Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Coop pank: Millal on õige aeg laenuintresside fikseerimiseks?

CoopEuribori baasintressid on langustrendis olnud 2023. aasta sügisest alates. Tänaseks umbes 2% tasemele jõudnud intressid jätkavad tõenäoliselt lähikuudel langust. Aastases perspektiivis ennustatakse aga intressidele uuesti tõusu. Kas see tähendab, et tuleks hakata mõtlema intresside fikseerimisele, arutleb Coop Panga finantsjuht Paavo Truu.

Kuigi Eestis on nii pikaajaliste kodulaenude kui ka ärilaenude puhul valdav euriboril baseeruvate ujuvate intressimäärade kasutamine, on põhimõtteliselt võimalik intressimäärad pikemaks perioodiks ka fikseerida. Seetõttu küsivad nii eraisikud kui ettevõtjad pangalt regulaarselt: kas intresse on mõistlik fikseerida ja kui, siis mis tähtajaks ja milliste ootustega.

Tinglikult nimetatakse ujuvateks kõiki meetodeid, mis fikseerivad intressi kuni 12 kuuks. Ka euribori abil fikseeritakse intress teatud ajaks kokku lepitud tasemele – 6 kuu euribori kasutades fikseeritakse intress kuueks kuuks, 12 kuu euribori kasutades 12 kuuks.

Mis tasemel saab intresse fikseerida?

Pikemate intresside fikseerimisel kasutatakse baasmäärasid, mis baseeruvad intressi swap-nimelistel finantsinstrumentidel. Sisuliselt on see nn pikaajaline euribor, millele lisandub konkreetse kliendi riskimarginaal. Swapide abil saadav fikseeritud baasintress on sama perioodi ennustatavate euriboride keskmine.
Oluline on tähele panna, et kui rääkida intressi fikseerimisest, siis sageli ei õnnestu pikaks ajaks intressi fikseerida tänasel lühiajaliste intresside (3-kuu euribor või 6-kuu euribor) tasemel. Lühiajalised ja pikaajalised baasintressid võivad vahel kattuda, aga see on siis pigem juhus.

Mäletame paari aasta tagust aega, kui jooksev euribor oli veel nulli lähedal, aga intressikeskkonna oluline tõus oli juba ette nähtav, toona intressi fikseerimise sooviga panka pöördunud kliendid olid üllatunud, kui tulevikuks pakuti oluliselt kõrgemaid baase, kui olid sel hetkel kehtinud lühiajalised hinnad. Natuke sarnane aga teises suunas on olukord olnud viimasel aastal, mil pikad baastasemed on lühiajalistest madalamad, sest intresside langus oli ette näha. Nii nagu euribori tasemed muutuvad iga päev, nii muutuvad iga päev ka pikaajalised baasintressid.

Intressi fikseerimine kindlustab ootamatuste eest

Intressi fikseerimist nähakse eelkõige kui kindlustunnet tuleviku ees, sest isegi kui jooksvad baasintressid tõusevad, siis konkreetse laenulepingu maksed ei muutu. Samas tuleb tähele panna, et see kokkulepe kehtib ka teistpidise turu liikumise korral. Kui tegelikud baasintressid peaks langema madalamale kui fikseeritud baas, siis paraku peab laenu saaja täitma tehtud kokkulepet ja ikkagi maksma laenumakseid kõrgemal tasemel fikseeritud baasi alusel.

Seega fikseerimisega on võimalik nii võita kui ka kaotada. Mistõttu on intresside fikseerimine põhjendatud eelkõige pikemaajalise stabiilsuse saavutamiseks. Tegelikult võiks sellesse suhtuda nagu kindlustuspoliisi, mis fikseerib kulud ja maandab finantsriske, mitte ei ole kasumi teenimise allikas. Analoogiat tuues: paljud meist kindlustavad oma kodu tulekahju vastu ja maksavad selle eest igal aastal fikseeritud summa, et tulekahju korral mitte kanda ootamatut ja talumatult suurt remondikulu. Keegi ei ole õnnetu, kui kindlustusperioodi jooksul tegelikult maja ei põlenud ja jäime kindluskuludega nii-öelda miinusesse.

Intresside fikseerimisel on veel üks väga oluline tagajärg, mida sageli ei tajuta. Fikseerides intressimäära X-arv aastateks on sellega tehtud kokkulepe, et selle perioodi jooksul on laen kokkulepitud graafiku alusel ja kokku lepitud hinnaga kliendi käsutuses.

See tähendab, et ennetähtaegsed tagastused või refinantseerimised võivad olla takistatud või toovad kaasa kohustuse tasuda kokkuleppe ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud. Kuna pangad ise hoiavad oma fikseeritud intresside positsiooni varades ja kohustustes tasakaalus ning on selleks ka ise sõlminud intressi fikseerimiseks kokkuleppeid teiste turuosalistega, siis tuleb pangal selles olukorras kulutada raha selleks, et fikseeritud positsioonid taas tasakaalu viia. Kokkuleppe katkestamise kulu jääb sellisel juhul lepingu ennetähtaegselt lõpetanud kliendi kanda.

Kas praegu on kasulik laenuintress fikseerida?

Seega ei ole ükski aeg sobilik selleks, et loota intresside fikseerimisest garanteeritud tulu. See on sisuliselt finantsturgude kõige targemate ja kogenumate turuosaliste vastu spekuleerimine, mis on oma olemuselt üsna kehva võiduvõimalusega loterii.

Küll aga on peaaegu iga aeg sobilik, et fikseerida oma äri või pere eelarve jaoks oluliste sisendite hindasid – kapitalimahukates tegevusest on ka raha ja intress üks oluline sisend –, selleks et maandada talumatult suuri hinnakõikumisest tulenevaid finantsriske.

Igasugune hinna fikseerimine sisaldab endas tavaliselt teatud tasu riski maandamise eest, mida tehingu vastaspool riski endale võtmise eest tahab saada. Seda tasu tulebki käsitleda teadliku fikseeritud kulu (nagu kindlustuspreemia) võtmisena ja mitte kurvastada kui jooksvate hindade (euriboride) suhtes on nö miinusesse jäädud.
Seega, kapitalimahukatel ja intressikuludest tugevalt sõltuvates ärides oleks mõistlik aeg-ajalt analüüsida intresside pikemaks ajaks fikseerimise võimalust. Intresside fikseerimisega ei peaks tegelema tulu teenimise eesmärgil ja nö plussi jäämine ei tohiks olla põhiline ootus. Sisendhindade fikseerimine peaks toimuma riskide maandamise eesmärgil.

Nii äri- kui eratarbijad peaksid teadvustama, et fikseeritud kokkulepe on kahepoolselt siduv. Sellise kokkuleppe ennetähtaegne lõpetamine ei pruugi olla võimalik või võib kaasa tuua täiendavaid kulusid.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Juunis langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks 1,5%

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,4% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 1,5%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta juuniga enim hinnalangus elektrienergia ja kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,3%, sealhulgas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 5,7%,“ täiendas Valgenberg.

Võrreldes maiga mõjutas juunis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnalangus elektrienergia, elektroonikaseadmete ja metallitootmises. Veel mõjutas indeksit hinnatõus puidutöötlemises ja toiduainete tootmises.

Ekspordihinnaindeks langes juunis võrreldes maiga 0,7%. Kõige rohkem langesid elektrienergia, paberi ja pabertoodete ning elektroonikaseadmete hinnad. Enim tõusid hinnad mäetööstuses, naftasaadustel, tööstusmasinatel ja -seadmetel. Võrreldes 2024. aasta juuniga tõusis ekspordihinnaindeks 0,8%.

Impordihinnaindeks langes juunis võrreldes maiga 1,4%. Enim langesid hinnad elektrienergial, mäetööstuses ja mööblil. Kõige rohkem tõusid naftasaaduste, väärismetallide ja tubakatoodete hinnad. Võrreldes 2024. aasta juuniga langes impordihinnaindeks 1,8%.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Nõmme korterituru detailne ülevaade 07.2025

Tõnu ToomparkNõmme kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Nõmme linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Liven: Start of construction of the first homes in phase II of the Luuslangi project

LivenLiven Kodu 12 OÜ, a wholly-owned subsidiary of Liven AS, which is developing the Luuslang project, signed a general contractor agreement for the construction of the first residential buildings in phase II with Mitt & Perlebach OÜ, which was also the general contractor for phase I of the project. The construction of the four-storey residential buildings at Jalami 6/1 and Jalami 6/2, in the Astangu neighbourhood of Haabersti, will start on 1 August 2025.

During the construction, 39 new homes will be completed in autumn 2026, and the street and sewerage system on Astangu Street will be reconstructed. The total basic amount of the works is EUR 5.0 million plus VAT. Of the 39 homes to be built, 15, or 38%, have been sold to date.

At the end of 2023 80 homes of the phase I of Luuslang project were completed. In addition to the construction that will start in August, the following phases of the project will see the construction of a further 105 homes and a single-storey commercial building intended for catering use. Kadarik Tüür Arhitektid OÜ is the architect of the residential buildings. More information about the project can be found on the Luuslang website.

Liven: Luuslangi projekti II etapi esimeste kodude ehituse algus

LivenLuuslangi projekti arendav Liven AS-i tütarettevõte Liven Kodu 12 OÜ sõlmis II etapi esimeste eluhoonete ehituse peatöövõtulepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga, kes oli ka projekti I etapi peatöövõtja. Neljakorruseliste eluhoonete ehitustöödega aadressidel Jalami tn 6/1 ja Jalami tn 6/2, Haabersti linnaosas Astangu asumis, alustatakse 1. augustil 2025.

Ehituse käigus valmib 2026. aasta sügisel 39 uut kodu ning Astangu tänaval teostatakse täiendavalt ka tänava ja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimistööd. Kõigi ehitustööde baasmaht on 5,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitatavast 39 kodust on tänaseks müüdud 15 ehk 38%.

Luuslangi projekti I etapi raames valmis 2023. aasta lõpus 80 kodu. Lisaks augustis algavale ehitusele on projekti järgnevates etappides kavas rajada täiendavalt kokku 105 kodu ning ühekorruseline toitlustusfunktsiooniga ärihoone. Projekti eluhoonete arhitekt on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ. Rohkem infot projekti kohta leiab Luuslangi koduleheküljelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Tallinn: Linnaehitusprojekti raames renoveeritakse korterelamuid uudsel meetodil

TallinnTallinna linn on alustanud SOFTacademy välisprojekti raames innovaatilise linnaehitusprojekti elluviimist Mustamäel, kus korterelamute tervikrenoveerimise eest hakkab vastutama ehitusettevõte Everster OÜ.

Projekti eesmärk on muuta olemasolevad elukeskkonnad kaasaegseks, energiatõhusaks ning sotsiaalselt sidusaks. „Naabruskondlik renoveerimine ei ole pelgalt esteetiline uuendus, vaid võimalus käivitada Tallinnas terviklik renoveerimislaine. SOFTacademy on selle suuna piloot ja loodetavasti ka inspiratsioon teistele naabruskondadele,” sõnas abilinnapea Madle Lippus, kelle sõnul on kaasamine ja naabruskondade terviklik käsitlus linnaplaneerimises tulevikusuund.

SOFTacademy on Tallinnas esimene omataoline pilootprojekt, mis keskendub naabruskonna kaasamisele ja linnaruumi terviklikule uuendamisele kooskõlas Euroopa Uue Bauhausi põhimõtetega. See annab eeskuju, kuidas viia ellu rohepööret ja kaasavat linnaplaneerimist koos elanikega. Projekti raames uuendatakse põhjalikult Mustamäe esimeses mikrorajoonis asuvad Akadeemia tee 4, 6, 14 ja 22 korterelamud A-energiaklassi tasemele ning korrastatakse nendevaheline linnaruum. Hooned renoveeritakse tehaseliselt toodetud moodulelementidega, mis võimaldavad tööde kiiret ja kvaliteetset teostust, minimeerides samal ajal müra ja häiringuid elanikele. Eraldi innovatsiooniprojektina tasub märkida, et esmakordselt lisatakse renoveerimise käigus kahele hoonele liftid, mis parandavad oluliselt ligipääsetavust ning muudavad elukeskkonna mugavamaks.

Renoveerimistöid teostab Everster OÜ, kellega on töövõtuleping sõlmitud ning ettevalmistused juba alanud. Ettevõtte juhatuse liikme Tarmo Valdre sõnul on tegemist suuremahulise ja ajaliselt nõudliku projektiga, kuid meeskond on väljakutseks valmis: „Tööd on palju ja ajakava pingeline, aga meie senine kogemus näitab, et see on teostatav. Koostöö tellija, linna ja kohalike elanikega on sujunud hästi. Ehitusega alustame täies mahus peale ehitusprojektide valmimist ning ehitusteatise väljastamist.”

Naabruskondlik renoveerimine võimaldab ajakohastada elukeskkonda terviklikult. Ühise planeerimise ja teostuse kaudu sünnib visuaalselt sidus linnakeskkond, mis tugevdab ka kogukonnatunnet. Ühtlasi aitab selline lähenemine vähendada renoveerimise kulusid, lühendada ehitusperioodi ning tõsta ruumikvaliteeti.

Renoveeritud korterelamud ning uuendatud hoovialad valmivad 2027. aasta esimeses kvartalis. SOFTacademy projekti rahastavad European Urban Initiative ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS).

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bigbank: Registreeritud töötus on langustrendis

BigbankTäna avaldas Statistikaamet andmed registreeritud töötuse kohta. Kokku oli meil juunis 45 000 registreeritud töötut, mis on 3500 võrra vähem kui aasta tagasi samal ajal. Aasta algusega (jaanuar) võrreldes on registreeritud töötuid 6000 inimese võrra vähem.

Avaldatud statistika võimaldab vaadata ka seda, mis toimub kohalikes omavalitsustes. Kui vaadata, kus on toimunud kõige suurem vähenemine, siis maakondade lõikes kindlasti Pärnumaal, kus aastaga on registreeritud töötus vähenenud 35%, järgnesid Lääne-Viru (16,8%) ja Põlvamaa (12,3%). Natuke üllatuslikult on töötus kasvanud meie saartel – Hiiumaal 3,3% ja Saaremaal 12%. Kuigi absoluutsummades ei ole arvud suured.

Kui minna valla tasandile, siis kõige suuremad langused on loogiliselt ka Pärnumaal, näiteks Lääneranna vallas 40%, ning samas suurusjärgus vähenes töötus ka Põhja-Pärnumaal ning Tori vallas. Mujal omavalitsustes nii suuri langusi ei olnud. Üle 20% vähenes töötus Antsla, Otepää, Tapa ja Viru-Nigula vallas ning Keila, Rakvere ning Loksa linnas. Tööpuudus kasvas aastases võrdluses kõige rohkem Jõelähtme vallas 17,1%, väike kasv oli ka Nõo, Setomaa, Harku, Kiili, Viimsi, Toila, Rakvere, Rapla vallas ning Paide linnas.

Üldine tööturu seis on hea, sest suvi pakub ajutisi ning hooajalisi töid nii turisminduses kui ka põllumajanduses. Ainus vaenlane täna nendes valdkondades on ilm.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Luminor pank rahastab uue ärihoone ehitamist Jõhvi äriparki

Luminor BankLuminor pank rahastab AS Eemeli uue lao- ja ärihoone ehitamist Tallinna-Narva maantee ääres paiknevasse Jõhvi äriparki. Nii lao-, tootmis- kui äripindadega hoone üldpind on ligi 2500 ruutmeetrit ning selle suurimateks rentnikeks saavad hüdraulikalahenduste pakkuja Hydroscand ning elektrimaterjalide ja -tarvikute müüja W.E.G. Eesti.
„On positiivne, et AS Eemeli kui pika ajalooga edukas Ida-Virumaa ettevõte näeb piirkonnas arengupotentsiaali ja investeerib tuleviku kasvu,” lausus Luminori Eesti ettevõtete panganduse juht Indrek Julge. „Uue ärikinnisvara lisandumine Jõhvi äriparki on kindlasti täiendavaks tõukeks piirkondlikule arengule, toetades nii kohaliku ettevõtluse kui kogu Ida-Virumaa arengut laiemalt.”
Jõhvi äriparki rajatava AS Eemeli uus ärihoone paikneb 7000-ruutmeetrisel kinnistul, kahekorruselise hoone üldpind on 2468 ruutmeetrit. Investeering ärihoone ehitusse ulatus 2,5 miljoni euroni, millest Luminor panga finantseering moodustab 2 miljonit eurot.
„Lähtusime uut ärihoonet planeerides ja 2022. aastal krunti soetades äripargi suurepärasest asukohast – meie uus ärihoone asub otse Tallinna-Narva maantee ääres ja samas vaid kilomeetri kaugusel Jõhvi kesklinnast ,” lausus Eemeli juht Illart Sillamets. „Juuli alguses peeti hoone sarikapidu ja ehitustööde lõpp on planeeritud sügisesse ning uksed loodame avada aasta lõpus.”
Uue ärihoone ankurrentnikuks on elektrimaterjalide ja -tarvikute müüja W.E.G. Eesti. Hoonesse kolivad tootmis- ja müügipindadele ka AS Eemeli ise koos oma frantsiisipartneri Hydroscandiga, kes pakub hüdrosüsteemide müügi, hoolduse ja remondi teenuseid, ning vinüülplaatide tootja Toss Records.
AS Eemeli loodi 1996. aastal. Ettevõtte põhitegevusalaks oli algul hüdrovoolikute valmistamine ning nende komponentide ja tihendite müük, tänaseks on ettevõte oma sortimenti laiendanud mitmete erinevate tööriistade ja seadmeteni. Ettevõttel on jaekauplused Jõhvis ja Narvas ning veebipood.
Uue A-energiaklassi ärihoone, mille katusele paigaldatakse ka päikesepaneelid, ehitaja on AS Grik Ehitus. Hoone rajamist Jõhvi äriparki toetasid omaltpoolt PRIA ja EIS.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Muinsuskodu renoveerimine: tänapäevaste mugavuste lisamine ja madalamad ülalpidamiskulud ning EIS toetusvoor

MuinsuskaitseametSügisel plaanitakse avada järgmine EIS toetusvoor korterelamute rekonstrueerimiseks. Seekord on erisuseks asjaolu, et toetust ei jagata kiirematele, vaid taotlusi rahuldatakse taotlemisperioodi järel kindlate kriteeriumite alusel moodustatava pingerea alusel.

Korterelamute rekonstrueerimise toetuse baasmäär on 30%. Kortermajad, kus on alla 18 korteri saaksid toetust taotleda abikõlbulikest kuludest kuni 40% ulatuses. Muinsuskaitsealadel (v.a Tallinn, Tartu, Rebala ja Valga) asuvatele hoonetele ja kõikidele mälestistele on ette nähtud toetusmäär kuni 70%, olenevalt hoone asukohast. Peatselt algavatel korteriühistute üldkoosolekutel tasub seega hoone rekonstrueerimist kindlasti arutada. Täpsed tingimused on leitavad EISi kodulehel avaneb uues vahekaardis.

Muinsuskodude renoveerimise põhitõed

Muinsuskaitsealustest korterelamutest paikneb suurem osa vanalinnade muinsuskaitsealadel. Enamik omanikke seab oma vanas (kaitsealuses) majas paiknevat renoveerimata korterit uuendades kaks peamist eesmärki: tänapäevaste mugavuste lisamine ja madalamad ülalpidamiskulud sh küttekulud.

Kahjuks moodustab vanema korterelamu tervikrenoveerimise kulust suure osa remondivõlast tingitud hoone tehnilise seisukorra parendamine: seinte veekahjustuste parandamine, katusekatte uuendamine veelekete vältimiseks, elektrisüsteemi, tarbevee- ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamine jms tööd, mis tuleb teha ainuüksi selleks, et maja säiliks. Samuti esineb veel kortereid, kus puudub tänapäeva ootustele vastav pesuruum ja WC. Eelmainitud tööde teostamine märkimisväärselt energiatõhusust ei paranda ja seetõttu nendele töödele enamasti ka toetusi ei pakuta, kuid kinnisvara väärtust aitavad need kindlasti tõsta. Hoone küttekulusid saab vähendada eelkõige välispiirete soojapidavuse tõstmisega (põrandad, seinad, (katus-)lagi, aknad ja välisuksed), küttesüsteemide ja/või soojusallika asendamisega ning soojustagastusega mehaanilise ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega. Elektrikulu saab vähendada veel vanade valgustite asendamisega uute LED tehnoloogial põhinevatega ja vanemate kodumasinate asendamisel uuemate enegiasäästlikumatega. Elektrikulu on võimalik vähendada ka elektrit päikesepaneelidega juurde tootes.

Siinkohal on paslik ümber lükata väärarvamus, et muinsuskodudes (muinsuskaitsealal paiknevad korterelamud ja mälestisest korterelamud) ei tohi enamikke eelmainitud töid teha. Olenevalt hoone arhitektuurist ja siiani säilinud hoone ehitusaegsetest kultuuriväärtuslikest detailidest tuleb ette piiranguid välisseinte lisasoojustamisele ning heas korras algupäraste akende asendamisele. Kultuuriväärtusliku hoone seinte ja muude välispiirete lisasoojustamist tuleb teha viisil, mis võimaldab alles hoida hoone väärtuslikud detailid (karniisid, krohvidekoor, puitpits, piirdeliistud, algne voodrilaudis, väärtuslikud välisuksed ja aknad) ning tagab hoone välisilme proportsioonide taastamise. Vältida tuleb kultuuriväärtuslike detailide ja viimistluskihtide hävitamist või kahjustamist ning kindlasti on eelistatud nende eksponeerimine nende algsel kohal.

Ka arvamus, et midagi hoone välimuses või korterite plaanilahenduses muuta ei tohi on eksitav. Sageli on kortermaju okupatsiooniperioodil suuremal või vähemal määral ringi ehitatud muutes hoone välisilmet või rikkudes hoone kandekonstruktsioone. Okupatsiooniperioodil tehtud remonttööd ja ümberehitused on väga sageli kehva kvaliteediga ja tuleb hea tulemuse saavutamiseks uuesti ümber teha. Aga ka iseseisvuse taastamisperioodi alguses oli sageli esimeseks kiireks remondiks pragudega, kõverate või kahjustunud seinte peitmine uue sirge kipsviimistluse taha. Selliste hilisemate kihistuste eemaldamine on sageli mõistlik, kuid sellega kaasneb ka seni peidus olnud kahjustuste korrektne parandamine. Hoone muutmine eemaldades hilisemaid väheväärtuslikke kihistusi ja taastades hoone algseid dokumenteeritud ehitusdetaile on enamasti soositud ja mõjub positiivselt ka muinsuskodu kui kinnisvara väärtusele.

Muinsuskodude omanike renoveerimisteekonna lihtsustamiseks on käimas teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME, mille fookuses on muinsuskaitsealuste eluhoonete energiatõhususe parandamine. Üheks esimestest tulemustest on muinsuskodu renoveerimise teekonna kaart, mis toob välja kõik renoveerimisprotsessi etapid koos eesmärkide, seotud osapoolte, riskide ja viidetega erinevatele nõuetele. Teekaart on esitatud mitmel alternatiivsel kujul: trükitav infolehtede komplekt, teekonna tervikskeem veebis vaatamiseks või trükkimiseks ja teekaart sammudega veebis tutvumiseks. Teekaardil on välja toodud eelkõige erinevad tegevused alates otsusest renoveerima hakata kuni maja hoolduseni peale renoveerimist. Senised renoveerimislahendused ehk joonised erinevate hooneosade tehniliselt ja arhitektuurselt sobivaks renoveerimiseks on leitavad muinsuskaitseameti näidissõlmede ja hooneosade näidislahenduste hulgast.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Koolitused ehitus- ja planeerimisvaldkonna spetsialistidele

KinnisvarakoolPlaneerimis- ja ehitusspetsialisti täiendõppeprogramm on loodud kõigile, kes soovivad laiendada oma teadmisi ehitusprojektide planeerimisest, ehitusõigusest ja ehitusdokumentidest.

Täiendõppeprogramm koosneb järgmistest koolitustest:

Kõik koolitustel osalejad saavad peale õpiväljundite hindamist Kinnisvarakooli tunnistuse.

Koolitused toimuvad hübriidõppe vormis – osaleja saab valida, kas osaleb kontaktkoolitustel klassiruumis või veebi teel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Registration of the increase of the share capital of Hepsor AS in the Commercial Register

HepsorOn 8 July 2025, the Supervisory Board of Hepsor AS (the Company) adopted a decision to increase the share capital of the company by 57,821 euro. The increase of the share capital relates to the acquisition of the 20% stake in Hepsor Latvia OÜ from Hugomon OÜ as approved by a shareholders’ decision of 12 June 2025. The Company paid for the acquired share in Hepsor Latvia OÜ partially by issuing shares of the Company to Hugomon OÜ.

The increase of the Company’s share capital was registered in the Commercial Register on 17 July 2025. The new amount of the registered share capital of the Company is 3,912,522 euro, which is divided into 3,912,522 shares with the nominal value of 1 euro.

As at the date of this announcement, the Company will submit an application for the admission to trading of the new shares in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Hepsor AS aktsiakapitali suurendamise kandmine äriregistrisse

HepsorHepsor AS (edaspidi Selts) nõukogu võttis 8. juulil 2025 vastu otsuse suurendada Seltsi aktsiakapitali 57 821 euro võrra. Aktsiakapitali suurendamine on seotud 12. juuni 2025 aktsionäride otsusega heaks kiidetud Hepsor Latvia OÜ 20% osaluse omandamisega Hugomon OÜ-lt, mille eest Selts tasus osaliselt Seltsi aktsiate emiteerimisega Hugomon OÜ-le.

Seltsi aktsiakapitali suurendamine kanti äriregistrisse 17. juulil 2025. Seltsi registreeritud aktsiakapitali suurus on 3 912 522 eurot, mis on jagatud 3 912 522 aktsiaks nimiväärtusega 1 euro.

Käesoleva teate kuupäeval esitab Selts taotluse uued uute aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna Börsi nimekirjas.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Ekspert: kinnisvaraturul ei ole suvepuhkust, koduostjate eeltöö põhjalikkus on hämmastav

1Partner KinnisvaraTallinna kinnisvaraturul sel suvel mingit vaiksemat puhkusemeeleolu tekkinud ei ole, sest koduostjad on teinud ära erakordselt põhjaliku eeltöö ja on lõpuks “õige hetke” ootamisest väsinud, räägib 1Partner Kinnisvara konsultant Alar Voogla.

Viimased kolm aastat on Eesti kinnisvaraturul olnud suhteliselt rahulikud ajad, kuid oodatud langus, millele paljud koduostu plaanijad lootsid, jäigi tulemata ja nii ollakse turu uue reaalsusega kohanenud ega soovita enam ostu edasi lükata. “Tarbijakindlus ei ole küll veel täielikult taastunud, kuid paljudes koduostu edasi lükanud peredes hakkavad pisemadki juba kooli minema. Nii ollaksegi sellest kõige soodsama ostuhetke ootamisest juba tüdinenud ja sisemine soov tehinguni jõuda on tugev,” selgitab kogenud kinnisvarakonsultant Alar Voogla üht selgelt tunnetatavat emotsiooni.

1Partneri Kinnisvara eksperdi sõnul on viimaste kuude kõige suurem üllatus mitte turu aktiivsus, vaid see, kui põhjalikult on paljud pered end ostuks ette valmistanud. “Tehingud on selgelt vajaduspõhised ja emotsioonioste turul sisuliselt ei tehta. Inimesed teavad täpselt, mida nad soovivad ja on ka kõik kaasnevad kulud detailideni läbi kalkuleerinud,” kommenteerib Voogla.

Konsultandi sõnul iseloomustavad tänast koduostjat põhjalikud teadmised nii enda finantsvõimekusest ja laenutingimustest, kui ka ostuga kaasnevatest kuludest ehitusele, renoveerimisele ja sisustamisele. “Kodulaenu makse kõrval on arvutustes igakuiste kulude number ja otsused langetatakse kogukulu arvestades, mitte ainult ostuhinna põhjal,” selgitab Voogla, kelle sõnul eelistataksegi tihti veidi kallimat, kuid heas seisukorras kinnisvara, mis ei vaja täiendavaid investeeringuid. “Selle kasuks räägivad ka langenud intressimäärad, mis võimaldavad inimestel endale kallimat vara lubada,” lisab ta.

Renoveerimist vajava kinnisvara kasuks langeb ostuotsus ainult juhul, kui selle hind on vastavalt madalam, sest vajalikud lisakulutused on ostja poolt juba ette välja arvutatud. See paneb üha suurema surve ka müüjatele, kes peavad oma kinnisvara hinnastamisel olema realistlikud. “Järelturul kipuvad müüjad tihti oma vara üle hindama, kuna nad ei arvesta ostujärgsete investeeringutega, mida uus omanik tegema peab. Tänasel turul lihtsalt ei ole ostjat kellel oleks piisavalt vaba raha, et kohe suurema remondiga alustada. Kui kinnisvara vajab renoveerimist, peab see ka müügihinnas kajastuma,” rõhutab Voogla.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.06.2025

EfTEN Real Estate FundThe net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,17 euros at the end of June, increasing by 1,3% per month. The fund earned a net profit of 358 thousand euros in June and a net profit of 1.679 million euros during the first half of 2025 (last year at the same time 401 thousand euros).

In June, the fund earned the largest profit (384 thousand euros) from its investment in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ. During the month 14 terraced houses of the development’s third stage were transferred to clients in the Uus-Järveküla (real right agreements were concluded), from which the company earned a profit of 479 thousand euros. Due to the obligation to repay the bank loan associated with the conclusion of property rights agreements, the development company’s bank loan balance decreased to zero by the end of June. The final stage of the development (32 terraced houses) is scheduled to be completed in q1 2026. To date 7 terraced houses of the development’s final stage have been booked by clients.

As of the end of June, a regular valuation of the EfTEN United Property Fund assets took place. Among the fund’s larger underlying properties, the value of former Danske bank office building where the fund is invested through EfTEN Real Estate Fund 5, and Menulio 7 office building in Vilnius decreased. This was balanced by the increased value of EfTEN Kinnisvarafond II AS properties. The value of the Kristiine shopping center, which is part of the EfTEN Real Estate Fund 5 portfolio, did not change as a result of the valuation. In terms of financial results, the first half of the year turned out to be successful for the center – the planned EBITDA was exceeded by 5%. Overall, the results of the half-year valuation had a small negative impact on the fund’s financial results.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.06.2025

EfTEN Real Estate FundEfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli juuni lõpus 11,17 eurot, kasvades kuuga 1,3%. Fond teenis juunis 358 tuhat eurot puhaskasumit ning 2025. aasta esimesel poolaastal 1,679 miljonit eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 401 tuhat eurot).

Juunis teenis fond suurima kasumi (384 tuhat eurot) investeeringult arendusettevõttesse Invego Uus-Järveküla OÜ. Kuuga anti Uus-Järveküla elurajooni arenduses klientidele üle (sõlmiti asjaõiguslepingud) 14 kolmandas arendusetapis valminud ridamaja osa, millelt ettevõte teenis 479 tuhat eurot kasumit. Asjaõiguslepingute sõlmimisega kaasneva pangalaenu tagastuse kohustuse tõttu vähenes arendusettevõtte pangalaenu jääk juuni lõpuks nulli. Uus-Järveküla arenduse viimase etapi (32 ridamaja osa) valmimine on planeeritud 2026. aasta esimesse kvartalisse. Tänaseks on klientide poolt sellest etapist broneeritud 7 ridamaja osa.

Juuni lõpu seisuga toimus EfTEN United Property Fund’i varade regulaarne hindamine. Fondi suurematest alusvaradest vähenes hindamise tulemusena Vilniuses asuvate Danske panga endise peahoone väärtus, kuhu fond on investeerinud läbi usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 ja Menulio 7 büroohoone väärtus. Seda tasakaalustas EfTEN Kinnisvarafond II AS-i kinnisvarainvesteeringute väärtuse kasv. Usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5 portfelli kuuluva Kristiine kaubanduskeskuse väärtus hindamise tulemusena ei muutunud. Majandustulemuste aspektist osutus esimene poolaasta keskuse jaoks edukakas – plaanitud EBITDA ületati 5% võrra. Kokkuvõttes omasid poolaasta hindamise tulemused fondi majandustulemustele väikest negatiivset mõju.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark