Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Значение рынка жилья неуклонно растёт

25.11.2017 Tõnu Toompark

Сравнивая оборот жилых площадей с различными макроэкономическими показателями, мы можем увидеть и истолковать направление движения рынка недвижимости. В частности, дать оценку возможному перегреву рынка жилья, о чём в последнее время говорят всё чаще.

Денежный оборот сделок с жилой недвижимостью составил во втором квартале этого года 527 млн. евро. 2017 год на рынке недвижимости был, безусловно, горячее предыдущих. Денежный оборот сделок с жилыми площадями составил 9,1% ВВП. Средний показатель за семь последних лет – 7,6%.

С другой стороны, на увеличение оборота сделок на рынке недвижимости существенно повлияли новые девелоперские проекты, прежде всего в Таллинне и Харьюском уезде. Росшая после кризиса 2009 года сперва робко, а потом всё смелее экономика и повышающиеся зарплаты рождают потребительскую уверенность и решимость принимать долгосрочные хозяйственные решения, в т.ч. приобретать жильё. Количество сделок с новым жильём указывает на то, что всё больше становится людей, которые могут себе позволить современную жилплощадь.

Уверенность в том, что нынешнее состояние рынка недвижимости сильно отличается от того, что он представлял собой к моменту пузыря 2007 года, даёт соотношение оборота сделок с жилыми площадями и кредитов на жильё. Оборот кредитов на жильё составлял в течение пяти последних лет стабильно 50-55% от общего оборота сделок с жилой недвижимостью. Это значит, что банки умеренно направляют заёмные деньги в сектор жилых площадей, не позволяя повториться тому, что произошло десять лет назад.

статистика

Количество сделок с застроенной жилой землёй сохраняется, оборот быстро растёт:

В третьем квартале 2017 года в Харьюском уезде было совершено 453 сделки с застроенными жилыми земельными участками. За год количество сделок увеличилось на 2%.

Сделки с застроенной жилой землёй не претерпели такого плавного роста как, например, квартирные сделки. С 2014 года количество сделок с застроенными жилыми земельными участками стабильно сохранялось на среднем уровне примерно 400 сделок в квартал.

Несмотря на то, что количество сделок топчется на месте, денежный оборот застроенной жилой земли в Харьюском уезде существенно вырос. В третьем квартале 2017 года он составил 66 млн. евро, увеличившись за год на 11%.

http://www.dv.ee/novosti/2017/11/25/znachenie-rynka-zhilja-neuklonno-rastjot

Значение рынка жилья неуклонно растёт

25.11.2017 Tõnu Toompark

Рост денежного оборота сделок был вызван, с одной стороны, ростом зарплат. Соотношение суммы нетто-зарплат и оборота жилых площадей также указывает на активный рынок. Оборот сделок с жилыми площадями во втором квартале составил 33% от суммы зарплат. Соответствующий средний показатель за семь последних лет – 30,3%.
С другой стороны, на увеличение оборота сделок на рынке недвижимости существенно повлияли новые девелоперские проекты, прежде всего в Таллинне и Харьюском уезде. Росшая после кризиса 2009 года сперва робко, а потом всё смелее экономика и повышающиеся зарплаты рождают потребительскую уверенность и решимость принимать долгосрочные хозяйственные решения, в т.ч. приобретать жильё. Количество сделок с новым жильём указывает на то, что всё больше становится людей, которые могут себе позволить современную жилплощадь.

статистика

Количество сделок с застроенной жилой землёй сохраняется, оборот быстро растёт:

В третьем квартале 2017 года в Харьюском уезде было совершено 453 сделки с застроенными жилыми земельными участками. За год количество сделок увеличилось на 2%.
Сделки с застроенной жилой землёй не претерпели такого плавного роста как, например, квартирные сделки. С 2014 года количество сделок с застроенными жилыми земельными участками стабильно сохранялось на среднем уровне примерно 400 сделок в квартал.
Несмотря на то, что количество сделок топчется на месте, денежный оборот застроенной жилой земли в Харьюском уезде существенно вырос. В третьем квартале 2017 года он составил 66 млн. евро, увеличившись за год на 11%.

http://www.dv.ee/novosti/2017/11/25/znachenie-rynka-zhilja-neuklonno-rastjot

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Pank: Tasakaalustaja ebapopulaarne roll

24.11.2017 Ülo Kaasik

Majanduselu käib tsükliliselt. Halbadele aastatele järgnevad vähe paremad aastad ja headele aastatele kipuvad järgnema taas kehvemad. See, kui palju on järjest häid või halbu aastaid ning kui suured on erinevused aastate vahel, oleneb väga paljudest asjaoludest. Eesti väike ja avatud majandus sõltub eelkõige väliskeskkonnast, kuid üksjagu ka sellest, kuidas suudame ise oma majandust juhtida ja headel aegadel pea selge hoida – ette mõelda ja tsükli põhjaks valmistuda, et see võimalikult valutult läbida.

Praegu on pea kõik analüütikud seda meelt, et Eesti majanduses valitsevad head ajad. Tööturu olukord on juba pikemat aega olnud selline, et ettevõtjatel on järjest keerulisem uusi töötajaid leida ning see tõstab palku. Majanduskasv ulatus teises kvartalis ligi 6%ni, kuna ka Eesti põhilistel kaubanduspartneritel on head ajad. Umbes 5–6% suurune majanduskasv on Eesti jõukohasest kasvutempost tuntavalt kiirem; nii kiire kasv ei jää pikaks ajaks kestma. Kui jääbki, siis kaasnevad sellega tasakaalustamatused ja tagasilöögid (suurem majanduslangus ja tööpuudus) on seda ebameeldivamad.

Riigi roll on majandustsüklit siluda. Seda saab riik teha eelarvepoliitika kaudu. See tähendab, et peaksime headel aegadel varusid koguma, et riik saaks halvematel aegadel majandust toetada. Kui tsükli põhjas tellib riik erasektorilt rohkem töid, siis on ettevõtetel lihtsam hoida inimesi tööl ja säilitada nende palku. Kui riik täidab oma majanduse tasakaalustaja rolli hästi, siis on halbade aegade mõju inimestele väiksem. Nagu seda varem on näitlikustatud: sel ajal, kui kõik kogunevad paadi ühele küljele, peab riik alati istuma üksi paadi vastasküljel. Praegusel heal ajal tähendab tasakaalustaja roll samuti seda, et riik peaks eelarves hoiduma lisakulutustest, mis võivad majanduse tasakaalust välja lüüa. Analüüsid viitavad eelkõige ohule ehitussektoris: nii erasektori kui ka avaliku sektori tellimused on seal kiiresti kasvanud ja peaksid järgmisel aastal edasi kasvama. Ehitussektori lühiajaline kiire kasv kätkeb ohtu, et ajutiselt luuakse seal töökohti teiste, rohkem eksporti panustavate sektorite arvelt. Kui paari aasta pärast peaksid tellimused vähenema, siis ei oleks ehitusest vabanevatel inimestel enam kerge uut tööd leida. Esiteks on see probleem töö kaotanud inimeste ja nende perede jaoks. Teiseks on see probleem riigi jaoks, sest Eesti majanduse kasvuvõime väheneb ja Eesti inimeste heaolu kasv aeglustub.

Kuigi kõik eelöeldu on praegusele valitsusele teada, on valitsus siiski otsustanud teha puudujäägiga eelarve. Seda nii nominaalses kui ka struktuurses tähenduses. Teisisõnu ei plaani valitsus majandust tasakaalustada, vaid vastupidi – annab headel aegadel sellele veel hoogu juurde. Juhul kui hoog läheb liiga kiireks, kukume tulevikus paratamatult valusamini. Planeeritav defitsiit on siiski küllaltki väike, mistõttu ei ole põhjust arvata, et see lööb Eesti majanduse täiesti uppi, kuna tervikuna pole tasakaalustamatus veel väga suur.

Majanduse pikemaajalise stabiilsuse seisukohalt on oluline, mis on valitsuse plaan järgmiste aastate eelarvepoliitika jaoks. Praegune valitsuskoalitsioon jättis riigieelarve seaduses kehtima nõude, et pikemas perspektiivis peab eelarvepoliitika olema tasakaalus. Eestile on tasakaalus eelarve ja piisavad reservid väga vajalikud: tulevikus on riigil vaja teha kulukaid reforme, kuna meil on siis vähem töötajaid ja rohkem vanu inimesi, kes vajavad hoolt ja tuge. Kokkuvõttes võib 2018. aasta eelarve planeeritud puudujääk mõnes valdkonnas probleeme põhjustada ning järgnevate aastate riigieelarvet on seega raskem koostada. Kui majandusel ei lähe enam nii hästi ja tulude kasv aeglustub, tuleb eelarve ikkagi tasakaalu saada, kuna seda nõuavad nii valitsuse kinnitatud plaanid kui ka kehtiv seadus.

Eelarves kajastub ka mitu uut maksumuudatust. Eesti Pank ei hinda maksumuudatuste sobivust, on need head või halvad. Keskpanga vaatevinklist on oluline, et riik siluks eelarve abil majandustsüklit ja et riigirahandus seisaks pikemas vaates jätkusuutlikul alusel. Nii sellel kui ka järgmisel aastal jõustuvad maksumuudatused on märkimisväärsed nii nende suurust kui ka olemust arvestades. Seetõttu kätkevad need riski, et riigieelarves on muutustega kaasnevad tulud ülehinnatud. Nii suurte muudatuste jõustudes on väga keeruline prognoosida, kuidas inimesed ja ettevõtted uutes tingimustes käituvad. Juhul kui risk realiseerub ja tulude puudujääk on märkimisväärne, tähendab see seaduse kohaselt seda, et järgmis(t)el aasta(te)l tuleb lisaks eelarve tasakaalustamisele hakata ka tekkinud suuremat puudujääki eelarve ülejäägiga kompenseerima. See teeks niigi aeglasemalt kasvavaid tulusid arvestades eelarve koostamise veelgi keerukamaks. Loodetavasti ei tähenda see seda, et valitsus hakkab taas kord kiirustades koormama Eesti majandust lisamaksudega, kuivõrd kõhklused maksukeskkonna ja valitsuse käitumise suhtes võivad veelgi võimendada ettevõtjate ebakindlust, mis on viimaste muudatuste mõjul juba niigi väga suur. Pigem tuleks sellisel juhul vaadata kriitilise pilguga kulusid, et leida võimalusi, kus kokku hoida või valitsuse rahastatud tegevusi vähendada.

AS Pro Kapital Grupp aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

24.11.2017 Tõnu Toompark

Lugupeetud AS Pro Kapital Grupp aktsionär

Teatame, et AS Pro Kapital Grupp (registrikood 10278802, asukoht Sõjakooli 11 Tallinn Eesti Vabariik) (edaspidi Ühing) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, mis toimub 20. detsembril 2017.a. algusega kell 15.00 Ühingu asukohas, Sõjakooli 11 Tallinn Eesti Vabariik. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 20. detsembril 2017.a. kell 14.45 ja lõpeb kell 15.00 koosoleku toimumise kohas.

Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuseks on Ühingu aktsionäri OÜ Svalbork Invest poolt Ühingu juhatusele esitatud erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue. Äriseadustik (edaspidi ÄS) § 292 lg 1 p 2 kohaselt juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti siis, kui seda nõuavad börsiaktsiaseltsi korral aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist.

Üldkoosoleku päevakord on järgmine:

Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Juhatuse ettepanek:

Valida üldkoosoleku juhatajaks Ervin Nurmela. Valida üldkoosoleku protokollija vastavalt üldkoosolekul tehtud ettepanekutele.

Kasumi jaotamine ning dividendi maksmine

OÜ Svalbork Invest kui Ühingu aktsionär on esitanud palve Ühingu aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks. ÄS § 293 lg 2’1 kohaselt kui erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku aktsionäride nõudel, võivad aktsionärid, kelle nõudel üldkoosolek kokku kutsutakse, nõuda samaaegselt üldkoosoleku kokkukutsumise taotluse esitamisega küsimuste võtmist erakorralise üldkoosoleku päevakorda. OÜ Svalbork Invest on esitanud 13.11.2017 taotluse kasumi jaotamise ning dividendi maksmise küsimuse võtmiseks üldkoosoleku päevakorda ning OÜ Svalbork Invest on oma taotlust muutnud 22.11.2017 taotlusega. Taotlusega saab tutvuda Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus Ettevõte, Investorile all.

Ühingu juhatus ja nõukogu on hinnanud OÜ Svalbork Invest ettepanekut ning jõudnud järgnevale seisukohale. Ühingu avaldatud dividendipoliitika ei näe ette 2017 majandusaastal dividendi maksmist. Vastav ettepanek on tehtud aktsionäri poolt. Kuna Ühing on käesoleval majandusaastal võõrandanud kaks hotelli ning Ühingu likviidsus on seetõttu oluliselt paranenud, siis Ühingu nõukogu ja juhatuse hinnangul ei mõjuta aktsionäri poolt pakutud suuruses dividendimakse negatiivselt Ühingu äritegevust. Ühingu nõukogu ja juhatus on aktsionäri ettepaneku osas seega neutraalsel seisukohal. On aktsionäride otsustada, kas tehtud kasumi jaotamise ettepanek heaks kiita või mitte.

OÜ Svalbork Invest poolt 22.11.2017 esitatud otsuse eelnõu:

AS Pro Kapital Grupp jaotamata kasum on 2016 majandusaasta aruande kohaselt 59 104 tuhat eurot, 2016 majandusaasta kahjum 3913 tuhat eurot. Jaotamata kasum pärast 2016 majandusaasta kahjumi katmist on seega 55 191 tuhat eurot.

Jaotada dividendidena eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele 850 319,31 eurot (0,015 eurot aktsia kohta X 56 687 954 aktsiat). Mitte teha eraldisi reservkapitali ega muudesse seaduse või põhikirjaga ette nähtud reservidesse. Dividendi saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse tööpäeva lõpu seisuga kümnendal tööpäeval pärast üldkoosoleku toimumist [08.01.2018](nimekirja fikseerimise tähtpäev). Kõik aktsionärid, kes on kantud aktsionäride nimekirja nimekirja fikseerimise tähtpäeva tööpäeva lõpu seisuga, omavad õigust dividendiks. Dividend makstakse välja viiendal tööpäeval pärast nimekirja fikseerimise tähtpäeva [15.01.2018].

Erakorralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse vastavalt Äriseadustiku § 297 lg-le 5 kindlaks seisuga seitse kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi, kus aktsiaseltsi aktsiad on registreeritud, arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga, so seisuga 13.12.2017 tööpäeva lõpu seisuga.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Aktsionär võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks aktsionäride üldkoosolek, või esitada üldkoosoleku toimumisest alates kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist võivad aktsiaseltsile esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Nimetatud õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist. Vastav eelnõu tuleb esitada kirjalikult aadressil: AS Pro Kapital Grupp, Sõjakooli 11, Tallinn, 11316.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada Ühingule esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalselt allkirjastatud teate e-posti aadressile prokapital@prokapital.ee või toimetades kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate Ühingu kontorisse aadressil Sõjakooli 11, Tallinn hiljemalt 19.12.2017 kell 16:00.

Koosolekuga seotud küsimuste tekkimisel palume võtta ühendust telefonil +372 6 144 920 või e-maili aadressil prokapital@prokapital.ee. Aktsionäride koosoleku päevakorda puudutavad küsimused ja vastused avaldatakse Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus Ettevõte, Investorile all.

Ühingu aktsionäridel on võimalus tutvuda erakorralise üldkoosoleku otsuste ettepanekute ja eelnõudega, auditeeritud 2016 majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega Ühingu koduleheküljel www.prokapital.com alajaotus Ettevõte, Investorile all, või tööpäeviti ajavahemikus 09:00-17:00 Ühingu kontoris aadressil Sõjakooli 11, Tallinn.

Koosolekul osalemiseks vajalikud dokumendid

Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal palume kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument ja kehtiv kirjalik volikiri.

Juriidilisest isikust aktsionäril palume esitada kehtiv registrikaardi väljavõte (või muu sarnane dokument) vastavast registrist, kus see juriidiline isik on registreeritud ning esindaja kehtiv isikut tõendav dokument. Juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks eespool nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri.

Välisriigi ametiisiku poolt väljastatud iga dokument peab olema kas legaliseeritud või kinnitatud dokumenditunnistuse apostille’iga ning tõlgitud inglise keelde.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Nõuanded koduostjale: eluasemelaenu tagastamine ennetähtaegselt

24.11.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenuvõtjal võib aga elus hästi minna: ta võib võita loteriiga või sureb äkki hoopis rikas sugulane, kes jätab laenuvõtjale suure päranduse. See on koht, kus laenuvõtjal on võimalus mõelda kodulaenu ennetähtaegsele tagastamisele. Praktikas on sagedasem eluasemelaenu ennetähtaegse tagastamise põhjus elukoha vahetamine ehk uue kodu ostmine, mille käigus tuleb vana eluase müüa ja selle protsessi käigus eluasemelaenu jääk pangale tagastada.

Esimene mõttekoht on, kas ootamatu rahalaeva abil ikka kustutada olemasolev madalaprotsendiline, pikaajaline intressisoodustusega eluasemelaen. Või on laenuvõtjal mõistlik ootamatult sülle sadanud rahasumma investeerida kõrgema tootlusega, kui on eluasemelaenu intressimäär.

Kui laenuvõtjas on ettevõtjat ja ettevõtlikkust ja tal on investeerimisvõimalus olemas, ei ole mõtet kodulaenu ennetähtaegselt tagastada. Selle asemel tasub hoida soodsa intressimääraga pikaajalist laenu ja tegeleda süllesadanud kapitali investeerimisega.

Kui aga rahaga midagi arukat lisaks tarbimisele peale hakata ei ole, on mõistlik eluasemelaen tagasi maksta, et loobuda laenuga kaasaskäivast intressikulust.

Enamasti on eluasemelaenulepingutes kokkulepe, et laenuleping on võimalik lõpetada kolmekuulise etteteatamisega, kuid seda fikseerimata intressimääraga laenulepingute puhul. Kui laenuvõtja on sõlminud laenulepingu fikseeritud intressimääraga, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on tingitud laenu ennetähtaegsest tagasimaksmisest.

Seda seetõttu, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu puhul on laenuandjal õiguspärane ootus teatud suuruses intressi teenimiseks. Intressi suurus on lepingu sõlmimise ajal välja arvutatav.

Fikseerimata intressimääraga laenulepingu puhul, mis on hüpoteegiga tagatud, on laenuandjal õigus nõuda laenuvõtjalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

EKÜL: 3 küsimust korteriühistu juhatuse kohta

24.11.2017 Urmas Mardi

Tuleval aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriomandiseadus on toonud kaasa mitmed küsimusi korteriühistu juhatuse kohta. “Küsimusi uue seaduse kohta küsitakse meilt väga palju,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

1. Kuidas toimida, kui keegi ühistu liikmetest ei soovi olla juhatuses?

Vastavalt praegu korteriühistute tööd reguleerivale mittetulundusühingute seadusele peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Seadus ei piira ühistu võimalusi valida juhatusse isik väljastpoolt korteriomanike ringi. Samas kui ühistu põhikirjas on punkt, mille kohaselt valitakse juhatus korteriomanike seast, saab mitteomanikku valida juhatus liikmeks alles seejärel, kui ühistu põhikirja on muudetud.

2. Millisel juhul tohib ühistu tegutseda ilma juhatuseta?

Korteriühistu juhatus on ühistu alaline juhtorgan. Praegu KÜ-de tööd reguleeriv seadus ei võimalda ühistu tegutsemist ilma juhatuseta. Uues, 1. jaanuaril 2018 kehtima hakkavas korteriomandi- ja korteriühistuseaduses on kirjas, et korteriühistul ei pea olema juhatust, kui korteriomandite arv ei ole suurem kui kümme või kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule. Juhatuse puudumisel juhivad ja esindavad korteriomanikud korteriühistut ühiselt. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.

3. Kui pikaks perioodiks võib juhatust valida?

Kehtiva seaduse järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Sooviksin siinkohal rõhutada, et ühistu põhikirjas võib juhatuse liikmete ametiaja maksimaalseks kestvuseks määrata kuni viis aastat, nii on kirjas see mittetulunudühingute seaduses ning see jätkub ka pärast uue korteriomandi- korteriühistuseaduse jõustumist.

Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.

Juhul, kui põhikirjas ei ole juhatuse ametiaja kohta midagi märgitud, on üldkoosolekul õigus valida juhatuse liige kuni kolmeks aastaks. Kui juhatuse ametiaja kestvus on põhikirjas määratud, tuleb juhatuse liikme(te) valimisel sellega ka arvestada. Näiteks kui põhikiri sätestab, et juhatuse liikmed valitakse ametisse kaheks aastaks, ei saa üldkoosolekul otsustada, et juhatus liikme ametiaeg on kolm aastat.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Ühisrahastuse skandaal töötab suurpankade huvides

24.11.2017 Kristjan Oad

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul on ühisrahastusest saanud oluline majandusharu, mille esimese halvaks läinud laenu ümber tõusnud skandaal aitab natuke taastada vanade pankade kõikumalöönud positsioone.

Kristjan Oadi sõnul on ühisrahastusega finantseeritavad projektid tavaline krediidiäri ja nagu mujal, võivad ka siin investeeringud hapuks minna. “Kinnisvara ühisrahastusse on oma säästud pannud tuhanded eestlased ja see on tegelikult heas mõttes ime, et alles nüüd tuli esimene tagatis rahaks teha,” ütles Oad.

“EstateGuru lahendas olukorra kiiresti ja võlausaldajate jaoks turvaliselt. Ühisrahastust plahvatusohtlikuks miiniks nimetamine on väga suur liialdus,” lisas Oad.

Ettevõtluskõrgkooli juhi sõnul on laenu andmine alati risk ja tulemus pole kunagi garanteeritud. “Nagu alati, peab ka ühisrahastusega vaatama, kellele raha laenata. Tõsiseltvõetavatel ühisrahastusplatvormidel on laenusoovija kohta olemas kõik vajalikud andmed, et soovi korral teha tema kohta veel lisaks taustauuring. Kes on varem oma laenud korralikult tagasi maksnud, neid saab ka ühisrahastuses usaldada,“ rääkis Oad.

“Praegu on ühisrahastus väikeinvestorile pea ainus mõistlik võimalus riske hajutada ja väikeseid summasid paigutada. Investeerijad peavad muidugi arvestama, et projekti kasumlikkus on seotud riskitasemega ja niisama ei maksa keegi kõrget, 15-protsendilist intressi,” rääkis Oad.

Kristjan Oadi sõnul näitab lahvatanud skandaal, et ühisrahastusest on kasvanud oluline majandusharu, mis pakub suurpankadele järjest enam konkurentsi. “Esialgu suhtusid nad ühisrahastusse üleolekuga, kuid nüüd võtavad juba tõsiselt. Selleks, et valdkond ei muutuks metsikuks lääneks, nagu omal ajal minilaenudega, peaks seda riiklikult paremini reguleerima. Heaks eeskujuks on nn Uberi-eelnõu, millega leiti ühistranspordivaldkonnas nii traditsioonilistele taksofirmadele kui sõiduvahendusäppide pakkujatele sobiv lahendus,” ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor juht.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Uus Maa: Ära karda osta hoonestusõigusega kodu

24.11.2017 Egon Juhanson

Hoonestusõigusega rajatud korterid ja majad on eesti moodsal kinnisvaraturul alati olemas olnud. Samas on nende puhul aeg-ajalt ikka muret üles näidatud. Pole just nagu päris minu oma ja kas selle puhul ikka laenu saab jne. Tegelikult ei ole siin midagi karta.

Kõige tähtsam on teada, et hoonestusõigus (HÕ) on omandivorm, mitte kellegi võõras vara. HÕ piiratud asjaõigusena annab võimaluse omada ehitist teisele isikule kuuluval kinnisasjal. Lepingus on alati täpselt kirjas, kui kaua HÕ kestab, mis saab tähtaja möödumisel: kas pikendatakse või omanikul on õigus maa ära osta. Ei pea kartma, et HÕ lõppedes tõstetakse sind korterist või majast välja.

Mis on aga teisiti, on asjaajamine. Hoonestusõigusega elamispinnaga käib kaasas rohkem dokumente. Näiteks, lisaks müügilepingule sõlmitakse ka hoonestusõiguse leping ning HÕ objekti müües peab sellest teavitama ka kinnistu omanikku (näiteks Tallinna linna) ja omanik peab osalema tehingus. Enne tehingut peab esitama vastava taotluse kohalikule omavalitsusele ja kui ostavad kaks inimest, siis peavad avalduses olema ka mõlema nimed.

Lõpetuseks. Hoonestusõigus pangalaenu saamisel probleeme ei tekita. Pigem tekitab probleeme siiski muude tingimuste ebapiisav täitmine. Samuti tasub meelde tuletamist, et HÕ ei ole ei ühisvara ega ka kaasomand.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Andres Sevtsuk: maamaks vabastaks ruumiraiskajatest

24.11.2017 Tõnu Toompark

Harvardi ülikooli linnaplaneerimise dotsendi ja maineka tehnoloogiaülikooli MIT endise lektori Andres Sevtsuki sõnul pärsib liiga väike maamaks linna arengut. Tema hinnangul kasutavad praegu Eestis krunte tühjana hoidvad omanikud linna infrastruktuure ja raiskavad seeläbi maksumaksja raha ning Eestil oleks nii mõndagi õppida Ladina-Ameerika riikidelt.

„Võiksime Eestis paljusid olemasolevaid makse vähendada ning seda maamaksu tõstmise arvelt. Hetkel on maamaks nii madal, et arendajad sageli ei arvesta seda oma kuludeski,“ sõnas Sevtsuk, kes astub 30. novembril üles Tallinnas toimuval kinnisvara suurkonverentsil Nordic Real Estate Forum. „Seades maamaksu määrad vastavalt asukohale, lubatavale ehitusmahule ja eeldatavale külastajate arvu kohta ruutmeetril, vabaneksime kasutuna seisvatest kruntidest kesklinnas,“ tõi Sevtsuk näite. Sevtsuki sõnul tõstaks säärane süsteem linna planeerimisvõimekust.

Mitmes Lõuna-Ameerika linnas on kasutusel ka ehitusõiguste turu süsteem. „Hea näide innovatiivsest lähenemisest on Sao Paulos: igal krundil on automaatselt lubatud ehitusmaht, mis vastab selle ruutmeetritele. Iga täiendav ruutmeeter ehitusmahtu tuleb juurde osta ning hind sõltub maa hinnast antud krundil,“ selgitas Sevtsuk. Tema sõnul on ehitusõigusega kauplemiseks Sao Paulos käivitatud hästi reguleeritud digitaalne turg, kus igaüks saab ruutmeetri kaupa ehitusõigustega kaubelda. „Selles süsteemis tehtud maksed moodustavad 12% kogu linna aastasest eelarvest,“ rõhutas Sevtsuk süsteemi tulusust linna seisukohast.

Linna konkurentsivõime määrab avalik ruum ja elukvaliteet

Linnaplaneerimises ja kinnisvaraarenduses rõhutab Sevtsuk avaliku ruumi kasvavat osatähtsust. „Kinnisvara väärtus sõltub meeldivatest tänavatest ja avalikust ruumist,“ ütles Sevtsuk. Linnad võistlevad tööjõu üle ning proovivad olla atraktiivsed haritud ja globaalse haardega töötajatele ning on oluline, et linnal oleks pakkuda töökohti ja karjäärivõimalusi. „Ei tohi unustada, et sama tähtis on linna elukvaliteet, mis peegeldub tänavates ja avalikus ruumis, kultuuriasutustes, vaba aja veetmisvõimalustes, tänavakaubanduses ning võimaluses liigelda autovabalt,“ sõnas Sevtsuk lisades, et Tallinnal on nendes aspektides kõvasti arenguruumi.

Andres Sevtsuk on töötanud mitmete linnavalitsuste, organisatsioonide ja arendajatega ning juhtinud rahvusvahelisi uurimisprojekte. Tema eestvedamisel on loodud on ka linnaruumi võrgustikku analüüsiv tarkvara City Form Lab, mida kasutavad teadlased ja praktikud terves maailmas.

Andres Sevtsuk on üks mitmetest tipptasemel esinejatest, kes astub järgmisel nädalal, 30. novembril üles Tallinnas toimuval rahvusvahelisel kinnisvaravaldkonna suursündmusel Nordic Real Estate Forum. Konverents on tänaseks toimunud juba 15 aastat rahvusvahelise kinnisvarakonverentsi egiidi all, võõrustades selle ajal jooksul enam kui 450 esinejat 15st riigist ning tuues kokku üle 4000 osaleja. Sel aastal toimub konverents aga uues formaadis, suuremale publikule ning laiahaardelisemalt, tuues Nordic Real Estate Forumile lisaks Balti riikidele ka parimad eksperdid põhjamaadest, mujalt Euroopast ning USAst. Üritus leiab aset koostöös SEB, bpt, East Capitali, Baltic Horizoni, Technopolise, Cobalti ja Colliers Internationaliga. Konverentsi korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Kinnisvara Hindajate Ühing, Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pro Kapital: 2017 a. III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

24.11.2017 Tõnu Toompark

Tegevusaruanne

Ettevõtte juhi ülevaade

2017. aasta kolmandas kvartalis jätkas AS Pro Kapital Grupp oma suurima arendusprojekti, Tallinnas asuva T1 Mall of Tallinn kaubandus- ja meelelahutuskeskuse, ehitustöid ning samuti aktiivseid üüriläbirääkimisi mitmete kohalike ja välismaiste jaekaubandusettevõtetega. Ettevõte jätkas samuti arendustegevustega Riias Kliversala elamuarendusprojektis, Šaltinių Namai kvartalis Vilniuses ning Kristiine City-s Tallinnas, Tondil.

Vilniuses on vahearuande avaldamise ajaks K4-1 hoones klientidele üle antud 42 korterit 44-st. Jaanuaris 2017 alustati teise etapi elamuhoonete ehitustöödega, vahearuande avaldamise ajaks on sõlmitud 65 eelmüügilepingut.

Kristiine City-s (Tondi kvartalis), Tallinnas, on vahearuande avaldamise ajaks kolm hoonet valminud ning asjaõiguslepingutega on klientidele üle antud 89 korterit 93-st. Jätkus neljandas hoone korterite eelmüük, hetkel on sõlmitud 24 eelmüügilepingut. Korterite eelmüük algas ka viiendas hoones, kus on sõlmitud 16 eelmüügilepingut ja kuuendas hoones, kus on sõlmitud juba 3 eelmüügilepingut. Edukalt on jätkunud Marsi 6 asuva erilahendustega loft-korteriteks renoveeritava ajaloolise kasarmuhoone eelmüük, kus 38 eelmüügilepingut 45-st korterist on sõlmitud.

Riias, Kliversala arendusprojektis, jätkati 47 korteriga elamu ehitustöid ning vahearuande avaldamise ajaks on sõlmitud eelmüügilepingud 11 korterile. Käimas on läbirääkimised veel mitmete potentsiaalsete ostjatega. Jätkusid ka Tallinase elamuehitusprojekti projekteerimistööd ning alustati Zvaigznese kvartali bürookompleksi esimese etapi projekteerimistöödega.

Kolmandas kvartalis sõlmis Ettevõte lepingu hotellitegevuse müügiks nii Tallinnas kui Riias. Tehingu eesmärgiks oli väljuda Tallinna ja Riia hotelliturult, mis ei ole olnud Ettevõtte põhivaldkonnaks ja selle läbi kiirendada oma kinnisvaraprojektide arendustegevust turgudel, kus on positiivsed trendid.

Septembris 2017 kuulutas Ettevõte välja AS Pro Kapital Grupp aktsiate avaliku pakkumise. Kokku märgiti ja jaotati investoritele 2 416 232 uut aktsiat märkimishinnaga 1,80 eurot iga aktsia kohta. Uued aktsiad on võetud kauplemisele Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatava reguleeritud turu lisanimekirjas.

Ettevõtte tegevuseks ning uute projektide arendamiseks püüab Ettevõte leida erinevaid finantseerimisviise, kombineerides mõistlikul tasemel laene finantsasutustest, investorbaasi laiendamist ja kaasates täiendavat erakapitali.

Aruandeperioodil oli Ettevõtte käive 9,8 miljonit eurot ehk 2016. aasta sama perioodi 16,2 miljoni euro käibega võrreldes 39% võrra väiksem. Käive vähenes peamiselt kinnisvaramüügi segmendis. Antud ärisegmendi käive sõltub uute hoonete valmimisest, kuna müügitulu kajastatakse asjaõiguslepingute sõlmimise hetkel. Vähenenud käibest hoolimata vähenes brutokasum vaid 29% võrra. Perioodi puhastulem, mida mõjutasid ka kõrged finantskulud, jäi negatiivseks. Siiski oli aruandeperioodil kajastatud puhaskahjum 1,4 miljonit eurot 39% võrra väiksem kui 2,4 miljonit eurot eelmise aasta samal perioodil.

Koguvõlgnevus finantsinstitutsioonidele oli 30. september 2017 seisuga 21,1 miljonit eurot. Laenud vähemusosanikelt moodustasid 0,3 miljonit eurot, ettevõttel oli lunastamata 10,3 miljoni euro väärtuses vahetusvõlakirju ja 28,9 miljoni euro väärtuses mittekonverteeritavaid võlakirju.

Töötajaid oli 30. september 2017 seisuga 85, kellest 48 töötavad hotellides ja kinnisvarahaldusettevõtetes.

Peamised finantsnäitajad

Ettevõtte 2017. aasta üheksa kuu kogukäive oli 9 817 tuhat eurot, vähenedes võrdlusperioodi suhtes 39% võrra (2016 9 kuud: 16 177 tuhat eurot). Kolmanda kvartali kogukäive oli 2 251 tuhat eurot võrreldes 7 974 tuhande euroga aastal 2016. Eelmise aasta kolmanda kvartali käive suurenes oluliselt Vilniuses K4-1 hoone valmimise tõttu, kuna eelmüügilepingud vormistati ümber lõplikeks müügitehinguteks. 2017. aastal ei ole veel ühtegi hoonet valminud. Elamuarendus jätkub plaanipäraselt ja müügikäive kajastatakse hetkel kui hoone valmib ja pinnad antakse ostjale üle.

Üheksa kuu brutokasumi moodustas 3 309 tuhat eurot, mis vähenes võrdlusperioodi suhtes 29% võrra (2016 9 kuud: 4 630 tuhat eurot). Kolmanda kvartali ärikasumi moodustas 962 tuhat eurot võrdluses 3 221 tuhande euroga 2016. aastal. Kuigi aruandeperioodi kogukäive on vähenenud, on kasvanud brutokasumi marginaal, mis moodustas 2017. üheksa kuu tulemusena 34% (2016 9 kuud: 29%).

Ärikasum vähenes üheksa kuu jooksul võrdlusperioodi suhtes 785 tuhande euro võrra (139%) ning moodustas kahjumi 222 tuhat eurot (2016 9 kuud: 563 tuhat eurot ärikasumit). Kolmanda kvartali ärikasum oli 302 tuhat eurot (2016 3. kv: 1 831 tuhat eurot kahjumit). Ärikasumit mõjutas positiivselt Tallinna hotelli müügist saadud kasum, mis on kajastatud muude ärituludena, samas olid turunduse ja konsultatsiooniteenuste kulud kõrgemad kui võrreldaval perioodil.

Puhaskahjum kahanes üheksa kuu jooksul võrdlusperioodi suhtes 929 tuhande euro võrra (39%), moodustades kahjumi 1 441 tuhat eurot (2016 9 kuud: 2 370 tuhat eurot kahjumit). Kolmanda kvartali puhaskasum oli 870 tuhat eurot (2016 3. kv: 779 tuhat eurot kasumit). Perioodi tulemit mõjutas positiivselt Riia hotelli kinnisvara ettevõtte müügist saadud kasum, mida kajastati finantstuludena. Sellegipoolest on lõpptulem negatiivne kõrgete intressikulude tõttu.

Peamised finantsnäitajad (sisaldavad lõpetatud tegevusvaldkondasid)

	2017 9 kuud	2016 9 kuud	2017 3. kv	2016 3. kv
Käive (tuhat eurot)	9 817	16 177	2 251	7 974
Brutokasum (tuhat eurot)	3 309	4 630	962	3 221
Brutokasum, %	34%	29%	43%	40%
Ärikasum/ -kahjum, (tuhat eurot)	-222	563	302	1 831
Ärikasum/ -kahjum, %	-2%	3%	13%	23%
Puhaskasum/ -kahjum (tuhat eurot)	-1 441	-2 370	870	779
Puhaskasum/ -kahjum, %	-15%	-15%	39%	10%

Kasum/ -kahjum aktsia kohta (eurot)	-0,03	-0,04	0,02	0,01

	30.09.2017	30.09.2016		31.12.2016
Varad kokku (tuhat eurot)	158 854	140 202		142 314
Kohustused kokku (tuhat eurot)	80 570	57 874		62 110
Omakapital kokku (tuhat eurot)	78 284	82 328		80 204
Võla/omakapitali suhe	1,03	0,7		0,77


Varade tootlus, %	1,0%	-1,8%		-3,0%
Omakapitali tootlus, %	-1,8%	2,9%		-4,8%

Aktsia puhasväärtus, eurot	1,44	1,52		1,48

Konsolideeritud finantsaruanne

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes	30.09.2017	31.12.2016

VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	8 793	5 382
Lühiajalised nõuded	4 054	4 475
Varud	33 803	14 144
Käibevara kokku	46 650	24 001

Põhivara
Pikaajalised nõuded	39	42
Materiaalne põhivara	7 260	18 336
Kinnisvarainvesteeringud	104 608	99 660
Immateriaalne põhivara	297	275
Põhivara kokku	112 204	118 313

VARAD KOKKU	158 854	142 314


tuhandetes eurodes	30.09.2017	31.12.2016

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised laenukohustused	5 524	8 261
Ostjate ettemaksed	6 352	2 226
Lühiajalised võlgnevused	7 602	8 502
Maksukohustused	254	547
Lühiajalised eraldised	155	5
Lühiajalised kohustused kokku	19 887	19 541

Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused	55 172	38 040
Muud pikaajalised kohustused	2 786	804
Edasilükkunud tulumaksukohustus	2 635	3 360
Pikaajalised eraldised	90	365
Pikaajalised kohustused kokku	60 683	42 569

KOHUSTUSED KOKKU	80 570	62 110

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses	10 854	10 854
Ülekurss	1 816	1 816
Kohustuslik reservkapital	1 082	1 082
Ümberhindluse reserv	3 259	9 462
Eelmiste perioodide jaotamata kasum	61 220	59 104
Aruandeperioodi puhaskahjum	-1 374	-3 913
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku	76 857	78 405

Mittekontrolliv osalus	1 427	1 799
OMAKAPITAL KOKKU	78 284	80 204

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	158 854	142 314

Konsolideeritud koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes	2017 9 kuud	2016 9 kuud	2017 3. kv	2016 3. kv

Jätkuvad tegevusvaldkonnad
Äritulud
Müügitulu	7 796	13 772	1 773	6 967
Müüdud toodete ja teenuste kulu	-5 265	-10 029	-1 043	-4 188
Brutokasum	2 531	3 743	730	2 779

Turustuskulud	-636	-295	-182	-122
Üldhalduskulud	-3 757	-3 651	-1 307	-1 223
Muud äritulud	1 569	153	1 296	30
Muud ärikulud	-455	-67	-430	-12
Ärikasum/ -kahjum	-748	-117	107	1 452

Finantstulud	1 399	-40	1 440	-18
Finantskulud	-2 581	-2 656	-882	-822
Kasum/ kahjum enne tulumaksu	-1 930	-2 813	665	612
Tulumaks	-1	-185	20	-193
Jätkuvate tegevuste puhaskasum/ -kahjum	-1 931	-2 998	685	419

Kasum lõpetatud tegevusvaldkondadest	490	628	185	360
Perioodi puhaskasum/ -kahjum	-1 441	-2 370	870	779

Emaettevõtte omanikele kuuluv osa	-1 374	-2 315	891	802
Mittekontrolliv osalus	-67	-55	-21	-23


Kasum/ kahjum aktsia kohta jätkuvatest tegevusvaldkondadest (euro)	-0,04	-0,06	0,01	0,01
Perioodi kasum/kahjum aktsia kohta (euro)	-0,03	-0,04	0,02	0,01

Konsolideeritud rahavoogude vahearuanne

tuhandetes eurodes	2017 9 kuud	2016 9 kuud	2017 3.kv	2016 3.kv

Põhitegevuse rahavood
Aruandeperioodi puhaskahjum	-1 441	-2 370	870	779
Korrigeerimised:
Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum	475	529	124	172
Kasum põhivara müügist	-1 247	0	-1 247	0
Kasum tütarettevõtete osade müügist	-1 452	0	-1 452	0
Finantstulud ja –kulud	2 645	2 715	901	848
Muud mitterahalised muutused (netosumma)	13 041	-51	142	-101
Muutused käibevahendites:
Lühiajalistes nõuetes ja ettemaksetes	425	137	685	-212
Varudes	-19 659	2 622	-4 279	1 428
Kohustustes ja ettemaksetes	4 189	-917	3 192	154
Eraldistes	-124	10	51	44
Põhitegevuse rahavood kokku	-3 148	2 675	-1 013	3 112

Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine	-154	-686	-13	-586
Immateriaalse põhivara soetamine	-30	-1	-6	0
Laekumised põhivara müügist	6 651	0	6 651	0
Kinnisvarainvesteeringute suurenemine	-17 348	-5 659	-8 291	-1 236
Neto rahavood tütarettevõtete müügist	6 235	0	6 235	0
Saadud intressid	4	4	1	-12
Rahavood investeerimistegevusest kokku	-4 642	-6 342	4 577	979

Rahavood finantseerimistegevusest
Netomuutus vähemusosaluses	-480	826	0	0
Laekumised võlakirjade eest	1 446	12 637	282	-2 813
Lunastatud vahetusvõlakirjasid	-773	-12	-234	0
Saadud laenud	19 276	2 025	8 242	471
Tagastatud laenud	-6 139	-2 754	-5 815	-804
Tasutud intressid	-2 129	-2 233	-427	-373
Rahavood finantseerimistegevusest kokku	11 201	10 489	2 048	-3 519

Raha ja raha ekvivalentide muutus	3 411	6 822	5 612	572

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses	5 382	6 392	3 181	12 642
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus	8 793	13 214	8 793	13 214

Lisa: PKG Q3 2017 EST

Selle aasta viimane “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/11/2017

24.11.2017 Margot Toompark

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/11/2017 Kinnisvarakoolis. Koolitus keskendub ärikinnisvara vahendamise temaatikale ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on suunatud:

inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas;
äripindade omanikele;
ärikinnisvara arendajatele;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus annab Sulle:

teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

“Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/11/2017 kell 09.00-14.00 Tallinnas. Lektor on 1Partner Kommertskinnisvara kaubandus- ja büroopindade grupijuht Ruth Andresen.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Korterite hinnabuum suunab ostjaid eramajade turule

23.11.2017 Tõnu Toompark

Kuigi majade hinnad kasvavad kõigis maakondades, käituvad müüjad ilmselt hinnatõusu ootuses üha ettevaatlikumalt, näitab kinnisvaraportaali KV.EE statistika.

Eesti suurimas kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti oktoobris müügiks kokku 2858 maja, mida on 9% vähem kui mullu oktoobris. Samal ajal on müügipakkumiste hinnad pea kõigis maakondades kasvanud.

“Kuna korterid on viimastel aastatel kõvasti kallinenud, muutub koduostjaile maja kasuks otsustamine üha lihtsamaks,” märkis KV.EE juhataja Tarvo Teslon. “Samal ajal näevad majade müüjad korterituru hinnarallit ja lükkavad müüki edasi lootuses, et sarnane hinnatõus jõuab ka majadeni. See turg on praegu nagu kummipael, mida ühelt poolt pingutab ostjate nõudlus, teiselt poolt müüjate tõrksus.”

Kogu Eesti majade müügipakkumiste keskmine hind oli portaalis KV.EE oktoobris 1110 €/m² ehk eelmisest aastast 5% rohkem. Turu aktiivseimas ja suurimas piirkonnas ehk Harjumaal oli majande müügipakkumiste hinnatõus 3%. Harjumaa majade ruutmeetri eest küsitakse 1317 €/m².

Samas suurusjärgus on majade müügipakkumiste hinnatõus Tartu maakonnas. Seal saab maja ruutmeetri kätte hinnaga 989 €/m² ehk eelmisest aastast 4% kallima hinna eest. Tartu maakonnas pakuti oktoobris müügiks 389 maja.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Postimees: Ekspress Grupi kinnisvaraportaal võib käivituda lähinädalatel

23.11.2017 Tõnu Toompark

«Käivitamise aega välja ei ütleks, see tuleb pauguga, tähelepanuväärselt ja üllatusega. Plaanid on suured ja eesmärk on Eesti kinnisvaraportaalide turul oluline positsioon hõivata, plaane ja turundussõnumeid ei tahaks praegu veel välja öelda,» ütles ettevõtte OÜ Kinnisvarakeskkond juhatuse liige Ott Heidmets BNS-ile. Ta lisas, et käivitamise osas võib selgus tulla lähinädalatel.

AS Ekspress Grupp asutas sidusettevõtte OÜ Kinnisvarakeskkond, mille üheks tegevusvaldkonnaks on kinnisvaraportaali arendamine. AS-ile Ekspress Grupp kuulub 49 protsenti OÜ Kinnisvarakeskkond osadest, teatas ettevõte augustis börsile.

Firma omanikeringi kuulub lisaks Ekspress Grupile läbi 24. aprillil loodud ettevõtte Sadaüksteist OÜ võrdselt 8,5 protsendiga Arco Real Estate, Cke Kinnisvara Tallinn, Domus Kinnisvara, Kinnisvarabüroo Uus Maa, RE Kinnisvara Projekt ja Realia Group.

Ekspress Grupi juhatuse liige Mari-Liis Rüütsalu ütles toona BNS-ile, et eesmärgiks on luua kinnisvaraportaal, mis oleks turul parim teenusepakkuja ja suurendaks konkurentsi.

Ettevõttesse on osanikud sisse maksnud osakapitali 100 000 eurot ja selle nõukogusse kuuluvad Kalev Roosiväli, Mari-Liis Rüütsalu, Tarmo Sild ja Andre Veskimeister.

Kinnisvarafirmad Uus Maa ja Arco Vara, Pindi Kinnisvara, CKE, Domus Kinnisvara, LVM, Ober Haus, 1Partner, RE Kinnisvara, LAAM ja Kinnisvaraekspert teatasid märtsi lõpus koostöö lõpetamisest portaaliga Kv.ee. Koostöö lõpetamise peapõhjuseks nimetasid 11 ettevõtet hinnastamismudeli muudatusi, mis tõid suurematele büroodele kaasa kulu kasvu.

Mai lõpu seisuga olid Kv.ee portaalis tagasi LVM, Domus Kinnisvara, CKE, Laam Kinnisvara, 1Partner, Kinnisvaraekspert ja Uus Maa.

Augustis teatas Eesti Meedia, millele kuulub portaal Kv.ee, et ostis konkureeriva portaali City24. Eesti Meedia kontserni kuuluvad nii uudisteagentuur BNS kui ka päevaleht Postimees.

Paljassaare tehissaarte detailplaneering on avalikustamisel

23.11.2017 Tallinn.ee

Paljassaare tehissaarte detailplaneeringuga saab tutvuda kuni 19. detsembrini Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) või Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2).

Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on veel mõni aeg tagasi ulmeprojektiks tituleeritud visioonist saamas käega katsutav reaalsus. Tehissaartel on potentsiaal sobituda hästi perspektiivse Paljassaare sadamaala kasutusotstarbe muutumisega kaasaegseks elu- ja ärikeskkonnaks ning teisalt kujuneda Tallinna üheks oluliseks vaatamisväärtuseks ja vaba aja veetmise kohaks.

Põhja-Tallinnas asuva 27,98 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Paljassaare tehissaarte detailplaneering annab võimaluse rajada Paljassaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale kolm omavahel ühendatud tehissaart, kuhu on kavandatud üks kuni 9-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone. Lisaks on kavandatud ka jahisadam ning rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga ning linnusaar.

Detailplaneeringu koosats K-Projekt AS. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ka elektroonselt Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/, detailplaneeringu nr on DP032210.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Eesti Pank: Laenunõudlus püsis oktoobris suur

23.11.2017 Mari Tamm

Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes veelgi
Ettevõtete laenunõudlus püsis samal tasemel nagu eelmistes kuudes
Hoiused kasvasid oktoobris aasta võrdluses 11%

Eluasemelaenuportfelli kasv kiirenes ka oktoobris, aasta võrdluses 6,7%ni. Majapidamiste laenunõudlus on sissetulekute kasvu ja kõrgema kindlustunde toel suur. Eluasemeturg püsis aktiivne ja hindade kasv jätkus. Uusi eluasemelaene anti 112 miljoni euro väärtuses ehk 18% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Viimastel kuudel on uusi laenulepinguid sõlmitud ühtlases tempos ja ka lepingute keskmine väärtus on püsinud sama. Uusi autoliisingulepinguid sõlmitakse endiselt palju ja portfell suurenes aastataguse näitajaga võrreldes 15%.

Ettevõtete laenunõudlus püsis eelmiste kuude omaga sarnane. Uusi pikaajalisi laene anti 229 miljoni euro väärtuses. Suurim osa, peaaegu 40% uutest pikaajalisest laenudest läks kinnisvara- ja ehitusettevõtetele ning pisut üle 10% said kaubandus- ja tööstusettevõtted. Eesti ettevõtete Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude portfelli aastakasv on aga alates augustist aeglustunud, kuna üks pank suunas osa oma laenudest välismaise emapanga portfelli. Selleta oleks ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv ulatunud viimasel kolmel kuul keskmiselt 6%ni.

Uute laenude keskmised intressimäärad on püsinud viimastel kuudel pigem stabiilsed. Ettevõtete uute pikaajaliste laenude intressimäärad on viimasel kahel aastal olnud keskmiselt 2,4% ning keskmine laenuintressimäär on jäänud viimastel kuudel sellest pisut madalamaks. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär tõusis aasta esimesel poolel pisut ja on viimastel kuudel jäänud püsima varasemale tasemele. Oktoobris kujunes uute eluasemelaenude keskmiseks intressimääraks samuti 2,4%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused kasvasid sarnaselt eelmiste kuudega ka oktoobris kiiresti, aasta võrdluses 11%. Majapidamiste hoiuste kasvu kujundab sissetulekute kiire kasv. Majapidamiste hoiused suurenesid oktoobris 9% ehk 6,6 miljardi euroni ning nende kasv on viimastel kuudel kiirenenud. Ettevõtete hoiuste kasv on viimastel kuudel aeglustunud, kuid on endiselt väga kiire, aasta võrdluses 12%. Majanduskasvu kiirenemine ja müügitulu kasv toetavad likviidsete varade suurenemist, kuid samal ajal on suurenenud ka ettevõtete põhivarainvesteeringud ja see võib ettevõtete likviidsete varade kasvu aeglustada.