Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksit mõjutas septembris enim toit

06.10.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta septembriga võrreldes 3,7% ja teenused 3,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 7,4% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,8% kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 12,5% kallimad piim, piimatooted ja munad ning rasvad (kallinemine 26,4%), liha ja lihatooted (2,9%) ning värske puuvili (8,7%) igaüks kümnendiku. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest üle poole andis 26% kallim õlu ja kuuendiku 6,2% kallimad tubakatooted. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 11,3% ja diislikütus 9,8% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (47%), väherasvane piim (25%) ja kartul (20%).

Augustiga võrreldes oli septembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks riietuse ja jalatsite sesoonsete soodusmüükide lõppemine ning uute hooajakaupade müügiletulek. Kuise muutuse viis aga negatiivseks toidu ja mittealkohoolsete jookide 1% odavnemine, mille põhjustas köögivilja 7,6% ning kala ja kalatoodete 3,3% hinnalangus. Samuti olid septembriks ostetud lennukipiletid 11% ja majutusteenused 9% odavamad.

**Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2017**
Kaubagrupp	September 2016 – september 2017, %	August 2017 – september 2017, %
KOKKU	3,7	-0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid	5,8	-1,0
Alkohoolsed joogid ja tubakas	10,6	0,6
Riietus ja jalatsid	0,9	4,6
Eluase	4,1	0,1
Majapidamine	0,2	-0,2
Tervishoid	0,4	-0,4
Transport	3,6	-0,3
Side	-5,4	0,0
Vaba aeg	1,7	-0,4
Haridus ja lasteasutused	5,7	1,6
Söömine väljaspool kodu, majutus	7,0	-1,6
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,2	-0,1

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Koolitus uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest toimub 16/10/2017

06.10.2017 Margot Toompark

Koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal” toimub 16/10/2017 Tallinnas. Lektorid on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp.

Koolitus „Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises“ on suunatud:

korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus annab Sulle:

hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

“Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises” toimub 16/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tondiraba jäähalli kõrvale rajatakse olümpiamõõtmetes ujula

05.10.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestas Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mis annab võimaluse rajada Tondiraba jäähalli kõrvale 50 meetri pikkuste radadega ujula.

„Selle planeeringu järgi on võimalik ehitada jäähalli kõrvale täismõõtmetes, kümne 50-meetrise rajaga ujula,“ ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. „Tegemist on olümpiamõõtmetes ujulaga, mille juures on ka 25-meetrine nelja rajaga soojendusbassein.“ Aas osutas, et ujumisringkonnad on treeningtingimuste parandamise osas muret väljendanud ja parajasti ringkirja koostamas. Tallinna linn aga saab nende muredele vastu tulla. “Oluline on seegi, et antud ujulat saavad kasutada ka tavalised lasnamäelased, mitte üksnes tippsportlased.“

Lisaks ujulale on plaanis alale rajada spordirajatisi teenindav hotell ja klubihoone.

Aas lisas, et detailplaneeringu kehtestamine võimaldab käivitada hankemenetluse projekteerija ja ehitaja leidmiseks. „Ehitaja loodame leida hoonestusõiguse seadmise konkursi korras,“ ütles Aas. „Sel moel on avaliku ja erasektori koostöös kas juba valminud või ehitamisel juba õige mitu avaliku funktsiooniga hoonet.“

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Swedbank: Eesti majapidamiste finantsseis on hea

05.10.2017 Tõnu Mertsina

Täna avaldas Statistikaamet rahvamajanduse sektorikontod (viimane aasta 2016), kust on näha, et Eesti kodumajapidamiste säästumäär on jätkuvalt tugev (11% nende kasutatavast tulust). Selle taga on kiire sissetulekute kasvu kõrval mõõdukas tarbimine (mõlemate näitajate nominaalkasv 5%).

Eluasemeinvesteeringute kasv ei ole majapidamiste finantsseisu halvendanud

Majapidamised on suutnud korralikult säästa kõikidel kriisijärgsetel aastatel (võrdluseks, 2002-2007 oli majapidamiste säästumäär negatiivne ehk tarbimine oli sissetulekutest suurem). Samas tuleb arvestada, et Eesti majapidamiste säästmisvõime ja säästud ei ole ühtlaselt jaotunud. Kuigi majapidamiste eluasemeinvesteeringud on samuti kiiresti kasvanud (2016. aastal nominaalselt 14%) , ei ole see halvendanud majapidamiste finantsseisu ning on nende sissetulekute ja tarbimise kõrval hoidnud eelarve positiivsena. See aitab Eesti majapidamistel seista paremini (kui möödunud majanduskriisi aegu) vastu võimalikele majandust ohustavatele riskidele.

Sel aastal võib majapidamiste säästumäär küll alaneda, kuid eelarve püsib ülejäägis

Möödunud aasta kohta ei ole kõikide riikide kohta veel andmeid avaldatud, kuid varasemate aastate võrdluses on Eesti majapidamiste säästumäär olnud küll oluliselt madalam Rootsi vastavast näitajast, kuid kõrgem Soome omast. Lätis ja Leedus on majapidamiste säästumäär ja nende eelarve olnud negatiivne ehk nad on tarbinud ja investeerinud sissetulekutest rohkem.

Esialgsete hinnangute järgi võib sel aastal Eesti kodumajapidamiste säästumäär küll veidi alaneda, kuid jääb suhteliselt kõrgeks ning ka nende eelarve püsib ülejäägis (netolaenuandmine). Kuigi viimase näitaja juures võib toimuda mõningane taandumine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

SEB: Millist kinnisvara võiks osta investeeringuks?

05.10.2017 Gerli Ramler

Väljaüürimiseks sobiliku korteri otsimisel tuleks lähtuda lihtsast põhimõttest leida selline elamispind, mille järele on kõige enam nõudlust. Muidu ei hakka teie äriplaan tulu tooma.

Otsides korterit, mis sobib väljaüürimiseks, tuleb lähtuda paljudest näitajatest, mis kõik mõjutavad lõpptulemust. Kinnisvaraäris on tavapärane, et ideaalset objekti ei ole olemas. Ikka peab ostja tegema ühes või teises osas järeleandmisi. Üürileandjal on tähtis enesele teadvustada, kui suuri järeleandmisi ta on valmis tegema.

Asukoht

Kinnisvaraäris on väga tähtis asukoht. Tallinna rahvaarv on linnadest suurim, seega on ka kohalik üüriturg kõige suurem ning likviidsem. Tartu ja Pärnu üüriturg on väiksuse tõttu õhukesem, kuid mõlemas on oluline sesoonsuse moment.

Tallinna üürikorteri puhul eristub äärelinn ja kesklinn. Kesklinna hinnatase on kõrgem ning sealsete üürikorterite pakkumise arv on suurem. Samas on kesklinna korterite üürilepingud lühemad, sest seda asukohta eelistavad näiteks välismaalastest üürnikud, kelle üürilepingud on tõenäoliselt lühemad kui kohalikel. Üürniku jaoks võivad olulised olla lasteaedade-koolide, kaubandus- ja teenindusasutuste lähedus ning ühistranspordi olemasolu. Üürikorteri asukoha üle otsustamisel võib lähtuda ka sellest, kas korter asub tulevase investori elu- või töökoha lähedal, sest see aitab korteri väljaüürimisel odavamalt ja operatiivsemalt toimetada.

Korteri suurus

Üürikorteri suuruse üle otsustades peab mõtlema sihtrühmale. Kas soovitakse võtta üürnikud, kes elavad üksi või on paarisuhtes? Kas aktsepteeritavad on ka lastega pered? Lastega perede puhul võib suure tõenäosusega arvestada korteri täiendava amortisatsiooniga.

Kui suunata üüriäri pigem üksikutele inimestele või paaridele, tuleks mõelda eeskätt 1- või 2-toaliste korterite soetamisele. Kui lapsed peavalu ei tekita, võib üürikorter olla enamate tubadega.

Järgmine korteri suuruse kriteerium on ruutmeetrite arv. 2-toaline korter võib olla suurusega 40 m² või 80 m². Kui 40 m² korter on pigem odav säästutoode, siis 80 m² viitab juba teatud luksusele.

Tõenäoliselt on sama kvaliteedi juures väiksema korteri ruutmeetrimaksumus kõrgem, samas ei pruugi suure korteri võimalik üürihind väikse omast päris kaks korda kõrgem olla. Küll on 80 m² korteri kõrvalkulud peaaegu kaks korda kõrgemad kui väikesel korteril, seega on suure tõenäosusega väiksema korteri võimaliku üürihinna ja soetusmaksumuse suhe üürileandja jaoks parem.
Mõelda võib ka n-ö ühiskorteri tegemisele, mis tähendab, et soetatakse paljude tubadega korter ja üüritakse see tubade kaupa välja. Selliste üürilepingute haldamine on tõenäoliselt keerulisem, ajamahukam ja seega kallim, kuid pakutav tootlus samas kõrgem.

Korteri suurus ja tootlus

Suurus	40m2	80m2
Hind	50 000 eurot	90 000 eurot
Ruutmeetri hind	1250 eurot/m2	1125 eurot/m2
Võimalik üürihind	250 eurot/kuus	420 eurot/kuus
Tulu	3000 eurot/aastas	5040 eurot/aastas
Lihtne tootlus	6,0%	5,6%

Üürikorteri maksumus

Üürikorteri võimalik maksumus sõltub esmalt üürileandja rahalistest võimalustest ning samuti kliendirühmast. Odavate korterite üürnikega on sageli rohkem tegemist, kuid vähemalt teoreetiliselt peaks see tagama kõrgema tootluse. Samuti on odavate korterite segmendis nõudlus laiem.

Kallimate korterite segmendis on jälle korteri likviidsus ja nõudlus madalam. Samuti peab arvestama, et kalli üürikorteri puhul võib see olla päris märkimisväärne summa, mis üürileandjal vakantsuse perioodil saamata jääb.

Korteri ja hoone heakord

Ostu plaanides tasub mõelda, kas soovitakse soetada korter, mida on piltlikult öeldes kohe ostupäeval võimalik välja üürida, või remonti vajav eluase. Viimase puhul peab otsustama, kas teha remont ise või on võimalik palgata korralik remondimees. Korteriostu võib rahastada pank, kuid panga valmidus pakkuda odava intressimääraga laenu remondi rahastamiseks võib olla tagasihoidlik. Lisaks ei tooda korter remondiperioodil üüritulu, vaid omast taskust tuleb tasuda ka kommunaalkulud.

Kui korteri ja selle sisutusega tegeleb üürileandja, siis hoonega tegeleb ühistu. Hoone seisukorrast, probleemidest ja planeeritavatest suurematest remonttöödest ülevaate saamiseks tasub kontakteeruda ühistu esimehega. Võib-olla on ühistul plaanis teha suurem remont, mida finantseeritakse laenuga – see aga mõjutab kulude struktuuri ja võib muuta projekti mittetasuvaks. Ettevaatlik tasub olla ka investeeringutega käest lastud hoonesse, kus elanikud ei tundu eriti hoone heakorra vastu huvi tundvat.

Likviidsus

Likviidsusrisk on oht, et korterit ei õnnestu piisavalt kiiresti välja üürida, st vakantsusperiood venib pikaks, üürileandjal jääb üüritulu saamata ja samas tuleb tasuda kõrvalkulud. Risk on ka see, kui projekti lõppedes ei ole üürileandjal võimalik üürikorterit piisavalt kiiresti müüa, et üüriärist väljuda. Siin võivad üürileandja-omaniku jaoks tekkida kõrvalkulud, maakleritasud ja leppetrahvid finantseerijale, kes raha tagasi ootab.

Suurema likviidsusega on väiksemad korterid, millele on lihtsam üürnikku või ostjat leida. Suurem likviidsus tuleneb eelkõige väiksemate korterite odavamast absoluuthinnast, mis muudab need laiemale kliendirühmale kättesaadavaks.

Korteri sisustus

Tühja korterit on enamasti üsna raske üürile anda, sest üürnik ei taha soetada korteri jaoks mööblit, mida tal pärast üürilepingu lõppemist vaja ei lähe. Kindlasti peab korteris olema liikumatu mööbel ehk köögimööbel, lisaks seinakapid, külmik ja pesumasin ning soovitavalt ka nõudepesumasin.

Lisaks võiksid üürikorteris olla kasutatud, aga korralikud ja puhtad diivanid, voodid, tugitoolid, söögilaud toolidega. Korterit aitavad hubasemaks muuta pildid ja muud dekoratiivelemendid. Kui üürnik nõuab lisasisustust, siis peab üürileandja vaatama, et see ka tema jaoks kasumlik oleks, mis tähendab õigustatud nõuet üürihinda tõsta.

Artikkel on koostatud koostöös kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparkiga. Tõnu Toompark on käsiraamatute „Nõuanded koduostjale” ja „Kuidas müüa kinnisvara” autor ja koos jurist Evi Hindperega käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” kaasautor. Kinnisvaravaldkonna nõuande- ja käsiraamatuid leiab Kinnisvarakooli raamatupoest https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Korteriühistud tegid ühispöördumise: vajame täiendavat renoveerimisraha

05.10.2017 EKÜL

Tallinnasse suurfoorumile kogunenud korteriühistud üle Eesti tegid valitsusele ühispöördumise, milles rõhutavad renoveerimistoetuse jätkumise olulisust, kuna varasemalt eraldatud renoveerimistoetuste raha on lõppenud.

“Teeme ettepaneku: tagada jätkusuutliku ja stabiilse toetusskeemi olemasolu elamufondi energiatõhusaks renoveerimiseks ning jätkata hästi sissetöötatud ning edukaks osutunud meetme teostamist läbi SA Kredex ja eraldada toetusskeemi rahastamiseks riigieelarvest 60 miljonit eurot kahel järgneval eelarveaastal,” seisab korteriühistute ühisavalduses.

“Eesti elamumajanduse jätkusuutliku arengu aluseks on olemasoleva elamufondi säilimise tagamine. Elamumajanduse arendamisel tuleb eelkõige lähtuda asjaolust, et ligi 97% Eesti elamufondist on eraomanduses. Põhirõhk peab jääma olemasoleva elamufondi säilitamisele ja kaasajastamisele, toetades omanikke vajalike investeeringute tegemisel,” öeldakse korteriühistute ühisavalduses.

Euroopa Liidu struktuurfondide toel eraldas SA KredEx korteriühistute rekonstrueerimistoetusteks 102 miljonit eurot. Tänaseks on KredExile laekunud 460 taotlust kogusummas 104 miljonit eurot ning toetuse eraldamine on lõppenud.

Korteriühistute suurfoorumit korraldab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL). Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2017 III kvartal

05.10.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Eesti Pank: Kiirem hinnakasv on aidanud ettevõtetel kasumeid suurendada

04.10.2017 Katri Urke

Tänavu on ettevõtete kasumid ja investeeringud kasvanud peaaegu kõikidel tegevusaladel
Kuigi palgasurve püsib, on ettevõtted saanud tänu suuremale müügitulule kasumeid kasvatada
Soodsad majandusolud võimaldavad ettevõtetel lähiajal kasumeid ilmselt veelgi suurendada
Pikaajaline sissetulekute (nii töise tulu kui ka kasumite) kasv ja rikkamatele riikidele järele jõudmine sõltub tootlikkuse kasvust

Möödunud kolm aastat läksid ajalukku sellega, et ettevõtete kasumid kahanesid püsivalt; paraku tähendas see ka väiksemat võimet investeerida tulevasse kasvu. Sel aastal on kasvanud nii kasumid kui ka investeeringud (vt joonis 1). On tavapärane, et kasumid kõiguvad äritsükli jooksul palkadest ja majanduse üldisest kasvust rohkem, sest lühiajaliste languste korral toimivad kasumid puhvrina ja majanduse olukorra paranedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et vahepealset langust tasa teha. Siiski on oluline vahet teha põhjustel, miks ettevõtlussektori kasumid on muutunud ― selle kaudu on võimalik tuvastada majanduse kitsaskohti.

Ettevõtlusstatistika andmetel1 vähenes ettevõtete kogukasum 2015. aastal 8% ja 2016. aastal 9,9%. Kasumikasv oli aga juba paaril varasemal aastal jäänud tagasihoidlikuks. Nii 2015. kui ka 2016. aastal vähenes ettevõtete kogukasum enamikul tegevusaladel, seitsmeteistkümnest põhitegevusalast kolmeteistkümnel (vt joonis 2). Seejuures jaotus kasumite vähenemine 2016. aastal veidi hajusamalt ja kogukasumi suuremat kahanemist hoidis tagasi kasumikasv kaubanduse tegevusalal, millel on ettevõtlussektoris suur osakaal. Mõlemal aastal mõjutas kogukasumi vähenemist kõige enam töötlev tööstus. Kasumite vähenemist põhjustas suuresti müügitulu kahanemine 2015. aastal, mis tulenes paljuski nii kodumaiste kui ka ekspordihindade langusest (vt joonis 3). Müügitulu vähenemise ajal suutsid ettevõtted küll tegevuskulusid kokku hoida, ent tööjõuturu palgasurvete tõttu kasvasid tööjõukulud edasi ja muude kulude kokkuhoiust ei piisanud, et kasumite vähenemist pidurdada.

2017. aasta esimesel poolel kasvasid ettevõtete kasumid 2016. aasta sama ajaga võrreldes keskmiselt viiendiku võrra ja kasumikasv taastus enamikul tegevusaladel. Kasumid vähenesid vaid mõnel üksikul tegevusalal, millel on ettevõtlussektori kogukasumis väiksem osakaal. Alates selle aasta algusest on kiirenenud hinnakasv, mis on suurim muutus varasemate aastatega võrreldes. Ühes suurenenud nõudlusega on see kasvatanud müügitulu ja võimaldanud ettevõtjatel kulude suurenemisest hoolimata kasumeid kasvatada.

Lisaks tulude ja kulude vahele näitab kasum seda, kuidas loodud lisandväärtus töötajate (palgakulu) ja ettevõtte omanike tulude (kasum) vahel jaotub. Kuna lisandväärtus on laias laastus müügitulu ja tootmiskulude (v.a palgakulud) vahe, aeglustus müügitulu kasvu peatumise tõttu kahel eelmisel aastal ka lisandväärtuse kasv. Positiivsena võib siiski välja tuua, et samal ajal lisandväärtuse osakaal müügitulus veidi kasvas ehk sama müügikäibe juures suudeti teenida rohkem tööjõu- ja kapitalitulu. Kuna aga palgakulude kasv püsis kiire, suurenes tööjõukulude osatähtsus ja kasumid vähenesid (vt joonis 4). Siiski leidus kahel eelmisel aastal ka tegevusalasid, kus tänu lisandväärtuse kiiremale kasvule said tööjõukulude suurenemisele vaatamata kasvada ka kasumid.

Selle aasta esimesel poolel suurenes müügitulu nõudluse kasvu ja kiirenenud inflatsiooni toel jõudsalt, mis aitas kaasa loodava lisandväärtuse senisest hoogsamale kasvule. Ehkki suur vajadus tööjõu järele kiirendas samal ajal tööjõukulude kasvu, võimaldas lisandväärtuse suurenemine kasvatada ka ettevõtete kasumeid. Soodsa majanduskeskkonna ja varasemast kiirema hinnakasvu püsimine aitab ettevõtjatel lähiajal kasumeid ilmselt veelgi suurendada, ent rikkamate riikide sissetulekutasemele nii töise tulu kui ka kasumite poolest järele jõudmine on ennekõike seotud suutlikkusega tootlikkust tõsta.

Ettevõtete kasumite ja seotud majandusnäitajate aastane muutus rahvamajanduse arvepidamises Kogukasumite aastane muutus tegevusalade lõikes Kasumite muutuse tegurid Lisandväärtuse osakaal müügitulus

1 Statistikaameti koostatav ettevõtlusstatistika pakub rahvamajanduse arvepidamisest detailsemaid andmeid ettevõtlussektori kasumite ja muude majandusnäitajate muutumise kohta tegevusalade kaupa. Tuleb aga silmas pidada, et rahvamajanduse arvepidamise tegevuse ülejäägi ja segatulu ning ettevõtlusstatistika ettevõtlussektori kogukasumite aegridade vahel on metoodilisi erinevusi (rahvamajanduse arvepidamise vastavad näitajad sisaldavad muu hulgas hinnangut ka varimajandusele).

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile

04.10.2017 Tõnu Toompark

Adaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.

[subscribe2]

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Postimees: Üürikorterite projekt käivitub novembris

04.10.2017 Lennart Ruuda

Novembris läheb käima riiklike üürikorterite ehitamise projekt, mida paljud Eesti väiksed kohalikud omavalitsused pikisilma ootavad. Nii loodavad nad leida leevendust viletsale üüriturule, mis head tööjõudu eemal hoiab.

Riigimajade idee eestvedaja ja kõige häälekam toetaja, ettevõtlusminister Urve Palo (SDE) rääkis kohalikele omavalitsusjuhtidele korraldatud infopäeval, et «uue poliitika» eesmärk on pakkuda kvaliteetsemat elamispinda seal, kus turg ei toimi.

Tema sõnul paistab Eesti naabritega võrreldes silma sellega, et me ei panusta riiklikesse üürimajadesse. «Selge on see, et kui turg ja konkurents toimib, ei peagi riik sekkuma. Küll aga ei toimi see kohtades nagu Elva, Paide või Rapla, kus ehitamise hind on võrdne pealinnaga omaga, aga turuväärtus kordades madalam,» leidis minister.

See on ka põhjus, miks erasektor reeglina väljaspoole suuri linnu kortermaju ei ehita. «Kuid riigi eesmärk peab olema ka see, et inimesed elaksid väljaspool suuri keskusi,» rääkis Palo.

Riigikorteritel võikski ettevõtlusministri hinnangul olla kaks peamist sihtrühma: esimene on mobiilne tööjõud, kes tahaks näiteks mõnes maapiirkonna ettevõttes tööl käia, aga keeldub sellest, kuna seal puudub talle sobivate standarditega elukoht.

Teine sihtgrupp lisaks mobiilsele tööjõule on vähekindlustatud ja erivajadustega inimesed ning eakad ja suurpered, kes saavad tänu sellele puhta ja sooja kodu.

Palo silmad särasid, kuna kohalike omavalitsuste huvi riigikorterite järele on tema sõnul aastatega üha kasvanud. «Kui te seda nüüd ei kasuta, siis saate süüdistada ainult iseend, riik on selle nimel kõike teinud,» lõpetas Palo oma ettekande vallajuhtidele.

Omavalitsused kardavad lõhki laenamist

Teabepäeval osalenud kohalike omavalitsuste juhid ja esindajad ütlesid, et üürimajade programm on oluline ja vajalik. Tähele tasub panna aga seda, et paljud neist on ise sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed, mistõttu nende suhtumine koduerakonna algatusse ongi ilmselt soojem. Samas kiitsid programmi ka teiste erakondade vallajuhid.

Elva linnavolikogu liige Meelis Karro ütles, et Elvas on probleem lihtne: üüriturg ei toimi ja kortermaja ehitamine on tunduvalt kallim kui valmis kortermaja turuhind. Ta jätkas, et Elvas asuvad aga suurettevõtted, näiteks elektroonikaseadmeid tootev Enics Eesti ja Prantsuse tööstuskontsern Saint-Gobain, kus töötab kokku umbes 1000 inimest, kellest kolm neljandikku käib tööle väljastpoolt Elvat. «Need inimesed võiksid ka Elvas elada, aga üürikortereid lihtsalt ei ole,» põhjendas Karro.

Samale pudelikaelale osutas ka Kuressaare linnavalitsuse projektijuht Tiit Kaasik. Kuressaares on palju lahedaid ettevõtteid, – eelkõige laevandus- ja robootikasektorist – mis insenere ja haritud töökäsi vajaksid, aga keda ei ole kuhugi majutada, kuna normaalsed eluasemed ja üüriturg puudub, ütles ta.

Järva-Jaani vallavanem Arto Saar tõi aga välja, et riiklike üürimaju ei pea ehitama ainult neile töötajatele, kes tulevad kaugemalt, vaid need kuluvad marjaks ära ka omakandi noortele. «Meil on paljud noored töövõimelised inimesed, kes tahaksid meie kanti jääda, aga neil pole elukohta. Nad elavad praegu vanemate juures, aga uued korterid aitaks neil ka oma elu peale saada,» põhjendas Saar, miks ta näeb riiklike üürimaju hea võimalusena maapiirkonna elu edendada.

Saku vallavanem, parteitu Tiit Vahenõmm näeb üürimajade projekti samuti praktilise ja vajalikuna, küll aga veidi teise nurga alt. Nemad tahavad toetust saada eelkõige amortiseerunud sotsiaalmajade renoveermiseks, kus elavad abivajajad. Endaga hästi hakkama saavale «mobiilsele tööjõule» odavate korterite pakkumine on tema sõnul siiski küsitav.

Mitmeid vallajuhte tegi murelikuks see, et kust nad riigikorterite ehitamiseks või renoveerimiseks omaosalusena nõutud vahendid saavad. Elvalane Meelis Karro tõi näite, et kui üürimaja ehitamine maksab näiteks 1,5 miljonit eurot, siis valla taskust peaks tulema 750 000 eurot, mis väiksemate valdade eelarvele mõeldes on metsikult suur summa.

«Kas omavalitsustel on see võimekus olemas? See mure on igal pool ja see tuleb tõsiselt läbi arutada, kuna paljudel KOVid ei saa enam laenukoormust suurendada,» osutas ta kitsaskohale.

Kinnisvaraekspert riigi sekkumise vastu

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige ja Adaur Grupp OÜ juhataja Tõnu Toompark on aga kogu ettevõtmise suhtes läbivalt kriitiline. Omavalitsuste sooja suhtumist põhjendas ta lihtsalt: kui keegi lubab niisama raha anda, siis ei saagi ju suurt vastuseisu olla.

«Tegelikult ei ole vaja ju kolistada kõiki ämbreid läbi, mis naabrid on ees teinud. Soomes ja Rootsis on riigi üürimajad elamispindade turu täiesti vussi keeranud,» ütles Toompark. «Mis pagana pärast peab riik siin vahele torkima. Ma olen küll majanduses magistrikraadiga, aga ju ei ole see ikka piisav, et ma riigikorterite projektist aru saaksin,» ironiseeris ta.

Riiklike üürimajade ehitamine tähendab Toompargi sõnul vaid fassaadi, pinnavirvendustega tegelemist, mis süsteemseid probleeme kuidagi ei lahenda. «Kui suur on omavalitsuste võimekus sinna raha panna ja üürimaja hiljem ka hooldada, korras hoida?» küsis ta.

Tema jaoks ei ole piisav ka argument, et ettevõtted vajavad kaugemalt töötajaid. «Teooriaõpikud ütlevad, et tootmine peab olema lähedal kas kliendile, mõnele transpordisõlmele või toorainele. Kui ettevõte tehakse metsa, siis tuleks ka temal elamufondi pärast muretseda,» märkis Toompark.

Siiski ei pannud ta ettevõtetele midagi pahaks, öeldes vaid, et nad võivad küll rahul olla, aga initsiatiiv tuli ikkagi riigilt. «See on järjekordne näide ühiskonnast, kus riik tahab kõik ette-taha ära teha. Urve Palo lihtsalt nägi, et Soomes tehakse sama asja ja ju siis on seda meilgi vaja,» lõpetas ta.

Üürielamute toetuskava omavalitsustele

Toetust võib kasutada üürielamute ehitamiseks ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks nende üürielamutena kasutuselevõtuks. Esimesel aastal antakse toetust kohalikele omavalitsustele, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole.
2017. aastal makstakse toetusi 2,5 miljonit eurot. Järgnevaks kolmeks aastaks on toetusfondi suurus 20 miljonit eurot aastas ehk kokku suunatakse riigikorterite ehitamiseks üle 60 miljoni euro.
Riigi poolt antava toetuse määr on kuni 50 protsenti, ülejäänud peab tulema KOVi taskust.
Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.
Alates järgmisest aastast saab toetust taotleda ka üürielamute rajamiseks vähekindlustatud sihtgruppidele, samuti lisanduvad piirkondadena Tartu ning Tallinn.
Esimene toetusvoor käivitub 1. novembril ja lõpeb 30. detsembril.
Taotlusi võtab vastu ja toetusi jagab Kredex.

http://majandus24.postimees.ee/4264515/uurikorterite-projekt-kaivitub-novembris

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 09-2017

04.10.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kinnisvara müümise protsessi aitab selgeks teha käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?”

04.10.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ kirjastamisel on ilmunud käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/kuidas-muua-kinnisvara-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Maa-amet: Haldusreformi järel muutub Eestis üle 400 000 aadressi

03.10.2017 Tõnu Toompark

Eestis on 1,2 miljonit aadressi. Selle aasta oktoobris-novembris muutub haldusreformi tõttu neist umbes üks kolmandik. Kui arvestada ka haldus- ja asustusjaotuse muudatuste tehnilisi kodeeringu muutusi, siis teiseneb umbes kaks kolmandikku andmetest.

Muutuvad umbes 109 000 eramaja ja 26 000 kortermaja aadressid ning 81 000 korteri aadressid, seega on teisenemas umbes 190 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka ilma hooneteta ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku 407 000 Eesti aadressi. Aadressiandmeid hallatakse Eestis keskselt aadressiandmete süsteemi infosüsteemis (ADS). Siit võtavad aadressiandmeid kõik teised suuremad andmekogud, sealhulgas rahvastikuregister ja ehitisregister.

Vaata Maa-ameti rakendusest oma uut aadressi

Maa-amet lisas geoportaali avalehele aadressi teisendaja, mille abil saab teada, kas hetkel kehtiv aadress jääb pärast haldusreformi samaks või muutub.

Aadress pärast haldusreformi põhineb hetkel kinnitatud õigusaktidel (mõned külade nimemuudatused on veel lahtised).

Koha-aadressi määraja on kohalik omavalitsus. Seega, kui on küsimusi aadressi kohta või on soov ametlikku aadressi muuta, tuleb pöörduda linna- või vallavalitsuse poole. Loomulikult on ka Maa-ameti aadressiandmete osakonna töötajad alati lahkesti nõus selgitusi jagama.

Peale haldusreformi jääb alles 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus muutub 11 maakonna piir. Muutuvad ka paljude külade nimed (enamik neist Saare- ja Võrumaal), sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.

Haldusreformi järgseid halduspiire saab vaadata halduspiiride kaardirakendusest.

Uued aadressid linnasisestes linnades

Peale haldusreformi saab Eestis olema viis nn linna-linna ehk linnasisest linna: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu, Narva-Jõesuu.

Eelnimetatud linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega mõne küla aadressis hakatakse nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel on Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.

Linnaosad, asumid ja osavallad

Eestis on ametlikult linnaosad olemas üksnes Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Ametlikult ei ole haldus- ja asustusüksuste klassifikaatorisse (EHAK) kantud ühtegi osavalda ega linna asumit. Ka peale haldusreformi jäävad aadressiandmetes ja EHAK-is kehtima ainult Tallinna ja Kohtla-Järve linnaosad. Ühtegi uut osavalda, linnaosa ega asumit ametlikes aadressiandmetes hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt kasutusse ei võeta, kuigi kinnisvaraäris kasutatakse mitteametlikke asumeid ja linnaosi üsna palju ilmselt ka edaspidi.

Aadressiandmete kasutamine ja allalaadimine on tasuta

ADS-i andmed on tasuta nii avalike rakenduste kaudu päringuid tehes kui ka väljavõtteid alla laadides. Paljud registrid kasutavad ADS-i andmeid X-tee teenuste kaudu. Näiteks, kui rahvastikuregistrisse esitatakse elukohateade, siis kontrollitakse süsteemselt, kas aadress on ADS-is olemas. Kui aadressi ADS-is ei ole, siis peab omavalitsus selle enne rahvastikuregistri kannet looma või paluma kodanikul aadressi täpsustada.

Oma kehtivat aadressi saab kontrollida ja andmeid tasuta alla laadida Maa-ameti aadressiandmete päringu- või kaardirakendusest.

Oma kodulehele saab lisada integreeritava aadressiotsingu In-ADS

In-ADS annab kiire võimaluse aadressi otsida ja oma infosüsteemi salvestada. Rakenduses saab taustaks valida Maa-ameti tehtud hübriid- ja aluskaardi või ortofoto ning kuvada seal ka katastriüksuste piire ja aadressipunkte.

Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.

Kaks näidet võimalikest haldusreformi järgsetest aadressidest, kus maapiirkonnad koos küladega kuuluvad linna koosseisu.

https://www.maaamet.ee/et/uudised/haldusreformi-jarel-muutub-eestis-ule-400-000-aadressi

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Õpetajate päeval avatakse Õpetajate Kodu

03.10.2017 Tallinn.ee

Neljapäeval, 5. oktoobril kell 12 avavad abilinnapead Eha Võrk ja Mihhail Kõlvart Lasnamäele aadressile Uuslinna tn 3a kerkinud Õpetajate Kodu.

Õpetajate Kodus asuvad eluruumid antakse üürile Tallinna linnas asuvas koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, huvikoolis või kutseõppeasutuses töötavatele õpetajatele.

„Tallinn toetab kooli- ja lasteaiaõpetajatele üürimaja ehitamisega linna jaoks vajalikke haridustöötajaid eluasemeprobleemide lahendamisel,“ rõhutas Võrk. „Selle maja valmimisega näitab linn, et me hoolime oma pedagoogidest ja lastest – aidates õpetajaid aitame ka oma lapsi. Samaoodi leevendasime Mustamäele munitsipaalelamu rajamisega arstide ja õdede eluasememuret.”

Uuslinna tn 3a korterelamus on kokku 75 korterit, neist 40 ühe- ja 35 kahetoalised. Maja soklikorrusele rajati lisaks panipaikadele ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks, pesumasinate ja -kuivatitega nn pesuköök ning mänguruum lastele. Korterid varustatakse köögimööbli ja –tehnikaga.

„Uuslinna tänav on logistiliselt väga heas asukohas ning sobib seega ka teistes linnaosades töötavatele haridustöötajatele,” ütles abilinnapea Eha Võrk.

Õpetajate Kodu eluruumide üüri suurus on 5,21 eurot eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ühes kalendrikuus. „Hoone saab olema parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogiliste lahendustega,“ ütles Võrk. „See tagab võimalikult madalad ülalpidamiskulud.”

Õpetajate Kodu kortermaja projekteerisid AS Sweco Projekt arhitektid Ahti Kooskora juhtimisel, kaasatud olid TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid Targo Kalamees ja Jarek Kurnitski. Ehitustöid teostasid Ramm Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ ehitajad, omanikujärelevalve teenust osutasid Keskkonnaprojekt OÜ insenerid. Sisustuse tarnis Kitman Thulema AS. Projekti kogumaksumus on 5,4 miljonit eurot.

Õpetajate Kodu ehitamine on üks osa 2008. aastal alguse saanud Tallinna teisest elamuehitusprogrammist, mille raames on ehitatud elamispindasid noortele peredele, linna hallatavate asutuste töötajatele, päästjatele ja politseinikele ning arstidele ja õdedele.

Tallinna linnal on abivajajate eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku ligi 5000 korterit, lisaks üle 500 voodikoha sotsiaalmajutusüksustes. „Väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangast laenu võtmisest,“ tõdes Võrk. „Seetõttu peab munitsipaal- ja sotsiaalkorterite rajamine kindlasti jätkuma.“

AS-i Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise prospekti lisa teade

03.10.2017 Pro Kapital Grupp

AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, registreeritud aadress Sõjakooli 11, 11316, Tallinn; edaspidi Pro Kapital Grupp) teatas 19. septembril 2017 uute Pro Kapital Grupp aktsiate pakkumisest vastavalt avaldatud aktsiate avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise prospektile (edaspidi Prospekt). 2. oktoobril 2017 registreeris Finantsinspektsioon Prospekti lisa seoses Pro Kapital Grupi poolelioleva Kristiine City kinnisvaraarenduse ning hotellide müügi kohta avaldatud täiendava informatsiooniga.

Prospekti lisa on elektroonilises vormis kättesaadav Pro Kapital Grupp kodulehel aadressil http://prokapital.com/investor/aktsionarid/dokumendid/ ja Finantsinspektsiooni kodulehel aadressil http://www.fi.ee/index.php?id=14925.