Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
 

Eestlaste hinnang majandusele on paranenud, ehitus- ja kaubandusvaldkonnas kindlustunne mõnevõrra langes

StatistikaametStatistikaamet avaldas ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite juuli andmed. Tulemused näitavad, et ehitus- ja kaubandusettevõtjate kindlustunne on veidi langenud, kuid teiste sektorite ja tarbijate hinnangud paranesid.

Juulis oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+10,5), ent võrreldes juuniga on kaubandusettevõtjad järgmise kolme kuu müügi prognoosimisel ettevaatlikumaks muutunud. Teenindus- ja tööstussektoris oli näitaja vastavalt +6,5 ja +0,3. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator jätkuvalt ehitussektoris (-14,6). Sarnaselt eelmisele kuule peavad ehitusettevõtjad ehitustegevuse suurimaks piiranguks ebapiisavat nõudlust. Lisaks on võrreldes juuniga kasvanud nende ettevõtjate osatähtsus, kelle hinnangul ettevõtte töötajate arv järgmise kolme kuu jooksul väheneb.

Tarbijate kindlustunde indikaator oli juulis -26,1, mis on mõnevõrra parem kui möödunud kuul. Sealjuures paranesid tarbijate hinnangud oma leibkonna ja riigi majanduslikule olukorrale nii praegu kui ka järgneva 12 kuu jooksul. Kõige enam kasvas tarbijate hinnang püsikaupade ostude võimekusele.

Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside ja üle-euroopaliste võrdluste tegemiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Merko: Lahekalda korteriarendusprojekti seitsmenda etapi käivitamine

Merko EhitusAS Merko Ehitus kontserni kuuluv OÜ Merko Kodud on otsustanud alustada Tallinnas Maarjamäe paeklindil asuva Lahekalda korteriarendusprojekti seitsmenda etapi ehitust, mille raames valmib 2027. aasta sügisel kortermaja 50 korteriga.

Aadressile Paekalda 13 kerkiva 8-korruselise A-energiaklassi hoone korterid on suuruses 37 kuni 124 ruutmeetrit ning korterite ruutmeetri hind algab 3660 eurost. Müügiga planeeritakse alustada septembris.

Lahekalda kvartal (merko.ee/lahekalda) asub Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe kõrgendikul. Arendusprojekti kogumahus valmib ligikaudu 25 korterelamut enam kui tuhande korteriga. Hoonete sisehoovides on haljastatud puhke- ja mängualad ning lisaks on piirkonda planeeritud terviklikku elukeskkonda toetava kaubandus-teenindusfunktsiooniga hooned.

Lahekalda kvartali kümme esimest maja ligi 500 korteriga on valmis. Järgmisena valmivad 2026. aasta sügisel kortermajad aadressidel Paekalda 15 ja Paekalda 17.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Merko: Launch of seventh stage of Lahekalda apartments development project

Merko EhitusOÜ Merko Kodud, part of the AS Merko Ehitus group, has decided to start the construction of the seventh stage of the Lahekalda residential development project located on the Maarjamäe limestone clint in Tallinn. This stage comprises a residential building with 50 apartments, scheduled for completion in autumn 2027.

The eight-storey, energy class A building at Paekalda 13 will offer apartments ranging in size from 37 to 124 square metres, with prices starting from 3,660 euros per square metre. Sales of the apartments are scheduled to start in September.

The Lahekalda quarter (http://www.merko.ee/lahekalda/en) is located in Tallinn, between Kadriorg and Pirita, on the Maarjamäe ridge. The development is expected to deliver approximately 25 residential buildings with more than 1,000 apartments over the next ten years. The landscaped courtyards will feature recreation and children’s play areas, while the area will also include commercial and service buildings designed to support a well-integrated living environment.

The first ten buildings in the Lahekalda quarter with nearly 500 apartments are ready. Next apartment buildings to be completed in fall of 2026 are Paekalda 15 and Paekalda 17.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakooli sügishooaja avab koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“

Kinnisvaramaakleri ABCKoolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ on praktiline ja terviklik sissejuhatus kinnisvaravaldkonda neile, kes soovivad alustada maakleritööd või saada süsteemset ülevaadet kinnisvaraturust ja -tehingutest. Nelja õppepäeva jooksul käsitletakse kinnisvara juriidikat, turu toimimist ja arengusuundi, finantseerimist, hindamist, ehitus- ja planeerimisküsimusi ning kinnisvara müüki ja turundust.

Koolitajad on oma ala kogenud praktikud Evi Hindpere, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 07.–10.09.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: Tallinna korteritehingute keskmine hind tegi kolm aastat paigalmarssi

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Eesti 2025. a korteritehingute keskmine hind oli maa- ja ruumiameti andmetel 2161 €/m², Tallinnas tehti keskmise korteritehingud keskmise hinnaga 3053 €/m². Eesti korteritehingute hind ületas aasta varasemat 3,5 ja Tallinnas 0,5%.

Viimase viie aasta keerulised ajad Eesti majanduses väljendusid Eesti korteritehingute keskmise hinna kasvu olulises aeglustumises, kuid hinnad siiski kasvasid.

Arvestama peab, et Eesti keskmise korteritehingute hinna liikumise juures on olulised tegurid nii vara väärtuse muutus ja muutuse kiirus, aga veel olulisem võib olla tehingute arvu jagunemine erinevate odavamate ja kallimate piirkondade vahel.

Tallinna kui selgepiirilisema korterituru piirkonna korteritehingute hindade muutus liikus enam-vähem sama rada pidi, mis Eestis keskmiselt. Tallinna korteritehingute keskmine hind 2024. aastal siiski nägi miinust.

2024. a Tallinna korteritehingute keskmine hind 3037 €/m² oli 1,5% aasta varasemast allpool. 2025. aastaks pööras hinnamuutus 0,5% plussi poolele, mille tulemusena kerkis tehingute keskmine hind 3053 €/m² tasemele, kus see jäi siiski veel 2023. a hinnale 3083 €/m² õige pisut alla.

Sisuliselt võib öelda, et aasta keskmise alusel on 2022.-2025. a korteritehingute hinnad enam-vähem paigal püsinud, sest protsendi-paari suurune keskmise hinna muutus on pigem mõõtmisviga, kui oluline turuindikaator.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Tallinn kuulutas välja rahvusvahelise hanke Varraku ujula rajamiseks

TallinnTallinn kuulutas välja rahvusvahelise riigihanke eraettevõtja leidmiseks, kes rajaks Lasnamäele Kuukivi tänavale uue mitmeotstarbelise spordikeskuse. Keskuse südameks saab rahvusvahelistele olümpiastandarditele vastav ujula.

Linn on valmis toetama projekti kuni 20 miljoni euroga kontsessioonilepingu kaudu ning soovib, et ujula on avalikkusele kättesaadav ning seal saab korraldada ujumisvõistluseid.

„Rahvusvahelise hankega otsime partnerit, kes rajaks rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks sobiva ujulakompleksi koos vajaliku tugitaristu ja parkimislahendusega. Linn seab väga selged tingimused ujula kvaliteedile ja avalikule kasutusele, samas annab eraettevõtjale võimaluse kujundada ülejäänud hoone funktsioonid majanduslikult jätkusuutlikuks. Just selline koostöömudel aitab luua linnale suurema väärtuse ning tagada kompleksi pikaajalise toimimise,“ sõnas linnavara ja linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Tiit Terik.

Kompleksi keskmes on kümne rajaga 50-meetrine bassein, millele lisanduvad 25-meetrine bassein ning lastebasseinid ujumise algõppeks. Võrreldes eelmise hankega on suurendatud 25-meetrise basseini radade arvu. Samuti on täpsustatud sissepääsude, riietusruumide ja rattaparklate nõudeid, et tagada kõrgetasemeliseks treenimiseks ja võistluste korraldamiseks vajalik taristu. Hoone ülejäänud funktsioonid saab kontsessionäär ärimudeliga ise määrata.

Lisaks ujulale peab kontsessionäär rajama vähemalt 300-kohalise parkla, mis hõlmab kuni kahe maa-aluse korrusega parkimishoonet ning maapealset avalikku parkimisala. Linna ootus on kujundada tänavaruumi avatud, kutsuv ja linnaruumiga hästi lõimunud ujulakompleks, mis vastab Lasnamäe visioonis seatud põhimõtetele.

Kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on uue ujula puhul kõige olulisem, et see oleks päriselt kasutatav võimalikult paljudele inimestele. „See tähendab häid tingimusi tippsportlastele, harrastusujujatele, erivajadusega inimestele ning parasportlastele. Praegu on mitu põlvkonda noori ujujaid treeninud nii, et pikka basseini nähakse vaid üksikutel kordadel aastas. Oluline on rõhutada, et kui spordikompleksi rajab eraettevõtja, on sinna võimalik ehitada ka kauaoodatud lisavõimalused teiste spordialade harrastamiseks,“ kommenteeris Haukanõmm.

Haukanõmm ütleb, et erilist tähelepanu pööratakse laste ja noorte ujumisoskuse arendamisele ning võimalusele ujuda ja treenida kvaliteetsetes tingimustes. Seetõttu on ujula kasutusaegade planeerimisel esimeses järjekorras Tallinna munitsipaalkoolide koolikohustuslik ujumisõpe, laste ja noorte treeningrühmad ning Tallinna linnalt sporditoetust saavad spordiklubid. „Nii loome ühelt poolt pinnase liikumisharjumuse kujundamiseks ning pakume ka tulevastele tippsportlastele kasvulava,“ kommenteeris Haukanõmm.

„Uus terviklik spordikompleks on oluline samm selles suunas, et meie linnaosa elanikel – alates lastest kuni tippsportlasteni – oleksid kaasaegsed tingimused liikuda, treenida ja aega veeta oma kodu lähedal,“ sõnas Lasnamäe linnaosa vanem Miroslav Berezovski.

Rahvusvahelise riigihanke tähtaeg on 1. oktoober 2026, peale mida soovib linn kontsessioonilepingusse jõuda hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks. Hanke võitja peab hoone ehitama ning tagama hoone kasutusloa väljastamise 34 kuu jooksul. Plaani kohaselt avatakse uus ujula linnarahvale 2029. aasta lõpuks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bigbank: Keskpank võttis täna veel äraootava seisukoha ja jättis intressid muutmata

BigbankEuroopa Keskpank otsustas oma nõukogu koosolekul hoiustamise püsivõimaluse intressi jätta muutmata. See tähendab, et jätkuvalt saavad kommertspangad hoiustada oma vahendeid keskpangas 2,25% intressiga. See omakorda tähendab, et ka euribor hetkel ei muutu.

Turud ootasid intressi tõusu, sest kuue kuu euribor on juba mõnda aega kõikunud 2,6% ümbruses. Järelikult keskpanga intress võikski tegelikult olla 2,5%. Reeglina on hoiustamise määr natuke madalam kui laenamine. Kui oleks vastupidi, et üksteisele laenamine oleks odavam kui hoiustamine, siis pangad muidugi hoiaksid oma vahendeid keskpangas, sest nii oleks kasumlikum, mitte ei laenaks üksteisele madalama intressiga.

Euribor võib ajutiselt olla madalam kui keskpanga intress ainult olukorras, kus turud ootavad, et intresse kohe-kohe alandatakse. Täna sellist ootust ei ole, sest oodatav inflatsioon sellel aastal on euroala kõrgem kui kahe protsendiline sihtinflatsioon. Seega võib eeldada, et kui täna intresse ei tõstetud, siis tõstetakse neid septembri nõukogu koosolekul. Kas sellel aastal tuleb täiendavalt üks või kaks intressi tõusu, sõltub sellest, milliseks kujuneb lõplikult inflatsiooniootus.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ülo Kaasik: Ameerika mäed energiaturul hoiavad hinnatõusuriski üleval

Eesti PankEuroopa Keskpanga nõukogu eilsel kohtumisel otsustasime euroala intressimäärad tõstmata jätta, mis aga ei tähenda, et Lähis-Ida sõjaga seonduv ebakindlus ja sellest tulenev risk hindade tõusuks oleksid möödas. Pigem on viimase pooleteise kuu sündmused näidanud, et sõjaline konflikt Lähis-Idas võib kiiresti nii leeveneda kui ka uuesti lahvatada, mille tõttu käivad energiahinnad üles ja alla nagu sõit Ameerika mägedel.

Juunikuus euroala hinnatõus mõnevõrra leevenes, aeglustudes mai 3,2%-lt 2,8%-le. Selle tingis peamiselt energia ja toiduainete odavnemine. Tekkis lootus, et konflikt suudetakse lahendada ja naftatarned Pärsia lahe piirkonnast taastuvad. Ajutine naftatarnete taastumine tõigi maailmaturul kaasa üllatavalt kiire energiahindade languse: nafta odavnes 70 USA dollarile barrelist, mis on lähedal konfliktieelsele tasemele. Paraku ei kestnud see aga kaua ja sõjalise konflikti uuesti puhkedes tõusid ka energiahinnad taas kiiresti. Euroopa Keskpanga nõukogu istungi ajaks oli nafta hind juba üle 90 dollari barrelist. Lisaks survestab konflikti uus ägenemine Euroopas gaasi hinda, mis on juba juuni alguse tasemest kõrgemale kerkinud. Tanklas müüdavale kütusele toob hinnalisa ka nafta rafineerimise eest makstav kõrgem tasu, mis on tingitud rafineerimisvõimekuse defitsiidist. Nii on Lähis-Ida sõda jätkuvalt suurimaks riskiks, mille tõttu ei ole hinnatõusuhoog veel taltunud.

Juunikuus pidurdunud hinnatõusu taga oli ka üllatavalt aeglane toiduhindade kasv ning maiga võrreldes hinnad isegi langesid. Nägime sama ka Eesti statistikas. Iseenesest on loogiline, et toiduhindade kasvutsükli järel hinnad rahunevad. Teisalt aga teame, et nii mõnigi tegur võib lähiajal siiski ka toiduhindade kasvu tagasi tuua. Sealhulgas riskid, mis seonduvad näiteks ilmastikunähtusega El Niño või kõrgemate energia- ja väetisehindade ülekandumisega toiduhindadesse.

Lähis-Ida sõjast põhjustatud ebakindluse ja energiahindade suure kõikumise taustal on euroala majandus üllatavalt hästi vastu pidanud ning eri näitajate järgi võib oodata, et majanduskasv jätkub ka teises kvartalis (kui jätta kõrvale erandlik Iirimaa). Selle taga võivad olla erinevad tegurid alates turgude ootusest, et Lähis-Ida sõja mõju ei kesta eriti pikalt, kuni valitsuste suuremate kulutusteni, muu hulgas kaitseinvesteeringute vallas. Nii ettevõtete kui ka majapidamiste laenuvõtmine on samuti kasvu jätkanud, mis viitab sellele, et mitte kõik ei ole ebakindlusest mõjutatud ning ollakse valmis tegema ka pikemaajalisi investeeringuid. Sarnast ja isegi mõnevõrra kiiremat arengut näeme ka Eesti majanduses, kus samuti on ebakindlusest hoolimata nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenamise kasv püsinud kiire ja majanduse olukord tervikuna paranenud.

Kuigi euroala tööturg on püsinud tugev, ei ole kiirem hinnatõus seni palkade arengut mõjutanud ja palkade kasvutempo on mõnevõrra aeglustunud. Eks ole Lähis-Ida sõja põhjustatud hinnatõusu šokk jäänud seni ka märgatavalt tagasihoidlikumaks kui see, mida nägime Venemaa täiemahulise agressiooni puhkedes 2022. aastal. Palgatõus on üldjuhul olnud kiirem kui tarbijahindade kasv, mis omakorda tähendab, et inimeste ostujõud on pigem paranenud.

Kui Lähis-Ida konflikt lähiajal ei lahene, on ilmselt oodata, et energiakandjate põhjustatud hinnatõus jätkub. Mida kauem või mida ulatuslikumalt me seda näeme, seda suurem on oht, et hinnatõus kandub majanduses laiemalt ka teistesse hindadesse. Viimaseid arenguid arvestades on arusaadav, et finantsturgudel oodatakse, et Euroopa Keskpanga nõukogu tõstab käesoleval aastal veel intressimäärasid, et tagada hinnatõusu püsimine paari aasta ettevaates 2% juures. Samal ajal on praegu väga keeruline tulevikku ennustada ja otsuseid saab teha ikka vaid otsustamise ajaks toimunule otsa vaadates. Järgmine Euroopa Keskpanga nõukogu rahapoliitika istung toimub septembri teisel nädalal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Pangalaenude kasv püsib hoogne

Eesti PankEestis tegutsevatest pankadest ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenude portfell suurenes juuni lõpuks aasta varasema ajaga võrreldes üle 8% ehk 30 miljardi euroni. Seejuures oli pangalaenude kasv Eestis üle kahe korra hoogsam kui euroalal keskmiselt. See peegeldab siinsete pankade jätkuvat võimekust ja huvi laenu anda, kuid viitab samal ajal inimeste ja ettevõtete valmidusele varasemast rohkem investeerida.

Kõige tempokamalt kasvab endiselt eluasemelaenude portfell, mille laenujäägi kasv ulatub ligi 10ni%. Majapidamiste muude laenude ja liisingute maht on samuti suurenema hakanud, kuid kasv on endiselt aeglane, 2%. Ettevõtete laenuportfell kosus aastaga 8%. Kasvu veavad eelkõige kinnisvarasektor ning põllumajanduse ja metsanduse ettevõtted. Samal ajal on ka tööstusettevõtete laenukasv kiirenenud ligi 8%ni. Selgelt tagasihoidlikum on laenutegevus kaubanduses ja logistikas, kus laenuportfell on ligikaudu samal tasemel kui aasta eest.

Esimesel poolaastal teenisid Eestis tegutsevad pangad siinsel turul 356 miljonit eurot puhaskasumit ehk ligikaudu sama palju kui aasta varem. Laenuportfelli ja euribori kasv on suurendanud pankade intressitulu ning intressikulu on pangad seni suutnud hoida eelmise aastaga sarnasel tasemel. Sellegipoolest on pankade halduskulud (eelkõige personalikulud) kasvanud ja kuigi laenukvaliteet on üldiselt hea, tehti ka laenude allahindlusi möödunud aastaga võrreldes rohkem. Euribori viimaste kuude tõusu täielik ülekandumine intressituludesse ja laenuportfelli kasv toetavad pankade kasumit ka lähikvartalite jooksul.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kaamos Kinnisvara tegi juunikuus Riia uute korteritega rekordilised 40 müügitehingut

KaamosKokku tehti Riia uute korterite turul juunikuus 189 uut müüki, viimase kuue kuu hinnanguline nõudlus ulatus keskmiselt 223 korterini kuus. Kaamos Kinnisvara tegi juunis uute korteritega rekordilised 40 müügitehingut ning kinnitab Riia turu jätkuvat nõudlust uusarenduste vastu.

“Riia kinnisvaraturg on täna oluliselt aktiivsem kui Tallinna oma, mida näitab nii viimase kuue kuu kõrge nõudlus. Riia kõige aktiivsem ostjaskond liigub kvaliteetsete ja keskmise hinnatasemega kodude suunas. Just keskklassi segment veab lõunanaabrite pealinnas uusarenduste müüki,” rääkis Kaamos Kinnisvara arendusjuht Ivar Vahter

Citify andmetel müüdi juunis Riia uusarendustes 189 uut korterit, mis on 11% rohkem kui mullu samal ajal, kuid veidi vähem kui viimase kuue kuu keskmine, 223 korterit kuus. Broneeritud korteri keskmine hind oli 161 600 eurot, mis teeb 2780 eurot ruutmeetri kohta. Keskmise ruutmeetri hinna erinevust Eesti ja Läti turul mõjutab fakt, et Lätis arvestatakse kasuliku pinna sisse ka rõdu ruurtmeetrid.

Kaamos Kinnisvara müügis olevad projektid Riias on Hagen, Poēzija, Moho Garden ning Riiti, kus hetkel arenduses olevate korterite arv kokku on 350 ühikut. Tänaseks on on üle poole arenduses olevatest korteritest juba müüdud.

Riia uusarenduste aktiivsust toetab laiem majanduslik nihe. “Läti majandus liigub stagnatsioonist taastumise suunas ja Riia eluasemeturg on Balti pealinnade võrdluses endiselt suhteliselt taskukohane. Intressikeskkond on paranenud, sissetulekud on kasvanud ning tarbijakindlus paranenud. Seetõttu on ostjad, kes kallima laenuraha perioodil otsuseid edasi lükkasid, turule naasnud,” tõi Vahter esile.

Sel aastal ehitusega alustatud Riiti ja Hageni elamuarendustega lisab Kaamos Kinnisvara kõikide ehitusetappide realiseerimisega Riia turule ligi 500 uut A-klassi energiatõhusat korterit. Mõlema elamukvartali arendus toimub kolmes etapis.

“Alustasime Riias korraga kahe väga erineva, aga omanäolise elukeskkonna projekti arendusega. Riiti arendus, mis paikneb Jugla linnaosas, mõjub oma rohelise ja rahuliku elutempoga Tallinna mõistes justkui Nõmme. Āgenskalns seevastu meenutab Kalamaja või Kassisaba tüüpi ajaloolist, ent trendikat kesklinna lähedast asumit. Hageni arendus asubki just seal, otse kohalike seas armastatud Mara tiigi kõrval“, rääkis Ivar Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Alusta kinnisvaramaakleri teekonda tugeva stardiprogrammiga

KinnisvarakoolKinnisvaramaakleri tööle hea alguse tegemiseks on vaja enamat kui huvi valdkonna vastu – olulised on ka teadmised kinnisvaraturust, tehingutest, hindamisest, müügist ja juriidikast. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm on üles ehitatud nii, et anda tulevasele maaklerile terviklik ülevaade peamistest teadmistest ja oskustest, mida igapäevatöös vaja läheb.

Programm on mõeldud neile, kes plaanivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina, soovivad oma seniseid teadmisi süsteemselt täiendada või valmistuvad kutseeksamiks. Koolitustel käsitletakse muu hulgas kinnisvaraturu toimimist, kinnisvara hindamist, müüki ja kliendisuhtlust, digitaalset turundust, üürisuhteid ning kinnisvaraalast juriidikat.

Koolituste ajakava

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

KV.EE kinnisvara-podcast: Büroopindade turg kodukontori ja AI tuultes

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 143. osa külaline on Monica Meldo, kes on RE Kinnisvara juhatuse liige. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Keskendume büroopindade turu hetkeseisule ning analüüsime seda läbi kodukontori ja tehisintellekti prisma.

Monica Meldo jagab oma pikaajalist kogemust ja selgitab, kuidas on muutunud üürnike eelistused asukoha ning töökeskkonna suhtes. Arutleme, miks pelgalt soodne üürihind ei pruugi enam üürnikku kõnetada ning miks on kvaliteetne keskkond ja hoonete vaheline sünergia muutunud määravaks teguriks büroopinna valikul.

Teemaks tuleb kodukontori mõju töökorraldusele ja büroopindade nõudlusele. Analüüsime, millistele ettevõtetele ja töörollidele kaugtöö paremini sobib ning miks paljud juhid soovivad meeskondi tagasi kontoritesse meelitada. Vaatame, kuidas on muutunud vajadus füüsiliste töökohtade ning erinevate koostööalade järele.

Puudutame tehisintellekti ehk AI hiilivat mõju kinnisvaraturule ja töökohtade efektiivsusele. Saates selgitatakse, kuidas tehnoloogia areng mõjutab ettevõtete personaliotsuseid ja seeläbi ka tulevast pinnavajadust. Arutleme, kas tehisintellekt toob kaasa pigem pindade koomale tõmbamise või loob hoopis uusi kasvuvõimalusi.

Saate lõpupoole jagab Monica Meldo praktilisi soovitusi nii kinnisvaraomanikele kui ka üürnikele tänases turusituatsioonis toimetulekuks. Saame teada, miks passiivne ootamine ei ole omanikele jätkusuutlik strateegia ning millised on maakleri uued väljakutsed kliendi vajaduste selgitamisel

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

European Central BankEKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Energiahindade väljavaade on küll väga volatiilne, kuid püsib praegu eurosüsteemi ekspertide juunikuu ettevaate põhistsenaariumis eeldatud taseme lähedal ja ületab oluliselt enne Lähis-Ida konflikti täheldatud taset. Ebakindlus on endiselt suur ja energiašoki täielik mõju inflatsioonile avaldub alles aja jooksul. Seetõttu jälgib EKP nõukogu tähelepanelikult šoki ulatust ja kestust ning selle kaudseid ja teiseseid mõjusid. EKP nõukogu eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel.

Tänane otsus näitab, et EKP nõukogu on jätkuvalt hästi valmis toime tulema konfliktist tingitud ebakindlusega. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad EKP nõukogu intressimääraotsused tema hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,40% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,65%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)

APP ja PEPP portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Swedbank: Kodulaenu keskmine summa on aastaga tõusnud kümnendiku võrra

SwedbankSwedbanki andmetel jätkus kodulaenuturul esimesel poolaastal tugev kasv. Keskmine kodulaenusumma tõusis Eestis üle 154 000 euro, mis on 11% suurem kui aasta varem. Aasta esimese kuue kuuga sõlmiti kodulaenulepinguid mullusega võrreldes kolmandiku võrra enam.

Kõige suuremaid kodulaene võtavad jätkuvalt 31–35-aastased, kelle keskmine laenusumma ulatub 179 000 euroni. Samas kasvas keskmine laenusumma kõikides vanuserühmades ning suurim hüpe toimus 22–25-aastaste seas. Selles vanuserühmas kasvas keskmine kodulaenusumma aastaga 24%, jõudes 127 000 euroni. Sõlmitud lepingute arv kasvas kõige kiiremini kuni 30-aastaste klientide seas.

„31–35-aastaste vanuserühmas jõutakse sageli eluetappi, kus senine kodu jääb pere jaoks väikeseks ning otsitakse suuremat elamispinda. Tavaliselt on selleks ajaks kasvanud sissetulekud ning paranenud võimalused järgmise kodu soetamiseks. Samal ajal näitab kuni 30-aastaste klientide aktiivsus, et ka esimese kodu ostjad tegutsevad turul varasemast julgemalt,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Aastaga on kasvanud nende klientide osakaal, kes ostavad kodu kuni 15% omafinantseeringuga. Suurema omafinantseeringuga kodu ostjate osakaal on samal ajal veidi vähenenud. Swedbankis võetakse kodulaenu keskmiselt 26 aastaks.

Esimesel poolaastal tõi Swedbank turule ka mitu uut lahendust, et muuta kodulaenu taotlemine klientide jaoks lihtsamaks. Noortele klientidele loodi spetsiaalne kodulaenutiim, mille spetsialistid aitavad hinnata oma võimalusi, mõista paremini laenuprotsessi ning liikuda enesekindlamalt uue kodu poole. Lisaks loodi lahendus, mis koostab klientidele esmase kodulaenupakkumise automaatselt, arvestades nende tegelikke sissetulekuid ja kohustusi.

Kodulaenuturg oli aktiivne ka Lätis ja Leedus, kuigi keskmised kodulaenusummad jäävad seal Eesti omadele alla. Lätis ulatus keskmine kodulaenusumma 100 000 euroni ja Leedus 133 000 euroni, peegeldades eelkõige kohaliku kinnisvaraturu hinnataset.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE: Elamispindade pakkumishind on aastaga kerkinud 8,5 protsenti

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishindade liikumist peegeldav KV.EE Indeks näitab 195,6 punkti. See on ligikaudu ühe punkti võrra tipust allpool. Aastatagusega võrreldes on KV.EE Indeks kasvanud tugeva 8,5% võrra. Elamispindade müügipakkumiste arvu mahu muutust kajastav KV.EE objektide arvu indeks on 75,7 punktil ehk eelmisest aastast 5,0% all.

Elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on alates aasta algusest alates tüürinud hooajalise kasvu suunas. Igakevadine pakkumiste arvu suurenemine ei ole konkurentsiolukorda elamispindade tehingute turul oluliselt mõjutanud, sest elamispindade tehinguid on tehtud aktiivselt või isegi väga aktiivselt.

Aasta keskpaik on tavapäraselt aeg, kus pakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE on tipus ja mõne kuu pikkuse paigalseisu järel liigub jälle vähenemise suunas. Tänavune pakkumiste arvu kõrghetk on aastatagusest ligikaudu 5% allpool. Müügipakkumiste arvu edasine vähenemine portaalis KV.EE võiks olla tegur, mis aitab kinnisvaramüüjatel hindu mõnevõrra ülespoole kruvida.

Olulist hinnatõusu elamispindade turult ootama ei peaks. Praegune KV.EE Indeksi kõver on sedavõrd kõrgel osalt müügis püsivate kallite pealinna elamispindade pakkumiste arvelt. Teisalt on elamispindade tehinguhinnad siiski liikumas mõõduka palgakasvu mitteületava tempoga ülespoole. Kinnisvara odavnemine ehk hinnalangus aktuaalsete stsenaariumide sisse ei mahu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

2026-07-22_KV.EE-indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni