Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

30/01/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üleKoolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 30/01/2018 Tallinna kesklinnas. Koolitus annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

  • millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
  • mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
  • kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
  • millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 30/01/2018 kell 10.00-15.30. Lektor on Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimine praktikas – juhatuse õigused, kohustused ja vastutus

Pirita linnaosa vanem: Maxima ehitamise saaga peab saama lahenduse

TallinnPirita linnaosa vanem Alina Tubli soovib leida lõpliku lahenduse Merivälja tee äärsele kinnistule Maxima kaubanduskeskuse ehitamise saagale. Linnaosa vanem soovib tutvuda poe viimase planeeringuga, kohtuda nii kohalike elanike kui kaubandusketi esindajatega ning leida kõiki osapooli rahuldav lahendus.

Projekti avaliku arutelu käigus 2015. aastal näitasid elanikud välja rahulolematust poe planeeringu osas. Pirita linnaosa vanem Alina Tubli selgitas, et kohalikud hindavad väga kõrgelt elukohta ümbritsevat keskkonda ja seetõttu on võimaliku kaubanduskeskuse vastu. “Pirita elanikud peavad oluliseks vaikset ja rohelist naabruskonda. Järjekordne ärihoone ei mahu sinna kirjeldusse, ” mainis Tubli.

Linnaosa vanem Alina Tubli rõhutas, et kindlasti tuleb uuesti algatada diskussioon võimaliku Maxima kaubanduskeskuse osas. “Olen valmis kohtuma kõikide osapoolte esindajatega. Kinnitan, et esmajoones soovin ühe laua taha istuda Maxima esindajatega ja tutvuda viimase planeeringuga,” teatas Tubli. Ta rõhutas, et seejärel soovib vestelda piirkonnas elavate inimestega, et tutvustada viimast planeeringut ja välja selgitada nende visioon võimaliku kaubanduskeskuse osas.

“Pärast mõlema osapoolega kohtumist soovin leida lõplikku lahendust olukorrale, mille üle algas arutelu juba 2009. aastal,” selgitas Tubli.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

SEB: Дефицит рабочей силы вынуждает работодателей быть более находчивыми

SEB PankКоличество свободных рабочих мест достигло самого высокого уровня с 2008 года, что указывает на серьёзный дефицит рабочих рук в секторе предпринимательства. Решением кризиса рабочей силы является вербовка работников из-за границы, однако хотелось бы, чтобы быстрый рост зарплат помог выработать и такие бизнес-планы, где качество рабочей силы будет важнее, чем её количество и цена.

Дефицит рабочей силы самый высокий за последние годы

Продемонстрировавшее уже в прошлом году тенденцию роста число свободных рабочих мест достигло в III квартале нынешнего года самого высокого показателя начиная с 2008 года: более 12 700 свободных рабочих мест. Чтобы достичь показателей времен бума понадобится какое-то время – в первом квартале 2008 года работодатели были готовы нанять 17 500 человек. Взглянув на количество свободных рабочих мест по области деятельности, можно уже сегодня найти сектора, где спрос на рабочую силу превышает времена бума. По численности самая большая разница в торговом секторе, где в III квартале 2017 года было не заполнено более 2000 рабочих мест, но недостаток рабочей силы выше показателей 2008 года также в секторах административной и вспомогательной деятельности, перевозок и складского хозяйства, гостиничного хозяйства и общепита, а также ИТ-секторе. Рост спроса на рабочую силу в секторе обслуживания отражает в том числе структурные изменения, произошедшие в экономике.

Поскольку трудовая занятость в Эстонии в III квартале достигла 68,3% – высочайший показатель в новейшей истории и почти во всей Европе – заполнение этих рабочих мест местной рабочей силой не представляется реальным. Поэтому работодатели всё чаще вынуждены рассматривать вербовку работников из-за границы. Благодаря открытому рынку труда Европы всё больше работников из-за рубежа прибывает сюда, но из-за низких зарплат среди работодателей высоко ценятся и работники из третьих стран. Как к этому относиться?

Вербовка рабочей силы из-за пределов Европейского Союза является головной болью

Эстония в течение многих лет придерживалась строгой миграционной политики, и её смягчение – очень медленный процесс. Ещё пару лет назад человека без гражданства ЕС, получившего здесь высшее образование и идеально владеющего эстонским языком, могло ожидать выселение из страны, если он не находил достаточно быстро высокооплачиваемую работу. На сегодня применяется более разумный подход, и выпускников университетов не выпроваживают на самолет сразу после выпускного. Недавние изменения в законе также упростили вербовку ИТ-специалистов и создание команды для стартапов.

С точки зрения более традиционных предприятий ситуация изменилась не сильно. Если необходимость рабочей силы является временной, то вербовка работника из-за границы не слишком сложна – следует платить среднюю по Эстонии зарплату и зарегистрировать рабочую деятельность в Департаменте полиции и погранохраны. Это безусловно помогает строительному сектору, где краткосрочные договоры трудового подряда являются нормой даже для местных рабочих. В более тяжелом положении находятся промышленные предприятия, которые действуют в более стабильных условиях и привыкли заключать с работниками долгосрочные договоры. В более сложных сферах освоение навыков требует времени, что означает, что настоящая польза от работника начинает проявляться лишь после окончания 270-дневного временного разрешения на работу. Однако вербовка оправдавшего себя за это время работника подразумевает, что он еще должен попасть в злополучную миграционную квоту. В 2017 году эта квота ограничилась 1300 людьми, а исчерпана она была уже в июне. Взглянув на сегодняшнюю ситуацию на рынке труда, нельзя исключить, что в 2018 году миграционная квота будет исчерпана уже в течение первого квартала.

Отдельным вопросом являются социальные гарантии для временной рабочей силы. Поскольку ходатайство о виде на жительство может занять месяца, работники с планом остаться на более долгий срок прибывают в Эстонию сперва в рамках упрощенной краткосрочной работы. Так как рабочие отношения в действительности задуманы на более длительный срок, то часто работник прибывает вместе с семьей. Несмотря на то, что брать семью разрешено и человеку с временным рабочим разрешением, им не разрешено регистрировать место жительства, а с этого начинается череда проблем – пока нет вида на жительство, недоступен семейный врач, детсад и школа. Также для временной рабочей силы не действует никаких налоговых льгот, в связи с чем у работодателя возникает оправданный вопрос: за что он платит социальный налог?

Учитывая и так действующее требование средней заработной платы для работников из третьих страх, необходимость квоты на въезд является сомнительной – ввоз дешевой рабочей силы, не способной интегрироваться, исключен и без этого. Тот факт, что требование средней зарплаты не действует, например, для работников стартапов, является признанием их успешного лоббирования, однако экономическое влияние этого исключения всё же скромное. Трудное положение промышленных предприятий ограничивает экономический рост уже сегодня.

О недостатке рабочей силы больше всего жалуются сферы деятельности с низкой добавленной стоимостью

Вышеупомянутое ни в коем случае не является призывом к революции в миграционной политике. Например, отсутствие требования к заработной плате может наоборот начать препятствовать экономическому росту Эстонии. Хоть это и не идеальная взаимосвязь, однако на дефицит рабочей силы часто жалуются сферы деятельности, где создаваемая добавленная стоимость является самой низкой. Так, в III квартале один из наивысших показателей свободных рабочих мест был в сферах гостиничного хозяйства и общепита, но при этом настолько же низкими и показатели созданной добавленной стоимости. Одним из немногих исключений является ИТ-сектор, где создаваемая добавленная стоимость в несколько раз превышает средний показатель по Эстонии, но у которого до сих пор сложности с заполнением свободных рабочих мест.

Результатом дефицита рабочей силы является быстрый рост заработных плат. Если работников не хватает, то предприятия вынуждены их переманивать с помощью более высоких зарплат. Разумеется, не все предприятия могут присоединиться к гонке зарплат и должны найти способы, как справиться с меньшим количеством работников или как поднять свой доход, т.е. на языке экономики – стать более производительными. Без давления со стороны зарплаты не было бы и прямой необходимости для усилий. Разумеется, это невозможно для каждого предприятия и даже для каждой сферы, и рост зарплат может вытеснить предприятие с рынка. В ситуации, где безработица низкая, это является экономически выгодным, поскольку освободившиеся работники могут направиться в более производительные предприятия, где перспективы роста зарплаты выше.

Этот прекрасный ход мыслей, конечно же, действует не всегда. Потребность в рабочей силе некоторых секторов может быть временной. Например, выгодная демографическая ситуация и оживившееся инвестиции со стороны государственного сектора повысили спрос на услуги строительного сектора. Большой дефицит работников повысил уровень зарплат в этом секторе в III квартале на целых 12%. В то же время строительство известно своей цикличностью, и с большой вероятностью через несколько лет спрос будет ниже. Поэтому в интересах здоровья экономики будет лучше, если временный рост спроса покроет временная иностранная рабочая сила, чем, например, местные люди, «перепрыгнувшие» из обрабатывающей промышленности.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis III kvartalis

StatistikaametEluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 3,4% ja võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 4,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,5% ning majade hinnad 2,9%.

2016. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 4,2% ja majade hinnad 6,2%. Korterite hinnad tõusid Tallinnas 3,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 4,4% ning ülejäänud Eestis 6,7%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.Eluaseme hinnaindeks, I kvartal 2005 – III kvartal 2017 (2010 = 100)

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 6,4% ja võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 2,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Üürile antava korteri sisustamine

uurikorteri-sisustamineKuidas sisustada korterit, milles hakkavad elama üürnikud? Korterit üürile andes peaks silmas pidama, et kõige olulisem on tulevasele üürnikule mugavus. Oluline on jääda mööblit valides ja korteri interjööri kujundades neutraalseks, et korterit üürile andes oleks võimalike klientide hulk suurem.

Kindlasti tasuks sisustamisel vältida erksaid ja intensiivseid toone, mis võivad paljudele inimestele olla häirivad ja vastumeelsed. Üürikorteri sisustamise eesmärk on teha see kodu võimalikult meeldivaks paljudele üürnikele, seetõttu tasub vältida väga omapäraseid lahendusi.

Üürikorteri sisustamine kõige olulisega

Üürikorter peaks olema sisustatud kõige olulisega, mis eluks vaja läheb.

Kuna kodumajapidamises kõiki esemeid ja tehnikavahendeid kasutatakse igapäevaselt, siis tasub arvestada, et siinkohal on oluline rõhku panna vähemalt turul pakutavale keskmisele kvaliteedile.

Esmapilgul säästlik tunduv odavama inventari ostmine võib kalliks maksma minna. Igapäevase kasutamisega amortiseeruvad odavad ning vähemkvaliteetsed esemed ja kodutehnika tarvikud kiirelt.

Köök ja vannituba ennekõike

Kui kõht on täis ja katus pea kohal, siis on meel hea! Köök on iga kodu süda ja seetõttu peaks olema köök sisustatud kõige vajalikuga, et valmistada maitsvat rooga ja istuda perega õhtul söögilauda. Kuid köögi sisustamine oleneb palju ka korteri ehituslikust omapärast ning tihti pole meie kortermajade köökide väiksuse tõttu võimalik seal ruumipuuduse tõttu kogu perega einestadagi.

Köögitehnika nagu külmkapp ja pliit peaksid iga korteri juurde kuuluma. Samuti ei saa läbi ilma köögis oleva laua ja toolideta.

Tihti leidub üüriturul ringi vaadates selliseid üürikortereid, kus toad ja köök on renoveeritud ja kena sisutusega ning vannituba on jäetud värskenduskuurita. Vannituba on korteri puhul kindlasti tähtsuselt teisel kohal. Vannituba peaks olema varustatud hea peegli ja mõne mahuka kapiga, millel on mugavasti avanevad sahtlid või laekad, kuhu kõik vannitoatarbed ilusti silma alt ära saab panna.

Paljudel juhtudel on korterites ka pesumasin paigaldatud vannituppa. Pesumasina valikul tuleks arvestada masina mõõtmetega ning selle kasutamislihtsusega.

Kas eestlaetav või pealtlaetav pesumasin – see sõltub pesumasina jaoks mõeldud ruumi suurusest. Eestlaetava pesumasina peal saab ladustada asju, samas vajab selline pesumasin enda ees ruum toimetamiseks.

Kui plaanis on korterit üürida välja näiteks majutusplatvormi Airbnb kaudu külaliskorterina, siis tasub lisaks investeerida ka toidunõudesse ning pottidesse-pannidesse. Soovitatav on korterisse hankida ka veekeedukann, röster jm.

Sellisel juhul on oluline ka vajalike vooditarvete olemasolu.

Esmavajalik elutoa sisustus

Elutoa sisustuses peab olema kindlasti nii diivan kui ka sektsioonkapp. Kui on võimalik, siis lisada ka laud, mida saab kasutada näiteks töölauana. Veelgi mugavamaks muudab elutoa  diivanilaua ja telerialuse olemasolu.

Elutuba peaks olema mugav paik nii filmi vaatamiseks kui ka külaliste võõrustamiseks. Eriti mugavaks teeb suure toa mõni lahtikäiv laud, mida saaks vajadusel kohandada söögilauaks kogu perele. Ruumisäästlikkus mängib üürikorteri sisustamisel olulist rolli ning multifunktsionaalsete mööbliesemetaga saab kodu muuta palju mugavamaks.

Kindlasti on heas üürikorteris ka riidekapp või muud kapid, kuhu saab mahutada üleriideid nagu joped ning mantlid ja miks ka mitte voodipesu.

Esiku sisustamine aitab ülejäänud ruumid puhtana hoida

Jalatsitekasti olemasolu parendab esiku välimust ning esikupõrandal vedelevad mudased jalanõud Teie elamist ei häiri.

Ukse ette tasub soetada ka üks korralik jalatsite puhastamiseks mõeldud jalamatt, seda abimeest on meie ilmastikus vaja aastaringselt. Nii kestab ka korteris olevat põrandakate kauem, sest enamik kruusa ning vett jääb jalatsitelt porimatile või porivaibale.

Lisaks eeltoodule saab üürile antava korteri teha kodusemaks harmoneeruvate kardinate, vaipade, seinamaalide ja toalilledega.

Tellides ühest kohast kõik sisustamiseks vajaliku, säästab korteriomanik kümneid tunde poodlemiselt erinevates poodides. Eeltooduga arvestades saabki üürikorterist üks hubane kodu, mille sisustus on sobiv võimalikult paljudele inimestele, tehes seeläbi üürniku leidmise kiiremaks.

Artikli avaldas e-pood www.kaup24.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride erakorraline üldkoosolek (edaspidi nimetatud kui Koosolek) toimus kolmapäeval, 20.12.2017.a. algusega kell 15.00 Ühingu kontoris Sõjakooli 11 Tallinn. Koosoleku osalejate nimekirja kohaselt oli Koosolekul kohal ja esindatud 3 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 32 514 016 häält, mis moodustab kokku 57,36% aktsiatega määratud häältest.

Koosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused

1. Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus:

Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ervin Nurmela. Protokollijaks valiti Liisa Kirss.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

2. Kasumi jaotamine ning dividendi maksmine

Vastuvõetud otsus:

AS Pro Kapital Grupp jaotamata kasum on 2016 majandusaasta aruande kohaselt 59 104 tuhat eurot, 2016 majandusaasta kahjum 3913 tuhat eurot. Jaotamata kasum pärast 2016 majandusaasta kahjumi katmist on seega 55 191 tuhat eurot.

Jaotada dividendidena eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele 850 319,31 eurot (0,015 eurot aktsia kohta X 56 687 954 aktsiat). Mitte teha eraldisi reservkapitali ega muudesse seaduse või põhikirjaga ette nähtud reservidesse. Dividendi saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse tööpäeva lõpu seisuga kümnendal tööpäeval pärast üldkoosoleku toimumist [08.01.2018] (nimekirja fikseerimise tähtpäev). Kõik aktsionärid, kes on kantud aktsionäride nimekirja nimekirja fikseerimise tähtpäeva tööpäeva lõpu seisuga, omavad õigust dividendiks. Dividend makstakse välja viiendal tööpäeval pärast nimekirja fikseerimise tähtpäeva [15.01.2018].

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Väärtpaberiga seotud õiguste (ex-date) fikseerimise päevaks on 05.01.2017, mille kohta teeb Ühing ex-päeva meeldetuletava börsiteate 03.01.2017.

Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokoll avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com hiljemalt 21.12.2017.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Liven Kinnisvara: Uued kodud Uues Maailmas valmivad aasta pärast

Toom-Kuninga 21Liven Kinnisvara poolt arendatava Toom-Kuninga 21 korterelamu on kavandanud Kadarik Tüür Arhitektid ning ehitajaks valiti Merko Ehitus Eesti. Ehitustöödega alustati ​19.12.2017 ning elamu valmib aasta pärast. Tänaseks on 36 korterit juba omaniku leidnud.

9-korruselises elamus on kokku 52 korterit ning äripinda. Luksuslikumad korterid on läbi kahe korruse ning omavad avaraid katuseterrasse. Esimesele korrusele rajatakse elanike ühiskasutusse antav hobiruum. Enamikel korteritel on rõdu, maa-alusele korrusele rajatakse panipaigad ja parkimiskohad.

Tallinnas ehitatakse palju kortermaju, kuid arendustegevus on liikumas äärelinnadesse, sest kesklinnas hakkavad vabad krundid otsa saama. Erandiks pole ka Uue Maailma asum, kus elamuarenduseks sobivaid krunte napib ning viimastel aastatel on ehitatud vaid üksikuid korterelamuid.

Toom​-​Kuninga 21 elamu asub Uue-Maailma ja Tõnismäe piiril otse Lastestaadioni servas. Hoone on silmapaistev nii oma arhitektuuri kui ka sisearhitektuursete lahenduste poolest, mille puhul arhitektid ja sisearhitektid ammutasid inspiratsiooni eelmise sajandi 20-30-ndate Art Decost.

Toom-Kuninga 21 majas nagu ka teistes Liveni majades, saab iga klient enda vajaduste ja võimaluste järgi kujundada ruumide paigutuse ja teha ise siseviimistluse valikud. Liveni partner Andres Aavik kommenteeris, et Liven annab võimaluse klientidel valida parketist ukselinkideni. “Just tulevane elanik teab, milline tema kodu peab olema – planeeringust pisidetailideni välja.”

Liven (www.liven.ee) on kinnisvaraarenduse ettevõte, mis rajab kodusid Tallinnas. Liven väärtustab head arhitektuuri ning loob asukohast lähtuvalt parima elukeskkonna.

Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakooli jõulukingitus

171218 JõulukinkLähenevate jõulupühade puhul teeb Kinnisvarakool kõigile oma praegustele ja tulevastele sõpradele jõulukingituse.

Registreeru enda jaoks olulisele koolitusele veel detsembrikuus ning saad vabalt valitud Kinnisvarakooli käsiraamatu kingituseks.

Registreeru koolitusele siin ning märgi linnuke käsiraamatu ette, mida soovid saada kingituseks.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks jätkas novembris tõusu

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 3,3%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris eelmise kuuga võrreldes keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus joogitootmises ja puittoodete tootmises.

2016. aasta novembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete, piimatoodete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, november 2017
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Oktoober 2017 –november 2017, % November 2016 – november 2017, %
KOKKU 0,3 3,3
Töötlev tööstus 0,2 4,5
Mäetööstus 0,7 4,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 0,5 -9,9
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,4

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ja võrreldes 2016. aasta novembriga 5,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis novembris keskmisest enam naftasaaduste, ravimpreparaatide ja toormetsa hind, samas langes mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning keemiatoodete hind.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2017. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,7% ja võrreldes 2016. aasta novembriga 4,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis novembris keskmisest enam naftasaaduste, rõivaesemete ja keemiatoodete hind, samas langes toormetsa, paberi ja pabertoodete ning mootorsõidukite hind.

Statistika aluseks on küsimustikud „Tootjahind”, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6.12.2017. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuu kokkuvõtte üheksa tööpäevaga. Statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet nende statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Käsiraamat aitab korraldada kinnisvara müümise protsessi

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakool OÜ käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamat keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja.

„Inimene puutub oma kodu müümisega kokku enamasti mitte rohkem kui paar korda kogu elu jooksul. Seejuures on tegemist ühe elu kalleima tehinguga rahalises mõttes nii kinnisvaramüüja kui -ostja jaoks. Selge, et selles olukorras on vaja sõltumatut infot, kuidas kodu müümise protsess tõhusalt korraldada,“ rääkis käsiraamatu autor Tõnu Toompark.

Praktiline käsiraamat käsitleb kogu kinnisvara müümise protsessi algusest lõpuni ehk alates esmastest müügimõtete tekkimisest kuni kinnisvara valduse üleandmise vormistamiseni. Raamat annab lugejaile konkreetseid nõuandeid, kuidas kogu kinnisvara müümise protsess ajaliselt ja rahaliselt efektiivselt korraldada.

Raamatu „Kuidas müüa kinnisvara?“ autor kinnisvaranõustaja Tõnu Toompark on sadade Eesti ajakirjanduses avaldatud nõuandeartiklite ja kinnisvarakommentaaride autor. Lisaks on Tõnu Toompark raamatu „Nõuanded koduostjale“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele ning kinnisvaravaldkonna käsiraamatute kirjastamisele.

Lisainfo

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Arco Vara: Kristiines kasvab huvi perekorterite vastu

Arco VaraKuigi kinnisvaraturul on kiire kasv peatumas, jääb Kristiine oma kesklinna läheduse ja hästi välja kujunenud elukeskkonnaga endiselt koduotsijaile atraktiivseks piirkonnaks.

Kristiine – see on hinnatud piirkond, kust leiab nii privaatse aiaga eramuid, väiksemaid eestiaegseid korterelamuid kui ka suuremaid korrusmaju. Kristiine on kõige väiksem linnaosa Tallinnas ja võrreldes teiste piirkondadega on seal müügipakkumisi vähem.

2017. aasta esimese kolme kvartali jooksul tehti Kristiines korteritega 475 tehingut, mis näitab tehingute arvu väikest, 8% langust võrreldes 2016. aasta sama perioodiga, mil korteritega tehti 516 tehingut. Tehingute arv on linnaosas küll langenud, kuid keskmine ruutmeetri hind on kasvanud aastases võrdluses 6%. 2017. aasta tehingute põhjal on keskmine ruutmeetri hind Kristiines 1 772€.

Kristiines on sellel aastal kõige rohkem tehinguid tehtud korteritega, mille pindala on vähemalt 70m². Müüdud korterite keskmine suurus oli 97m², mis näitab kasvavat huvi suuremate perekorterite vastu. Aastal 2016 olid Kristiines enimmüüdud korterid pindalaga vahemikus 41-55m². Kõigest aastaga on enimmüüdud korterite keskmine suurus kasvanud pea kaks korda: 48 ruutmeetrilt 97 ruutmeetrile.

171220 Kristiines kasvab huvi perekorterite vastuAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kristiine on väljakujunenud taristuga: piirkonnas on koolid-lasteaiad, kauplused ja erinevad teenindusettevõtted, ühistransport ühendab linnaosa mugavasti kesklinna ja teiste linnaosadega. See kõik tõstab lastega perede motivatsiooni asuda elama Kristiine erinevatesse asumitesse Lillekülas, Tondil ja Järvel.

Sarnaselt teiste linnaosadega on viimastel aastatel kerkinud Kristiinesse mitmeid uusarendusi, nii kortermaju kui ka ridaelamuid. Kristiines, nagu ka teistes linnaosades, on järelturul kaubeldavate elamispindade hulga kasv peatunud, mistõttu on oodata vanemate korterite pakkumiste arvu aeglast kasvu, nende müügiperioodide pikenemist, hinnakasvu aeglustumist uuemate korteritega sarnasele tasemele ning uuemate ja vanemate korterite hinnaerinevuse suurenemist kallineva ehitushinna tõttu.

Eramute hinnad on veidi kerkinud

Eramutega on Kristiine linnaosas 2017. aasta esimese üheksa kuuga tehtud 26 tehingut, keskmise ruutmeetri hinnaga 1 794€. Võrdluses sama perioodiga aastal 2016 on kasvanud tehingute arv 3 võrra ja keskmine ruutmeetri hind 10%. Kesklinna lähedus ja aastakümnetega rajatud elukeskkond, kus on väljakujunenud asustusstruktuur, tõstavad kinnisvara väärtust ja ostjate huvi selle piirkonna vastu. Kristiines on pakkumisel vanemaid madalama ehituskvaliteediga elamuid, mille kaasajastamisel saavad uued omanikud ise kaasa lüüa.

Olemasolevate järelturu pakkumiste hinnad on kasvanud ning uut pakkumist lisandub peamiselt kallite uusehitiste näol, millede pakkumishinnad on püsinud aga võrdlemisi stabiilsed. Elamuturule on sealjuures iseloomulik pakkumiste arvu hooajaline langus just aasta teises pooles. Vastavate parameetritega elamute vähenemise tõttu on sobilike pakkumiste hinnad kasvanud, mis takistab tehinguaktiivsuse edasist tempokat kasvu.

Kinnisvaraturul aset leidnud kiire kasv on lõppemas, lähitulevikus jätkub turul hinnataseme kasvu terviklik aeglustumine ning pikemas perspektiivis on oodata langusfaasi kujunemise algust. Oodata on kasvanud inflatsiooni stabiliseerumist ja senise ostujõu kasvutempo aeglustumist, mille taustal on oodata kinnisvaratehingute arvu kasvu peatumist.

Kristiine linnaosa on jätkuvalt atraktiivne piirkond, kust leiab omale kodu nii eramaja privaatsust hindav pere kui ka korteri mugavustega harjunud linnainimene.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Uus Maa: Miks me kardame Rootsi kinnisvaraturul toimuvat?

Uus MaaLõppeva aasta üks suurteemadest oli olukord Rootsi kinnisvaraturul ning seal aset leidva hinnalanguse mõju meile. Tegelikult on antud teemat ja ohustsenaariume käsitletud juba 2012. aastast, kuid alles käesoleval aastal hakkasime nägema reaalseid muutuseid.

Rootsi kinnisvaraturu eripära võrreldes meie ja ka paljude teistega on see, et kui majanduskriisi ajal siin hinnad kukkusid, siis Rootsis korrektsiooni ei toimunud ning kasv hoopis jätkus. Kui meil hakkas taastumine ja kinnisvarahinnad tõusid keskmiselt 10% aastas, siis läänenaabrite juures toimus samasuur kasv, ainult et seal läks see õhku ja mull paisus iga-aastaselt üha suuremaks. Niisamuti tõusid kodumajapidamiste laenukohustused.

Lisaks on Rootsis olnud pidev elamispindade nappus suuremate linnade, eelkõige Stockholmi piirkonnas. Seda on tekitanud nii siseränne kui ka riigi üsna reguleeritud üüriturg. Nüüd, mil elamispindu on hoogsalt juurde ehitatud, kuid üha kuumeneva kinnisvaraturu valguses on karmistatud muu hulgas ka laenunõudeid (ning seda tehakse veel ka uue aasta märtsis), pole enam kõigele uuele ostjaid. Kui pakkumine ületab nõudluse, siis teadagi, hinnad langevad ning seda oleme väikestviisi näinud suvest saati. Siit algas ärevus, mis on kandunud ka üle Läänemere meie juurde.

Rootsi auks peab ütlema, et seal ei istuta näpp suus, vaid püütakse asju ohjata. Tõsi, vahest see ei ole õnnestunud, aga siis püütakse kohe teisiti. Lisaks on sealsed pangad hästi kapitaliseeritud, mida saime näha näiteks Kreeka võlakriisi aegu, mil paljud euroopa pangad said vastu näppe. Rootsi pangad tulid aga puhtalt läbi.

Kui kinnisvarahinnad langevad, mõjutab see koheselt Rootsi panku. Vaidlus on eelkõige selles, palju hinnad kukkuma peaksid, et mõju oleks tuntav. Üsna selge on, et meil muutub taevas tumedaks juhul, kui hinnad langevad enam kui 20 protsenti.

Sel juhul muutub pankade laenupoliitika üha karmimaks, sest raha laenamine pankade vahel on likviidsusprobleemide tõttu aina raskem. Nii on siinsel ettevõtlusel raskem saada laenu ja oma majandustegevust laiendada ja kasvatada. Sama asi juhtub loomulikult ka Rootsis, kuid kuna tegu on meie ühe tähtsaima eksportturuga, muutub meie kaupade sinna müümine üha raskemaks. Sellest tulenevalt kannatab kogu majanduskeskkond, mis kandub edasi ka kinnisvaraturule. Viimase toimimist raskendab ka kodulaenu saamise korra karmistumine.

Hea küsimus on, kas praegu Rootsis toimuv on korrektsioon või eelmäng kõmakaks. Kohalikud mulli lõhkemisse ise ei usu, kuna selle ärahoidmiseks on meetmeid tarvitusele võetud. Rootslased on külma närvi ja karge mõtlemisega põhjamaalased, kel hoobasid ja oskuseid suuri probleeme lahendada piisavalt. Niisamuti on seal lahti läinud debatt kinnisvara-, eelkõige üürituru liberaliseerimise üle, mis kaotaks piirangud ja laseks turul normaalselt toimida. Just karmid piirmäärad üürihindadele on probleemide üheks allikaks, sest need vähendasid motivatsiooni ehitada uusi kortereid, mis tekitas defitsiidi ja see omakorda hinnakasvu.

Lõpetuseks. Kas me peaksime kartma, nagu pealkirjas küsitud? Tegelikult mitte, sest rootslastel on tahe asju muuta. Siiski peame olema valmis selleks, et olukord võib muutuda mõneks ajaks keerulisemaks. Eriti neil, kel Rootsiga enam majandussidemeid. Kui aga asi laheneb rahulikult, läheb nõndaviisi ka meil. Pealegi – tõusu- ja langustsüklid on majanduses igati normaalsed nähtused.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Eesti Pank: Eesti majandus on jõudmas kasvutsükli haripunkti

  • Eesti PankEesti majandus on kriisijärgse aja parimas seisus
  • Eelolevatel aastatel kiire majanduskasv raugeb, kuna välisturud kasvavad aeglasemalt ja vaba tootmisvõimsus majanduses on ammendumas
  • Valitsus annab niigi kiirele majanduskasvule veelgi hoogu. Lõdvenenud eelarvepoliitika tähendab riigilt väiksemat tuge siis, kui majandusel peaks ootamatult minema kehvemini
  • Eesti-siseseid põhjuseid, mis võiks majanduskasvule järsu tagasilöögi anda, ei paista, kuid avatus välismaalt lähtuvatele ohtudele on suur

Eesti majandus on kogu 2017. aasta vältel tugevnenud. Ka kolmandas kvartalis kasvas enamiku tegevusalade toodangu maht kiiresti ja majanduse kogutoodang oli 4,2% võrra suurem kui aasta varem. Nii Eesti peamiste kaubanduspartnerite kui ka muude Euroopa riikide kasv on ületanud ootusi, mis on hoogustanud ka Eesti majandust. Prognoosi järgi ületab Eesti majanduskasv 2017. aastal tervikuna 4% ja on seega viimase kuue aasta kiireim. Üle 4% küündib majanduskasv ka 2018. aastal, kuid aeglustub seejärel välisturgude kasvuhoo raugemise ja tootmisvõimsuse ammendumise tõttu.

Suure nõudluse tõttu nii Eestis kui ka välisturgudel on Eesti majandus ületanud oma pikaajaliselt jõukohast taset. Kuigi pikaajaliselt jätkusuutlikku kasvu ega sellele vastavat majanduse mahtu ei saa otseselt mõõta, tõendavad väike tööpuudus, täitmata töökohtade arvu suurenemine, süvenev tööjõupuudus, jõuline palgakasv ja kiirenenud tarbijahindade kasv, et majandustsükkel on jõudnud seisu, kus kasvu veab peamiselt suurenenud nõudlus, mitte ettevõtete tootmisvõimekuse ja tööjõu tootlikkuse kasv. Tootlikkuse kasv on viimase aastaga küll pisut kiirenenud, kuid on eelneva kümnendiga võrreldes siiski tagasihoidlik.

Tootlikkus suureneb tasahaaval, sest ettevõtted on hakanud rohkem investeerima. Kuna rahastamistingimused püsivad ka järgmistel aastatel üsna soodsad ja ettevõtted tunnetavad endiselt suurt survet tõsta töötasusid, et olla tööandjana konkurentsivõimeline, suurendavad nad investeeringuid, et suurendada töökohal loodavat lisandväärtust. Eksportivad ettevõtted, aga ka teised väliskonkurentsile avatud ettevõtted on selleks varasemate aastatega võrreldes paremas olukorras, kuna rahvusvahelistel turgudel on hinnakasv kiirenenud, mis on võimaldanud tootmiskulusid senisest hõlpsamalt lõpphindadesse edasi kanda. Selle tulemusena on suurenenud ka ettevõtlussektori kasum ja paranenud võimalused investeerida tootlikkuse tõstmisse.

Lähiajal on surve palgatõusuks nõrgem, ent üksnes ajutiselt. 2018. aastal leevendab survet tulumaksureform ning varasemaga võrreldes vaoshoitum miinimumpalga kasv, kuid sellele järgnevatel aastatel hakkab palgakonkurents taas kasvama. Kuigi tööjõukulud on juba pikema aja vältel hoogsalt tõusnud, on Eesti palgatase endiselt Euroopa Liidu riikide keskmisest umbes poole madalam ning kuni sissetulekute tasemes püsib suur erinevus, säilib ka surve palgatõusuks. Madalama palgaga töökohti on raske täita, kuna need pole tööturul konkurentsivõimelised.

Majanduse praegune seis ei viita veel ülekuumenemisele, kuid oht selleks on olemas. Erinevalt kümne aasta tagusest ajast ei moonuta majanduse struktuuri kiire võlakoormuse kasv. Samas on ehitus tugevas tõusutsüklis, sest suurenemas on nii era- kui ka avaliku sektori tellimused. Ehitusvaldkond paistab teiste tegevusalade kõrval silma suurima tööjõupuudusega, mis võib tellimuste jätkudes tööjõukulusid ülemäära paisutada, et töötajaid teistest sektoritest suurema palgaga üle meelitada. Töökohavahetuste sagedus on juba jõudnud eelmise majandusbuumi aegsele tasemele. Vältida tuleks olukorda, kus lühikesse ajavahemikku kuhjuvad projektid ja sellest tulenev liigne heitlikkus ehituses põhjustavad taas kord suure kasvukõikumise kogu majanduses. Suur roll selle eesmärgi täitmisel on valitsemissektoril.

2018. aastal hoogustab majandust riigi kulutuste kiire kasv. 2018. aastal suurenevad riigi investeeringud ja tulumaksumuudatus suurendab elanike kasutatavat tulu, mis elavdab majandust, kuna suur osa sellest suunatakse tarbimisse. Vastavalt prognoosile annab eelarvepoliitika majandusele hoogu kuni prognoosiperioodi lõpuni, s.o 2020. aastani, sest kogu selle aja püsib valitsemissektori konsolideeritud eelarve nii nominaalses kui ka struktuurses puudujäägis. Kuna majanduse seis on niigi hea ja seda stimuleerib ka euroala keskpankade ühtne rahapoliitika[1], satub eelarvepoliitika tugi majandusele valele ajale. Kui riik ei kogu praegusel heal ajal reserve, võib kehvematel aegadel olla raske majandust toetada ja majanduskasvu stabiliseerimiseks võib olla vaja suurendada eelarvepuudujääki määral, mis oleks vastuolus nii Eesti kui ka Euroopa Liidu reeglitega.

Majanduses siiski ei paista Eestist lähtuvaid põhjuseid, mis võiksid kasvu äkiliselt pidurdada. Peamiste riskidena tõusevad esile juba mõnda aega püsinud surve tööjõukulude kasvuks, mis ohustab ka ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, ja viimasel ajal on lisandunud ka ehitussektori ülekuumenemise oht. Ent isegi kui tööjõukulude kasv põhineb liigsel optimismil, kohanevad palgad tõenäoliselt sujuvalt, kuna ettevõtete finantsnäitajad on sellise tagasilöögi üleelamiseks piisavalt tugevad ja silmnähtavalt paremas seisus kui möödunud kriisi eel. Kodumaistest riskidest olulisemad on välisriskid, mis Eesti avatuse tõttu võivad majanduskasvu tõsiselt kahjustada.

Inflatsioon aeglustub lähiaastatel. Tarbijahindade kasv püsis 2017. aasta viimastel kuudel 4% lähedal, kuid langeb tulevastel aastatel 2% lähedusse. Inflatsioon aeglustub peamiselt toormete hinnakasvu vaibumise tõttu ning väheneb ka kaudsete maksude mõju, mis 2018. aastal tõstab tarbijakorvi maksumust 0,7%, kuid sellele järgneval kahel aastal umbes 0,4%.

[1] Rahapoliitika eesmärk on hinnastabiilsus, mis on määratletud kui tarbijahindade aastakasv alla 2%, kuid selle lähedal keskmisel perioodil. Hinnakasvu ehk inflatsiooni suunamiseks mõjutavad keskpangad laenuraha hinda ja laenuraha kättesaadavust.

Majandusprognoosi põhinäitajad*

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
  Erinevus juuniprognoosist
  2016 2017 2018 2019 2020 2017 2018 2019
SKP jooksevhindades (mld eurodes) 21,1 22,99 24,94 26,69 28,38 0,62 1,2 1,59
SKP püsivhindades** 2,1 4,3 4,2 3,1 2,7 0,8 0,9 0,2
Eratarbimine*** 4,4 2,7 5,1 3,4 2,8 0,6 0,4 0,5
Valitsemissektori tarbimine 1,9 1,2 2,1 2,8 2,1 -1,5 -0,4 -0,5
Kapitali kogumahutus põhivarasse -1,2 13,3 2,0 4,3 4,2 2,1 -1,2 0,4
Eksport 4,1 2,1 2,6 4,4 4,2 -3,5 0,0 0,4
Import 5,3 3,1 4,5 4,8 4,4 -3,5 1,2 0,6
SKP lõhe (% potentsiaalsest SKPst) 0,6 2,4 3,7 3,8 3,7 1,8 2,5 2,5
Tarbijahinnaindeks 0,1 3,5 3,2 2,1 2,0 0,3 0,8 0,0
Alusinflatsioon 0,7 1,4 1,6 1,7 1,7 0,0 0,3 0,2
Teenused 1,2 2,8 2,8 2,8 2,9 0,0 0,6 0,1
Tööstuskaubad 0,1 0,0 0,6 0,7 0,6 -0,1 0,2 0,3
Energia -3,8 5,4 3,9 0,8 0,5 -1,3 1,0 -1,2
Toiduained, sh alkohol ja tubakas 1,6 6,5 5,7 3,4 3,2 1,7 1,4 0,0
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks 0,8 3,7 3,6 2,5 2,3 0,3 0,9 0,0
SKP deflaator 1,4 4,5 4,1 3,8 3,5 1,2 1,3 1,1
Töötuse määr (% tööjõust) 6,8 5,9 7,3 7,9 7,9 -0,9 -1,4 -1,5
Hõive**** 0,3 1,3 0,0 0,1 0,1 0,4 0,6 -0,1
Keskmine brutokuupalk (EUR) 1139 1217 1292 1366 1445 0,0 13 27
Keskmise brutokuupalga kasv 7,4 6,8 6,2 5,7 5,8 1,1 1,1 0,3
Tööjõu ühikukulu 4,0 4,2 2,6 2,6 3,1 1,6 0,9 0,0
SKP töötaja kohta püsivhindades 1,8 3,0 4,2 3,0 2,6 0,4 0,3 0,3
Erasektori võlg aasta lõpus (konsolideerimata) 3,0 4,2 6,4 6,8 6,4 2,2 1,3 0,9
Erasektori võlg aasta lõpus (% SKPst, konsolideerimata) 127,0 121,3 118,9 118,7 118,8 -6,1 -7,3 -7,1
Jooksevkonto saldo (% SKPst) 1,9 2,1 0,3 0,5 0,6 -0,9 -1,4 -1,2
Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKPst)***** -0,3 -0,5 -0,4 -0,6 -0,6 0,0 0,6 0,3
Valitsemissektori eelarve tsükliline komponent (% SKPst) 0,2 0,0 0,4 0,4 0,3 -0,2 0,1 0,1
Ajutised meetmed (% SKPst) -0,3 -0,3 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,0
Valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal (% SKPst) -0,2 -0,2 -0,7 -0,9 -0,9 0,2 0,4 0,2
* Näitajad on esitatud aastase muutusena protsentides, juhul kui pole märgitud teisiti.
** SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena.
*** Sisaldab kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone.
**** Hõlmab residendist tootmisüksusi.
***** Valitsemissektori tulude ja kulude prognoos võtab arvesse nende meetmete mõju, mis olid prognoosi koostamise hetkeks piisava detailsusega teada.
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

Prognoosi täistekst: Rahapoliitika ja Majandus 4/2017

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Swedbank: Harjumaal loodud SKP osakaalu tõus jätkub

SwedbankEesti majandustegevus koondub üha enam Tallinnasse ja Harjumaale

Möödunud aastal toodeti Harjumaal 64%, sealhulgas Tallinnas 53%, kogu Eesti SKP-st. Harjumaa ja Tallinna osakaalu tõus on toimunud just viimase viie aasta jooksul. Lisaks kõrgele osakaalule Eesti kogumajanduses on Harjumaal ja Tallinnas loodud SKP elaniku kohta vastavalt 145% ja 165% üle Eesti keskmise. Kõige madalam on elaniku kohta loodud SKP aga Põlva, Jõgeva ja Valga maakonnas. Põlva maakonna vastav näitaja on vaid 41% Eesti ja 28% Harju maakonna keskmisest. Seega erinevused maakondade vahel on väga suured ja need on aastatega kasvanud. Kui aga vaadata SKP ja SKP elaniku kohta kasvukiirust (jooksevhindades), siis on need kõige tempokamad olnud Tartu linnas, mis on omakorda aidanud kaasa selle maakonna kiirele kasvule.

171219 SKP elaniku kohta Eesti keskmise suhtes, %

Mis on Ida-Virumaa probleem?

Kõige tagasihoidlikumalt on viimasel viiel aastal kasvanud SKP elaniku kohta Ida-Virumaal. Samas ei ole see Ida-Virumaa näitaja Eesti kontekstis üldsegi madal- see on Eesti mediaan- ning ka keskmine palk pole kaugeltki Eesti madalaim. Küll on aga töötuse määr Eesti kõrgeim ja hõivatute osatähtsus tööealisest elanikkonnast üks madalamaid (Põlva maakonnas on see näitaja veelgi madalam). Ida-Virumaa kõrge töötusemäära põhjuseks on see, et selle maakonna majandusstruktuuris on energiatootmine ja mäetööstus olnud väga suure osakaaluga (oluliselt suurema osakaaluga kui teistes maakondades). Samas on need tegevusalad viimase 10 aastaga parandanud oma tootlikust teistest tegevusaladest enim ning seetõttu vajatakse ka vähem töötajaid. Madal tööhõive määr näitab ühest küljest seda, et tööta jäänud inimesi ei ole piisavalt kiiresti ümber õpetatud, teisest küljest aga seda, et see maakond ei ole suutnud veel muutustega kohaneda.

Elaniku kohta suurema SKP-ga maakondades on kõrgem teenustesektori osakaal

Kuigi on erandeid, on suurema SKP-ga elaniku kohta maakondades ka kõrgem teenustesektori osakaal (näiteks Tallinna ja Tartu kaasabil Harju ja Tartu maakonnas vastavalt 78 ja 70%). Ja vastupidi, elaniku kohta loodud madalama SKP-ga maakondades on suurem põllu- ja metsamajanduse osakaal. Erandina tuleks välja tuua Viljandimaa, kus põllu- ja metsamajanduse osakaal on küll Eesti suurim ning teenustesektori osakaal väikseim, kuid selle maakonna SKP elaniku kohta on Harju, Tartu ja Pärnu maakondade järel Eestis neljandal kohal. Seega sõltub maakonnas loodud lisandväärtus selle majandusstruktuuri kõrval väga olulisel määral ka konkreetsete ettevõtete tootlikkusest.

Teenustesektori osakaal suureneb kogu maailmas

Ühest küljest, kõrgema elatustaseme ja rikkuse juures eelistatakse tarbida rohkem teenuseid. Teenustesektoris on ettevõtetel turule sisenemine üldjuhul lihtsam kui tööstuses, mis eeldab suuremaid alginvesteeringuid. Mitmed teenusetootjad pakuvad üha rohkem sisendeid tööstusele.

Teisest küljest on tööstus muutunud tehnoloogiasse investeeringute tõttu oluliselt tootlikumaks ning see suudab rohkem ja odavamalt kaupu valmistada. Vaba väliskaubandus võimaldab tööstusel osta oma tootmissisendeid nendest riikidest, kus neid kõige soodsamalt toodetakse.

Kõrgema tootlikkusega ettevõtted saavad maksta kõrgemat palka

Üldiselt on elaniku kohta suurema SKP-ga maakondades kõrgem keskmine palk ja vastupidi. Harjumaal, kus on kõige suurem SKP elaniku kohta, makstakse ka kõrgeimat palka; seevastu kõige väiksema SKP-ga elaniku kohta Põlva maakonnas on ka kõige madalam keskmine palk. See on ka loomulik, kuna kõrgema tootlikkusega ettevõtted saavad oma töötajatele kõrgemat palka maksta.

171219 SKP elaniku kohta ja keskmise palga seis maakondades

Majandustegevuse koondumise määr Tallinnasse on Euroopa üks kõrgemaid

Pealinnades loodud SKP osakaal on suurenenud ka paljudes teistes riikides – näiteks Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis (Riia osakaal on pärast pikemat langust suurenenud alates 2012. aastast). Euroopa riikide võrdluses on Tallinnasse ja Riiga koondunud majandustegevus üks suurimaid (suurim on see vaid väikeriikides Maltal, Küprosel ja Luksemburgis). Tallinna ja Riia osakaalud on suurusjärgus sarnased (53-54%), samas kui näiteks Vilniuse osakaal oli 2014. aastal 40%, Helsingis 38%, Stockholmis ja Londonis 32%, Pariisis 30%, kuid Varssavis vaid 18%. Nende numbrite juures tuleb aga arvestada, et definitsioonid, kuidas linna administratiivset suurust arvestatakse, võib olla veidi erinev.

Pealinnast eemal olevates maakondades muutub tootlikkuse tõstmine veelgi olulisemaks

Sellest aastast Eestis kehtima hakanud uus haldusjaotus toob kaasa mõningaid muudatusi maakondades loodud SKP suuruses. Eesoleva kümnendi jooksul suureneb Statistikaameti prognoosi järgi rahvaarv vaid Harju- ja Tartumaal (peamiselt Tallinna ja Tartu kaasabil), samas kui ülejäänud maakondades rahvaarv väheneb keskmiselt ligikaudu kümnendiku võrra. Rohkem inimesi tähendab aga rohkemat sisenõudlust ehk suuremat nõudlust teenuste ja kaupade järele. Tarbijate vähenemine ja vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine toob kaasa väiksema kaupade ja teenuste tarbimise (tõsi küll, vananemisega seotud teenuste, näiteks meditsiini ja sotsiaalhoolekande, osakaal suureneb). Seega jätkub tõenäoliselt Harju ja Tartu maakonnas loodud lisandväärtuse osakaalu tõus Eesti majanduses. Ülejäänud maakondades muutub tootlikkuse tõstmise vajadus aga olulisemaks selleks, et palkade erinevus Harjumaaga veelgi ei suureneks.

Kinnisvarakool: Eluruumi üürimise ABC

Pindi Kinnisvara: Ehitussektori buum mõjutab tervet kinnisvaraturgu

Pindi KinnisvaraEhitusturul aset leidev kontrollimatu hinnatõus ja tohutu tööjõupuudus on jõudnud oma mõjuga kinnisvaraturule – soodsamate kortermajade arendamist lükatakse edasi, eramuehitus on soiku vajumas.

Pindi Kinnisvara tegevjuht Elari Udam ütles, et kevadised ohumärgid on osutunud tõeks. „Ligi 20%line ehitushinnatõus ja probleemid kvalifitseeritud tööjõu leidmisel on muutunud nii sügavaks, et see mõjutab ka otseselt kinnisvarasektorit, sest kõik äriplaanid enam lihtsalt ei toimi,“ ütles ta. „Kui näiteks äärelinna soodsate uute korterite jääk kahaneb alla kriitilise piiri, siis on sellel otsene mõju järelturukorterite plahvatuslikule hinnatõusule, mis turu praegust stabiilsust arvestades pole kindlasti hea uudis. See omakorda veab üles teiste korterite müügihinnad ja nii need uued tõusulained tekivad,“ mõtiskles Udam.

Ta lisas, et teiseks suureks probleemiks saab olema ehitusturul lepingute üles ütlemine. „Oleneb, kumba poole närvid rohkem vastu peavad, kuid ülesütlemissoove on olnud juba mõlemalt poolt- kord tunneb tellija, et ehitaja ei suuda lubadusi täita ja kord tunneb ehitaja ise, et aasta tagasi sõlmitud ehitusleping on tänastes tingimustes liiga ahistav ja odavam on maksta leppetrahvi, kui edasi piinelda,“ selgitas ta.

Ehitussektori buum mõjutab tervet kinnisvaraturgu

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused