Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

EfTEN: Swedbank alustas EfTEN Real Estate Fund AS aktsia analüüsi

17.09.2026 Adaur.ee

Swedbank avaldas esmakordselt analüüsi Nasdaq Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud EfTEN Kinnisvarafond AS aktsia kohta. Pank seadis EfTEN Real Estate Fund AS aktsia hinnasihiks 22,2 eurot, mis on 13,6% kõrgem võrreldes aktsia viimase sulgemishinnaga Tallinna börsil ning analüüs annab aktsiale ostusoovituse.

Swedbank toob oma analüüsis EfTEN Real Estate Fund AS kohta välja järgmised aspektid: (i) lähiaastate 6-7% suurune oodatav dividenditootlus muudab aktsia atraktiivseks stabiilset rahavoogu hindavale investorile; (ii) madal finantsvõimenduse tase võimaldab fondil paremini juhtida intressitõusuga kaasnevaid võimalikke riske; (iii) fond on olnud edukas kinnisvaraportfelli ümber profileerimisel vastavalt muutustele kinnisvaraturul.

Analüüs on leitav Swedbanki investeerimisblogis.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinn: Rahvusvaheline linnaplaneerimise arutelu Tallinnas: selge suund peab jätma ruumi muutustele

17.09.2026 Tallinn.ee

Tallinna uus üldplaneering peab andma linnale selge pikaajalise suuna vähemalt aastani 2050, kuid jätma samas ruumi muutustele, rõhutasid Eesti pealinnas kogunenud rahvusvahelised eksperdid. Nende sõnul ei tasu linna aastakümneteks liiga täpselt valmis planeerida, sest tehnoloogia, kliima, majandus ja inimeste eluviisid muutuvad.

Tallinna Linnaplaneerimisameti korraldatud rahvusvahelisel konverentsil arutasid Euroopa linnaplaneerijad ja eksperdid, kuidas teha pikaajalisi ruumiotsuseid olukorras, kus tulevikku ei ole võimalik täpselt ette näha.

„Tallinna üldplaneering peab andma linnale selge pikaajalise suuna, kuid jätma piisavalt ruumi kohanemiseks, sest demograafia, majandus ja tehnoloogia muutuvad. Meie eesmärk on linn, kus hea elukeskkond ja tugev majandus toetavad teineteist ning kus on ruumi ettevõtlusele, investeeringutele ja innovatsioonile,“ ütles Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.

Mitme eksperdi ettekandest jäi kõlama, et üht kindlat tulevikku ei ole võimalik ette planeerida. Soome futuroloog Aleksi Neuvonen rõhutas ühise pikaajalise visiooni tähtsust, samal ajal kui Helsingi strateegilise linnaplaneerimise direktor Pasi Rajala tõi praktilise näitena esile mudeli, kus pikaajalist üldplaneeringut täiendab iga nelja aasta järel uuendatav rakenduskava. Nii saab pika vaate siduda konkreetsete otsustega, ilma et kõiki samme peaks aastakümneteks ette määrama.

Paindlikkus ei tähenda siiski planeerimisest loobumist. Rumeenia arhitekt ja linnaplaneerija Eugen Pănescu hoiatas, et liiga vähene planeerimine võib viia olukorrani, kus elamupiirkonnad valmivad enne vajalikku taristut ja teenuseid. Tema sõnul eeldab hea planeerimine ka usaldust ja läbipaistvat dialoogi elanikega.

Hollandi linnaplaneerija Han Dijk märkis, et üldplaneering peaks siduma eri valdkonnad üheks tervikuks. Zaanstadi linnaarhitekt Mathias Lehner tõi esile, et kasvavas linnas tuleb eluasemete kõrval hoida ruumi ka töökohtadele ja ettevõtlusele.

Barcelona arhitekt Clara Pere Garcia rõhutas omakorda segakasutusega linnaruumi tähtsust, kus kodud, töökohad ja teenused paiknevad üksteisele lähemal ning avalik ruum ei ole ainult autode päralt.

Mitmes ettekandes tuli jutuks ka see, kelle jaoks me tuleviku linna tegelikult planeerime. Malmö vanemarhitekt Hanna Irvenå tutvustas tulevikustsenaariume, mille loomisse kaasati ka noori. Nemad tõid muu hulgas esile vajaduse päris kohtumiste ja heade avalike ruumide järele üha digitaalsemas elus.

Toronto peaplaneerija Jason Thorne võttis sama mõtte kokku lihtsamalt: „Linn peab olema ka rõõmus.“ Tema sõnul on eluasemete ja liikumise kõrval sama olulised kultuur, pargid, arhitektuuripärand ja kohad, kus inimestel lihtsalt meeldib olla.

Päeva lõpu arutelus tõid väliseksperdid Tallinna tugevustena esile mere ja roheluse läheduse, eriilmelised linnaosad, eri ajastute kihistused ning vanade tööstus- ja sadamaalade uue kasutuse. Nende hinnangul ei peaks Tallinn püüdma muutuda liiga ühetaoliseks ega lõpuni valmis kujundatud linnaks. Tallinna eripära tasub hoida ja jätta linnale ruumi areneda ka viisil, mida me täna veel ette näha ei oska.

Tallinna abilinnapea Tiit Terik võttis päeva lõpus arutelu kokku tantsuvõrdlusega. „Me ei taha diskot, kus igaüks tantsib nii, nagu oskab ja mis tahes viisi järgi. Me tahame pigem rahvatantsu, kus me tunneme mustrit,“ ütles Terik. Tema sõnul on muusika muutunud ja peame ka oma samme muutma, et järgmistel kümnenditel ühises mustris püsida.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, august 2026

17.09.2026 Hanna Luberg

Augustis kinnisvaraturu aktiivsus võrreldes juuliga valdavalt rahunes, kuid hinnaliikumised olid piirkonniti erinevad. Tallinnas püsis korterite hinnatase stabiilne ja Tartus kasvas mõõdukalt, samas kui Pärnus ja Viljandis hinnad langesid. Kuressaares tõusis keskmine hind, kuid väga väikese tehingute arvu tõttu tuleb seda muutust tõlgendada ettevaatlikult.

Eramute turul paistsid aktiivsuse kasvuga silma Tartu ja Kuressaare, Tallinnas ja Pärnus püsis tehingute arv samuti suhteliselt kõrge. Hoonestamata elamumaa turg oli seevastu mitmes linnas tagasihoidlik, erandiks Pärnu, kus tehti 18 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas augustit rahulikum korteriturg ja piirkonniti erinev hinnadünaamika, samas kui nõudlus elukondliku kinnisvara järele püsis üldiselt stabiilne.

Tallinn

Tallinna kinnisvaraturul püsis korterite hinnatase augustis stabiilne, samas kui tehinguaktiivsus vähenes pärast aktiivset juulikuud. Korterite keskmine hind oli 3 116 €/m², jäädes kuises võrdluses sisuliselt muutumatuks, kuid olles aastases võrdluses 4% kõrgem. Augustis tehti 799 korteritehingut, võrreldes 909 tehinguga juulis. Tehingute arvu vähenemine stabiilse hinnataseme juures viitab sellele, et nõudlus püsis, kuid turu aktiivsus suve lõpus mõnevõrra rahunes.

Eramute turul sõlmiti 41 tehingut, võrreldes 43 tehinguga juulis, kuid selgelt rohkem kui aasta tagasi samal ajal, mil tehti 21 tehingut. Hoonestamata elamumaa segmendis registreeriti 1 tehing, võrreldes 3 tehinguga juulis ja 7 tehinguga 2025. aasta augustis. Kokkuvõttes iseloomustas Tallinna augustit stabiilne korterite hinnatase ja juuliga võrreldes rahulikum tehinguaktiivsus, samas kui eramute turg püsis aastases võrdluses aktiivne.

Tartu

Tartu kinnisvaraturul jätkus augustis mõõdukas hinnakasv, kuid korterite tehinguaktiivsus vähenes. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 3%, ulatudes 2 597 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 2% kõrgem. Augustis tehti 164 korteritehingut, võrreldes 181 tehinguga juulis. Hinnatõus tehingute arvu mõningase vähenemise taustal viitab sellele, et nõudlus püsis stabiilne, kuid turu aktiivsus taandus pärast tugevat juulikuud.

Eramute turul sõlmiti 25 tehingut, võrreldes 21 tehinguga juulis ja 17 tehinguga aasta tagasi samal ajal, mis näitab aktiivsuse kasvu. Hoonestamata elamumaa segmendis augustis tehinguid ei toimunud, samas kui juulis registreeriti 5 ja 2025. aasta augustis 3 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Tartu augustit mõõdukas hinnakasv ja veidi rahulikum korteriturg, samas kui eramute segment näitas selget aktiivsuse kasvu ning elamumaa turg jäi passiivseks.

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturul jätkus augustis mõõdukas hinnalangus, samas kui korterite tehinguaktiivsus kasvas. Korterite keskmine hind langes kuuga 4%, jõudes 2 101 €/m²-ni, ning jäi aastases võrdluses 2% madalamaks. Augustis tehti 73 korteritehingut, võrreldes 66 tehinguga juulis. Tehingute arvu kasv koos keskmise hinna langusega viitab sellele, et augustis oli ostuaktiivsus tugevam, kuid tehingud kaldusid mõnevõrra madalama hinnatasemega korterite poole.

Eramute turul sõlmiti 17 tehingut, võrreldes 19 tehinguga juulis ja 12 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis tehti 18 tehingut, mis on veidi rohkem kui juulis registreeritud 17 tehingut ning ületab ka 2025. aasta augusti 12 tehingut. Kokkuvõttes iseloomustas Pärnu augustit aktiivsem korteri- ja elamumaa turg, samas kui korterite hinnatase jätkas mõõdukat langust.

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturul toimus augustis märgatav hinnakorrektsioon, samas kui korterite tehinguaktiivsus püsis juuliga võrreldes üsna stabiilne. Korterite keskmine hind langes kuuga 23%, jõudes 1 252 €/m²-ni, ning jäi aastases võrdluses 20% madalamaks. Augustis tehti 24 korteritehingut, võrreldes 25 tehinguga juulis. Hinnalangus stabiilse tehingumahu juures viitab sellele, et augustis võis tehingute struktuur kalduda madalama hinnatasemega korterite poole.

Eramute turul sõlmiti 5 tehingut, võrreldes 9 tehinguga juulis ning 5 tehinguga aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa segmendis ei toimunud tehinguid ei augustis ega juulis, mis näitab selle segmendi väga tagasihoidlikku aktiivsust. Kokkuvõttes iseloomustas Viljandi augustit stabiilne korterite tehinguaktiivsus, kuid selgelt madalam hinnatase ning tagasihoidlik aktiivsus eramute ja elamumaa turul.

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturul tõusis augustis korterite hinnatase, kuid tehinguaktiivsus jäi väga tagasihoidlikuks. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 8%, ulatudes 1 893 €/m²-ni, ning oli aastases võrdluses 2% kõrgem. Augustis tehti vaid 3 korteritehingut, võrreldes 6 tehinguga juulis. Väga väikese tehingumahu tõttu võivad üksikud tehingud keskmist hinda oluliselt mõjutada, mistõttu ei saa hinnatõusu põhjal teha kindlaid järeldusi turu üldise hinnasuuna kohta.

Eramute turul sõlmiti 5 tehingut, võrreldes 2 tehinguga juulis ja 1 tehinguga aasta tagasi samal ajal, mis näitab selles segmendis aktiivsuse kasvu. Hoonestamata elamumaa turul tehinguid ei toimunud, samas kui 2025. aasta augustis registreeriti 1 tehing. Kokkuvõttes iseloomustas Kuressaare augustit väga tagasihoidlik korteriturg, samas kui eramute segment näitas juuliga võrreldes selget elavnemist.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

EfTEN: Swedbank initiated analysis coverage of the EfTEN Real Estate Fund AS share

17.09.2026 Adaur.ee

Swedbank published for the first time an analysis on the EfTEN Real Estate Fund AS share, listed on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange. The bank set a target price of 22.2 euros for the EfTEN Real Estate Fund AS share, which is 13.6% higher than the share’s last closing price on the Tallinn Stock Exchange, and gives the share a “buy” recommendation.

In its analysis, Swedbank highlights the following aspects on EfTEN Real Estate Fund AS: (i) the expected dividend yield of 6-7% in the coming years makes the share attractive to investors who value a stable cash flow; (ii) the low level of financial leverage allows the fund to better manage possible risks associated with rising interest rates; (iii) the fund has been successful in reprofiling its real estate portfolio in line with changes in the real estate market.

The analysis is available on Swedbank’s investment blog.

Invego alustas Viimsisse 18 miljoni euroga rajatava Verve elurajooni ehitust

16.09.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraarendaja Invego alustas Viimsi vallas Haabneemes Verve elurajooni ehitust. Viiest A-energiaklassiga ridamajast koosnevasse elurajooni rajatakse kokku 58 kodu ning projekti koguinvesteering ulatub üle 18 miljoni euro.

Viimsi vabaõhumuuseumi lähedusse rajatava Verve elurajooni ehitustöid teeb NOBE ning esimesed kodud valmivad juba järgmisel aastal. “Haabneeme ürgmetsa rajatava Verve puhul on meie jaoks oluline luua elukeskkond, kus tavapärasest enam sulanduvad ühtseks tervikuks looduslähedane elustiil, kaasaegne arhitektuur ja energiatõhusad lahendused. Mugavas läheduses asuvad nii meri kui Viimsi keskus kogu oma kasuliku taristuga,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi.

Ehituse alguse hetkeks on elurajooni kahes esimeses hoones ligi pooled kodud müüdud ning äsja alustas arendaja ka kolmanda hoone avalikku müüki. Verve eristub tavapärastest ridamajadest Invego välja töötatud innovaatilise lahenduse poolest, kus kodud paiknevad tavapärase külg-külje kõrval paigutuse asemel koos hoopis seljakuti. See muudab hooned oluliselt energiasäästlikumaks, võimaldab tuua kodudesse rohkem loomulikku valgust ja suuremaid aknapindu ning annab igale hoovialale rohkem privaatsust. Kodude planeeringud on kompaktsed ja suuremate koridorideta, mis võimaldab kasutada kogu olemasolevat pinda võimalikult otstarbekalt. Verve arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitekt11 ning maastikuarhitektuuri eest vastutab Stuudio Punktiir.

Invego juhi sõnul on Verve üheks olulisemaks tugevuseks selle asukoht ja seda ümbritsev keskkond. “Verve asub rohelises ja looduslikult mitmekesises piirkonnas ning kogu elukvartali kavandamisel oleme lähtunud olemasoleva keskkonna säilitamisest. Hooned on paigutatud ja liigendatud nii, et alles jääks võimalikult palju olemasolevat metsa, suuri puid ja looduslikku reljeefi ning igale kodule tekiks privaatne, rahulik ja rohelusega ümbritsetud eluruum,” kirjeldab Vähi ja lisab, et läheduses olemas ka koolid, lasteaiad ja muu igapäevaeluks vajalik taristu.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas. Invego Group OÜ ja grupi tütarettevõtte Invego Latvia OÜ võlakirjad on noteeritud Nasdaq Baltic First North võlakirjade nimekirjas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas Riias ja selle lähiümbruses arendab Invego kokku 8 elurajooni, neist kolme koos arenduspartner Reterraga ja ühte koos EfTEN Special Opportunities Fundiga. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga.

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.08.2026

16.09.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund teenis augustis puhaskasumit 58 tuhat eurot ning 2026. aasta kaheksa kuuga 624 tuhat eurot (eelmisel aastal samal ajal 2 012 tuhat eurot). Fondiosaku puhasväärtus (NAV) oli augusti lõpus 11,58 eurot, kasvades kuuga 0,2%.

Tavapärasest väiksem kasum oli eelkõige seotud fondi investeeringuga EfTEN Real Estate Fund AS aktsiatesse, mille hind Tallinna Väärtpaberibörsil alanes 2026. aasta augustis 1,8%. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS aktsiasse kajastada selle raamatupidamisliku puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund teeninud augustis 163 tuhat eurot kasumit ning fondi NAV oleks 11,66 eurot, kasvades kuuga 0,6%.

Augustis omandas fond 5,9% osaluse ettevõttes EfTEN Domina SIA, mis omab Riias asuvat Domina kaubanduskeskust. Fondi investeeringu soetusmaksumus oli 2 478 tuhat eurot ning osaluse õiglase väärtuse muutusest teenis fond augustis 31 tuhat eurot kasumit.

Samuti omandas fond augustis 80%-lise osaluse tütarettevõttes Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, mis arendab Uus-Järveküla elurajooni laiendust. Laienduse detailplaneering on lõppfaasis. Juuli lõpus ettevõttele antud 700 tuhande euro suuruselt omaniklaenult teenib fond 10% intressitulu aastas.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ ei sõlmitud augustis uusi müügilepinguid. Arendusprojektis on veel müümata kolm ridamaja osa ja kaks kinnistut.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

eupf-dashboard-082026-1

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.08.2026

16.09.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund earned a net profit of 58 thousand euros in August and 624 thousand euros over the first eight months of 2026 (2 012 thousand euros in the same period last year). The net asset value (NAV) of the fund unit was 11.58 euros at the end of August, increasing 0.2% over the month.

The lower-than-usual profit was primarily related to the fund’s investment in the shares of EfTEN Real Estate Fund AS, the price of which fell by 1.8% on the Tallinn Stock Exchange in August 2026. If the fund’s investment in the shares of EfTEN Real Estate Fund AS were recognised on the basis of its net asset value, EfTEN United Property Fund would have earned 163 thousand euros of profit in August and the fund’s NAV would be 11.66 euros, increasing 0.6% over the month.

In August, the fund acquired a 5.9% holding in EfTEN Domina SIA, which owns the Domina shopping centre in Riga. The acquisition cost of the fund’s investment was 2,478 thousand euros, and in August the fund earned 31 thousand euros of profit from the change in the fair value of the holding.

In August, the fund also acquired an 80% holding in its subsidiary Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, which is developing the expansion of the Uus-Järveküla residential district. The detailed plan for the expansion is in its final phase. The fund earns 10% annual interest income on the 700 thousand euro shareholder loan granted to the company at the end of July.

No new sales agreements were concluded in August in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ, in which the fund holds an 80% stake. Three terraced-houses and two land plots remain unsold in the development project.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

eupf-dashboard-082026-1

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for August 2026

16.09.2026 Adaur.ee

The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.4077 at the end of August 2026 (0.4059 as of 31 July 2026). The month-end total net asset value of the Fund increased to EUR 92.4 million (EUR 92.0 million as of 31 July 2026).

In August 2026, the Fund generated consolidated net rental income of EUR 1.1 million (EUR 1.1 million in July 2026).

At the end of August 2026, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.7 million (31 July 2026: EUR 8.0 million) of which EUR 3.0 million is restricted for use specified under credit agreements.

As of 31 August 2026, the total consolidated assets of the Fund were EUR 220.8 million (31 July 2026: EUR 221.0 million).

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nordecon: Construction contract (Serv Quarter commercial building)

16.09.2026 Adaur.ee

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Iverta Kapital OÜ have entered into a contract for the construction of a sports building with commercial premises in the Serv Quarter development at K. Kärberi 46/2, Tallinn. The value of the contract is EUR 4.75 million, excluding VAT. The building is scheduled for completion in the summer of 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs 450 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

1Partner Haldus omandas 38 objektiga haldusportfelli Färsk Halduselt

15.09.2026 Adaur.ee

1Partner kinnisvaragrupi ettevõte 1Partner Haldus omandas Färsk Halduse kogu haldusportfelli, mis koosneb kokku 38 elukondliku ja ärikinnisvara objektist, tehingut finantseeris Swedbank.

1Partner Halduse juhatuse liike Sulev Jaanuse sõnul toetab tehing ettevõtte kasvuambitsioone ning tehingu tulemusel suurenes 1Partneri hallatavate objektide hulk ligikaudu kolmandiku võrra. “Meie jaoks oli oluline, et kasv ei tuleks kvaliteedi arvelt, vaid muudaks ettevõtet tugevamaks. Antud tehinguga saime korraga juurde nii korraliku portfellilisa kui ka meie meeskonnaga liitunud mitu kogenud haldurit,” rõhutab Sulev Jaanus, kes ootab portfelli suurenemisest ka efektiivsuse kasvu.

Färski juhatuse liikme Sven Olevi sõnul oli portfelli müügi taga soov keskenduda senisest enam ettevõtte põhitegevusele. “Färsk on algusest peale olnud ennekõike koristusteenuste ettevõte ning oleme otsustanud oma fookuse edaspidi hoida just sellel valdkonnal. Haldusportfelli haldamise andsime üle headesse kätesse ja saame nüüd täielikult pühenduda oma põhiteenuste arendamisele,” selgitab Sven Olev.

1Partner Halduse juhi sõnul jätkub tihe koostöö tehingu osapoolte vahel ka pärast haldusportfelli üleandmist, sest Färsk pakub endiselt kõigil 38 objektil koristusteenust. “See on meile väga hea lahendus, sest Färsk on koristusvallas tipptegija – kiiresti kasvav ettevõte, kellel on valdkonnas üle 16 aasta kogemust,” kiidab Sulev Jaanus.

1Partner on enam kui 22-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

EKÜL: Rõdude renoveerimine majas: kas kõik peavad maksma?

15.09.2026 EKÜL

Rõdudega kortermaja renoveerimise juures tekib tihti arutelu, et kas rõdude kordategemise eest peaks maksma kõik korteriomanikud või ainult need, kelle korteri juures rõdu on. „Korteriomandite puhul ei lähtuta majandamiskulude kandmisel üldjuhul sellest, kas konkreetne töö puudutab omaniku korterit vahetult või mitte,” selgitab Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Korterelamu on tervik ning paljud kulud jagatakse kõigi omanike vahel ka siis, kui osa omanikke ei saa tööst otsest või võrdset kasu. Põhimõte tuleneb sellest, et kaasomandi esemed teenivad kogu hoonet ning nende korrashoid on kõigi omanike huvides ja ühine kohustus.”

Mardi sõnul on rõdude puhul määrava tähtsusega nende õiguslik staatus. “Rõdud, nende kandekonstruktsioonid, piirded ja välisilme kuuluvad reeglina kaasomandi hulka,” selgitab ta. “Seega ei vabasta asjaolu, et korteri juures ei ole rõdu, korteriomanikku automaatselt rõdudega seotud kulude kandmisest.” Näiteks võib amortiseerunud rõdude renoveerimine olla ka rõduta korteriomanike huvides. “Halvas tehnilises seisukorras rõdud võivad kujutada endast ohtu kogu hoonele ja selle elanikele, sest lagunevad betoondetailid või piirded võivad põhjustada varakahju või ohustada inimeste turvalisust,” räägib Mardi.

“Samuti mõjutab rõdude seisukord kogu hoone välisilmet, tehnilist seisundit ja turuväärtust. Korralikult renoveeritud rõdud aitavad säilitada hoone väärtust tervikuna, millest saavad kasu kõik korteriomanikud, olenemata sellest, kas nende korteril on rõdu või mitte.” Praktikas on korteriühistud ellu viinud lahendusi, kus renoveerimise käigus lisatakse rõdud ka esimese korruse korteritele. “Nii kaob üldistest kulude jagamise vaidlustest sageli argument, et rõdude olemasolu või puudumine määrab omaniku kohustuste kandmise,” soovitab Urmas Mardi.

Luminori uuring: Eestis peetakse noorelt kodu ostmist realistlikumaks kui Lätis ja Leedus

15.09.2026 Adaur.ee

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et Eestis peab esimese kodu soetamist enne 31. eluaastat realistlikuks 39% vastanutest, mida on märgatavalt rohkem kui Lätis ja Leedus. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul võib erinevus olla seotud muu hulgas sellega, et Eesti noored alustavad iseseisvat elu lõunanaabritest varem.

„Kui vanematekodust kolitakse varem välja, jõuavad tõenäoliselt ka iseseisva eluaseme ja selle pikemaajalise planeerimise küsimused varem päevakorda. See ei tähenda, et vanematekodust lahkumisele peaks kohe järgnema koduost, kuid see võib mõjutada, millises vanuses hakkab oma kodu soetamine realistliku eesmärgina tuduma,“ ütles Kikas.

Norstati läbiviidud uuringu kohaselt peab esimese kodu soetamist enne 31. eluaastat realistlikuks Eestis 39%, Leedus 31% ja Lätis 26% vastanutest. Kikase sõnul joonistub sama erinevus välja ka teises suunas: pärast 35. eluaastat peab esimese kodu soetamist realistlikuks Eestis 19%, Leedus 22% ja Lätis koguni 31% vastanutest.

Ta märkis, et uuringu tulemused haakuvad ka Eurostati andmetega vanematekodust lahkumise osas. Eestis kolitakse vanematekodust välja keskmiselt ligikaudu 22-aastaselt, Leedus 24-aastaselt ja Lätis 27-aastaselt.

„Balti riigid on küll geograafiliselt lähedased, kuid noorte teekond iseseisva eluni ei ole päris ühesugune. Kui Eestis alustatakse omaette elu keskmiselt mitu aastat varem kui Lätis, võib ka oma kodu küsimus varem aktuaalseks muutuda. Lisaks mõjutavad koduostu ajastust sissetulekud, pere loomine ja võimalus omafinantseeringut koguda,“ selgitas Kikas.
Ta nentis, et kodu ei pea tingimata noorelt ostma. Varasem koduost võib piisava maksevõime korral olla pikaajalises vaates mõistlik otsus, kuid määravaks peaks jääma inimese enda rahaline valmisolek.

„Koduomanikuks saamine ei tohiks muutuda võistluseks ega tasu võtta 30. või 35. eluaastat viimase tähtajana. Kui inimesel on stabiilne sissetulek, vajalik omafinantseering ja piisav rahaline puhver, võib koduost olla mõistlik juba noores eas. Teise inimese jaoks võib õige hetk saabuda aastaid hiljem,“ märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Kikase sõnul tasub seetõttu koduostuks valmistumist alustada juba enne konkreetse eluaseme otsimist. „Regulaarne säästmine ja oma võimaluste hindamine annavad rohkem valikuvabadust hetkeks, mil sobiv kodu ja eluetapp kokku langevad.“

Norstat viis 2026. aasta augustis Luminori tellimusel kolmes Balti riigis läbi uuringu, milles osales kokku 3006 vastajat: Eestis 1005, Lätis 1001 ja Leedus 1000 inimest.

Kinnisvarakool & koolitus: Testament, pärandvara ja pärijate õigused praktikas - Evi Hindpere

Kliimaministeerium: Eesti hoonete energiasääst tuleb ilma elektriautode laadimistaristu uute nõueteta

15.09.2026 Adaur.ee

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mille eesmärk on jätkata Eesti kodude ja muude hoonete energiakulu vähendamist ning sõltuda vähem fossiilkütustest. Hoonete energiatõhususe direktiiv seab sihi, et sajandi keskpaigaks oleks Eesti hoonefond soojapidav, ohutu ja kvaliteetne.

„Viimaste renoveerimistoetuste voorude väga suur huvi näitab, et inimesed tahavad oma kodud korda teha. Samuti võime uhkust tunda, et uusi hooneid ehitatakse järjest kvaliteetsemalt ning need säästavad omanike raha energiakuludelt. Kaalusime põhjalikult, mis on direktiivis Eesti jaoks mõistlik ja tehtav ning aitab tuua siia ka järgmise perioodi Euroopa Liidu toetust, et veelgi rohkem maju korda teha,” ütles Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Asekantsleri sõnul on hoonete juurde rajatavate elektriautode laadimistaristu nõuded direktiivis liiga jäigad ja ajale jalgu jäänud. “Tegime ettepaneku nende ülevõtmine edasi lükata, kuni see Euroopa tasandil paindlikumaks muudetakse, ning jätkata Eestis senist süsteemi. Laadimistaristu peab arenema koos elektriautode kasutuse ja tehnoloogiaga, eelistame siin võimalikult turupõhist ja paindlikku lahendust,“ sõnas Jaanisoo.

Eelnõu vaatab üle energiasäästu eesmärgid. Järgmise kümne aastaga tuleks renoveerida vähemalt 4000 kortermaja, et vähendada elamute keskmist energiatarbimist 20 protsenti võrreldes kümnendi algusega. See ei too korteriühistutele kohustust oma maja kindlaks ajaks renoveerida, vaid tegu on riikliku eesmärgiga. Mitteeluhoonete puhul tuleb esmajärjekorras parandada kõige suurema energiakuluga hooneid, mis eeldab umbes viieaastase tasuvusajaga töid. Täpsem tegevusplaan saab paika riiklikus renoveerimiskavas, mis esitatakse Euroopa Komisjonile detsembriks.

„Renoveerimiskavas hindasime järgmiseks kümneks aastaks renoveerimistoetuste vajadust umbes miljardile eurole ning töötame selle nimel, et järjepidev iga-aastane rahastus tagada,” märkis Jaanisoo. “Hästi korda tehtud maja tähendab poole väiksemaid energiakulusid, paremat sisekliimat, turvalisemat kodu ja kõrgemat kinnisvara väärtust.“

Energiatõhususe nõuded lähtuvad ka edaspidi jätkuvalt sellest, et lahendused oleksid rahaliselt mõistlikud. Tuleb leida parim tasakaal ehitamiseks tehtava investeeringu ja hilisemate energiakulude vahel, arvestades hoone kasutusiga. Liginullenergiahoone asendub heitevaba hoone mõistega, mis tähendab muu hulgas, et uutesse ja renoveeritavatesse hoonetesse ei paigaldata enam fossiilkütuseid koha peal kasutavaid kütteseadmeid, näiteks õli või maagaasi kasutavaid katlaid. Olemasolevates hoonetes fossiilkütuste kasutamisele piiranguid ei seata.

Senisest rohkem arvestatakse hoone keskkonnamõju alates materjalide kaevandamisest kuni lammutusjäätmete kasutamiseni, mida näitab süsinikujalajälje arvutus. Nõuded rakenduvad etapiviisiliselt ainult uutele hoonetele, nagu ka teistes Euroopa Liidu riikides. Samal ajal annavad need Eesti ettevõtetele võimaluse arendada energiasäästlikke lahendusi ja tehnoloogiaid, millel on tugev ekspordipotentsiaal.

Tähelepanu pööratakse ka hoonete tehnosüsteemide targale juhtimisele. Päikeseenergialahenduste kasutamine laieneb seal, kus see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Uutel A-energiaklassiga hoonetel on see tavapraktika juba praegu. Kui päikesepaneelid omatarbimise katmiseks ära ei tasu või esinevad tehnilised takistused, ei pea neid paigaldama.

Energiamärgised muutuvad üle Euroopa Liidu ühtsemaks ja paremini võrreldavaks. Lisaks tuleb vabatahtlik renoveerimispass, mis aitab hoone omanikul kavandada, kuidas oma maja järk-järgult energiatõhusamaks muuta.

Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis ning Kliimaministeerium ootab sellele tagasisidet 28. septembrini.

Koolitus „Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni“ toimub 22.09.2026

15.09.2026 Margot Toompark

Kinnisvara edukas müük eeldab enamat kui objekti turundamist ja tehingu vormistamist. Tulemusliku müügitöö aluseks on süsteemne tegutsemine, oskuslik kliendisuhtlus, läbimõeldud turundus ning professionaalne järelteenindus.

Koolitus „Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni“ annab praktilised teadmised ja tööriistad kogu müügiprotsessi juhtimiseks. Käsitletakse kliendi leidmist, persoonibrändi ja enesereklaami, kliendisuhtlust ja läbirääkimisi, objekti ettevalmistamist ja turundamist ning tehingu ja järelteeninduse korraldamist.

Koolitust viivad läbi kutselised kinnisvaramaaklerid Kaisa Marissa Aduson ja Kaido Kaljuste, kes jagavad praktilisi kogemusi ja toimivaid võtteid edukaks kinnisvaramüügiks.

Koolitus toimub 22.09.2026 kell 10.00–17.00 hübriidõppe vormis – osaleda saab nii kontaktkoolitusel Tallinnas (Tulika 19, Flora Maja) kui ka veebis MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Harju maavarade planeering ootab tutvuma

15.09.2026 Adaur.ee

Tänasest on avalikul väljapanekul Harju maavarade teemaplaneering, mis määratleb riigi jaoks olulised alad maakonnas, kus leidub ehituseks vajalikku lubjakivi ja liiva. Planeering seab kindlad tingimused, mille alusel tulevikus alasid kasutusele võtta saab.

Planeeringu eesmärk on riigile ehitusmaavara varude tagamine aastani 2050. Maavarasid vajatakse peamiselt uute maanteede, ühiskondlike objektide ja hoonete ehituseks, niisamuti kasutavad neid teede ja taristu hoolduseks kohalikud omavalitsused.

“Harju maakonnas leidub olulisel määral lubjakivi ja liiva,“ ütles planeeringu projektijuht Agnes Lihtsa. „Samas on Harjumaa kõige tihedamalt asustatud ja kiiremini arenev piirkond Eestis, kuhu on koondunud nii elamud, tööstus, taristu kui väärtuslikud loodus- ja puhkealad. Planeeringu peamine eesmärk on olnud leida huvide vahel tasakaal, et tagada riigile vajalik maavaravaru võimalikult väikse mõjuga inimestele ja loodusele. Seetõttu oleme koostöös omavalitsuste ja kogukondadega lahendusse jätnud minimaalse arvu perspektiivseid alasid,” rääkis ta.

Planeering kaardistab alad 25 aasta vaates, andes osapooltele selge ülevaate kaevandamise võimalustest piirkonnas. Kindlad reeglid annavad kohalikele inimestele, omavalitsustele, ettevõtetele teadmise, kus ja millistel tingimustel Harjumaal tulevikus kaevandamine võimalik on.

Riigi huviga alade kaardistamine ei tähenda aga tingimata kaevandamist. Kliimaministeeriumi ehitusmaavarade valdkonnajuhi Harry Kuivkaevu sõnul on planeeringu mõte panna paika, millistel aladel maavara uurimist ja kaevandamist kaaluda tasub ja millistel mitte. „Välja on valitud alad, kus kaevandamist saaks vähima mõjuga teha ja selleks tuleb Keskkonnaametilt eraldi luba taotleda. See on põhjalik protsess, kuhu kaasatakse omavalitsus ja kohalikud inimesed, viiakse läbi mõjude hindamised ning töötatakse välja häiringute leevendamise meetmed,“ selgitas ta. „Seejuures saavad omavalitsus ja kogukonnad teha ettepanekuid, näiteks millistel kellaaegadel karjäär töötada tohib või mis saab alast pärast kaevandamise lõppu.“

Planeeringuala hõlmab kogu Harju maakonda pindalaga 4333 km2, sh kõiki 16 kohalikku omavalitsust. Koostamise raames hinnati keskkonna-, sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. Koos omavalitsuste ja asutustega on alade kasutuselevõtu tingimusi täpsustatud, lisaks määratud reeglid kaevandamise negatiivsete mõjude leevendamiseks ja karjääride edasiseks korrastamiseks. Rõhk on jätkusuutlikul kaevandamisel, et tagada loodusressursside jätkumine ning säilitada samal ajal tänapäevane elustandard ja majanduse tasakaalus areng.

Teemaplaneering on avalikul väljapanekul 14. oktoobrini, materjalidega saab tutvuda planeeringu veebilehel riigiplaneering.ee/maakonnaplaneeringud/harju-maakonna-maavarade-teemaplaneering , kirjalikku tagasisidet oodatakse aadressile info@mkm.ee.