ettevõtte 2004. aasta käive oli 1,47 miljardit krooni.

Tirsi Grupp ) on asutatud 1995. aastal. Ettevõtte tegevusalaks on esmatarbekaupade jae- ja hulgimüük. Tänaseks opereerib Tirsi Grupp Tartus kolme supermarketiga. Ettevõte annab tööd 420-le inimesele. OÜ Tirsi Grupp 2004. aasta auditeerimata brutokäive oli 613 miljonit krooni.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ehituslepingu sõlmimine

AS Tartu Veevärk sõlmis 09.02.2005 AS Merko Ehitus ja AS Skanska EMV firmade konsortsiumiga ehituslepingu Tartu vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks.

Lepingu maksumus on 18 490 609,59 eurot (ca 290 000 000 krooni) millele lisandub käibemaks.

Tööde teostamise tähtajaks on 2006. aasta detsember.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Linnaplaneerijad tuvastasid võltsingu

Tallinna Linnaplaneerimise Amet tuvastas omaniku poolt läbivaatamiseks ja ehitusloa saamiseks esitatud võltsitud projekti.

Projekt näeb ette Haabersti linnaosas aadressil Tanuma 29 asuva üksikelamu rekonstrueerimise hosteliks, projekti koostajaks on tiitellehel märgitud arhitekturibüroo Eek & Mutso. “Väidetavalt on projekti koostanud arhitekt Leili Mutso,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu. “Ent sellenimelist arhitekti ei eksisteeri. Samuti on projektiga tutvunud arhitektid Margit ja Loore Mutso kinnitanud, et see projekt ei ole koostatud arhitektuuribüroos Eek & Mutso.”

Arhitektuuribüroo esindajad tõdesid, et Eek & Mutso koostas umbes kaheksa aastat tagasi nimetatud aadressile ülesmõõtmisprojekti esmärgiga seadustada olemasolevas elamus tehtud muudatused. Hoone pidi jääma elamuks. Ülesmõõtmisega tegeles Loore Mutso. Projekti kooskõlastamine jäi vastavalt kokkuleppele omaniku ülesandeks.

“Linnaplaneerimise ametile esitatud pansionaadiprojekti koostajaks märgitud Leili Mutso allkiri meenutab Loore Mutso allkirja, ent Loore Mutso pole sellel projektile alla kirjutanud, samuti pole Leili Mutso nimelist inimest kunagi meie büroos töötanud,” kinnitab arhitektuuribüroo Eek & Mutso.

Kinnistu omanik Anatoli Lukin tunnistab seletuskirjas, et kirjutas projektilehtedele “tema poolt alla”. “Lootsin, et siis läheb asjaajamine kiiremini,” põhjendas Lukin. Ühtlasi kinnitas ta, et “ei muutnud arhitekt Loore Mutso poolt tehtud projekti.”

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Menetlusse võeti eluruumide erastamise seaduse täiendamine

Riigikogu juhatuse otsuse kohaselt menetlusse võetud valitsuse 7. veebruaril algatatud eluruumide erastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (573 SE) näeb ette võimalust erastatud eluruumide omanikel seada korterimandid ja koormata korteriomandeid avalik-õigusliku reaalkoormatisega. Eelnõu täiendab seadust selliselt, et annab korteriomandite seadmise võimaluse ka isikutele, kes senini ei saanud eluruume erastada ja korteriomandeid seada, kuna vaidlus eluruumide erastamise üle ei olnud veel lõppenud. Samuti määrab riigi esindaja avalik-õigusliku reaalkoormatise kustutamisel. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 7. veebruaril algatatud notariaadialaste seaduste muutmise seaduse eelnõu (575 SE) eesmärgiks on vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse kiirem kättesaadavus, tagada notariteenuse kättesaadavus ka majandusraskustes isikutele ning teha isikutele digitaalallkirja kasutamise kaudu asjaajamine kiiremaks ja mugavamaks. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Ida-Virumaal investeeritakse kinnisvarasse üle kahe miljardi krooni

Jõhvist on viimaste aastaga kujunenud Ida-Virumaa administratiiv-, finants-, kaubandus- ja teeninduskeskus. Järgneva kolme aasta jooksul planeeritakse siin ehitusinvesteeringuid nii avalikus- kui ka erasektoris kokku üle kahe miljardi eesti krooni.

“Kogu Ida-Virumaa jaoks oli eelmine aasta murranguline mitmes eluvaldkonnas. Möödunud aastal oli kinnisvara- ning ehitusinvesteeringute osas tegemist ettevalmistava perioodiga ning suuremad muutused ootavad ees järgmisel paaril-kolmel aastal,” ütles üks Ida-Virumaal keskregiooni kinnisvaraseminari korraldajatest SA Jõhvi Tööstuspark direktor Teet Kuusmik.

Ida-Viru maavanema Ago Silde sõnul on maakonnas viimastel aastatel toimunud investeeringute buum. “Investeeritakse elamuehitusse, tööstus-kinnisvarasse, hotellidesse, ettevõtlusesse ja infrastruktuuri. Ainuüksi Sillamäe sadamas ehitatakse miljoni-pooleteise krooni eest päevas.”

Eelmise aasta suurematest kinnisvarasse tehtud investeeringutest võib nimetada Narva Hotelli. Alustati aga mitme uue kinnisvaraprojektiga: Jõhvi kontserdimaja, Toila termid, Mäetaguse mõisahotell. Toila vallas käib liti 40 eramaja ehitus.

Täna on Jõhvi linnast kujunenud Tallinna, Tartu ja Pärnu kõrval üks neljast regionaalsest tõmbekeskusest Eestis. Selleks, et tutvustada linnas ja maakonnas toimuvat, korraldab Jõhvi Linnavalitsus koostöös Ettevõtluse Arengu Agentuur OÜ-ga ning Jõhvi HKT Keskus OÜ-ga kinnisvaraarengu teemalise seminari “Jõhvi kinnisvara täna ja homme”. Seminar toimub 10.veebruaril Jõhvi Linnavalitsuse suures saalis.

Seminari eesmärgiks on tutvustada muutusi Ida-Virumaa keskrajoonis ja saavutada informatsiooni läbipaistvus ning adekvaatsus Jõhvi linnas toimuva kohta.

Koos Kohtla-Järve linnaosadega ja lähivaldadega elab Jõhvi ümbruses täna umbes 70 000 elanikku. Arengu ilmekaks näiteks on see, et 2004.aastal tõusid korterite hinnad Jõhvis keskmiselt 50 protsenti. Käesoleval aastal on oodata hindade jätkuvat tõusu, mis toob kaasa investeeringud uutesse eluasemetesse.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kakumäe metsaalad võetakse kaitse alla

Haabersti linnaosa valitsus algatab Kakumäe rohealade teemaplaneeringu, mille eesmärgiks on kindlalt ära määrata metsa- ja pargialad, kuhu ehitustegevust ei lubata.

“Kakumäe ja ümbrus on arenevad piirkonnad, kus on kinnisvaraarendajatel hulgaliselt ehitamisplaane,” ütles linnaosavanem Taavi Rõivas: “Enne ehituslubade väljastamist on hädavajalik kokku leppida mängureeglites ehk määrata ära kohad, kuhu võib ehitada ja kuhu mitte.”

Rõivase hinnangul on kaitse alla kavas võtta järgmisel aastal korrastatav Kakumäe rannapargi ala, suur osa Vabaõhumuuseumi vastas asuvast metsast ja rabast ning osa Kakumäe tipust. Lisaks veel rida väiksemaid metsatukkasid. “Eriti kriitilise pilguga tuleb üle vaadata kõik mereäärsed alad – oleks ju mõeldamatu, et mereäär jääks elanikele suletud tsooniks,” lisas Rõivas.

Linnaosavanema sõnul korraldatakse Kakumäe rohealade teemaplaneeringule avalik arutelu, kus antakse piirkonna elanikele võimalus oma ettepanekuid teha. Samuti kooskõlastatakse teemaplaneering linnaosa halduskogu, riigi ning linnaplaneerimisametiga. Planeeringu kinnitab linnavolikogu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Piirivalveameti uus hoone saab homme nurgakivi

Homme, 8. veebruaril pannakse nurgakivi piirivalveameti uuele staabihoonele aadressil Pärnu maantee 139.

Käesolevaks ajaks on sõlmitud vastav üürileping, kus on kirjas, et üürileandja OÜ Raldon kohustub üüripinna piirivalveametile üle andma mitte hiljem kui 1. oktoobril 2005, seega võib väita, et piirivalve taasloomise 15ndat aastapäeva järgmisel 1. novembril tähistab piirivalveamet oma uues majas.

Uude staabihoonesse on planeeritud 173 töökohta ja hoone brutopindala on 3300m 2S. Hoonel saab olema kokku seitse korrust, kus osakonnad hakkavad paiknema alljärgnevalt: I korrus üldosakond, II korrus personali- ja hangeteosakond, III korrus arengu ja infotehnoloogia- ning finantsosakond, IV korrus infoosakond, V korrus mere- ja tehnikaosakond, VI korrus piiriosakond, VII korrus juhtkond ja nõupidamiste ruumid. Enamus tööruume on kavandatud kahe- ja kolmekohalistena.

Hoonesse on kavandatud erinevaid piirivalveameti osakondade põhiülesannetest tulenevate tegevuste korraldamiseks vajalikke ruume. Hoone esimesel korrusel asub garderoob (60 kohta), lisaks on olemas pesemisvõimalused.

Hoonesse on planeeritud kaks ruumi suitsetajatele, samuti on mõeldud töötajatele, kes armastavad tööl käia jalgratastega, nimelt saab tagahoovis olema vastav kinnine panipaik.

Sõidukite parkimiseks on esialgselt ette nähtud sada parkimiskohta. Kõikidel korrustel asuvad nõupidamiste ruumid, mis on kasutatavad ka kollektiivseteks kohvipausideks ja lõunavaheajaks, samuti võib seda ruumi kasutada puhkeruumina. Loomulikult asuvad kõikidel korrustel tualetid ja jalavaeva aitab vähendada lift. Staabi mööbli eest kannab hoolt AS Standard. Mööbli koguse planeerimisel lähtutakse esialgsest tüüptöökoha vajadusest, hiljem on võimalus täiendavat juurde tellida.

Piirivalveameti staabihoone projekti autor on arhitekt Kalju Kisand.

Uue staabihoone vajalikkusest on räägitud juba aastast 1997, kuid alati on leidunud mõni prioriteetsem valdkond, kuhu ressursse paigutada. Piirivalveamet tegutseb jätkuvalt neljas hoones Tallinna linna erinevates osades. Taoline killustatus pärsib meeskonnatööd ja nõuab suuri juhtimiskulusid.

Uue staabihoone valmimisega suureneb piirivalveameti tegevuse efektiivsus ning mis kõige tähtsam, ameti töötajad saavad kaasaegsed nõuetekohased tööruumid, mis on omakorda aluseks parema töömotivatsiooni loomisel.

Piirivalveametile paigaldavad uue nurgakivi piirivalveameti peadirektor kindralmajor Harry Hein, sisejulgeoleku asekantsler Kalev Timberg, AS Kalev nõukogu esimees Heino Priimägi ja AS EMV Skanska juhatuse esimees Jaanus Ots.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Uue hoone ehitus põhjustas naabermaja varisemisohu

Kesklinnas sattus uuele hoonele vundamendi rajamisel naabermaja varisemisohtu, elamu püsivust ohustavad ehitustööd peatati ning elanikud evakueeriti hotelli.

C. R. Jakobsoni 17 krundile uuele hoonele vundamendi rajamisel tekkis naaberkinnistul asuva kahekorruselise puitelamu ja tulemüüri varisemisoht, arendaja majutas elanikud hotelli ja ning asus neile asenduskortereid otsima.

“Kinnistute vaheline tulemüür oli pragunenud ja ohtlikult vundamendisüvendi poole kaldunud,” kirjeldas linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier. “Andisme korralduse ehitustööd koheselt peatada.”

OÜ Crislivinca rajab C. R. Jakobsoni 17 krundile korterelamu, arhitekturibüroo R-Konsult OÜ projektile väljastati ehituluba mullu 1. novembril. Ehitustöid teostab AS Eston Ehitus.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kaubanduskeskuste geograafia seminar

TÜ Geograafia Instituut korraldab seminari “Osturõõm linnaruumis -kaubanduskeskuste geograafia”

Kolmapäeval, 9. veebruaril kell 16.15 algab Tartu Ülikooli Vanemuise tn õppehoones geograafia instituudi inimgeograafia seminar “Osturõõm linnaruumis – kaubanduskeskuste geograafia”

Rein Ahas TÜ inimgeograafia õppetoolist selgitab seminari tagamaid järgmiselt: “Suured ostukeskused on viimase paari aasta jooksul muutunud meie igapäevaelu osaks. Ostukeskused pole lihtsalt kauplused, nad on üha enam kõiki elufunktsioone koondavad konglomeraadid ja vaba aja veetmise kohad. Ostukeskuste pooldajad räägivad uuest linnaruumist ja arengumootorist. Oponendid aga arvavad, et ostukeskused on koledad ja hävitavad tavalised poed ja tänavaelu linnades”.

Rein Ahase sõnul räägibki seminar just sellest, kuidas ostukeskused on meie igapäevaelu muutnud ning kuidas neid käsitleda.

Seminaril käsitletavate teemade seas on “Kaubanduskeskuste tõmme ja tõuge linnaruumis”, “Ostukeskus kui elustiil”, “Kodulooline ristlõige Tartu poodidest”, “Viru keskus ja kesklinna jalakäiguala”, “Ruumi tarbimine ja tarbimisruum: Viru keskuse representatsioon”, “Tartu kaubamaja keskkonnamõjud” ning “Kaubanduskeskused transpordi mõjutajana”.

Oodatud on kõik huvilised.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Mõisavahe kvartali hoonestuskava ideekonkursi võitis arhitektuuribüroo Kosmos

Mõisavahe ja Nõlvaku tänavate, Lammi tee ning kavandatava jalgpallistaadioni vahelise ala hoonestuskava ideekonkursi peapreemia 100 000 krooni võitsid töö “Iha” autorid Ott Kadarik, Mihkel Tüür ja Villem Tomiste arhitektuuribüroost Kosmos.

Linnaarhitekti Tiit Silla sõnul oli ideekonkursi puhul tegemist detailplaneeringule eelneva konkursiga, kus pannakse paika peamised seosed arhitektuuri, puhkealade kujunduse ja parkimiskorralduse vahel.

Töid hinnanud komisjoni hinnangul oli parimaks tunnistatud töös “Iha” hästi on ära kasutatud olemasolevat maastikku.

Linna planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku tõstis puhul esile, et erinevalt teistest töödest võimaldab see arendada piirkonda jupikaupa.

Teise koha ja preemia 70 000 krooni pälvisid Jaak-Adam Looveer, Toomas Paaver, Lauri Saar ja Karri Tiigisoon tööga “Poolsaar”.

Kolmanda koha ja 40 000 krooni preemiaks said Margit Kärner oma töö “Annemaagia” eest.

Lisaks valis komisjon 10 000 kroonise ostupreemiana välja konkursitöö “Lavmi”, mille autoriteks olid Margus Maiste, Lembit-Kaur Stöör, Raivo Kotov, Üla Koppel ja Tõnis Savi.

Töid hinnanud komisjoni kuulusid abilinnapea Anto Ili, Eesti Arhitektide Liidu esimees Margit Mutso, arhitektid Andres Alver, Indrek Peil ja Martti Preem, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitekt Ave Elken ning linnamajanduse osakonna juhataja Mati Raamat ja planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku. Eksperdina olid kaasatud Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindajad Toomas Muru ja Karin Bachmann.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kolm elevanti alustavad oma kolmandat koostööprojekti

Kadriorus müüki tulevas korterelamus saad korteri osta 0%-lise
laenumarginaaliga

3 elevanti alustavad oma kolmandat koostööprojekti, milleks on Kadriorus Kollane tänav 7 asuv kortermaja.

Eduka koostöö tulemusena saavad 3 elevanti – SRV Kinnisvara, Nordea Pank ja Uus Maa Kinnisvarabüroo, pakkuda Kollane 7 korteri ostjatele seni soodsaima intressiga pangalaenu.

Kollane 7 korteriostja laenuintressiks on esimesed 5 aastat ainult kas 6 kuu Euribor, 12 kuu Euribor või Nordea baasintress millele lisandub 0%-line marginaal. Peale 5 aasta möödumist lisandub madalaim võimalik marginaal.

Päikesemaja nime kandva Kollane 7 objekti ehitus on tänaseks juba alanud ning maja valmimine on planeeritud 2005. aasta sügisesse. Päikesemaja on viiekorruseline ja 27 korteriga. Suurema osa moodustavad 2-toalised korterid, kuna just selliste korterite järgi on turul kõige suurem nõudlus. Keldrikorrusel on 15 parkimiskohta.

Oma päikeselise nime on maja saanud tänu oma põrandast laeni ulatuvatele akendele, mis võimaldavad võtta põhjamaisest päikesevalgusest maksimumi.

Kollane 7 korterelamu arendaja on SRV Kinnisvara, finantseerija on Nordea Pank ning ametlik müügiesindaja Uus Maa Kinnisvarabüroo.

Põhjalikum info projekti kohta

3 elevandi esimeseks ühisprojektiks oli Brookusmäe elamukompleksi arendus ja müük Tallinna vanalinnas, mis tänaseks on juba lõppfaasis. Teiseks suureks arenduseks on Pärnu mnt. 110 ehitatav silmapaistva arhitektuuriga korterelamu Osten Tor.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Tartu üldplaneering läheb avalikustamisele

Volikogu võttis täna vastu Tartu linna uue üldplaneeringu eelnõu ja suunas selle avalikule väljapanekule. Avalikustamine toimub 17. veebruarist 21. märtsini, üldplaneeringuga saab tutvuda raekoja infopunktis ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas (Raekoja plats 3).

Üldplaneeringu eelnõu vastuvõtmist toetas 25, vastu oli 1 volikogu liige.

Praeguse üldplaneeringu kehtestas üle-eelmine volikogu koosseis oma volituste lõpul 1999. aasta oktoobris ja selle ülevaatamise algatas volikogu eelmine koosseis 2001. aasta detsembris. Uue üldplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahendus läbis avaliku väljapaneku 2003. aasta suvel.

Üldplaneeringu näol on tegemist linna ruumilise arengu olulisima dokumendiga, mis määrab linna territooriumi üldised ehitus- ja kasutustingimused.

Üldplaneeringu seletuskirja ja kõik 19 kaarti leiab siit:

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pärnus saab nurgakivi kolme kooli võimla

Pärnu linnapea Väino Hallikmägi ja ehitusfirma FKSM esindaja panevad reedel, 3.veebruaril kell 13.00 Pärnus Kuninga tänaval nurgakivi võimlale, mis on mõeldud kasutamiseks kolmele kesklinna koolile.

Pärast ligi aasta kestnud läbirääkimisi linna ja projekteerija arhitektuuribüroo Kavakava ning hiljem ka ehitaja AS FKSM vahel langes spordihoone ehitusmaksumus 29 miljonilt 19,3 miljoni kroonini.

Pärnu linnavalitsuse ehitusteenistuse juhataja Enno Tammekivi ütles Raadio Pärnule, et hoone jääb üldjoontes samaks nagu oli seda kujutanud OÜ Kavakava oma ideekavandis. Kokkuhoid saavutati mõnede muutustega, eelkõige kasutatakse võimlaehituse sisetöödel odavamaid ehitusmaterjale ja viimistlusvahendeid. Veel tõi Tammekivi näiteks seinte kandekonstruktsioonid, mis on tehtud lihtsamaks ja odavamaks.

Võimla ruumilahendus esialgse plaaniga võrreldes muutunud ei ole. Võimlapinda on uues hallis 990 ruutmeetrit, spordisaali tuleb 34x27meetrine palliväljak, millele mahub täismõõtmetes korvpalliplats või kaks väiksemat väljakut, mida saab kardinaga teineteisest eraldada. Riietusruume on uues võimlas kahele klassitäiele õpilastele ehk 60. Halli kõrgus on 7,5 meetrit, palliplatsi äärde on kavandatud lahtikäiv tribüün. Võimla juures on 11kohaline parkla.

Võimlat hakkavad kasutama Kuninga tänava põhikool, Vanalinna põhikool ja Sütevaka humanitaargümnaasium. Pärastlõunal saab saali välja rentida klubidele, samuti saab seal pidada suuremaid võistlusi.

AS FKSM alustas ehitustöid mullu detsembris, Pärnu linnavalitsusega sõlmitud ehituslepingu järgi peab võimla valmima tänavu 30.juuniks. Tammekivi sõnul loodab ehitaja tööd valmis saada enne jaanipäeva.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Tartu linn otsib Kutsehariduskeskuse Kopli 1 hoone juurdeehituse projekteerijat

Tartu linnavalitsus korraldab piiratud pakkumistega riigihanke Tartu Kutsehariduskeskuse Kopli 1 õppehoonele kolmekorpuselise juurdeehituse projekteerimiseks.

Juurdeehituse, mille planeeritav netopind on 7185 ruutmeetrit, orienteeruv maksumus ilma sisseseadeta on umbes 50 miljonit krooni ja selle projekteerimist finantseerivad Euroopa Regionaalarengu Fond, riik ja Tartu linn.

Juurdeehitusel on kolm eristatavat korpust: suurte auditooriumide, raamatukogu ja õppeklasside korpus, ehituse ja puidutöö õppeklasside korpus ning õppetöökodade korpus.

Auditooriumide ja õppeklasside korpus on hoone suurim korpus, mis on kolmekorruseline ilma keldrita ja lamekatusega ehitis. Esimesele korrusele peasissepääsu juurde tuleb infopunkt, garderoob ning kaks suurt ringauditooriumi, mida saab vajadusel ühendada. Lisaks tuleb esimesele korrusele veel raamatukogu, arvutiklassid, teeninduse õppeklass, kohvik ja kaks õpperuumi liikumispuudega õpilastele.

Teisel korrusel on 11 klassi, igaüks mõeldud 40 õpilasele, keelteklass ja õpetajate ruumid. Kolmandale korrusele on kavandatud veel kuus 40 õpilasele mõeldud klassi, kaks suurt toitlustuse õppeklassi, hotellinduse klass, neli rühmatöö ruumi ja õpetajate ruumid. Kõikidel korrustel on puhkepinnad ja tualettruumid.

Ehituse ja puidutöö õpperuumide korpus on kahekorruseline ning on auditooriumide ja õppeklasside korpusega ühendatud mõlema korruse tasapinnas. Esimesel korrusel paiknevad õpetajate ruumid ning õpetajate ja õpilaste riietus- ja pesuruumid. Teisele korrusele on kavandatud neli õppeklassi, igaüks 40 õpilasele, õppevahendite ruum ja õpetajate toad.

Õppetöökodade korpus on ühekorruseline ehitis, mille planeeringut on võimalik vastavalt õpetatavate erialade vajadustele kergemini muuta. Kavandatud on ehituse ja puidutöötlemise erialade töökojad ja abiruumid. Materjalide vastuvõtmiseks on õue poole ette nähtud suured väravad. Töökojad saavad valgust lisaks tavapärastele, seintes olevatele akendele ka katuseakende-suitsuluukide kaudu. Töökodade korpus on teiste korpustega ühendatud koridoride kaudu, kuid samas moodustavad need koridorid akustilise vaheruumi, et töökodade müra ei kanduks õppekorpustesse.

Õppehoone juurdeehitus on kavandatud olemasolevast õppehoonest kirde suunas ning peasissepääs juurdeehitusse hakkab olema Piima tänavalt.

Juurdeehituse eskiisprojekti tegi AS Tari.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine