Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: Mis on kiire majanduskasvu taga ja kaua see võiks kesta?

29.08.2017 Tõnu Mertsina

Eesti majanduskasv on kiirenenud meie kaubanduspartnerite tugevama impordinõudluse toel

See annab meie ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks, mis omakorda suurendab nende poolt loodud lisandväärtust. Kuna Eesti töötleva tööstuse – meie peamise eksportiva tööstusharu – ettevõtted suunavad välisturgudele 70% oma käibest ning eksport kokku moodustab Eesti majandusest 80%, mõjutab välisnõudlus Eesti majanduse käekäiku kõige enam. Kuigi euroala majandus, kuhu läheb ligikaudu pool meie ekspordist, on tasapisi paranenud juba 2013. aasta algusest, hakkas sealne impordinõudlus järsemalt kasvama alles möödunud aasta keskpaigast. See andis tugevama hoo ka Eesti ekspordile ja majanduskasvule. Kaubandusmahtude kasv on viimastel kvartalitel paranenud kogu maailmas.

Mis siis sellise kasvu põhjuseks on ja kui kaua see võib kesta?

Kui USA ja Hiina majandus on juba pikemat aega maailma majanduskasvu tugeva panuse andnud, siis nüüd tuleb see üha rohkem Euroopast ja ka tärkavatel turgudel on loodud paremad tingimused majanduskasvu kiirenemiseks (näiteks on majanduskasv paranemas Indias, Brasiilias ja Venemaal). Hiina on suurendanud oma taristuinvesteeringuid, mis tugevdab selle riigi impordinõudlust. Isegi Jaapanis on üle pika aja majanduskasv kiirenenud. Keskpankade lõtv rahapoliitika, madalad laenuintressid ja varaostuprogrammid on aidanud paljudes riikides kaasa investeeringute ja impordinõudluse tõusule. Olukord tööturul on paranemas ning ka kindlustunne on erinevates majandussektorites kõrgem.

Euroala majandustsükkel on veel kasvufaasis

Euroala viimase majanduslanguse põhi oli neli aastat tagasi ja selle piirkonna majandustsükkel on veel kasvufaasis. See peaks tagama tugevama välisnõudluse vähemalt veel lähiaastateks. Välisnõudluse ja hindade kasv aitavad Eesti ettevõtete käibeid parandada, mis aitab leevendada kõrgete tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. See aitab investeeringuid parandada. Samuti peaks tootlikkuse kasv kiirenema ning selle vahe palgakasvuga väheneb või isegi kaob, mis parandab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet ja aitab neil rohkem eksportida.

Kuigi tugev välisnõudlus peaks lähiaastatel püsima, ootame selle mõningast nõrgenemist

See pidurdab veidi ka Eesti majanduskasvu. Samas peaks see praegust nn normaalsust arvestades veel üsna tugev püsima. USA majandustsükkel peaks varsti nõrgenema hakkama ja see mõjutab maailmamajandust. Keskpankade rahapoliitika järk-järguline normaliseerimine ehk intressimäärade tõstmine ja näiteks euroalal varaostuprogrammi lõpetamine võib samuti majanduskasvu pidurdada. Sellise poliitika kiirus ja sügavus sõltub mitmetest majandusnäitajatest, eriti aga sellest, mis toimub inflatsiooniga. Praeguse seisuga võib prognoosida, et naftahinnad lähema paari aasta jooksul oluliselt ei kasva, mis aeglustab omakorda inflatsiooni kiirenemist ning keskpankade rahapoliitika normaliseerimist.

Majanduskasv ei ole riskivaba

Muidugi ei ole euroala ja maailmamajandus vaba riskidest, mis võivad praegust majanduse kasvuvõimekust oluliselt halvendada (näiteks protektsionismi ulatuslikum levik, euro prognoositust kiirem tugevnemine, riigivõlakirjade tootluste liialt kiire tõus, olukorra halvenemine Itaalia finantssektoris, Hiina kiirest laenukasvust tekkivad probleemid jm.). Teisalt ei saa välistada ka selliste tegurite suuremat mõju, mis maailmamajandust hoopis tugevdavad (näiteks, tootlikkus kasvab oodatust rohkem, euroalal tehtavatel struktuurireformidel on tugevam mõju, majanduse kasvutsükkel osutub oodatust pikemaks jm).

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

1Partner: Uutesse korteritesse projekteeritakse kaks tüüpviga

29.08.2017 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul kasutatakse uutes korterites tihti ebapraktilist planeeringut, mis tähendab elu- ja magamistsooni kehva eraldatust ning iseseisva köögi puudumist.

Martin Vahteri sõnul üritavad arendajad kuldmuna vormida, kuid tegelikult on mitmel nõukaaja lõpu paneelelamul väga hea planeering, mida võiks ka praegu kasutada. “Ega tollased projekteerijad ka rumalad olnud, näiteks Õismäe 5-korruseliste paneelelamute 2- ja 3-toalised korterid on hea planeeringu etalon,” ütles Vahter.

Martin Vahteri sõnul on need Õismäe korterid projekteeritud läbi maja ning selgelt on eraldi päevane elu- ning õhtune magamistsoon. “Kuigi tegemist oli tolleaegse tüüpprojektiga, olid mõlemal majapoolel rõdud ning piisavalt suur esik, kuhu mahtus rohkem kui üks inimene korraga, mida praegu samuti ei tehta,” rääkis Vahter.

“Uued 2-toalised on sama pindala juures tegelikult ühe inimese korterid. Uutes korterites pole elutsoon ja magamisosa piisavalt eraldatud. Mida väiksem korter, seda olulisem on planeering ning kui praeguses 2-toalises peaks elama näiteks 3-liikmeline pere, siis on kõigi privaatsus ning rahulik uni rikutud,” lisas Vahter.

“Uuselamutes enam eraldi kööke ei ehitata, kuid ka see on viga. Esiteks on avatud elutuba-köögis söögi tegemine suur vingutamine ning vorstisärin. Teiseks kadus sellega üks eraldi tuba ära, mis on väiksel pinnal väga oluline,” ütles Vahter.

Kinnisvaraeksperdi sõnul on suuremate korterite ja eramute planeeringu tavaviga liiga väikesed magamistoad. “Võiks ikka vähemalt niipalju ruumi olla, et saaks ümber voodi käia,” lisas Vahter.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Swedbanki majandusprognoos – august 2017

29.08.2017 Tõnu Mertsina

Maailmamajanduse kasvutsükkel jätkub

Arenenud riikide kasvuväljavaated on head: euroala majandus on muutunud tugevamaks ning selle kasvutsükkel lubab veel lähiaastatel korralikku majanduskasvu. USA majandus on aga juba varsti jõudmas täisvõimsuseni ning selle kasvuväljavaade hakkab tasapisi ammenduma. Põhja- ja Baltimaades lubab stabiilselt tugev sisenõudlus ja Euroopa riikide impordinõudlus kiireid kasvunumbreid veel lähiaastateks. Tärkavatel turgudel on loodud head tingimused majanduskasvu paranemiseks.

Inflatsiooni kiirenemine on loid; EKP hakkab intresse tõstma alles 2019

Vaatamata majanduskasvu kiirenemisele ja tööpuuduse vähenemisele, on inflatsiooni kiirenemine väga loid nii USA-s kui ka euroalal. Seda saab osaliselt seletada elanikkonna vananemise, majanduse digitaliseerimise ja globaliseerumisega. Aeglane hinnakasv ei peata küll keskpankades raha-poliitika normaliseerimist, kuid seda tehakse aeglasemalt ja ettevaatlikumalt. USA Föderaalreserv peaks meie hinnangul hakkama sel aastal oma bilansimahtu vähendama ja jätkab intressimäärade tõstmist. Euroopa Keskpank jätkab järgmisel aastal oma varaostuprogrammiga vähendatud mahus ja hakkab baasintressi kergitama alles 2019. aastal.

Poliitilised riskid on maailmas jätkuvalt kõrged

Majanduskasv on kiirenenud vaatamata poliitilistele segadustele. Samas, poliitilised riskid on maailmas jätkuvalt kõrged. USA-s on maailmamajandusele kahjulike poliitiliste otsuste risk suur. Geopoliitilistel pingetel, mis võib viia sõjalise konflikti eskaleerumiseni, võivad maailmamajandusele olla tõsised tagajärjed. Sama lugu on ka protektsionismi laialdasema levikuga, mis võib põhjustada kaubandussõdu. Majanduskasv võib aga oodatust ka tugevam tulla, kui suuremate investeeringute toel hakkab tootlikkus kiiremini kasvama. Populismi taandumine Euroopas võib avada rohkem võimalusi majanduskasvu toetavateks reformideks.

Kümme aastat pärast finantskriisi on põhjust ettevaatlikult loota, et halvim on seljataga.

Eesti majanduskasvu lähiaja väljavaade on hea

Paranenud välisnõudlus kiirendab sel aastal Eestis ekspordikasvu ja pärast mitmeaastast langust suurenevad ka investeeringud. Välisnõudlus peaks eesoleval kahel aastal tugev olema. Paranenud ekspordi väljavaate tõttu tuleb ettevõtetel rohkem investeerida, kuna tootmisvõimsuste rakendatus on tööstuses tõusnud juba tublisti üle pikaajalise keskmise. Ka valitsusel on plaanis investeeringuid oluliselt suurendada. Praeguses majanduse kasvutsüklis ei vaja aga Eesti tugevamat fiskaalset stiimulit. Pärast eratarbimise kasvu aeglustumist käesoleval aastal, ootame järgmisel aastal taas selle kiirenemist.

Meie prognoosi järgi kasvab SKP maht sel aastal 3,5%. järgmisel aastal 3,2% ning aeglustub 2019. aastal 2,7 protsendini.

Kõrgemad toorainehinnad, aktsiisimaksude tõus ja kiire palgakasv kergitavad hindasid

Kõrgemate toorainehindade ja aktsiisimaksude tõusu mõjul kiireneb tarbijahindade kasv sel aastal meie hinnangul üle 3%. Samuti tõstab tugev palgakasv teenustehindasid. Lisaks tarbijahindadele, on tõusnud ka tootja-, ekspordi- ja impordihinnad. Tööstustoodete müügihindade tõus koos nõudluse paranemisega suurendab ettevõtete käibekasvu ning leevendab kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju nende kasumlikkusele.

Suurenenud tööjõupuuduse tõttu püsib palgakasv suhteliselt kiire

Sel aastal ootame reaalpalgakasvu olulist aeglustumist, kuna palga nominaalkasv on veidi aeglasem ning samal ajal hinnad kasvavad. Erinevate sotsiaalsiirete tõus leevendab aga selle mõju elanike ostujõule. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu suureneb 2018. aastal palgasaajate kasutatav tulu taas ning sellel on positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Samas jääb sobiva tööjõupuuduse tõttu tugev palgakasv püsima.

Nõudlus tööjõu järele kasvab

Majandusaktiivsuse tõus suurendab sel aastal hõivatute arvu. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine väga piiratud ning seetõttu hõivatute arv meie hinnangul järgmisel aastal enam ei muutu. Vähenenud töövõimega inimeste sotsiaaltoetuste ümberkorraldus (mis suunab neid tööd otsima) suurendab töötute arvu.

Vahe nominaalpalga ja tootlikkuse kasvu vahel väheneb

Tööjõu tootlikkuse kasv peaks 2017-2019. aastatel paranema. Erinevus palga ja tootlikkuse nominaalkasvu vahel väheneb või isegi kaob, mis peaks parandama ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel ja nende kasumlikkust.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Liven Kinnisvara rajab Merimetsa viis merevaatega kortermaja

29.08.2017 Tõnu Toompark

Liven Kinnisvara ehitab Tallinnasse Merimetsa piirkonda viis merevaatega kortermaja, mille kontseptsiooni autoriks ja projekteerijaks on PIN Arhitektid.

Lahepea tänavale, merepiiri ja Merimetsa parkmetsa nurgale kavandatav elamukvartal koosneb viiest 3-4kordsest kortermajast, mille vahele luuakse suur siseõu. Korterid saavad olema maast laeni akende ja kõrgete lagedega.

Liven Kinnisvara partneri Andero Lauri sõnul ühendab arendus paljude Eesti elanike täitumatuna näiva unistuse – omada kodu linnas ja maal, mere ääres ja metsa veerel.

“Arhitektuurikonkursi võitis töö, mis leidis ideaalse tasakaalu inimese ja keskkonna vahel, pakkudes korraga privaatsust ja avarust ning asukohale omast rahu ja vaikust,” ütles Laur

Merimetsa arenduse ehituse algust planeerib Liven Kinnisvara hiljemalt kahe aasta pärast. Nagu kõikide Liveni projektide puhul, on ka siin varajastel huvilistel võimalus tulevast kodu oma soovide järgi projekteerida ja kujundada.

PIN Arhitektide jaoks on see Vääna 11 arenduse järel teine koostööprojekt Liven Kinnisvaraga. Arhitekt Jaan Porti sõnul on Liven meeldivalt nõudlik arendaja, sest ei soovi ehitada pelgalt maju, vaid hingega kodusid.

“Liveni puhul me teame, et nad ei tee ühtegi projekti anonüümsele kliendile, vaid arendavad seda algusest lõpuni justkui endale ja kuni viimase hetkeni saab tulevane koduomanik projektis kaasa lüüa,” sõnas Port. “Mul on hea meel, et meie nägemus kodust Merimetsa rahus ja vaikuses ühtis Liveni omaga ning usun, et inimesed leiavad siin täpselt selle, mida nad otsivad.”

Merimetsa arendus pakub aktiivsele inimesele rohkelt liikumisvõimalusi – kergliiklusteid mööda on mugav liikuda Rocca al Maresse, Kakumäele või kesklinna. Merimetsa parkmetsas võib aastaringselt sportida valgustatud radadel ning kvartaliesisel liivarannal nautida päikeselisi suvepäevi.

Liven Kinnisvara on värske, ent kogenud tegijate juhitud kinnisvaraarenduse ettevõte, mis on 3 aastase tegevuse jooksul võtnud Tallinna elamuturul kindla koha. Liven Kinnisvara väärtustab head arhitektuuri ning loob asukohast lähtuvalt parima elukeskkonna. Liveni meeskond panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse ning suhtleb oma partneritega ausalt ja selgelt.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Buum või mittebuum: Eesti kinnisvaraturu riskitegurid asuvad väljaspool Eestit

29.08.2017 Tõnu Toompark

Juba mõnda aega juhivad nii võhikud kui kinnisvaraturul toimetajad tähelepanu aktiivsele kinnisvaraturule. Mõni esitab küsimuse, kas käimas on uus kinnisvarabuum. Teine kinnitab, et buum on juba ammu käes ja kohe-kohe pauguga lõhki minemas.

Nii mõnelgi on enda või lähedaste kogemuste baasilt meeles 2008.-2009. a kriis, mis tõi korteritehingute hinna ligi poole võrra allapoole. See põhjustas majanduslikke raskusi paljudele, eriti neile, kes olid kinnisvara 2006.-2007. aastal tipphinnaga ostnud.

Siit tõstatub buumijuttude taustal küsimusi, kas hinnad on tipus ja ees terendab hinnalangus? Kas koduostjatel või kinnisvarainvestoritel oleks äkki mõistlik ostud edasi lükata? Kas varsti on oodata, et head kaupa saab peatselt tänasest hinnatasemest soodsamalt?

Mida tähendab buum?

Buumist asjalikumalt rääkides tuleks esmalt defineerida, mida me buumi all silmas peame? Buumi all on valdavalt silmas peetud just hindade aspekti ehk kiiret hinnatõusu ja hindade jõudmist tasemele, kus need muutuvad sissetuleku suhtes liiga kalliks.

Samuti võib buumi all mõelda olukorrale, kus kinnisvaraturu või selle mõne sektori üks või mitu indikaatorit on pikaajalisest ajaloolisest keskmisest olulisel määral hälbinud. Näiteks võiks tänasel turul buumi all mõelda olukorda, kus elamispindade üks sektor – näiteks uute korterite arendamine – on tavapärasest ajaloolisest keskmisest oluliselt aktiivsem.

Mis tegurid räägivad buumi poolt?

Tänast olukorda elamispindade turul analüüsides võimegi tõdeda, et elamispindade arendusmahud on märksa suuremad, kui need olid näiteks viis aastat tagasi. Täna otsib Tallinnas ostjat ligi 2500 uut korterit. 2012. aastal oli vastav näitaja 1100 lähedal. Samuti on korterite ostu-müügitehingute arv viimastel aastatel üsnagi kiirelt kerkinud.

Neid tegureid silmas pidades märkame, et piirkondlikult on turg aktiivne ainult Tallinnas-Tartus, mõnevõrra ka Pärnus. Muudes piirkondades olulist tehingute või arendamise aktiivsuse kasvu näha ei ole.

Mis tegurid räägivad buumi vastu

Kinnisvaraturu vastu huvi tundvatel inimestel on ehk silma jäänud pealkirjad, mis räägivad kiirest korterite hinnatõusust. Siin peab tunnistama, et klikke otsivad kommentaaride pealkirjad ei kajasta kogu tõde.

Keskmine korteritehingute hind on tõepoolest kiirelt kerkinud. Seda aga uute korterite tehingutesse lisandumise tõttu. Uued korterid on turu keskmisest kallimad ja nende tehingud viivad kogu turu keskmist hinda ülespoole märksa tempokamalt, kui kerkib kinnisvara väärtus.

Hinnates, kuidas on muutunud kinnisvara väärtus ehk samaväärse asukoha ja kvaliteediga vara potentsiaalne tehinguhind näeme, et see on viimaste aastate jooksul kerkinud enam-vähem palgaga samaväärsel määral või isegi pisut vähem. Kas see tõsiasi võiks öelda, et kõik arvamused buumist on udujutt?

Suhtarvud ütlevad, et olukord on väga hea

Üksikute korteritehingute või arendusprojektide kõrvalt võiks pilgu heita suuremale pildile. Kui hetke kinnisvaraturu olukorda tahetakse võrrelda 2006.-2007. aasta kinnisvaraturu tipuga, siis näeme, et praegune olukord on sootuks teistsugune.

Võrreldes 2007. a algusega on nominaalne sisemajanduse kogutoodang 2017. aastaks kasvanud üle 70%, keskmine netopalk 75% ja palkade kogusumma 34%.

Korteritehingute keskmine hind aga 10 aasta tagusest 6% kõrgemal ja Tallinna elamispindade tehingute käive on vähenenud 17%. Kui Tallinna keskmise netopalga eest sai 2007. a osta 0,38 m² Tallinna keskmise hinnaga elamispinda, siis 2017. a on vastav näitaja 0,61 m² ehk 60% rohkem.

Kas seekord läheb kõik teisiti?

Eelloetletud tegurid ja suhtarvud näitavad, et me oleme kaugel 2007. a ülekuumenenud olukorrast. Kuid kas see välistab, et me ei ole buumis ja õppinuna 10 aasta tagusest ajaloost oskame toona tehtud vigu nüüd vältida? Kas seekord läheb kõik teisiti?

Arvestama peame, et majandus on tsükliline. Ühest tsükli tipust oleme paraja 10 aasta kaugusel, et mõelda, kas oleme järgmises tipus. See 10 aastat siiski ei määra, et nüüd peaks mehaaniliselt kohe järgnema langus. Peab olema tegur, mis selle languse vallandab.

Samuti peab mõistma, et majandusbuumid ja -kriisid on ühe pere lapsed, st nad on sarnased, aga siiski mitte identsed. On väga vähe tõenäoline, et lähema 10 aasta jooksul näeme elamispindade sektoris 10 aastat tagasi kogetud 50-protsendilist hinnalangus. Tänase laiema makropildi näitajad lihtsalt ei luba seda.

Eesti elamispindade turu käitumise määravad kaugemad tegurid

Eesti makromajanduslikke ja kinnisvarasektorit puudutavaid näitajaid analüüsides võime üldisemalt tõdeda, et ülekuumenemist elamispindade sektoris ei ole. Küll on mõnes turu segmendis – näiteks arendussektoris – siiski tavapärasemast palavam.

Selleks, et kinnisvaraturul midagi kõrbema läheks, peaks keskkond oluliselt muutuma. Raske on näha, et selle muutuse põhjused saaksid tulla Eesti enda majandusest. Pigem on Eesti majandust mõjutamas välised riskitegurid.

Viimase 5-7 aasta jooksul on üheks oluliseks Eesti majanduse riskiteguriks peetud Rootsi kinnisvaraturu kuumamist – kui üle lahe peaks midagi hapuks minema, jõuavad sealsed mõjud läbi pankade Eestisse. Siiani seda aga juhtunud ei ole.

Maailmamajanduse ookeanis löövad endiselt laineid Kreeka majandusolukord, Itaalia pankade enesega hakkamasaamine, teadmatus, mis tuleneb Suurbritannia Euroopa Liidust väljaastumisest, kriitiline olukord Korea poolsaarel või USA presidendi ettearvamatu käitumine. Need on kõikuvad doominokivid, kus ühe riski vallandumine võib kogu süsteemi kõigutada. Keegi ei tea ette, mis nende riskitegurite vallandumisel toimuma hakkab ja millisel moel see Eesti kinnisvaraturgu mõjutama hakkab.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistikaamet: Ettevõtlussektori kasum II kvartalis suurenes

29.08.2017 Statistikaamet

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2017. aasta II kvartalis 827 miljonit eurot, mis oli 22% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid veonduse ja laonduse ning tööstusettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kinnisvara- ning info- ja sideettevõtted.

Ettevõtted müüsid 2017. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 14,0 miljardi euro eest, mis oli 10% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 9%, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest hulgikaubanduses. Kasvu toetasid ka jae- ja sõidukikaubandus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes varasema aasta II kvartaliga võrreldes 4%.

Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 10%. Ka tööjõukulud suurenesid 10%. Tööga hõivatud isikute arv suurenes 4% ja töötatud tundide arv 2%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5890 eurot kvartalis ehk 9% rohkem kui 2016. aasta II kvartalis.

Ettevõtete investeeringud pöördusid tänavu aasta alguses kasvule. Ettevõtted investeerisid 2017. aasta II kvartalis 636 miljonit eurot, mis on 27% rohkem kui aasta varem samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse ja ehitistesse. Suurimad investeerijad olid veonduse ja laonduse, kaubandus- ning töötleva tööstuse ettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenesid kõik investeeringud, neist enim investeeringud transpordivahenditesse.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 21.07.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 27 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Center Kinnisvara: Jahedus jõudis Tallinna korteriturule

29.08.2017 Tõnu Toompark

Juulikuine värskendav jahedus jõudis ka Tallinna korteriturule, kus kuine tehinguaktiivsus langes alla seitsmesaja. Pikalt aktiivseima turuga Lasnamäe kaotas aga liidrikoha, juulis tõusis kõige aktiivsemaks Mustamäe korteriturg.

Juulikuu oma 693 korteritehinguga jääb enam kui poolesaja tehingu võrra alla juunikuule, näitab Center Kinnisvara Tallinna korteirutur ülevaade. Korteritega koos vahetas omanikku 63,8 miljonit eurot, keskmine ruutmeetrihind langes neis tehinguis 1665 euroni.

Juulis Tallinnas omanikku vahetanud korterite keskmine turuväärtus oli 92 082 eurot, statistiliselt keskmise (st 51,8 ruutmeetri suuruse) Tallinna korteri turuväärtus kasvas juulis 86 247 euroni.

Linnaosadest aktiivseimaks osutunud Mustamäe korteriturul vahetas omanikku 175 korterit ja 14,9 miljonit eurot. Seda on 75 korterit enam kui mullu samal ajal, keskmine Mustamäe korteri ruutmeetrihind on 12 kuuga tõusnud kolmesaja euro võrra.

Lasnamäe tehinguaktiivsus jääb aga mullusele alla, juulikuised 127 tehingut on 16 võrra vähem kui mullu juulis.

«Lasnamäe püsis pikalt Tallinna kõige aktiivsema korterituruga linnaosana, kuid praegu näeme Mustamäe tehinguaktiisuse järsku kasvu,» selgitas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer.

«Ilmselt näeme lähiajal ka Õismäe kerkimist liidriks. Lasnamäe on lihtsalt suurim linnaosa, aga Mustamäe ja Õismäe hüpped on osalt seletatavad suuremate arenduste müükitulekuga.»

Aasta kokkuvõttes jääb Tallinna linnaosadest turuliidriks siiski Lasnamäe, usub Ayrer. «Tänane Lasnamäe pole enam see, millena teda mujal elades ette kujutame,» rõhutas Ayrer. «Linnaosa on muutunud palju puhtamaks ja turvalisemaks, seda iseloomustab hea taristu ja piirkonniti võib elukeskkonda nimetada juba väga heaks.»

Kõige kallim korter müüdi juulikuus Pirital 392 000 euroga ning kõige odavam Põhja-Tallinnas, kus korterihinnaks kujunes vaid 3500 eurot. Samade linnaosade vahel jagunes ka kõige suurem ja kõige väiksem müüdud korter. Nimelt asus suurim, 99,9 ruutmeetrine korter Pirital ning kõige väiksem, 47 ruutmeetrine korter Põhja-Tallinnas.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Veel on võimalik registreeruda koolitusele “Kinnisvara ABC”

29.08.2017 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 05-07/09/2017 Kinnisvarakoolis. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Riigi Kinnisvarast ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Koolituse sihtrühm:

kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga;
kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab järgmised teadmised.

Ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

“Kinnisvara ABC” toimub 05-07/09/2017 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: ehitusloa saanud ja kasutusloa saanud mitteeluruumide pindala suureneb

29.08.2017 Tõnu Toompark

2017 II kvartalis sai statistikaameti andmetel sai ehitusloa 717 mitteeluruumi kasuliku pindalaga 360 000 m². Aastataguse ajaga võrreldes vähenes ehituslubade arv 5% ja ehitusloa saanud mitteeluruumide pind suurenes 13%.

Valmis ehk kasutusloa sai 2017 II kvartalis 243 mitteeluruumi pindalaga 216 000 m². Valminud mitteeluruumide arv vähenes aastaga 5% ja pindala suurenes 13%.

Ehituslubade ja kasutuslubade arvu vähenemine, kuid nende pindala suurenemine tähendavad, et ehitusloa on saanud ja valminud on suurema pindalaga ehitised.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Swedbank Economic Outlook August 2017

29.08.2017 Tõnu Toompark

Economic prospects are bright in advanced economies: the euro area is grow-ing rapidly while the US economy shows signs of maturing. Emerging markets have good conditions for a continued recovery. Political risks in Europe have subsided, but populism, geopolitics, and the US political situation still create uncertainty.

We expect the US economy to continue growing at a moderate pace, with a slowdown towards the end of the forecast period. The Federal Reserve has essentially reached its employment goal, and inflation should start rising soon. The monetary policy normalisation will, therefore, continue. In the euro area, both foreign and domestic demand support fast growth. The upswing is broad based across sectors and countries and will moderate only mildly in 2019. The ECB remains cautious, due to subdued inflation, but will start hiking policy rates in 2019.

An upturn continues in the Nordic countries, with the Norwegian economy back on track after the oil sector downturn and the Danish economy supported by household demand and a tighter labour market. In Finland, the economy is expanding and growth is picking up strongly from low levels.

The Swedish economy is maturing but will continue to grow at a very solid pace, supported by economic strength in Europe, but capacity and labour shortages will start to limit growth. Inflation will stabilise at around 2% and the Riksbank will start its normalisation. The Baltic economies will continue to grow at a high pace, though this will moderate somewhat in 2019.

Swedbank Economic Outlook August 2017

Martin Koot ja Meelis Niglas asutasid uue kinnisvarafirma Marmel Kinnisvara

28.08.2017 Tõnu Toompark

Endised Epicenter Kinnisvara OÜ partnerid Martin Koot ja Meelis Niglas asutasid uue kinnisvarafirma Marmel Kinnisvara OÜ, mis on eelkõige keskendunud personaalse tipptasemel maaklerteenuse pakkumisele Eestis.

Tänases muutuvas turusituatsioonis, kus pakkumiste maht ületab suurelt ostuhuviliste hulga, vajavad kinnisvara müüjad eelkõige veelgi personaalsemat lähenemist ning hingega asja juures olevaid tippspetsialiste, kes suudavad ka kiireid ja käegakatsutavaid tulemusi saavutada.

„Meie Marmel Kinnisvaras tegutseme igas olukorras raamidest väljas ning genereerime järjest uudsemaid turundusvõtteid kinnisvaraomanikele parima müügitulemuse saavutamiseks”, rääkis Marmel Kinnisvara üks asutajatest Meelis Niglas.

“Oleme välja kasvanud Epiceter Kinnisvarast ning täname siiralt meie endiseid partnereid ja kolleege meeldiva koostöö ning tulemusliku aja eest. Oleme otsustanud edasi liikuda oma unistuste ja eesmärkide poole iseseisvalt, vormides Marmel Kinnisvara omanäoliseks ja tulemuslikuks kinnisvara vahendusteenust pakkuvaks ettevõtteks”, selgitas Marmel Kinnisvara üks asutajatest Martin Koot.

Marmel Kinnisvara selged visioonid ja nägemused ettevõtte tuleviku osas on olla innovaatiline oma erinevate turundusvõtetega ja mõista lisaks tavapärasele kinnisvaraturule ka kuidas mõtlevad tänapäeva noored, kes juba lähiaastatel hakkavad tegema ostu- ja müügiotsuseid. Läbi personaalsuse ja noorusliku energia on ettevõtte eesmärgiks olla nii arendajate kui ka eraisikute jaoks esimeseks valikuks parima ja personaalseima maaklerteenuse pakkumisel.

Marmel Kinnisvara asukohaks on Tallinna südalinnas Viru väljakul asuv Metro Plaza ärimaja, mis võimaldab olla oma klientidele kättesaadav ja lähedal. “Oleme avatud täielikule koostööle kõikide maaklerbüroodega kiireima müügitulemuse saavutamiseks ning kutsume üles ka arendajaid võtma meid kui arvestatavat ja kiirelt tegutsejast partnerit uusarenduste müügis”, lisas Martin Koot.

Elu korteriühistus: Korteriühistu loomine, kui pooled ei ole nõus

28.08.2017 Kätri Sarapuu

Maja mädaneb ära midagi peab ette võtma. Inimesed ei ole kuidagi poolt, need 2 korterit.

Küsimus: Kuidas saame luu ühistu kui neljast korterist 2 on nõus? Kas saame üldse luua ühistu. Või peame tõesti ootama kuni 2018. aastai kui asi läheb kohustuslikuks?

Vastus: Korteriühistuseaduse § 3 lg 1 kohaselt toimub korteriühistu asutamine mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega tuleb teil vaadata, kas nendele kahele korteriomanikele, kes soovivad korteriühistu moodustada, kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Juhul, kui ei kuulu, saate te lähtuda korteriomandiseadusest ning vastavalt seaduses sätestatule vajalikke otsuseid ja tegevusplaane vastu võtta.

Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: II kvartalis ehitusmahud suurenesid

28.08.2017 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 18% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 25%.

II kvartalis ehitati omal jõul 627 miljoni euro eest, sellest hooneid 391 miljoni ja rajatisi 236 miljoni euro eest. 2016. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 9% ning rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitus, mis pöördus tänavu aasta algusest taas kasvule. Jätkuvalt püsib kasvutrendil ka hoonete ehitamine. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aasta II kvartaliga võrreldes ligi poole võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu vähenemise tulemusena. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 6%, mullu samal ajal 12%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta II kvartalis kasutusse 1422 uut eluruumi, s.o 97 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 2066 eluruumi ehitamiseks, mida on üle kümnendiku rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 243 mitteelamut kasuliku pinnaga 216 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao- ja tööstushoonepinda. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 21.07.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 26 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara: 6 nippi, kuidas müüa oma kodu kiiremini

25.08.2017 Liis Reisner

Kinnisvara ostuks on väga erinevaid põhjuseid. Et müüa võimalikult kiiresti, peaks Sinu kodu sobima võimalikult paljudega nendest põhjustest.

Õnneks on see lihtsam, kui esmapilgul paista võib, sest et on mõned kindlad omadused, mida ostjad hindavad – pea neid silmas ja müük läheb kindlasti libedamalt!

Vähem on rohkem! Hetke trend on jätkuvalt avatud ruumid ja vähem asju. Pane silma alt kõik ebavajalik ära! Ja kuna nagunii on plaanis kolida, siis äkki on mõistlik ebavajalikust, katkisest ja aegunud mööblist juba enne müüki lahti saada. Naturaalsed värviskeemid läbi kogu elamise ühendavad ruumid ja jätavad puhta üldmulje. Kõige paremini müüb tühi korter!
Paljud ostjad soovivad võimalikult kiiresti sisse kolida – see tähendab, et väiksed parandustööd võiksid olla tehtud ja kinnisvara antakse uuele omanikule edasi võimalikult heas seisukorras. Korteri müügist üleandmiseni võiks olla arvestatud maksimaalselt kuu, pikem üleandmise periood võib reaalselt pärssida müüki. Keegi ei taha oodata pool aastat, et oma koju kolida kui just pole tegemist valmiva uusarendusega.
Meeldiv magamistuba. Puhkus on kõigile oluline ja magamistuba, kuhu põgeneda argimurede eest ja ennast korralikult välja puhata, on ostjate silmis väga hinnatud. Muuda magamistuba kutsuvaks! Kui endal oskustest või ajast puudu jääb, siis Sind aitab kindlasti vastavate oskustega maakler.
Valgusküllased toad. Ära alahinda loomulikku valgust ja seda just väiksemates ruumides. Paiguta kardinad nii, et aknad paistaksid võimalikult suured ja ära kasuta liiga raskepäraseid kardinamaterjale. Nii pildistamise kui ka külastuste ajaks tuleks elamises kõik tuled põlema panna.
Ma usun, et enamus nõustub väitega, et meil on liiga palju asju. Palju asju nõuab aga ka palju kohti, kuhu neid paigutada. Kavalad panipaiga lahendused toovad kindlasti ostjate silmis suuri plusspunkte. Kindlasti tee oma kapid ja riiulid korda – nii paistavad need ruumikamad!
Kulumisjäljed ja katlakivi on out. Kõik kulub ja see kehtib ka kinnisvara kohta. Kriibitud ja päevinäinud parkett, kriiksuvad uksed ning katlakiviga kaetud segistid paistavad juba piltidelt välja. Tegelikult saab need iluvead parandada lihtsalt väikese vahatamise või põhjaliku koristamisega.Kui tavapoe vahendid jäävad lahjaks, siis küsi nõu ehituspoest.

Ostja on alati kuskil olemas ja ootab, et keegi talle just Sinu kinnisvara tutvustaks. Kui Sul endal aega, tahtmist või oskusi napib, siis pöördu professionaali poole.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: osta või ise ehitada?

25.08.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu ostmise mõtteid kaaludes tasub käsitleda küsimusi, mis on seotud otsusega oma uus kodu hoopis ise ehitada. Ise ehitamise all ei pea sugugi silmas pidama, et koduotsija ise hakkab oma kätega seda algusest lõpuni tegema. Pigem võib selle all silmas pidada ehitusteenuse tellmist lähtuvalt koduotsija vajadustest.

Rätsepaülikond või masstoode

Kodu ise ehitades saab selle sättida rätsepaülikonnale omaselt täpselt isiklike vajaduste järgi. Kui koduloojal on erisoove, saab ta neid endale maja ehitades arvesse võtta. Olgu need erisoovid seotud planeeringu küsimustega või materjalide kasutusega.

Ostes olemasoleva ehitise tuleb enda soovides teha alati mõningaid järeleandmisi. Silma võib jääda näiteks tubade paigutuse või suuruse osas probleeme, või on seinavärv selline, mis tuleb enda jaoks sobilikuks muuta.

Ehitamine on ajamahukas

Sageli ostetakse kinnisvara ja ostu finantseerimiseks kasutatakse eluasemelaenu. Ostes laenu abil valmis korteri või maja, on kohe võimalik hakata nautima tehtud kulutuste vilju.

Kui aga panga finantstuge kasutades ehitada maja oma kätega ja sisustada seda hiljem aastate jooksul vastavalt rahalistele võimalustele, on kodulooja olukorras, kus laen on võetud ja intressikulu seljas, kuid selle vilju kasutada ei ole võimalik, sest maja valmimine võtab veel aega.

Turukonjunktuur mängib rolli

Ostmise-ehitamise vahel valija peab tähelepanu pöörama turukonjunktuurile ehk olukorrale kinnisvaraturul.

Majanduskeskkonnast ehk kinnisvaraturu tsüklist tulenevalt võib selguda, et valmis maja ostmine on oluliselt soodsam kui uue maja ehitamine. Teisel ajal on aga kasulikum maja ise ehitada, sest nii saab selle odavamalt, kui osta valmis olemasolev maja.

Koduostjast vajadused ja võimalused on määravad

Kodu ostmise asemele ehitamise kasuks otsustamisel peab koduostja mõtlema, kas ta on suuteline ehitusteenust tellima? Eks kõik ehitusteenuse pakkujad ütlevad, et nad on parimad ja ausad tegijad, kuid elu näitab, et rumalal tellijal tõmmatakse nahk ikka üle kõrvade.

Vahel võib koduotsija olla küll pädev ehitusteenuse tellija, kuid ehitusteenuse tellimisega seonduva korraldamisel jääb ajast napiks.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.