Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
 

FSA approved the amended fund rules of EfTEN United Property Fund

EfTEN Real Estate FundThe Management Board of EfTEN Capital AS approved the updated version of the terms and conditions of EfTEN United Property Fund (hereinafter referred to as the Fund) by its decision of 19.06.2025. The Financial Supervision Authority approved the amendments to the Fund’s terms and conditions on 20.07.2025.

As a result of the amendment to the Fund’s terms and conditions, the wording of the Fund’s investment restrictions was clarified in clause 3.11 of the terms and conditions. As a result of the clarification, the maximum restrictions on the level of the final investment made through another fund, i.e. the underlying fund, and directly into real estate have been outlined more clearly than before. No other changes to terms and conditions have been made.

The amendment to the Fund’s terms and conditions does not change the Fund’s investment principles or principles regarding the redemption of units or the rights and obligations arising from the units, nor the list of fees and expenses paid on behalf of the Fund, nor the procedure for their calculation or the limits. The amendments to the Fund’s terms and conditions partially constitute a material change to the terms and conditions within the meaning of IFS § 38 (2). The condition set out in IFS § 38 (42) for a material amendment to the Fund’s terms and conditions has been met.

The updated fund rules of EfTEN United Property Fund will come into force one month after their publication, on 23.08.2025.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Finantsinspektsioon kooskõlastas EfTEN United Property Fund tingimuste muudatused

EfTEN Real Estate FundEfTEN Capital AS-i juhatus kinnitas oma 19.06.2025 otsusega EfTEN United Property Fund’i (edaspidi Fond) tingimuste uuendatud redaktsiooni. Finantsinspektsioon kooskõlastas Fondi tingimuste muudatused 20.07.2025.

Fondi tingimustes täpsustati fondi investeerimispiirangute sõnastust tingimuste punktis 3.11. Täpsustuse tulemusena on senisest selgemalt välja toodud läbi teise fondi ehk läbi alusfondi ja otse kinnisvarasse tehtud üksikinvesteeringu maksimaalsed piirangud lõppinvesteeringu tasemel. Muid tingimusi ei muudetud.

Fondi tingimuste muutmisega ei muudeta Fondi investeerimispõhimõtteid ega põhimõtteid osakute tagasivõtmise ega osakutest tulenevate õiguste ja kohustuste osas ega ka Fondi arvel makstavate tasude ja kulude loetelu ega nende arvutamise korda ega piirmäärasid. Fondi tingimuste muudatuste näol on tegemist osaliselt tingimuste olulise muutmisega IFS § 38 lg 2 mõttes. Fondi tingimuste oluliseks muutmiseks on täidetud IFS § 38 lg 42 sätestatud tingimus.

EfTEN United Property Fund’i muudetud tingimused hakkavad kehtima üks kuu peale nende avaldamist, ehk 23.08.2025.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Bigbank: Ehitussektori hinnatõusu taga on eelkõige sisendite kallinemine

BigbankStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta II kvartalis aasta võrdluses 1,4%. Tavaliselt põhjustab hinnatõusu kaks tegurit – nõudluse kasv ja sisendite kallinemine. Ilmselt on praegu tegemist mõlema teguriga, sest euribori odavnemine on teinud laenuraha odavamaks ja elavdanud ehitusturgu.

Samas on sisendid ka kallinenud. Kallinenud on kõik ehitusvaldkonna sisendid: tööjõud, materjalid ja mehhanismide kasutamine. Statistikaameti andmetel on II kvartali hinnatõusu taga eelkõige kallinenud transpordikulud ja puiduhind. Samas moodustab hinnaindeksist kõige suurema osa palga muutus (37%). Kui vaatame tööjõu hinda, siis aastaga (I kvartal 2025 võrdluses I kvartal 2024) on ehitussektori palgad kasvanud 4,3%. Kui vaadata natuke pikemart perioodi, siis kahe aastaga on palgad ehitussektoris kasvanud 13%, kui minna ajas veel kaugemale nö koroona eelsesse aega, siis 2020 aasta algusest on palgad kasvanud koguni 35%. Tegemist on ametliku palgastatistikaga, mida ettevõtted raporteerivad Statistikaametile.

Kuna selle aasta inflatsiooniks prognoositakse ligi 6%, siis võib eeldada, et sisendite hinnad ja eelkõige palgad jätkavad kasvu ka sellel aastal. Oma panuse ehitushinnaindeksi tõusu järgmises kvartalis annab kindlasti ka käibemaksu tõus.

Favorte ja Mitt & Perlebach alustasid uute Mustjõe 39 ja 39a ärihoonete ehitust Lucky4 ärikvartalis

Arendaja Favorte Kinnisvara on alustanud Mustjõe 39 ja 39a ärihoonete ehitust, mida teostab pikaajalise kogemusega ehitusettevõte Mitt & Perlebach. 2026. aasta lõpus valmivad hooned moodustavad Lucky 4 ärikvartali teise etapi brutopinnaga kokku 4400 m². Esimene hoone – Laki 4 – on edukalt valminud ning võõrustab juba mitmeid ettevõtteid.

Favorte Kinnisvara juhatuse liige Rainer Hinno sõnas:
„Mustjõe uute hoonete ehituse algus märgib järgmist olulist etappi Lucky 4 ärikvartali kujunemisel. Hooned on kavandatud paindlike lahendustega, pakkudes ettevõtetele võimalust koondada oma tegevused ühe katuse alla ja vähendada logistika- ning kõrvalkulusid. Arvestame üürnike spetsiifiliste soovidega nii ruumiplaneeringu kui ka tehniliste lahenduste osas ning loome keskkonna, kus äritegevusel on kõik eeldused tõhususeks ja kasvuks.“

Favorte ärikinnisvara müügijuht Liina Tettermann lisas:
,,Meie jaoks on oluline arendada jätkusuutlikke hooneid ning suur rõhk on energiatõhususel. Favorte Stock portfelli puhul teeme järjepidevat arendustööd nii ruumilahenduste kui tehnosüsteemide optimeerimisega. Kaasaegne hooneautomaatika ja kaugjuhtimine on kujunenud juba standardiks, samuti liidetakse hoone Favorte päikeseparkide võrgustikuga, mis võimaldab üürnikel elektrienergiat soetada ilma võrgutasudeta.“

Mitt & Perlebach juhatuse liige Kristjan Mitt lisab:
„Mustjõe 39 ja 39a projekt ühendab endas läbimõeldud arhitektuuri, kaasaegsed energiatõhusad lahendused ja funktsionaalse ruumikasutuse. Meil on hea meel jätkata koostööd Favorte meeskonnaga – tegemist on juba meie 14. ühise projektiga, mis peegeldab usaldusväärset ja sujuvat koostööd. Ehitustööd on alanud ning meie eesmärk on tagada kõrge ehituskvaliteet ja tähtaegne valmimine.“

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Hepsor AS and EfTEN Special Opportunities Fund’s joint venture Hepsor SOF OÜ acquired two new properties at Lasnamäe

HepsorHepsor AS and EfTEN Special Opportunities Fund’s joint venture Hepsor SOF OÜ entered into a real right contract on 21 July 2025, acquiring the properties at Narva mnt 150 and Narva mnt 150a. The properties were purchased from Hepsor Group company N450 OÜ. The value of the transaction is EUR 6.3 million, to which VAT will be added. Hepsor will generate a profit of EUR 2.8 million from the sale of the properties, of which EUR 1.4 million will be realised in the third quarter of this year.

The purchase of the properties is part of a cooperation project between Hepsor and EfTEN in Lasnamäe, Tallinn, within the framework of which properties were previously acquired, on 11 April 2025, at Paevälja pst 5, 7 and 9. The joint development project between Hepsor and Eften will see the construction of around 300 homes and, to a lesser extent, commercial premises. The development will be carried out in three stages, each of which will deliver around 100 new homes. The first stage of construction is scheduled to begin in 2026.

The development area of Paevälja and Narva mnt is a larger development area for Hepsor. In 2023, Hepsor completed the Paevälja courtyard houses development project in the same area, within the framework of which a total of 100 new homes were built in the area during stage I. Hepsor will build a total of around 500 new homes and 4,200 m² of rentable commercial space in the development area as a whole.

For the development area as a whole, two landmark events have taken place in the last 6 months. In December 2024, the detailed plans for Paevälja pst 5, 7 and 9 were approved and in May 2025, the detailed plans for Narva mnt 150, 150a, 150b and Alvari tn 1, 1a, 3, 5 and the surrounding area were approved. This will create an opportunity for Hepsor to build an additional 400 homes in the area.

The Lasnamäe district is comparable in population to the city of Tartu and forms one of the most densely populated residential areas in Estonia. Development competition in the area is low, which makes the project strategically important and commercially attractive for Hepsor.

‘The cooperation with EfTEN will allow us to bring a new quality of life to Lasnamäe and at the same time strengthen the capital structure of the Hepsor Group. EfTEN is a reliable and professional partner, whose long experience in property investment adds strategic weight to the project,’ explained Henri Laks, Chairman of the Management Board of Hepsor.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Hepsor AS ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ omandas Lasnamäel kaks uut kinnistut

HepsorHepsor AS ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ sõlmis 21. juulil 2025. aastal asjaõiguslepingu, millega omandati kinnistud aadressidel Narva mnt 150 ja Narva mnt 150a. Kinnistud osteti Hepsor kontserni ettevõttelt Hepsor N450 OÜ. Tehingu maksumus on 6,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Hepsor teenib kinnistute müügist 2,8 miljonit eurot kasumit, millest 1,4 miljonit realiseerub käesoleva aasta kolmandas kvartalis.

Kinnistute ost on osa Hepsori ja EfTENi koostööprojektist Tallinnas, Lasnamäel, mille raames on varasemalt, 11.aprillil 2025. aastal, omandatud kinnistud aadressidel Paevälja pst 5, 7 ja 9. Hepsori ja Efteni ühise arendusprojekti raames on plaanis rajada kokku ligikaudu 300 kodu ning väiksemas mahus ka äripindu. Arendus viiakse ellu kolmes etapis, millest igaühes valmib umbes 100 uut kodu. Esimese etapi ehitusega on kavas alustada 2026. aastal.

Paevälja ja Narva mnt arenduspiirkonna näol on Hepsori jaoks tegemist suurema arendusalaga. 2023. aastal valmis Hepsoril samas piirkonnas Paevälja hoovimajade arendusprojekt, mille raames rajati piirkonda I etapis kokku 100 uut kodu. Arendusalale tervikuna rajab Hepsor kokku ligikaudu 500 uut kodu ja 4 200 m² üüritavat äripinda.

Arendusala kui terviku jaoks on viimase 6 kuu jooksul aset leinud kaks märgilist sündmust. Detsembris 2024.aastal kehtestati Paevälja pst 5, 7 ja 9 detailplaneering ning mais 2025. aastal kehtestati Narva mnt 150, 150a, 150b ja Alvari tn 1, 1a, 3, 5 kinnistute ning lähiala detailplaneering. Eelnev loob Hepsorile võimaluse piirkonda täiendava 400 kodu rajamiseks.

Lasnamäe linnaosa on rahvaarvult võrreldav Tartu linnaga ning moodustab ühe tihedama asustusega elamupiirkonna Eestis. Arenduskonkurents piirkonnas on madal, mis muudab projekti Hepsori jaoks strateegiliselt oluliseks ja äriliselt atraktiivseks.

„Koostöö EfTENiga võimaldab meil tuua Lasnamäele uue kvaliteediga elukeskonna ning samal ajal tugevdada Hepsori kontserni kapitalistruktuuri. EfTEN on usaldusväärne ja professionaalne partner, kelle pikaajaline kogemus kinnisvarainvesteeringute vallas lisab projektile ka strateegilist kaalu,“ selgitas Hepsori juhatuse esimees Henri Laks.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara AS Initiates Exit Process from the Bulgarian Market to Refocus on Estonian Development Projects

Arco VaraAfter nearly twenty years of successful business activity in the Bulgarian real estate market, the Management Board of Arco Vara AS has initiated a strategic exit process, with the ultimate goal of a complete withdrawal from the Bulgarian market. The decision was confirmed by the company’s Supervisory Board in July 2025, following a thorough evaluation of Arco Vara’s long-term strategy and the current and future development opportunities across different markets.

The management has already launched the sale process, and several local Bulgarian real estate developers have expressed interest in participating in the transaction. Potential buyers will have the opportunity to conduct thorough due diligence and submit their offers to acquire Arco Vara’s Bulgarian operations.

According to Kristina Mustonen, Member of the Management Board of Arco Vara, this is a well-considered and forward-looking decision.

“Exiting Bulgaria allows us to focus even more clearly on our core market – Estonia. Our major project in the Luther Quarter, one of the most attractive development areas in Tallinn, requires strong leadership, focused attention, and financing capacity. By freeing up resources from Bulgaria, we will be better positioned to realise the growth potential of our Estonian projects and strengthen our position in the domestic market,” commented Mustonen.

“This decision was not made lightly – we have achieved significant results in Bulgaria, built a strong team, and delivered high-quality developments we can be proud of. However, from the perspective of Arco Vara’s long-term growth and shareholder value, it is strategically justified to concentrate our focus on Estonia, where the potential of our projects is greater today than ever before,” explained Kert Keskpaik, Chairman of the Supervisory Board of Arco Vara AS.

The company will keep shareholders and the public informed about the progress of the exit process and will provide further updates as transactions or other material developments reach the next stage.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Arco Vara AS alustas väljumisprotsessi Bulgaaria turult ja keskendub edaspidi Eesti arendusprojektidele

Arco VaraPärast peaaegu kahekümne aasta kestnud edukat äritegevust Bulgaaria kinnisvaraturul on Arco Vara AS juhatus alustanud strateegilist väljumisprotsessi, mille lõppeesmärgiks on ettevõtte täielik lahkumine Bulgaaria turult. Otsuse kinnitas 2025. aasta juulis ettevõtte nõukogu, kes hindas põhjalikult Arco Vara pikaajalist strateegiat ning seniseid ja tulevasi arenguvõimalusi erinevatel turgudel.

Arco Vara juhtkond on juba alustanud müügiprotsessiga ning mitmed kohalikud Bulgaaria kinnisvaraarendajad on üles näidanud huvi tehingus osalemise vastu. Potentsiaalsetel ostjatel on võimalik läbi viia põhjalik due diligence ning esitada oma pakkumine Arco Vara Bulgaaria äritegevuse omandamiseks.

Arco Vara juhatuse liikme Kristina Mustoneni sõnul on tegemist läbimõeldud ja tulevikku vaatava otsusega. „Lahkumine Bulgaariast võimaldab meil keskenduda veelgi selgemalt oma põhiturule – Eestile. Meie suurprojekt Lutheri kvartalis, mis on Tallinna üks atraktiivsemaid arenduspiirkondi, vajab tugevat juhtimist, tähelepanu ja rahastusvõimekust. Vabastades ressursse Bulgaaria suunalt, saame paremini realiseerida Eesti projektide kasvupotentsiaali ning tugevdada oma positsiooni koduturul,“ kommenteeris Mustonen.

„See otsus ei sündinud kergekäeliselt – oleme Bulgaarias saavutanud märkimisväärseid tulemusi, ehitanud tugeva meeskonna ja loonud kvaliteetseid arendusi, mille üle võime uhked olla. Siiski näeme, et Arco Vara pikaajalise kasvu ja aktsionäride väärtuse seisukohalt on strateegiliselt põhjendatud koondada oma fookus Eestisse, kus meie projektide potentsiaal on täna suurem kui kunagi varem,“ selgitas Arco Vara AS nõukogu esimees Kert Keskpaik.

Ettevõte hoiab aktsionäre ja avalikkust kursis väljumisprotsessi kulgemisega ning annab täiendavat teavet, kui tehingute või muude oluliste arengutega on jõutud järgmisse etappi.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinn: Tänasest saavad korterühistud esitada taotlusi kriisivalmiduse tugevdamiseks

TallinnTänasest on Tallinna korterühistutele avatud taotluste vastuvõtt kriisivalmidustoetuse saamiseks. Kokku on võimalik saada kuni 7000 eurot elamu kohta, ühistu enda kanda jääb 30% tehtud kuludest.

“Tallinn on seadnud julgeoleku ja kriisivalmiduse prioriteediks. Esimeses järjekorras asume toetama korteriühistuid varjumiskohtade loomisel, kattes 70 protsenti kuludest linna poolt. See on tavapärasest kõrgem toetusmäär, et saavutada kriisivalmidus võimalikult kiiresti,“ selgitas linnapea Jevgeni Ossinovski. Ta lisas, et Tallinnas on üle kolme tuhande kortermaja, kuhu peab tulevikus varjumiskohad looma vastavalt riigi suunistele. Linnapoolne toetus võimaldab pooltesse kortermajadesse luua vajalik võimekus 2030. aasta lõpuks.

Toetuse eest on võimalik kohandada oma olemasolevad ruumid varjumiskoha nõuetele vastavaks – näiteks tugevdada keldriruume, korrastada ligipääsuteid ja toestada lagesid. Samuti saab toetuse abil soetada hädaolukorras vajalikke tarvikuid ja luua hoone elektrisüsteemile valmidus varutoiteseadmega ühenduse loomiseks.

Toetuse saamiseks peab korterühistu asuma Tallinnas ja selle netopind peab olema vähemalt 1200 m2. Summa makstakse välja pärast tööde tegemist ja aruandluse esitamist.

Lisaeelarves on korteriühistute toetamiseks ettenähtud üle miljoni euro, mille abil saab linn panustada 200 kortermaja kriisivalmiduse tagamisse. Korteriühistutele mõeldud toetuse eesmärk on suurendada hoonete toimepidevust ning seeläbi tugevdada ka kogukonna turvalisust ja kriisivalmidust.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Bigbank: Kui tarbijahinnad tõusevad, siis tootjahinnad langevad

BigbankStatistikaameti täna avaldatud tööstustoodangu tootjahinnaindeks langes juunis 1,4% võrreldes maiga ning võrreldes eelmise aasta juuniga oli langus 1,5%. Tootjahinnaindeks iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete ning müüdud tööstuslike teenuste hindade muutust. See, et indeks on langenud, ei ole üllatav, sest eks ole tootmise ühe sisendi – elektri – hind olnud tänu soojale talvele ja tuulisele ilmale aasta esimeses pooles päris soodne. Kahjuks ei ole meil avalikest andmebaasidest tootjahinna komponente võimalik vaadata. Seega on see pelgalt arvamus.

Tööstuse tootjahinnaindeks ja sellega koos avaldatud ekspordi ning impordi toodangu hinnaindeks on üheks komponentideks SKP deflaatorist. SKP deflaator on üldine hinnaindeks, millega arvutatakse reaalset SKP-d ehk siis majanduskasvu. Miks see on oluline teadmine? Kui eelmine nädal räägiti sellest, et elektrihinna komponendi valesti hindamine tarbijahinnaindeksis võis meile anda vale arusaamise sellest, milline oli tegelikult majanduskasv, siis tootjahinnaindeksi muutus näitab, et asjad on palju keerulisemad. Kui tootjahinnaindeks langes aastases võrdluses 1,5%, siis tarbijahinnaindeks kasvas 5%. Seega ühe indeksi langus tasakaalustas teatud määral teise indeksi tõusu. Lisaks kuuluvad deflaatorisse veel ka ehitushinnaindeks ning muude teenuste hinnaindeksid. Seega see pilt nii mustvalge ka ei olnud nagu eelmisel nädalal üritati meile selgeks teha.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Tootjahindade kasvu vedas juunis töötlev tööstus, mäetööstuses ja energeetikas hinnad langesid

Aastases võrdluses langesid energeetikas tootjahinnad 36 protsenti, kuna kuu teisel poolel tuli turule tagasi Estlink2, mis viis Eesti elektrihinna lähemale Soomele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüütik Karel Lemberi sõnul on tegu olulise sisendiga, mis võib järgnevatel kuudel omakorda tuua alla ka teiste sektorite kulusid ning läbi selle ka hindu.
Suurem hinnatõus toimus juunis nendes töötleva tööstuse sektorites, mis baseeruvad suuresti kodumaisel toorainel ehk siis toiduainete tootmises, kus hinnad kasvasid aastaga 5,7 protsenti, ja puidutööstuses, kus hinnad kasvasid 6,5 protsenti. Kiire langus iseloomustas paberitööstust, kus hinnad kukkusid aastaga 21 protsenti. Üheks aspektiks, mis tootjahindu mõjutab on üha enam valuutakursside mõju. Aastaga on euro dollari vastu tugevnenud ca kümnendiku ning neil sektoritel, kus lepingud on dollarites, vähenevad hinnad eurodes. Lähtudes hetkeoludest valuuta- ja võlakirjaturgudel, siis kiiret dollari tugevnemist ei ole lähiajal näha ning hinnalangus dollarit kasutavates sektorites pigem jätkub.

Eesti jaoks on positiivne trendi jätkumine, kus ekspordihinnad kasvavad kiiremini kui impordihinnad, ehk siis meie konkurentsivõime kasvab. Juunis kasvasid töötleva tööstuse ekspordihinnad 1,7 protsenti, kuid impordihinnad jäid aastatagusega võrreldes samaks. Samas on keeruline meie õlitootjatel, keda lisaks odavnevale dollarile pitsitab ka madal õlihind maailmaturul. Tihe konkurents tootjate vahel ning Venemaa sanktsioonid koos Trumpi valimislubadustega kütuse hinna osas on tekitanud olukorra, kus isegi sõjad Lähis-Idas ei suuda märkimisväärselt naftahinda mõjutada.

Järgnevatel kuudel on oodata pigem tootjahindade vaikset kõikumist senistes koridorides.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 02.10.2025

Martina ProosaKoolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 02.10.2025 Kinnisvarakoolis. Jurist Martina Proosa annab koolitusel detailse ülevaate detailplaneeringutest ja nende koostamisest.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvaraarendusega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jt;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 02.10.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistika: Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 1,4%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,4%. Aasta algusega võrreldes mõjutasid ehitushinnaindeksit teises kvartalis enim taas kerkima hakanud materjalide hinnad.
Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et teises kvartalis mõjutas ehitushinnaindeksit võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige ehitajate palgatõus, mis moodustas indeksi muutusest 37%. Siiski oli palgatõusu mõju indeksi muutusele 5,5 protsendipunkti võrra väiksem kui mullu. „Selle aasta esimese kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 0,1% ja mehhanismidele 1,2%, materjalid kallinesid 1,2%. Masinate hinnatõusu taga oli eelkõige transpordikulude kasv ja materjalide hinnatõusu toetas enim puidu ja puittoodete hindade tõus,“ selgitas Paulus.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis teises kvartalis võrreldes 2025. aasta esimese kvartaliga 1,4% ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 1,3%.

 

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2025

I kvartal 2025 –
II kvartal 2025, %
II kvartal 2024 –
II kvartal 2025, %
KOKKU

0,9

1,4

  tööjõud

0,1

1,7

  ehitusmasinad

1,2

2,0

  ehitusmaterjal

1,2

0,7

Eramuindeks

0,7

1,3

Korruselamuindeks

1,1

1,5

Tööstushooneindeks

0,4

1,5

Ametihooneindeks

1,0

1,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2025

I kvartal 2025 –
II kvartal 2025, %
II kvartal 2024 –
II kvartal 2025, %
KOKKU

1,4

1,3

  tööjõud

0,4

1,8

  ehitusmasinad

1,6

6,7

  ehitusmaterjal

1,9

0,7

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Statistika: aeglustuv palgakasv paneb elamispindade kallinemisele piiri ette

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutopalk 2025 I kvartalis 2011 eurot. Tallinna keskmine palk oli samal ajal 2384 eurot. Eesti keskmine palk oli aastatagusest 6,2 ja Tallinnas 6,1% suurem.

Viimase viie aasta keskmine aastane palgakasv on olnud 7% lähedal. See on andnud inimestele ostujõudu nii toidupoes kui elamispindade turul.

Järgnevateks aastateks prognoositakse palgakasvu olulist aeglustumist. See tähendab osalt, et inimeste heaolu ehk tarbimisvõimekuse suurenemine saab olema märksa aeglasem, vahest äkki isegi mittetunnetatav.

Elamispindade turu vaatest tähendab aeglasem palkade ja sissetulekute ning ostujõu suurenemine, et elamispindade hinnakasvu tempo peab paratamatult olema märksa aeglasem, kui viimase 10 aasta jooksul.

Aeglasem elamispindade hinnatõus võiks uutele turule sisenevatele ostjatele teha rõõmu, sest hinnatase ei jookse enam nii kiiresti eest ära.

Keskmine palk Eesti maakondades

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Elamispindade kättesaadavusest (15). Miks elamispindade hinnavõrdlus 2010. aastaga ei ole asjakohane?

Tõnu ToomparkTallinna linnale tehtud elamispindade kättesaadavuse analüüs esitab väiteid, et analüüsi koostajad peavad eluasemehindu kõrgeks. Ei saa väita, et elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostamisel ei oleks arvandmeid kasutatud. Tööprotsessis on esitletud näiteks järgmist.

  • On tuginetud Eurostat’i andmetele, mis väidavad, et Eesti elamispindade hinnatõus on üks Euroopa kiiremaid.
  • On väidetud, et elamispindade hinnad on kasvanud oluliselt kiiremini kui sissetulekud, ja see on vähendanud elamispindade kättesaadavust.
  • On väidetud, et elamispindade hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud, mis vähendab elamispindade kättesaadavust.

Tasuks neid väiteid lähemalt uurida. Vaatan iga punkti erinevas kommentaaris. Esmalt uurime 15 aasta hinnatõusu.

Eurostat’i andmetest

Eurostat avaldab (peaaegu) iga kvartal ülevaate, kuidas on muutunud elamispindade hinnad erinevate Euroopa riikides. Võrdlus on 2010. aastaga ja Eesti püsib visalt tabeli ees otsas.

Eurostat: House prices and rents change between 2010 and q1 2025

Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=File:Housingpricestatistics-July2025-visual.jpg

Seega on väide Eesti suurest hinnatõusust faktiliselt justkui õige. Aga kas ka sisult?

Mis toimus Eestis 2010. a?

2010. a oli Eestis majandus- ja kinnisvarakriisi kõige hullem põhi. 2010. a ei olnud veel selgelt tunnetatav, et kõige hullem periood kinnisvaraturu mõttes jäi 2009. aastasse. 2010 I kvartalis oli töötud üle 130 000 inimese, tööpuudusemäär Eestis statistikaameti andmetel oli 20%, aasta peale keskmisena 17%.

Statistikaamet: Hõivatute ja töötute arv – Eesti

Tööpuuduse määra kasv tähendas, et keskmine nominaalne brutopalk seisis sisuliselt paigal. Kiireneva inflatsiooni tingimustes tähendas see ostujõu vähenemist ehk tunnetusliku heaolu vähenemist.

Eesti keskmine brutopalk

Majanduskriisi väga sügaval põhjas istumine avaldas väga selget ja tugevat mõju elamispindade turule. Korteritehingute hinnad vajusid 2008. a maailmamajanduse sündmuste tõttu 2009. aastaks põhja, sest elamispindade nõudlus sisuliselt kadus. 2010. a püsisid tehinguhinnad enam-vähem eelmise aasta tasemel. Tallinnas ja selle ümber läksid hinnad kraadi võrra ülespoole, mujal Eestis langus jätkus.

Korteritehingute hinnad

Järeldused

Eesti korterite (või elamispindade) tehinguhindade võrdlemine 2010. aastaga annab küll matemaatiliselt õige tulemuse, kuid mitte sisulist infot.

2010. a näol oli tegemist Eesti majanduse kõige raskemate aegadega peale taasiseseisvumise saavutamist. Majanduskriis viis sügavikku nii elamispindade turu tehingud (kus põhi oli 2009. a) kui hinnad.

Võrrelda elamispindade hindu 2010. aastaga on sama, kui võrrelda kuumas juulikuus õhutemperatuuri külma veebruariga ja teha võrdluse baasilt järeldusi kliima soojenemise osas. See on absoluutselt ebapädev.

Elamispindade hinnamuutuseid on asjakohane võrrelda 2015.-2017. aasta baasiga. See on periood, milleks anomaaliad olid turult kadunud.

Täiendav tehniline nüanss tehinguhindade osas

Perioodil 2009.-2013. a oli tehingutest praktiliselt kadunud uute korterite esmamüükide ehk enamasti turu keskmisest kallimate korterite asjaõigustehingud. Tehingute keskmine hind kukub n-ö tehnilistel põhjustel, kui kallima kaubaga tehinguid ei tehta, ja tehingute tegemine käib edasi odavama kaubaga.

Kui üldjuhul kinnisvara väärtuse ja tehinguhindade muutused peegeldavad teineteist üsna hästi, siis perioodil 2008.-2013. a olid tehinguhinna muutused kiiremad kui vara väärtuse muutused, sest muutus tehingute struktuur uute ja järelturu korterite vahel.

See pisiasi oleks elamispindade kättesaadavuse analüüsi koostajatele teada olnud, kui analüüsi koostamisse oleks kaasatud kinnisvaraturu teadmine.

Tegemist on elamispindade kättesaadavuse temaatikat puudutava kommentaaride seeriaga:

 

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere