Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Tuld kinnisvaramaksu pihta

23.01.2018 Priidu Pärna

Siim Kallas on kui oma Donald Trump, kelle iga säuts ületab meediakünnise. Kunagine liberaalide mantra „maksudega ei mängita“ on asendumas „me mängime ka“. Eesti vanimaid ajalooürikuid Taani hindamisraamat (1241) kirjutas üles külad ja adramaad, et ülikutele maksu koguda. Sellise feodaalse koormisega välja tulla ei ole kuigi kaasaegne maksupoliitika ja ei arvesta ühiskonna hetkeseisu ning omandi kujunemist.

Laari valitsuse radikaalne refomipoliitika on Eestist teinud ühe suurima omanike osakaaluga ühiskonna Euroopas. Kinnisvara omab nii saks kui sulane. Kuna kinnisvaramaks maksustab objekti, siis ei arvesta see omaniku maksevõimet. Reformide tulemusena ei ole kinnisvara jaotunud ühiskonnas jõukuse alusel, mis on tavapärane Vanas-Euroopas. Näiteks Nõmmel elavale pensionäride, kellele vara tagastati või kes säästudest vene ajal kodu ehitas, tuleks maks ebamõistlikult kõrge võrreldes sissetulekutega. Samas ei hüvitanud keegi omanikele vara lagastamist ning saamata jäänud tulu okupatsiooniaastate eest. Kes poliitikutest julgeks küüniliselt väita, et eks siis müüge maja ning üürige korter?

Riik on aastaid õhutanud säästma ning investeerima ja mitte lootma riigipensionile tulevikus. Paljud on seda teinud paigutades raha ka kinnisvarasse. Noored pered on eelistanud korteri üürimisele selle ostmist. Kinnisvaramaks paneks raskesse olukorda paljud vähese sissetulekuga omanikud. Põllu- ja metsamaad tagasi saanud, kelle maa oli niigi 50 aastat ebaseaduslikult võõra riigi kasutuses, on sunnitud oma pensionisambad müüma. Ostjateks oleks välismaised pensionifondid ja suurettevõtted, kes makuskoormusega paremini toime tuleks. Põllu ja ärikinnisvara suuremal maksustamisel puhul tooks see kaasa ka toiduainete hinnatõusu ja tootmiskulude kasvu. Kõik see viiks suurte eranditeni ja kokkuvõttes oleks see ikka rikaste ja ilusate maks. Ehk jõutakse enam-vähem sama tulemuseni, mis astmelise tulumaksuga.

Kinnisvaramaksu kehtestamine oleks ennatlik elamufondi kehva seisu tõttu võrreldes Vana- Euroopaga. Fakt on, et ligi 50 % leibkondadest elab rekonstrueerimist vajavates korterelamutes. 2016.a Eurofound uuring tõi ehmatavalt välja, et ligi viiendiku Eesti elanike eluruumides puudub veeklosett või tänapäevane pesemisvõimalus ning on probleeme niiskuse ja eluohtlike küttekolletega. Omanike investeeringud tuleb soodustada ning toetada ja mitte elamist täiendavalt maksustada. Omanike kulud on niigi aastatega kasvanud – oluliselt on tõstetud gaasi- ja kütteõli aktsiise, kuus korda on vähendatud eluasemelaenu intresside tuludest mahaarvamise ulatust. Lisaks ahistatakse omanikke tänavate talvise hooldamise kohustusega, olematute tehnorajatiste talumistasudega ja lisanduvate omandikitsendustega.

Tegelikult meil kehtib kinnisvaramaks. Tõesti, meil ei maksutata pärandit-, kinkeid ega maad koos hoonetega. Maamaks on kinnisvaramaks ning selle määrade muutisega saab kov maksukoormust reguleerida. Kodualuse maamaksuvabastuse kehtestamise järel tõstsid omavalitsused näiteks muus osas maamaksu määrad lakke. Maksustades maad koos hoonetega tekib kohe küsimus, kuidas õigelt ning suure halduskoormuse ja kuluta määrata iga objekti maksustamishind. Lihtne ja eranditeta selline maksusüsteem küll ei saaks olema.

Koduomanike maamaksuvabastuse on kehtinud viis aastat ja riigi poolt lubatu tagasipööramine oleks põhiseadusvastane. On õiglane, et oma kodu eest ei pea me mitu korda maksma. Maksuvabastus kehtib elukoha põhiselt ja seega on vale väita, et kov on jäänud ilma tuludest, kuid peab kandma taristu kulusid, kuna üksikisiku tulumaks laekub omavalitsusele elukohapõhiselt. Arutelu väärib, kas kov peaks saama kõrgemat maamaksu kasseerida juhul, kui tasuta ühistransport viib elaniku maksutulu Tallinna, kuid vald peab remontima teid ja lükkama lund. Tuletagem meelde, et kodualuse maamaksuvabastuse algatasid IRL ja Reformierakond koos 2011. aastal valitsuses olles.

Õige, et kohalikel omavalitsustel peab olema piisav maksutulu. Kuid haldusreformi eesmärk oligi luua tõhusamad ja maksujõulisemad isevalitsused. Piirid on ümberjoonistatud, riik osad ülesanded omavalitsustele üle andnud ning siis tuleb kaasa anda ka vastav riigieelarve maksutulu. Kinnisvaramaksust võidaks Põhja-Eesti rikkad omavalitsused, kus niigi on olud enam-vähem. Kui korterid maksvad teatud Eesti osades euro või neist loobutakse riigi kasuks (Kohtla-Järve näide), siis kivist vett välja ei pigista. Hoidkem maksurahu ja lahendus on ikkagi ettevõtlikkuse soosimine ja ekspordivõimaluste kasvatamine.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade lunastustähtaja pikendamisest

23.01.2018 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 378 070 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG2 20.01.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG2) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 20.01.2020 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev).

Kõik vahetusvõlakirjade PKG2 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega, mistõttu AS Pro Kapital Grupp ei lunasta hetkel ühtegi vahetusvõlakirja PKG2.

AS Pro Kapital Grupp on 22.01.2018 esitanud Nasdaq Väärtpaberite Keskdepositooriumile taotluse vahetusvõlakirjade PKG2 lunastustähtaja muutmiseks. Kokku pikendati vahetusvõlakirju väljalaskehinnas 1 058 596 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Restaureerimistoetuse taotlemine läheb lihtsamaks

23.01.2018 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kavatseb restaureerimistoetuse andmise korra taotleja jaoks lihtsamaks muuta.

„Restaureerimistoetust saab edaspidi taotleda ka iseteeninduskeskkonnas,“ ütles abilinnapea Andrei Novikov. „Praegu kehtiva korra kohaselt on võimalik taotlust esitada kirjalikult või elektroonselt, e-kirja vahendusel. Uus restaureerimistoetuse andmise kord võimaldab taotleda toetust ka Tallinna mittetulundustegevuse toetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas. Iseteeninduskeskkonna kasutuselevõtuga muutub toetuse taotlemine palju lihtsamaks ning toetuse andmise menetlus kiiremaks.“

Restaureerimistoetuse andmise kord reguleerib Tallinna linna haldusterritooriumil paiknevate kultuurimälestiste ning arhitektuuriliselt väärtuslike ja väga väärtuslike hoonete restaureerimistöödeks ning eeskujuliku restaureerimistöö tunnustamiseks ette nähtud toetuse taotlemist, taotluse menetlemist, toetuse maksmist ja kontrolli toetuse kasutamise üle. Toetuse andmise eesmärk on Tallinna linnas ajastutruu miljöö, arhitektuuri ja materjalikasutuse säilitamine.

„Toetuse andmine aitab tasakaalustada muinsuskaitseseadusest ja miljööväärtuslikest hoonestusaladest tulenevalt eraomandile seatud rangemaid piiranguid ning innustab ajalooliste originaaldetailide restaureerimist. Arvestades toetusmeetme populaarsust kavatseb linn käesoleval aastal eraldada restaureerimistoetusteks mullusest ligi kaks korda suurema summa,“ lisas Novikov.

„Tasub meenutada sedagi, et pealinnal on ka mitmeid teisi toetusmeetmeid, mis elanikel kinnisvara parendada ja linnapilti kaunimaks muuta aitavad – korteriühistutele suunatud projektid „Fassaadid korda, „ Hoovid korda“ ja „Roheline õu“ jpm.“

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

UMPA: 8 punkti, kuidas virtuaal- ja liitreaalsuse tulek mõjutab kinnisvaramaailma

23.01.2018 Kristen Tamm

Erinevad tehnoloogilised lahendused muudavad meie maailma iga päev. Mõned uuendused on tõesti põnevad ja aitavad mõista pärismaailmas nähtamatuid asju või protsesse. Panime kokku 8 punkti, kuidas virtuaal- ja liitreaalsuse tulek mõjutab kinnisvaramaailma.

1. Virtuaalreaalsuskeskused ja muuseumid.

Millal te käisite viimati mõnes muuseumis? Või veel parem küsimus, kui tihti käib kasvav põlvkond kooliealisi muuseumites? Mitte liiga tihti võrreldes kunagiste kohustuslike muuseumikülastuste jadaga. Seda kõike sellepärast, et meid ümbritsevas infoühiskonnas on nii palju põnevat, et muutumatuna seisvaid eksponaate käiakse vaatamas heal juhul üks kord. Tulevikumuuseum on interaktiive, põnev ja pidevalt muutuv. Hakkame järjest rohkem nägema meelelahutuskeskuseid ja muuseume, mis tegutsevad kaubanduskeskustes ja võimaldavad inimestel virtuaalreaalsuse abil kogeda ajaloolist minevikku ja ootusärevat tulevikku. Kaubanduskeskustesse trügisid toitlustuskohad, kinod ja nüüd veel agressiivsemalt ka muu meelelahutus. Kaubandus kolib samm-sammu haaval internetti ja nende kohad üürnikena võtavad meelelahutust pakkuvad üürnikud.

2. Virtuaalne külastus tulevikukoju.

Jah, see on võimalik. Maja pole valmis ja seda pole veel ehitamagi hakatud. Valid plaani pealt välja milline korter Sind huvitab, paned prillid pähe ja asud korteris. Vaatad, kuidas aknast paistab päike sisse, hindad köögi suurust ja “mõõdad” ruumid üle seal sees ringi jalutades. Selline vahetu kogemus aitab paljusid, et teha lõplik otsus, kas välja valitud elupind on ikka see õige.

3. Virtuaalne kodude sisustamine.

Kujutlusvõime on piiritu? Kas on? Ja küsimus pole mitte piirituses, vaid täpsuses. Sest võid ju vaimusilmas oma korteri elutoas kujutada rohelist diivanit, kuid päriselt see mõõtmetelt ei klapi, vaibaga kokku ei sobi ja naise arvates kõlbaks üldse ainult garaaži. Lahendus on lihtne: võtad välja telefoni, šoppad internetipoes ning läbi telefoni kaamera kuvad liitreaalsuses diivani elutuppa. Nii saate koos otsustada kuidas diivan läbi liitreaalsuse teiste mööbliesemete kõrvale sobib. Ja siis selle ühe klõpsuga endale koju tellida. Nagu arvatagi võis, on IKEA selle lahenduse pioneer.

4. Projekteerimine virtuaalreaalsuses.

Enne kui kodud virtuaalmudelina valmis saavad, peab keegi need looma. Joonestajate, projekteerijate ja arhitektide töö võib tulevikus olla prillid peas ja hoopis vahetum. See tähendab, et nad asuvad maja otseses mõttes ise ehitama mudeli sees viibides. Neil on tööriistad ja võtted samad, mis arvuti taga seda tehes, kuid nad asuvad ise virtuaalmaailmas. Justkui ülivõimete ja jõuga objektijuhid, kes saavad sekunditega seinu liigutada ja majas sees olles aknaid ümber tõsta.

5. Vähem vigu hoonete planeerimisel.

Virtuaalreaalsus võimaldab kõndida ringi hoonete virtuaalsetes mudelites. Tänu sellele tajume ruumi nagu päriselt ja tajume ümbritsevat ka nii nagu päriselt. Arvutiekraanil hoone mudelis “ringi sõites” võib juhtuda, et ei märkagi kuidas mõni aken, post või põrandakalle on eluliselt jabura lahendusega. Virtuaalreaalsuses saame objekti planeeringu kriitiliselt ja võimalikult tõetruult üle kontrollida, et projekteerimisfaasis vead parandada.

6. Eraldi virtuaalreaalsustuba.

Kui telekad said laiatarbekaubaks, siis muutus meie kodude ruumiplaneering ning oli vaja tekitada ala, kus telekat vaadata. Ei olnud harv nähtus, et projekteeriti majja lausa telekavaatamise tuba. Virtuaalreaalsusprillid on lõpptarbijale juba mõnda aega kättesaadavad. Elamused, kus saab inimene virtuaalmaailmas püstijalu ringi liikuda nõuavad ka päriselt ca 3×3 meetrit vaba ala olemasolu. Kui jõuab kätte hetk, mil enamikul lastel on kodus oma virtuaalreaalsuskomplekt, siis on võib-olla ka täiesti tavaline, et selle jaoks on oma virtuaalreaalsuse mängutuba.

7. Liitreaalsus abiks hoonete haldamisel ja hooldamisel.

Liitreaalsusprillidega kuvatakse otsepildis reaalse keskkonna peale arvuti genereeritud virtuaalseid objekte. See võiks olla kasuks näiteks elektrikule või torumehele, kes paigaldab majas tehnosüsteeme. Klassikaliselt tuleb tööd tehes paberil järge ajada. Vahepeal kauguseid mõõta ning siis jälle paberil projektilt kontrollida. Ei saa ju torusid valesse kohta paigaldada. Torutööd teeks oluliselt lihtsamaks, kui töömehel oleks liitreaalsusprillid. Prillide abil on kogu aeg ühes pildis nähtav kuhu ja kuidas torud projekti järgi paigaldada. Nii saab tööd teha piltlikult öeldes õpetuse järgi, mis kogu aeg silme ees on. Tänu kiiremale ja efektiivsemale tööle võiks ka töödele kuluv summa allapoole tulla.

8. Virtuaalne kinnisvara.

Kuna virtuaalreaalsus tekitab kusagil mujal viibimise tunde, siis peab see “kusagil mujal” ka meeldiv koht olema. Võlu on selles, et virtuaalseid ehitisi ei piira saadaval olevate materjalide valik või isegi loodusseadused. Virtuaalsetes jututubades saavad inimesed juba praegu konstrueerida oma unistuste ruume, kus siis oma päris sõpradega “kokku saada”, isegi kui sõber viibib tegelikult tuhandete kilomeetrite kaugusel. Eemaldumine tegelikkusest muutub tänu tehnoloogiale järjest lihtsamaks. Loodame, et virtuaalmaailm võtab rolli reaalsuse täiendajana, mitte ei vii liigsele eraldumisele.

Ülal kirjeldatud laialt levinud mõisted tähistavad tehnoloogilisi lahendusi illusiooni loomiseks.
Virtuaalreaalsus (VR) on kunstlikult loodud virtuaalkeskkond, mis ei sõltu otseselt väliskeskkonnast.
Liitreaalsus (AR) on tegeliku (päris) keskkonna kohandamine/täiendamine virtuaalsete elementidega.

Kapitel sai Riia Skanste arendusprojekti esimese etapi ehitusloa

23.01.2018 Tõnu Toompark

Riia linna ehitusamet väljastas Kapiteli (endine E.L.L. Kinnisvara) Läti tütarfirmale Skanste Biznesa Centrs bürookompleksi esimese ehitusetapi ehitusloa. Hoonet projekteerib Eesti Arhitektuuribüroo Pluss koostöös Läti partneriga SIA Birojs T22. Ehitustöödega on kavas alustada 2018. aasta kevadel ning bürookompleksi esimese etapi hooned valmivad 2019. aasta lõpuks.

„Riia Skanste projekti ehitusloa saamine on samm edasi me kontserni arenduse strateegia elluviimisel. Tegemist on me teiseks suurima arendusprojektiga Tallinna kesklinnas asuva Juhkentali kvartali kõrval, mille jaanuaris avalikustatud arhitektuurivõistluse võidutöö on pälvinud positiivset tagasisidet ja aktiivset huvi potentsiaalsete üürnike poolt,“ ütles Kapiteli arendusdirektor ja juhatuse liige Indrek Moorats.

„Oma arendusprojektides keskendume inimestele ja ettevõtetele jätkusuutlike, funktsionaalsete ja esteetiliste keskkondade loomisele. Tagame energiatõhususe, kvaliteetse sise- ja väliskeskkonna, A-klassi bürooruumid, paindlikkuse ja BREEAMi jätkusuutlikkuse standardi. BREEAMi rakendamisel saime väärtusliku kogemuse 2017. aasta novembris Vilniuse kesklinnas valminud Narbuto 5 büroohoone näol, mis on me esimene BREEAMi alusel projekteeritud ja ehitatud projekt.“

Skanste Biznesa Centrs arendusprojekti esimene etapp hõlmab kaht 11-korruselist büroohoonet, mis on omavahel ühendatud teise korruse tasapinnalt ning maa-aluste parkimiskorrustega. Büroohoone üüripind on 22 700 m2 ning kokku rajatakse maapealseid ja maa-aluseid parkimiskohti ligikaudu 600 autole. Hoone kummaski tornis hakkab asuma 700–800 töökohta ning külastajate arv ulatub 1000 inimeseni päevas.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tammsaare parki turuhoone varemeile kavandatakse paviljoni

23.01.2018 Tallinn.ee

Tammsaare pargis asuvatele turuhoone varemetele kerkib avaliku ja erasektori koostöös parki teenindav kohvik-paviljon.

Tammsaare pargi endise turuhoone varemetele kohviku rajamiseks ja kasutusse andmiseks avas Tallinna Linnavaraamet riigihangete registris kontsessioonimenetluse.

Tammsaare pargis asuva kinnistu hoonestamiseks ja kasutusse andmiseks konkursi korraldamise otsustas Tallinna Linnavolikogu 7. detsembril 2017.

„Konkursi võitja peab püstitama 2019. aasta lõpuks kinnistule Tammsaare parki teenindava avaliku kohvik-restorani,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Rajatav paviljon peab vastama pargi linnaruumilise lahenduse ideekonkursi võidutöö „Belle Epoque“ alusel koostatud projektile.“

Lisaks toitlustusasutuse pidamisele peab hoonestaja tagama ühe tualettruumi avaliku kasutuse ning eraldama ühe ruumi pargi korrashoiuks vajalike töövahendite hoidmiseks. Hoonestusõiguse tähtaeg on 50 aastat. Hoonestusõiguse seadmise tasu alghind on 57 000 eurot. Hoonestusõiguse aastatasu on 12 730 eurot, mis moodustab 5% hoonestusõigusega koormatava maa maksustamishinnast.

„Tammsaare pargi rekonstrueerimisega on Tallinna linn alustanud kogu linnasüdame ümberkujundamist kaasaegseks avatud linnaruumiks,“ lisas Võrk.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Viimane võimalus registreeruda Tõnu Toomparki kinnisvaraturu ülevaate seminarile

23.01.2018 Margot Toompark

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2017 IV kvartal” toimub 24/01/2018 Kinnisvarakoolis. Seminaril antakse põhjalik ja praktiline elamispindade turuülevaade ning tuuakse välja olulised trendid ja prognoosid.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade” on suunatud:

maakleritele, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
kinnisvaraanalüütikutele, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnas;
kinnisvarainvestoritele, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
kinnisvaraettevõtete juhtidele ja omanikele, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
kinnisvaraarendajatele, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
finantseerijatele, pankadele, et aidata aru saada elamispindade turu pikematest arengusuundadest;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminaril saad teada järgmist.

Ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust.
Millised on põhjuslikud tegurid ja millised võiksid olla turu arengud poole-pooleteistaastases perspektiivis.
Mis tegurid mõjutavad nõudlust ja pakkumist kinnisvaraturul.

“Kinnisvaraturu ülevaade” toimub 24/01/2018 kell 13.00-16.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Korteritehingute aastane juurdekasv oli 7,8%

23.01.2018 Tõnu Toompark

2017. aastal tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 22 339 korteritehingut keskmise hinnaga 1164 €/m². Aastaga suurenes tehingute arv 7,8% ja hinnad kerkisid 7,0%.

Korteritehingute aastane käive oli 1 502 miljonit eurot. Korteritehingute käive suurenes eelmise 2016. aastaga võrreldes 16,9%. Suure käibekasvu taga oli kasvanud tehingute arvu ja hinna kõrval aktiivne uusarenduste turg eelkõige Tallinnas ja selle ümbruses. Uusarenduste korterid on keskmisest kallima hinnaga ja toovad kaasa suurema rahalise käibe.

Keskmine 2017. korteritehingu maksumus oli 67 226 €. See näitaja sai aastaga väärtust juurde 8,5%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Eesti Pank: Majapidamised laenavad pankadest rohkem kui varem ja mujalt vähem

22.01.2018 Taavi Raudsaar

Sissetulekute kasv on toonud juurde nii uusi laenukliente kui ka inimesi, kes suudavad säästa
Eesti ettevõtted kasutasid põhivarainvesteeringute rahastamiseks suures osas omavahendeid
Ettevõtete pikaajaliste laenude kasv on mõnevõrra kiirenenud, kuid lühiajaliste oma vähenenud

Kuna laenunõudlus on suur, on majapidamiste laenukohustused hoogsalt kasvanud. Laenunõudlust toetab sissetulekute kiire kasv, suur kindlustunne ja väga madalad intressimäärad. Majapidamiste laenukohustused kasvasid 2017. aasta kolmandas kvartalis ligikaudu sama palju kui palgad ehk aasta võrdluses ligi 7%. Kui pangalaenude ja liisingute jäägi kasv on viimastel kvartalitel kiirenenud, siis muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv on aeglustunud. See tuleneb ilmselt osaliselt nii sellest, et pangad on hakanud rohkem tarbimislaene ja liisinguid pakkuma, kui ka sellest, et muude laenupakkujate tegevuse üle on hakatud tegema tõhusamat järelevalvet.

Suurenenud sissetulekud on parandanud ka Eesti inimeste säästmisvõimet ning säästude kasv on jätkuvalt kiire. Majapidamiste hoiuste maht suurenes aastaga 9%. Veelgi tempokamalt on kasvanud majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja antud laenud. Kiirest kasvust hoolimata jääb Eesti majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhe Euroopa Liidu keskmisele näitajale endiselt alla ja paljudel majapidamistel pole ootamatuteks olukordadeks piisavalt sääste.

Ehkki põhivarainvesteeringute maht kasvas 2017. aastal hoogsalt, võimaldasid Eesti ettevõtete likviidsete varade ja omakapitali kõrge tase rahastada neid suuresti omavahenditest. Varasemast mõnevõrra rohkem on siiski võetud ka pikaajalisi laene, mille aastakasv oli möödunud aasta kolmandas kvartalis veidi üle 5%. Samal ajal on lühiajaliste laenude jääk märkimisväärselt vähenenud, mis kajastab suuresti mõne välisomanduses oleva ettevõtte rahavoogude juhtimist. Ettevõtete võlakohustused kokku kasvasid aastaga 1%. Möödunud aasta kolmandas kvartalis Eestist tegutsevatest pankadest võetud laenude jääk vähenes ja sama palju suurenes välismaalt võetud laenude jääk, kuna üks pank suunas osa oma laenudest välismaise emapanga portfelli. Eestisse tehtud välismaised omakapitaliinvesteeringud küll suurenesid, aga see kajastab suuresti kasumite kasvust tulenevat reinvesteeritud tulu kasvu ja muid välisinvesteeringuid lisandus vähe.

Eesti majandus oli 2017. aasta kolmandas kvartalis endiselt netolaenuandja: Eesti residendid paigutasid välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasasid. See näitab, et Eesti residentide hulgas jätkub viimaste aastate suundumus säästa ja põhivarainvesteeringute tase on paari viimase kvartali kasvust hoolimata suhteliselt madal.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks eelmisel aastal tõusis

22.01.2018 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes 1,5%, teatab Statistikaamet.

Tööjõud kallines 2016. aastaga võrreldes 2,4%, masinate kasutamine kallines 1,4% ja materjalide hinnad 1,0%.

2017. aasta IV kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus III kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,1%. 2017. aasta III kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam tööjõu kallinemine, mis andis 96% kvartalimuutusest. 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes andis tööjõu kallinemine indeksi tõusust üle kolmveerandi.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2017. aastal 2016. aasta keskmisega võrreldes samuti 1,5%, sealhulgas kallines tööjõud 1,7%, masinate kasutamine kallines samuti 1,7% ja materjalide hinnad tõusid 1,3%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta IV kvartalis III kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2016. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,7%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

**Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2017**
	III kvartal 2017 – IV kvartal 2017, %	IV kvartal 2016 – IV kvartal 2017, %
KOKKU	0,5	2,1
tööjõud	1,5	4,5
ehitusmasinad	0,2	1,9
ehitusmaterjal	0,0	0,7
Eramuindeks	0,6	1,9
Korruselamuindeks	0,9	1,8
Tööstushooneindeks	0,3	1,9
Ametihooneindeks	0,5	2,2

**Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2017**
	III kvartal 2017 – IV kvartal 2017, %	IV kvartal 2016 – IV kvartal 2017, %
KOKKU	0,4	1,7
tööjõud	1,2	3,2
ehitusmasinad	-1,7	0,9
ehitusmaterjal	0,0	0,8

Statistikatöö „Ehitushinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

SIA Kapitel sai Skanste Biznesa Centrs bürookompleksi esimese etapi ehitusloa

22.01.2018 Tõnu Toompark

Riia linna ehitusamet väljastas Skanste Biznesa Centrs bürookompleksi esimese ehitusetapi ehitusloa. Hoonet projekteerib Eesti Arhitektuuribüroo Pluss koostöös Läti partneriga SIA Birojs T22. Ehitustöödega on kavas alustada 2018. aasta kevadel ning bürookompleksi esimese etapi hooned valmivad 2019. aasta lõpuks.

Skanste Biznesa Centrs bürookompleks hõlmab kokku viit büroohoonet, milles on väljaüüritavat büroopinda kokku 43 600 m2. Bürookompleksi parkimismajas ja maa-alustes parklates luuakse parkimiskohad ligikaudu 1600 sõidukile. Energiatõhusad ja jätkusuutlikud A-klassi büroohooned projekteeritakse BIM ehk ehitusinfo mudelprojekteerimise põhimõtetest lähtuvalt ning vastavalt BREEAM-i rahvusvahelisele standardile. Enne ehitusprojekti väljatöötamist viidi 2016.–2017. aastal läbi projekti keskkonnamõju hindamine, mille lõpparuande kinnitasid Läti keskkonnajärelevalve institutsioonid ja mille kiitis heaks Riia omavalitsus. See aitab projekti arendusprotsessis teha parimaid valikuid, lähtudes keskkonnast, elanikest ja olemasolevast infrastruktuurist ning minimeerides võimalikku negatiivset mõju ehituse ajal ja edasise ekspluatatsiooni käigus.

Skanste Biznesa Centrs arendusprojekti esimene etapp hõlmab kaht 11-korruselist büroohoonet, mis on omavahel ühendatud teise korruse tasapinnalt ning maa-aluste parkimiskorrustega . Hoonete kõrgus ja ehitusmaht lähtub kehtiva Riia ajaloolise keskuse ja selle kaitsetsooni territooriumi planeeringust ja hoonestamisreeglitest. Büroohoone üüripind on 22 700 m2 ning kokku rajatakse maapealseid ja maa-aluseid parkimiskohti ligikaudu 600 autole. Hoone kummaski tornis hakkab asuma 700–800 töökohta ning külastajate arv ulatub 1000 inimeseni päevas.

Järgmiste etappide raames on plaanis rajada kolm büroohoonet üürile antava kogupinnaga 20 900 m² ning bürookompleksi keskele mitmekorruseline parkimismaja. Järgmiste arendusetappidega plaanitakse alustada 4–5 aasta jooksul, piisava nõudluse korral varem. Ehitustööde ajal võib esineda lühiajalisi ebamugavusi ümbruskonna elanikele ja külastajatele, peamiselt on see seotud transpordi- ja jalakäijate liikluse piirangutega ehitusplatsi vahetus läheduses, samuti suureneb müratase.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Omanike Keskliidu seisukoht: Kindel ei kinnisvaramaksule

22.01.2018 Omanikud.ee

Meie poole on viimastel päevadel pöördunud mitmed meediaväljaanded ja soovinud teada meie seisukohta kinnisvaramaksu osas.

Siin siis meie juhatuse esimehe Priidu Pärna poolt kirja pandud liidu seisukoht:

Eesti Omanike Keskliit (asut 1994.a) on alati olnud kinnisvaramaksu kehtestamise vastu.

Peame enda suureks töövõiduks, et Eestis kaotati kodude alune maamaks.

Reformierakond ise on korduvalt toonitanud, et maksudega ei mängita. Kinnivaramaksu kehtestamine nulliks kõik seadusega koduomanikele antud lubadused.

Riigi maksumuudatused on nagunii viimastel aastatel tasahilju tõstnud omanike kodukulusid – kasvanud on oluliselt gaasi- ja kütteõliaktsiisid, lisaks on kordades vähendatud eluasemelaenu intresside kuludesse kandmise võimalused tulude deklareerimisel.

Eesti on väga omandikeskne ühiskond ja seda tänu väga kaugeleulatunud reformide tõttu. Inimesed eelistavad üürimise asemel investeerida raha oma kodu soetamisse.

Kui riik kehtestab kinnisvaramaksu, siis ostavad omanikud oma kodud aastakümnete vältel uuesti välja, seekord siis riigilt ja see on ebaõiglane. Noorte perede võimalused ja huvi oma kodu soetada vähenevad oluliselt, osad eakad peavad vähese pensioni tõttu loobuma oma kodust ja minema üüriturule.

Kes on investeerinud pensionisambana kinnisvarasse või on saanud tagasi oma esivanemate maad, peavad sellest loobuma ja maad ning metsad liiguvad maksejõuliste suurkorporatsioonide kätte.

Põllumaade maksustamine tooks kaasa toidainete toorme hinnatõusu.

Sellisel maksul oleks meie hinnagul dramaatilised sotsiaalsed tagajärjed.

Kinnisvaramaksust võidaks eelkõige tänagi jõukad Tallinn ja selle ümbruse vallad, maapiirkondades on maa hind madala ja inimeste sissetulekud nagunii väiksed ning sellest ei tõuseks omavalitsustele maksutulu. Vastupidi – kasvab omavalitsuste ebavõrdsus.

Vaevalt oleks sellise maksu kogumine ka väga lihtne. Varad tuleb hinnata (täna ju määratakse vaid maa maksustamishinda) ja tõenäoliselt oleks vaja ka palju maksuerandeid.

Kindel ei kinnisvaramaksule!

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks detsembris langes

22.01.2018 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,6% ja võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,7%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hinnatõus puidutöötlemises ja kütteõlide tootmises.

2016. aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, puidutöötlemises ja piimatoodete tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

**Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2017**
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	November 2017 –detsember 2017, %	Detsember 2016 – detsember 2017, %
KOKKU	-0,6	2,7
Töötlev tööstus	-0,5	3,2
Mäetööstus	-0,1	4,0
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-2,6	-4,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,1	0,5

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,9% ja võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,9%.

Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam ravimpreparaatide, turbatoodete ja elektroonikaseadmete hind, samal ajal tõusis toormetsa ja metallide hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,0% ja võrreldes 2016. aasta detsembriga 2,7%.

Eelmise kuuga võrreldes langes detsembris keskmisest enam elektrienergia, jalatsite ja nahktoodete, toiduainete ning metallide hind, samas tõusis toormetsa ja põllumajandussaaduste hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.01.2018. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte kümne tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Elu korteriühistus: Sõiduki teisaldamine

22.01.2018 Kätri Sarapuu

Meie ühistu kinnises hoovis seisab juba mitu kuud üks võõras sõiduauto. Tegemist on kunagise üürniku tuttava autoga, millele pole vaatamata meeldetuletustele järele tuldud. Kuna parkimiskohti on niigi vähe, sooviksime võõrast autost vabaneda. Uurisin pisut ja sain teada, et kui ühistu organiseerib auto minema pukseerimise, võib ühistut oodata trahv võõra vara puutumise pärast.

Küsimus: Kas tõesti võib oma mittevajaliku auto tasuta võõrale õuele „unustada“, ilma et selle eest vastutama peaks?

Vastus: Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 92 lg 2 p 7 kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta siis, kui sõiduk on pargitud teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt. Korteriühistu võib LS § 92 lg 51 alusel nõuda sõiduki, mis on pargitud õigusvastaselt korteriühistu territooriumile teisaldamist tähistava liiklismärgiga märgistatud alale, teisaldamist politseiasutuselt või kohalikult omavalitsuselt.

Käesolevas olukorras on oluline, et korteriühistu territooriumil oleks teisaldamist tähistav liiklusmärk, mis näitab, et õigusvastaselt korteriühistu territooriumile pargitud sõidukid teisaldatakse. Kinnine hoov ehk eramaa kui selline ei tähenda, et sõiduki parkimine sellel oleks keelatud. Parkimiseks keelatud/lubatud kohad tähistab teeomanik liiklusmärkidega (LS § 6). Kui vastavasisuline liiklusmärk on paigaldatud korteriühistu territooriumile, võib korteriühistu sõiduki teisaldamist nõuda. Silmas tuleb pidada, et sõiduki teisaldamise õigus on politseiasutusel ja kohalikul omavalitsusel.

Kulud, mis on seotud sõiduki valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamisega, hüvitab selle juht, omanik või valdaja LS § 92 lg 14 alusel kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse LS § 92 lg 12 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Omanike Keskliit: Koduomaniku Sõber on Riigikohus, Koduomaniku Kiusaja on Elektrilevi

22.01.2018 Omanikud.ee

Petitsioon.ee keskkonnas selgusid rahvahääletuse tulemusena 2017.a Koduomaniku Sõber ja Koduomaniku Kiusaja.

Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul sai sõbra tiitli ülekaalukalt Riigikohus, kelle langetatud otsuse kohaselt alluvad Tallinna Vee hinnad Konkurentsiameti üldisele järelvalvele ning vee-ettevõtja on aastaid omanikelt ülemäärast veehinda küsinud.

Koduomaniku Kiusajaks pärjati Elektrilevi, kes eelmisel aastal juurutas uue püsitasude süsteemi, mille kohaselt kasvasid eelkõige väikese tarbimisega majapidamiste elektriarved.

Sõbra tiitli nominent oli veel näiteks nõmmekate Prügi Uber, samas kui kiusaja aunimetusele kandideerisid Arvo Sarapuu ja Tallinna Keskkonnamet tekitatud prügisegaduse pärast ja kobramaksuseadus, mis tõstis aktsiiside tõttu elamiskulusid ja vähendas oluliselt eluasemelaenu intresside kuludesse kandmise võimalust.