Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Elamispindade kättesaadavusest (14). „Ehita või maksa“ – on see mõistlik?

16.07.2025 Tõnu Toompark

Tallinnale pakutavad ideed elamispindade kättesaadavuse parandamiseks soovitavad välja töötada maksupoliitikat, mille kaudu maksustada käibes mitteolevat maad. Idee sisu on maksustada täiendavalt maid, mis seisavad ja mida ei arendata.

Kas elamispindade arendustegevuse aktiveerimine sellisel moel on mõistlik? Äkki peakski maaomanike täiendavalt maksustama, kuid nad maad „söötis“ hoiavad?

Miks maa seisab?

Esmalt tasub mõelda, miks arendajad hoiavad maad ega arenda seda?

Väärtuse tõusu ootus. Analüüs muidugi maalib tondi, et kurjad kapitalistid soovivad kasumit teenida ja ootavad maa väärtuse tõusu. Kasumi teenimise soovi halvustamine ei ole kuidagi asjakohane.

Teisalt peab tõdema, et Eesti majandus ja kinnisvaraturg on jõudnud faasi, kus iseeneslik inflatsiooniline hinnatõus võtab tempo oluliselt maha. Järgmistel aastatel saab kinnisvara kallinemise määr olema varasemate aastatega võrreldes oluliselt aeglasem. Sellised arengud vähendavad iseenesest kapitalikasvu ootajaid.

Käimasolev planeerimisprotsess on aeglane. Peamine põhjus, miks maa välise vaatleja jaoks tegevuseta seisab või parklana kasutuses on, on planeerimismenetluse aeglus. Kõlab uskumatult, kuid arendajate suur soov on, et linn peaks kinni seadusest ehk seadustega paika pandud menetlustähtaegadest. Pikaks veniv planeerimine on üks maa aktiivse kasutuse toppamine probleem.

Vaidlused. Maatükiga võivad seotud olla õiguslikud vaidlused näiteks naabritega. Või ei saa pärijad omavahel kokkuleppele. Ega kohtuveskidki liiga kiiresti ei jahvata.

Turuolukord on ebasoodne. Krunt võib oodata paremat turukonjunktuuri. Kui maatükil on olemas ehitusõigus, kuid turul on ülepakkumine või nõudluse puudus, pole mõtet arendajat arendama sundida.

Pole mõtet turule tuua kaupa, mille jaoks kasutajat pole. Turu vajadusele mittevastavat kaupa turule tuues elamispindade puudujäägi probleemi ei lahenda.

Arendaja ressursside puudus. Ette võib tuua olukord, kus arendajal on küll maatükk, kuid puuduvad piisavad ressursid arendustegevuse jaoks. Näiteks on käimas muud projektid, kuhu on kapital seotud. Või pole piisavalt tööjõudu, et täiendav projekt ette võtta.

Kas maksustamine lahendab probleemi?

Järgmise küsimusena peab arutama, kas maksustamine lahendab elamispindade kättesaadavuse probleemi?

Ei, ei lahenda. Eestis, sh Tallinnas ei ole elamispindade arvulise kättesaadavuse probleemi. Uute elamispindade turule toomine ei lahenda elamispindade hinna- ja kvaliteediprobleemi.

Elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajad on lahendamas probleeme, mis on Lääne-Euroopa linnades, kus elamispindade turgu mitteoskuslikult reguleeritakse ja korraldatakse. Elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajad ei lahenda Eesti kohalikke elamispindade kättesaadavuse probleeme.

Järeldused

Maksustamine ei tee ühtegi kaupa või teenust odavamaks. Lühikeses vaates võib maksu kehtestamine kõigutada nõudlust või pakkumist ühes-teises suunas. Pikas vaates lükkab kauba või teenuse pakkuja kõik kulud, sh maksukulud tarbija kaela. Pakkuja lahkub turult, kui kulude tarbijale edasikandmine ei õnnestu. See ei mõju elamispindade kättesaadavusele positiivselt.

Kasutuses mitteoleva maa maksustamine vähendab kinnisvaraarendajate maasse investeerimise julgust, kuid just ei ole väga kindla peale minek. Maasse investeerimisega kapitali lukustamise risk on olulisem väikearendajatele. Seega on pikema vaate risk elamispindade arendamise kontsentreerumine suurte arendajate kätte.

Suured ja väikesed arendajad rahuldavad elamispindade turul erinevate nõudluse gruppide vajadusi – suurarendajad teevad suuri projekte, väikearendajad väikseid. Väikearendajate turult eemale tõrjumine ei täida mitte kuidagi elamispindade kättesaadavuse parandamise eesmärki.

Maksustamine võib tõepoolest panna arendajad arendamisega kiirustama väljaspool turuloogikat. Sunnitud ja kiirustav arendamine paneb arendajad tegevusse, mille kaudu ei pruugi turule tulla kaup, mida nõudlus vajab. See vähendab elamispindade kättesaadavust.

Kõige kokkuvõtteks. Lühikeses vaates, mingite soodsate asjaolude kokkulangemisel võib kinnisvaraarendaja maa maksustamise hirmus tõepoolest tuua turule uut elamispindade pakkumist.

Pikemas vaates üle majandustsüklite muudab maksustamine oma olemusest tulenevalt kaupa kallimaks. Eestis ja Tallinnas ei ole elamispindade arvulise puudujäägi probleeme nagu malliks võetud Lääne-Euroopa metropolides. Seega ei ole arenduses mitteoleva maa maksustamise idee asjakohane, mis edendaks elamispindade kättesaadavuse ideed, vaid lausa töötab sellele vastu.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga:

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for June 2025

16.07.2025 Adaur.ee

The net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.6766 at the end of June 2025 (0.6757 as of 31 May 2025). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 97.1 million (EUR 97.0 million as of 31 May 2025). The EPRA NRV as of 30 June 2025 stood at EUR 0.7223 per unit.

In June 2025, the consolidated net rental income of the Fund was EUR 1.0 million (EUR 1.0 million in May 2025). On 5 June 2025, a 3,679.7 sq.m. area in the S27 building was handed over to the anchor tenant, the International School of Riga which will open the premises for the new school year already in September.

At the end of June 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.1 million (31 May 2025: EUR 7.2 million). As of 30 June 2025, the total consolidated assets of the Fund were EUR 238.8 million (31 May 2025: EUR 238.6 million).

In alignment with recently implemented various cost-saving measures, the Fund management with the consent of the Fund Supervisory Board opted not to undertake interim property valuations. Management assumes at the same time that the 2025 mid-year fair values of the Fund’s properties would not be materially different from 2024 year-end valuations.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta juuni seisuga

16.07.2025 Adaur.ee

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta juuni lõpu seisuga kasvas 0,6766 euroni osaku kohta (31. mai 2025: 0,6757). Fondi kogu puhasväärtus on 97,1 miljonit eurot (31. mai 2025: 97,0 eurot). EPRA NRV 2025. aasta juuni lõpu seisuga on 0,7223 eurot osaku kohta.

2025. aasta juunis Fondi konsolideeritud puhas renditulu jäi samale tasemele ja oli 1,0 miljonit eurot (31. mai 2025: 1,0 miljonit eurot). 5. juunil 2025 anti S27 hoones asuv 3 679,7 m² suurune pind üle ankurrentnikule, Riia Rahvusvahelisele Koolile, mis avab uue kooliaasta jaoks ruumid juba septembris.

2025. aasta juuni lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 7,1 miljonit eurot (31. mai 2025: 7,2 miljonit eurot). 30. juuni 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 238,8 miljonit eurot (31. mai 2025: 238,6 miljonit eurot).

Kooskõlas hiljuti rakendatud mitmesuguste kulude kokkuhoiu meetmetega otsustas Fondi juhtkond, Fondi nõukogu nõusolekul, mitte teostada kinnisvara vahehindamist. Juhtkond eeldab samas, et 2025. poolaasta kinnisvara õiglane väärtus ei ole oluliselt erinev 2024. aasta lõpu hindamistest.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti Pank müüs Maardu mõisa ligi 850 000 euroga

16.07.2025 Adaur.ee

Eesti Panga juhatus pani Maardu mõisakompleksi müüki alghinnaga 2 miljonit eurot. Müügi nõustajaks ja korraldajaks valis keskpank kinnisvarafirma Colliers International Advisors OÜ.

“Maardu mõisa omamine ei sobi kokku tõhusa organisatsiooni põhimõttega, kuna keskpank kasutab seda kompleksi üsna harva. Olen kindel, et pühendunud eraomanik leiab Maardu mõisale parema rakenduse. Ka endist Kuressaare kompleksi kasutas keskpank harva, kuid uus omanik suutis selle edukalt tööle panna ja tänu sellele töökohti luua Saaremaale,” ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Eesti Pank kaalus Maardu mõisa puhul erinevaid viise, kuidas mõisa võimalikult mõistlikult majandada. Paraku eeldanuks enamik stsenaariume nii investeeringuid mõisakompleksi arendamiseks kui ka omanikupoolset tõsist pühendumust. Keskpanga jaoks on mõisa majandamine pelgalt kõrvaltegevus.

Maardu mõisa müüki takistas varem see, et mõis asus reformimata riigimaal. Tegu oli vallasasjaga, mida polnudki võimalik müüa. Eesti Pank alustas kinnistamisprotsessi 2013. aastal sügisel ning lõpule jõudis see 2015. aasta jaanuaris.

Keskpank rääkis Maardu mõisast ka rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS-ga, kuid selgus, et riik pole mõisa ostmisest huvitatud.

Maardu mõisa müügi nõustaja leidmiseks küsis Eesti Pank pakkumised neljalt kinnisvarabüroolt. Kõige soodsama pakkumise tegi Colliers International Advisors.

Eesti Pank ostis Maardu mõisakompleksi 1993. aastal ja renoveeris selle põhjalikult järgnevatel aastatel. Mõis on kuulunud mitmele tuntud balti-saksa suguvõsale ning on heas seisukorras. Mõis koosneb kolmest ajalooliselt hoonest ning suhteliselt hästi säilinud põlispuudega mõisapargist.

2013. aasta sügisel müüs Eesti Pank Kuressaares asuva kahe hoonega kinnistu 550 000 euro eest Arensburg OÜ-le, kes peab endise keskpanga kinnistu lähedal Arensburgi hotelli. Pärast Maardu mõisa müüki jääb keskpanga omandisse ainult Estonia puiestee hoonetekompleks Tallinnas.

Kredex: EIS avab 15. septembril korterelamute rekonstrueerimise taotlusvooru

16.07.2025 Adaur.ee

15. septembril avab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) korteriühistutele taas korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlusvooru. Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatava vooru kogueelarve on seekord 80 miljonit eurot ning uus voor suunatud elamutele, kus on suuremad energiakulud.

„Järgmise 25 aasta jooksul tuleb rekonstrueerida Eestis ligi 14 000 kortermaja. See ei ole ainult numbrite küsimus – see tähendab inimestele väiksemaid küttearveid ja paremat sisekliimat. On selge, et riigi tugi on siin vältimatu. Viimase kolme aasta jooksul oleme toetanud korteriühistuid kokku enam kui 275 miljoni euroga. Julgustan ühistuid seda võimalust kasutama – kui ühisele otsusele jõudis Eesti üks kõige pikemaid maju, kus on 171 korterit, siis ei ole see võimatu ka mujal,“ lausus taristuminister Kuldar Leis

Korteriühistutel on EISile taotluse esitamiseks aega 30 päeva. “Taotluse esitamisega pole kiiret, kõik 15. oktoobrini esitatud taotlused võtame vastu ja vaatame läbi, viimasel päeval tulnud taotlus on samaväärne esimesel päeval esitatud taotlusega,” ütles EISi korterelamute toetuste juht Taniel Vain.

Vooru eelarve jaguneb kolme sihtrühma vahel: korterelamute suuruste põhine, muinsuskaitseliste korterelamute ja naabruskonnapõhise rekonstrueerimise eelarve. Taotlusi mitmesse eelarvesse esitada rahastuse tõenäosuse suurendamiseks pole mõtet, sest arvesse läheb ainult viimasena esitatud taotlus.

Kortermaja suuruse põhises eelarves on kokku 65 miljonit eurot, millest väikestele korterelamutele (3–17 korterit) on mõeldud 10 miljonit, keskmistele (18–59 korterit) 25 miljonit ja suurtele (60 ja enam korterit) 30 miljonit eurot. Naabruskonnapõhiseks rekonstrueerimiseks on 10 miljonit ning muinsuskaitse all olevate elamute kordategemiseks 5 miljonit eurot. „Juhin tähelepanu, et kui eelmine kord said kultuuriväärtuslike hoonete eelarvest toetust ka miljööaladel asuvad korterelamud, siis seekord on toetus suunatud ainult muinsuskaitsealuste majade kordategemiseks,“ selgitas Vain.

Rahastamise pingereas saavad kõigi eelarvete puhul ettepoole nende ühistute taotlused, mille majal on suurem energiakasutus hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiakasutuse andmed võetakse hoone energiamärgiselt. Kõik toetusest huvitatud korteriühistud saavad juba praegu üle kontrollida oma maja energiamärgise olemasolu ehitisregistris, et andmed oleksid taotlemise hetkel kehtivad ja korrektsed. Kui kehtivat energiamärgist pole, tuleks see tellida energiatõhususe spetsialisti või energiaaudiitori kutsetunnistust omavalt isikult.

Eelmiste voorudega on sarnased tavarenoveerimise toetusmäärad, mis on olenevalt kortermaja asukohast ja töödest 30–50 protsenti. Samuti on nagu eelmisteski voorudes toetusmäär kõrgem madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades, väikeste ja muinsuskaitseliste elamute renoveerimisel, lifti ehitamisel ning tehaselisel rekonstrueerimisel.

Taotlemishuvilistel ühistutel tasub vaadata ka uut veebilehte kodudkorda.ee, mis koondab ühte kohta kogu vajaliku info elamute renoveerimiseks, et muuta see lihtsamaks, selgemaks ja paremini planeeritavaks. Portaal on mõeldud kolmele peamisele sihtrühmale – korteriühistutele, spetsialistidele ja ka eramajade omanikele, aidates neil orienteeruda toetustes, seadustes, tööriistades, nõuannetes ja praktilistes kogemuslugudes. Portaalis saab tutvuda ka sündmuste kalendriga, kus on kirjas koolitused, infopäevad ja nõustamised.

Rahastusotsuseid esitatud toetuse taotlustele on oodata alates 2026. aasta jaanuarist. Seejärel saavad rahastuse saanud ühistud korraldada ehitushanke ning esimesed kordatehtud majad, mis saavad rahastuse tänavusest voorust, peaksid valmima tuleva aasta lõpus.

Eelmisest ehk 2024. aasta oktoobris avatud voorust saavad veel taotleda Põlva, Ida-Viru, Hiiu- ja Saaremaa ühistud. Lisaks on eelmises voorus vabu vahendeid suurte majade eelarves. Voor on avatud 1. oktoobrini ning võimalike sellest vabanevate vahendite üle otsustab Kliimaministeerium.

Jää kinnisvaraturul sulab: uued ja suuremad arendused võetakse sahtlist taas välja

15.07.2025 Adaur.ee

Tallinna kinnisvaraturg saab intressilangusest hoogu juurde: arendajad toovad turule uusi etappe
Eesti kinnisvaraturg on liikumas uude faasi, kus ettevaatlik ootus asendub läbimõeldud tegutsemisega, leiab kinnisvaraekspert. Viimastel kuudel on mitmed arendajad asunud uuesti hindama seni ootel olnud projekte, viidates ostjahuvi kasvule ja stabiliseeruvale majanduskeskkonnale. Näiteks jätkab arendamist Kaamos Kinnisvara Hõbemetsas Nõmme ja Haabersti piiril, kuhu kerkib ligi 30 uut A-energiaklassi kodu. Valmimine on planeeritud 2026. aasta suvesse.
Kaamos Kinnisvara juhatuse liikme ja arendusjuhi Ivar Vahteri sõnul on huvi hästi planeeritud uusarenduste vastu kasvamas ja seisak on asendumas teadliku ostja suurenenud nõudlusega. „Kui 2023. ja 2024. aasta tõid palju ettevaatlikkust nii ostja kui ka arendaja poolel, siis täna näeme, et ehitushinna stabiilsus ja stabiliseerunud intressimäärade koosmõjul on võimalik turule tuua taas kvaliteetseid projekte, mille vastu on tõsisem huvi,“ kommenteerib Vahter.
Turuv valitsev olukord soosib ehitust
Ehitussektori sisendihindade langus ja tööjõu parem kättesaadavus on vähendanud arendusriske ja pankade aktiivsus projektide finantseerimisel on samuti kasvanud.
„Korterituru taastumist ei juhi enam spekulatiivne ost, vaid tegelik vajadus elamistingimusi parandada. Ostjad otsivad elustiilile vastavat kodu, kui kvaliteet ja energiatõhusus on kaasaegsel tasemel,“ ütleb Vahter.
Hõbemetsa elurajoon on hea näide, kus kohtuvad Nõmme rohelus ja Haabersti tugev infrastruktuur, mis on Vahteri hinnangul muutumas järjest olulisemaks teguriks ostjate otsustes.
Müügiperiood lühenemas
Kinnisvaraanalüütikud kinnitavad samuti, et turul on märgata kerget, kuid kindlat nõudluse kasvu. Müügiperioodid, mis veel aasta tagasi ulatusid mitme kvartalini, on hakanud lühenema ning ostuotsuseid tehakse teadlikumalt ja kiiremini. Sarnane trend on jõudmas ka uusarenduste segmenti, kus kõrge energiatõhusus ja terviklik elukeskkond annavad projektidele konkurentsieelise.
“Kindlasti on tunda rohkem liikumist ja kindlustunde kasvu,“ võtab Vahter olukorra kokku.
Kaamos Kinnisvara jätkab Hõbemetsa arendusega, et olla valmis 2026. aasta suviseks valmimiseks. Aadressil Rehe 13 kerkiva uue kortermaja esimesed korterite müügitehingud on juba sõlmitud ja huvi projekti vastu püsib aktiivne.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Infortar acquired 100% ownership of its existing subsidiary

15.07.2025 Adaur.ee

Aktsiaselts Infortar acquired 10% of the shares in OÜ INF Saue from Lumi Partners JV1 OÜ. Following the transaction, Aktsiaselts Infortar holds 100% of the shares in OÜ INF Saue.
The area of activity of OÜ INF Saue is the rental and operating of own or leased real estate. OÜ INF Saue owns a property located at Saue tee 10, Laagri, which accommodates a logistics center that is leased under a long-term lease agreement to Rimi Eesti Foods AS.
The transaction is not treated as a transaction beyond everyday economic activities or a transaction of a significant importance, nor as a transaction with related persons, within the meaning of the “Requirements for Issuers” part of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange rules. The transaction does not have a significant impact on Aktsiaselts Infortar’s activities. The members of the Supervisory Board and the Management Board of Aktsiaselts Infortar are not personally interested in the transaction in any other way.
Infortar operates in seven countries, the company’s main fields of activity are maritime transport, energy and real estate. Infortar owns a 68.47% stake in Tallink Grupp, a 100% stake in Elenger Grupp and a versatile and modern real estate portfolio of approx. 141,000 m2. In addition to the three main areas of activity, Infortar also operates in construction and mineral resources, agriculture, printing, and other areas. A total of 110 companies belong to the Infortar group: 101 subsidiaries, 4 affiliated companies and 5 subsidiaries of affiliated companies. Excluding affiliates, Infortar employs 6,296 people.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Infortar omandas 100%-se osaluse olemasoleva tütarühingus

15.07.2025 Adaur.ee

Aktsiaselts Infortar omandas Lumi Partners JV1 OÜ-lt 10% osaluse OÜ-s INF Saue. Aktsiaseltsile Infortar kuulub tehingujärgselt 100% OÜ INF Saue osalusest. OÜ INF Saue tegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. OÜ-le INF Saue kuulub Laagris, Saue tee 10 asuv kinnistu, millel paikneb logistikakeskus, mis on pikaajalise üürilepingu alusel antud üürile Rimi Eesti Foods AS-ile.
Tehing ei ole käsitletav igapäevase majandustegevuse raamidest väljuva või olulist tähtsust omava tehinguna ega tehinguna seotud isikuga NASDAQ Tallinna Börsi reglemendi osa “Nõuded Emitentidele” tähenduses ega avalda olulist mõju Aktsiaseltsi Infortar tegevusele. Aktsiaseltsi Infortar nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.
Infortar tegutseb seitsmes riigis, ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad on meretransport, energeetika ja kinnisvara. Infortar omab 68,47 protsendi suurust osalust AS-is Tallink Grupp, 100% osalust AS-is Elenger Grupp ning mitmekülgset ja kaasaegset, ca 141 000 m2 suurust kinnisvaraportfelli. Lisaks kolmele põhitegevusvaldkonnale tegutseb Infortar ehituse ja maavarade, põllumajanduse, trükkimise ja muudes valdkondades. Kokku kuulub Infortari kontserni 110 ettevõtet: 101 kontserni ettevõtet, 4 sidusettevõtet ja 5 sidusettevõtete tütarettevõtet. Arvestamata sidusettevõtteid annab Infortar tööd 6296 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Nasdaq Stockholm has approved Baltic Horizon Fund application for delisting of SDRs

15.07.2025 Adaur.ee

In connection with the planned termination of the Swedish Depositary Receipts („SDR“) of Baltic Horizon Fund, the management board of Northern Horizon Capital AS submitted a delisting application to Nasdaq Stockholm on 8 July 2025. Nasdaq Stockholm approved the application on 14 July 2025 with the last day of trading in SDRs on Nasdaq Stockholm being 8 October 2025.

In accordance with the previously disclosed timeline for terminating its SDR programme the planned termination date for SDR programme is 14 October 2025. Considering the above, Baltic Horizon Fund reminds all investors holding the SDRs to decide whether to sell their SDRs or convert them into the fund units of Baltic Horizon Fund held in Nasdaq CSD. If the investor does not make a decision by 14 October 2025, the SDRs held will become the subject of a mandatory conversion or sale.

In order to convert the SDRs into fund units, an investor holding the SDRs through a nominee account (the nominee-registered holder) should contact their bank, and an investor holding the SDRs directly (the direct-registered holder) should contact Nordic Issuing AB at info@nordic-issuing.se.

An investor webinar where fund manager Tarmo Karotam provided more information about the termination of the SDR program and the delisting from Nasdaq Stockholm was held on 14 April 2025.

Nasdaq Stockholm kiitis heaks Baltic Horizon Fondi taotluse Rootsi hoidmistunnistuste noteerimise lõpetamiseks

15.07.2025 Adaur.ee

Seoses Baltic Horizon Fondi Rootsi hoidmistunnistuste („SDR“) programmi kavandatud lõpetamisega esitas Northern Horizon Capital AS-i juhatus 8. juulil 2025 Nasdaq Stockholmi börsile taotluse SDR-ide noteerimise lõpetamiseks. Nasdaq Stockholm kinnitas 14. juulil 2025 heaks taotluse, mille kohaselt on Nasdaq Stockholmi börsil SDR-dega kauplemise viimaseks päevaks 8. oktoober 2025.

Juba varasemalt avaldatud ajakava kohaselt on SDR-ide programmi lõpetamise päev kavandatud 14. oktoobriks 2025. Sellega seoses tuletab Baltic Horizon Fund kõigile investoritele, kellel on SDR-id, meelde, et nad peaksid otsustama, kas müüa oma SDR-id või konverteerida need Nasdaq CSD-s hoitavateks Baltic Horizon Fondi fondiosadeks. Juhul, kui investor ei tee otsust enne 14. oktoobrit 2025 vahetatakse või müüakse tema SDR-id kohustuslikus korras.

Selleks, et vahetada SDR-id fondiosakuteks, peab investor, kelle SDR-e hoitakse esindajakontol (esindajakonto registreeritud omanik), võtma ühendust oma pangaga ning investor, kes hoiab SDR-e enda nimel, võtma ühendust Nordic Issuing AB-ga aadressil info@nordic-issuing.se.

14. aprillil 2025. a toimus Baltic Horizon Fondi korraldatud veebiseminar, kus fondijuht Tarmo Karotam andis lisateavet SDR programmi lõpetamise ning Nasdaq Stockholm börsilt lahkumise kohta.

Harjumaal plaanitakse ehitada 3,6 korda rohkem elamispinda kui Tallinnas

15.07.2025 Raul Eamets

Täna avaldas statistikaamet andmed selle aasta II kvartalis väljastatud ehituslubade ja kasutuslubade kohta. Vaadates kui palju arvuliselt läks kasutusse uusi eluruume II kvartalis võrreldes aastataguse ajaga, siis kasutuslubade arv on kasvanud aastaga 12,6%. Samas ehituslubasid uute eluruumide ehituse alustamiseks väljastati 4,5% vähem. Kui vaatame ruutmeetreid, siis kasutuslubade arv kasvas pinna arvestuses 9% ning ehituslubade arv kahanes 2%. See info käis uute eluruumide kohta.

Kui vaatame ehitustegevust laiemalt, siis lisaks uutele eluruumidele räägime ka olemasolevate eluruumide laiendamisest ning rekonstrueerimisest. Kui võtame aluseks ruutmeetrid, siis ehituslubasid anti II kvartalis 956 000 ruutmeetri elamispinna ehitamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks ja seda on 4% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kasutuslubade arv samadele tegevustele kasvas aastaga 3%.

Päris huvitav pilt avaneb analüüsides suuremaid tõmbe- ja ehituskeskusi. On väga loogiline, et suurem osa uusehitusi valmib Harjumaal, sest siin elab ka suurem osa Eesti inimestest. Kui arvestada ruutmeetrite mahu järgi, siis tervelt 49% Eestis väljastatud ehituslubasid uusehitusele anti II kvartalis Harjumaal. Huvitav on seejuures asjaolu, et valdav osa sellest ehitusest plaanitakse väljaspool pealinna. Kõikidest Eestis väljastatud uute elamute ehituslubadest oli ainult 10% mõeldud Tallinnas ehitamiseks. Statistika näitab, et inimesed kolivad ka lähiaastail linnalähedale maale. Sarnased trendid olid ka Tartumaal ja Tartu linnas. 24% Eesti ehituslubadest esitati Tartumaal, sh 9% Tartu linnas. Sama pilt ka Pärnus, vastavalt 7% maakonnas, millest 4% Pärnu linnas.

Eespool toodud statistikat analüüsides saab teha kaks järeldust – elupindade ehitusturg vaikselt kogub hoogu, samas tuleviku suhtes ollakse ettevaatlikud, eriti mis puudutab uusi eluruume. Teiseks, inimesed liiguvad läbi uusehituse järjest rohkem linnast välja maale. Elamispind on seal küll reeglina odavam kui linnas, samas taristu oluliselt kehvem kui linnas. Autostumine seega ainult kasvab.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 01.10.2025

15.07.2025 Margot Toompark

01.10.2025 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Kohtutäitur Kaja Lilloja annab ülevaate kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele on oodatud kõik:

kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 01.10.2025 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tallinna Linnaarhiivi ajaloolised hooned saavad uue kuue

15.07.2025 Tallinn.ee

Tolli tänav 4, 6 ja 8 aadressil asuvate Tallinna Linnaarhiivi ajalooliste hoonete rekonstrueerimine on jõudnud olulise vahetulemusi. Käimasolevad katusekatte- ja katusekonstruktsioonitööd on jõudnud sarikapeoni.

Tallinna Linnaarhiivi muinsuskaitsealused hooned Tolli tänaval nr 4, 6 ja 8 on läbimas ulatuslikku renoveerimist, mille eesmärk on säilitada kultuuripärandit ja parandada hoonete tehnilist seisukorda. Tööd algasid 2025. aasta aprillis ja lõppevad eeldatavasti septembris. Täna võeti ehitajalt vastu sarikapärg.

Renoveerimistööde käigus uuendatakse hoonete katuseid, küttesüsteeme, elektripaigaldisi ning fassaade. Samuti parandatakse pööningukorruste soojustust ja ventilatsiooni, paigaldatakse katustele turvavarustus ning restaureeritakse ajaloolise Wulfardi-taguse torni müüritised ja terrass. Projekti kogumaksumus on ligi 934 000 eurot.

„Tallinna vanalinna südames paiknev Linnaarhiiv on kultuurilooliselt erakordselt tähtis ning väärib igakülgset hoolt ja säilitamist. Tehnilised uuendused tagavad nii töötajatele kui ka külastajatele paremad tingimused ning aitavad hoida väärtuslikke arhiivikogusid,“ kommenteeris Tallinna abilinnapea Viljar Jaamu. „Sarikapeo tähistamine märgib ehituse keskfaasi lõppu ning ühtlasi katusekonstruktsioonide valmimist, mis tagab hoonete edasise ilmastikukindluse ning loob eeldused siseviimistlus- ja tehnosüsteemide töödeks,“ lisas abilinnapea.

Linnaarhiiv tegutseb Tolli tänava hoonetes juba alates 1973. aastast. Ajalooliselt ulatuvad nende hoonete juured tagasi kuni 14. sajandini – kõige vanem neist, Tolli 6, on tõenäoliselt rajatud 14. sajandi teisel poolel. Tolli 8 on varaklassitsistlik tolli- ja pakkhoone, mille projekteeris 18. sajandi lõpus arhitekt J. C. Moor.

„Tolli tänava hoonete renoveerimine on oluline samm Tallinna linna kultuurimälu hoidmisel. Linnaarhiivile sobivate keskkonnatingimuste loomine tagab väärtuslike arhiivikogude säilimise ka tulevastele põlvedele,“ rääkis Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.

Tööde tellijaks on Tallinna Linnavaraamet ning ehitab Aruna Ehitus OÜ, omanikujärelevalvet teeb Inseneribüroo Telora OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Statistika: korteriturg toimib vaatamata madalale tarbijabaromeetri näidule

15.07.2025 Tõnu Toompark

Eesti konjunktuuriinstituudi mõõdetav tarbijabaromeeter jätkab teekonda sügaval põhjas. Juunikuine baromeetri näit 34,9 punti on enam-vähem samal tasemel, kus viimase aasta jooksul. 2023. aastast oleme negatiivsemas olukorras.

Jätkuvad maksutõusud ehk maksufestivali jätk, mis sööb ostujõudu, ei anna põhjust oodata, et inimeste kindlustunne võiks lähemas tulevikus märgataval määral paraneda. Lisaks on negatiivne tegur kiire inflatsioon, mis on tarbijate poolt vahetult tunnetatav.

Nii võib eeldada, et tarbijabaromeeter jätkab liikumist horisontaaljoonega näidatud n-ö tavaolukorda kirjeldatavast ajaloolisest keskmisest oluliselt allpool. Küll on vähenemas vahe tarbijabaromeetri kõvera ja viie aasta libiseva keskmise ehk veel inimeste operatiivmälus oleva lähimineviku olukorda kirjeldava näidu vahe. Seda küll paraku väga-väga madala tarbijakindluse normaalsuseks muutumise läbi.

Elamispindade turg võiks olla funktsioon tarbijakindlusest ja raha kättesaadavusest. Tarbjakindluse aspekti uurides võib öelda, et viimaste aastate madal tarbijakindlus ei ole elamispindade turgu olulisel määral mõjutanud. Näiteks Tallinna korteritehingute arv on viimase 12 kuu jooksul eranditeta igal kuul olnud ajaloolisest keskmisest tasemest kõrgemal. Tehingute tegemine näitab, et kinnisvaraturu ja kodu ostmise osas on piisav kindlustunne olemas.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Elamispindade kättesaadavusest (13). Kas mittetulunduslik arendus parandab elamispindade kättesaadavust?

14.07.2025 Tõnu Toompark

Tallinna tellitud elamispindade kättesaadavuse analüüsis leitakse, et mittetulunduslik elamispindade arendamine võiks olla võluvits, mis aitab elamispindade kättesaadavusele kaasa. Kas see on nii? Kas see on tähtis teema?

Mis on mittetulunduslik arendus?

Mittetulunduslik arendamine võiks seisneda olukorras, kus inimesed panevad kamba kokku ja arendavad endale ise kortermaja, ridaelamu või miks ka mitte ühepereelamute piirkonna. Kui eesmärk on saada elamispind ja eesmärk ei ole teenida kasumit, siis saaks justkui odavamalt…

On see eluliselt usutav?

Kas me kujutame eluliselt ette, et 10 võhikut saavad kokku ja hakkavad kambaga arendama? Ei kõla väga usutavalt.

Esiteks tuleks leida inimesed, kes mittetulundusühingus osalevad ja kes on asukoha ja kvaliteedi osas enam-vähem samasugused nõudmised.

Teisalt tuleks leida maatükk, menetleda ehitusõigust. See kõik võtab aega. Tavaolukorras, kui inimene otsustab, et tal on oma kodu vaja, on vajadus mõnevõrra selgepiirilisem, kui on planeerimismenetluse ajaline kestvus.

Siis tuleks ehitushange korraldada, ehitama hakata ja ehitusprojekti juhtida, järelevalvet teha.

Kõiki protsessi osi, mille osas MTÜ liikmetel enestel teadmist ei ole, saab tellida. Aga kas keegi usub, et lõpptulemus saab olla odavam, kui tellida analoogne töö kasumit taotlevalt arendajalt, kelle jaoks projekti juhtimine on igapäevane töö?

Panna unistuste idees huvilised punti ja arvata, et nad suudavad olla efektiivsemad tühistab mõtte, et arendusprojekti juhtimiseks on mingitki kompetentsi vaja.

Ja mis kõige olulisem! Kas täna on taoliseks tegevuseks takistusi, kus huvilised hakkavad endale ühiselt kortermaja arendama? Juriidilises mõttes takistusi ei ole.

Elulises ja praktilises mõttes ongi arendusprotsessi juhtimine üks takistuste ületamiste jada.

Kus on konks?

Konks peitub analüüsi koostajategi arusaamas, et ega selline asi ei tööta. Kui just avalik sektor midagi kinni ei maksa või mingeid kingitusi ei tee. Kinnismaksmine ja kingitused võiksid seisneda näiteks tasuta või soodushinnaga maa pakkumises või doteeritud laenus.

Sellised pealemaksmised ja kingitused viivad vääramatult korruptsiooni tekkeni. Keegi peab ju ometigi hakkama otsustama, kes kuulub avaliku sektori pakutavate kingituste saajate valitute ringi ja kes sinna mitte kuuluma ei saa.

Järeldused

Ilus on mehaaniliselt maha kopeerida ideid saamata seejuures aru, kuidas erinevad turud toimivad ja millised on erinevates riikide erinevate ametite sisud.

Eesti õigussüsteem ei takista mittetulunduslikku arendamist mitte ühelgi moel. Kui inimesed tahavad kambaga tegutseda, siis lasku käia.

Kas mittetulunduslik arendamine vääriks mingit erinevat regulatsiooni? Kui takistusi ei ole, siis ei ole vaja ülereguleerimise hullust võimendada.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga: