Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Ainulaadne Lasnamäe Tervisemaja avas uksed

30.03.2017 Tõnu Toompark

Täna avati pidulikult Lasnamäe Tervisemaja, mis ühendab meditsiini täisteenuse, sportimisvõimalused ja kaubanduse ning avardab oluliselt arstiabi kättesaadavust Tallinnas ja selle lähivaldades.

Aadressile Linnamäe tee 3 ehitatud tervisemaja on esimene ühiskondlike funktsioonidega hoone Eestis, mille ehitamist finantseeris sajaprotsendiliselt erakapital.

Tervisemaja investori Timofey Sukonkini sõnul näitab üürnike ja tulevaste klientide suur huvi, et tegemist on olulise ettevõtmisega, mida on Ida-Tallinnas kaua oodatud.

“Mõistsime Lasnamäe Tervisemaja projekti varases faasis selle suurt tähtsust piirkonnale, sest ühtviisi kõrge on tohtrite huvi pakkuda kvaliteetset teenust kvaliteetsetes tingimustes kui inimese soov saada tasemel arstiabi mugavalt ja ühest kohast,” ütles Sukonkin.

Tervisemaja arendaja Capital Milli tegevjuht Igor Mölder lisas, et tervisemaja toob nii Lasnamäele kui selle ümber asuvatesse linnaosadesse ja omavalitsustesse selgelt uue kvaliteedi.

“Tervisemaja pakutavatest võimalustest on selgelt puudust tuntud ja mul on hea meel, et oleme heas koostöös linnaga saanud sellise projekti ellu viia,” lausus Mölder.

Tervisemaja koosneb kahest ühendatud hoonest. Meditsiiniteenused, sh pere- ja eriarstid, taastusraviteenused basseiniga, päevakirurgia ning uuringuvõimalused, hakkavad paiknema tervisemaja viiekordses osas. Selle kõrval asuvas kahekordses hoones hakkab tegutsema spordiklubi, apteek, kauplus ja teised teenused. Pere- ja hambaarstid ning kauplused on avatud juba praegu. Eriarstid alustavad teenuse pakkumisega lähiajal ning spordiklubi avab uksed augustis.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul julgustas Lasnamäe Tervisemaja projekti edukas käivitamine linna leidma sarnasel viisil arendajat ka teistele projektidele. “Tervist edendavad rajatised kerkivad linna ja erasektori koostöös veel kahele kinnistule – Akadeemia tee 30 kinnisasjale Mustamäel ja Õismäe tee 130 kinnisasjale Haaberstis,” ütles Võrk. “Mustamäele kerkib spordi- ja vabaajakeskus koos avaliku ujula ja linnasaunaga ning Haaberstisse pallimängude keskus.”

AS YIT Ehituse ehitusosakonna juht Andres Jakobi märkis, et Lasnamäe Tervisemaja ning ümbritseva maa-ala projekteerimis- ja ehitustööd olid arvestatavaks väljakutseks eelkõige ajalises aspektis.

“Teadsime juba projektiga alustades, et ehitusgraafik saab olema väga pingeline, kuid tänu heale koostööle tellijaga ning vastastikkusele usaldusele suutsime nõudlike tähtaegadega edukalt toime tulla,” lausus Jakobi.

Lasnamäe Tervisemaja asub Lasnamäe, Kose ja Maarjamäe piiril. Lasnamäe elanikud pääsevad sinna mugavalt nii jalgsi kui ühistranspordiga. Bussipeatuse lähedus võimaldab kiire ja sujuva ligipääsu ka teistest Tallinna osadest. Paiknemine Mustakivi tee ja Narva maantee ristumiskohas teeb selle hõlpsasti ligipääsetavaks Pirita ja Viimsi elanikele, aga ka Tallinna lähiasulate elanikele.

Lasnamäe Tervisemajas on viiel korrusel 4400 ruutmeetrit meditsiiniteenuste päralt ning teises hoones sama palju kaubanduse, spordivõimaluste jm teenuste tarbeks. 2000 ruutmeetrit võtab enda alla Konsum, 2000 spordiklubi MyFitness, ilusalong, kohvik, lillepood ja Benu apteek. Parklas on kohad 190 autole.

Meditsiiniteenuste hoonesse rajatakse ravieesmärke täitev bassein, kaks taastusravi kabinetti, ultraheli, röntgen ja magnetresonantstomograafia (MRT). Hinnanguliselt hakkavad perearstid tervisemajas vastu võtma 60 000 ja eriarstid 56 000 visiiti aastas.

Tervisemajas asuvad tööle näiteks Kose-Lasnamäe perearstikeskus ja Tallinna munitsipaalperearstikeskus. Eriarstidest endokrinoloogid, naha-ja suguhaiguste arstid, gastroenteroloogid, nina-, kõrva-, kurguarst, pulmonoloogid, ortopeedid, uroloogid, günekoloogid jt. Samuti neuroloogia, pediaatria ja üldkirurgia teenused.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. YIT kontsern on säästlikke linnakeskkondi loov ehitussektori liider, kes ehitab elamuid, ärihooneid, taristut ja terveid piirkondi. YIT keskendub sellele, et pakkuda esmaklassilist kliendikogemust ja kõrget kvaliteeti ning tagada oma mitmekülgse asjatundlikkuse järjepidev areng. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Baltimaades, Tšehhis, Slovakkias ja Poolas. Ettevõtte eesmärgiks on olla kogu aeg sammu võrra ees, hoolides samas nii oma klientidest, partneritest kui ka töötajatest. YIT-l on rohkem kui 5300 töötajat kaheksas riigis. 2016. aastal oli müügitulu peaaegu 1,8 miljardit eurot. Ettevõtte aktsiad on noteeritud Nasdaq OMX Helsinki börsil.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde riigihanke võitis Nordecon AS

30.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalamet allkirjastas (29. märtsil 2017) riigihanke „Haabersti ristmiku rekonstrueerimine Tallinnas“ pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavaks tunnistamise ning pakkumuse edukaks tunnistamise käskkirja, mille kohaselt tunnistati edukaks Nordecon AS pakkumus. Hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga on planeeritud sõlmida peale 14- päevase vaidlustusaja möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse avaldamisest (riigihangete seadus § 69 lg 1).

Haabersti ristmiku rekonstrueerimistööde käigus teostatakse teedeehitus-, veevarustuse ja kanalisatsiooni, tänavavalgustuse, maastikuarhitektuuri, elektrivarustuse, sidevarustuse, foorjuhtimise süsteemide, gaasivarustuse, rajatiste (viadukt, tunnelid, tugimüürid) ning liikluskorralduse ehitustöid. Kergliiklejatele rajatakse Ehitajate tee alla 38 m pikkune tunnel ja Paldiski mnt alla 54 m pikkune tunnel. Uued kergliiklusteed on planeeritud kõikidesse suundadesse. Olemasolev ringristmik rajatakse rekonstrueerimistööde käigus fooridega ringristmikuks.

Haabersti ringristmiku ületava Paldiski maantee suunalise 277 meetri pikkuse viadukti ja Paldiski maantee sõidu- ja kõnniteede (lõigus Mõisa tn – Pikaliiva tn perspektiivne ristmik) põhilise kasutusvalmiduse tähtajaks on kavandatud 2017. oktoober. Foorjuhitava ringristmiku, Ehitajate tee jalakäijatetunneli ning Rannamõisa tee kuni Lõuka tänavani põhiline kasutusvalmidus on kavandatud saavutada 2018. aasta augustis.

Hinnangulised ehitusmahud:

Sõidutee pindala 70 000 ruutmeetrit

Kergliiklusteede pindala 16 739 ruutmeetrit

Haljastus 48 000 ruutmeetrit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ilmus infobrošüüri Heakorra ABC uus väljaanne

30.03.2017 Tallinn.ee

Heakorrakuu alguseks ilmus trükist infobrošüür ”Heakorra ABC”, kuhu on koondatud linna heakorda puudutav teave.

Tallinna Keskkonnaameti infobrošüür ”Heakorra ABC” sisaldab teavet linnas kehtivatest heakorra nõuetest ja õigusaktidest, sealhulgas linna mängu- ja koerte väljakute ning kalmistute kasutamise reeglite kohta. Antakse juhiseid jäätmete sorteerimise, neist vabanemise jms kohta. Oluline osa kuulub linna poolt osutavatele teenustele heakorra valdkonnast. Lugeja leiab kaante vahelt linnaametnike kontaktid, kuhu linna heakorda puudutavates küsimustes pöörduda. Info on kaasajastatud vastavalt kehtivale õigusnormidele. Arvesse on võetud elanikelt laekunud ettepanekuid ja soovitusi.

Heakorra ABC mahuga 40 lk on trükitud Tallinna Linnakantselei tellimisel 100% taaskasutatud paberile. Tiraaž on 2350, sh eesti keeles 1220, vene keeles 780 ja inglise keeles 350. Brošüür on saadaval kõikides linnaosavalitsuse infosaalides ja linnavalitsuse infosaalis aadressil Vabaduse plats 7 ning Tallinna heakorrakuu veebilehel kolmes keeles:

eesti keeles http://www.tallinn.ee/est/heakorrakuu/Heakorra-ABC-2
vene keeles http://www.tallinn.ee/rus/heakorrakuu/Azbuka-blagoustrojstva
inglise keeles http://www.tallinn.ee/eng/The-ABC-of-Public-Facilities-and-Maintenance

Eesti Pank: Eesti majanduskasvu kiiruse määrab riigi ja ettevõtete konkurentsivõime

30.03.2017 Eesti Pank

Eesti eksporti ja majandust on ergutanud soodsam väliskeskkond
Majanduskasvu kiirenemiseks peavad investeeringud jõudsalt suurenema
Investeeringuid ja majanduskasvu aitaks elavdada stabiilsem maksukeskkond
Konkurentsivõime sõltub ettevõtete suutlikkusest tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka

Eesti majandus elavnes eelmise aasta lõpus ja elavnemine on jätkunud ka selle aasta esimestel kuudel. Enamiku partnerriikide majandusseis on paranenud ja väliskaubandusaktiivsus suurenenud, mis on soodustanud Eesti eksporti ning seeläbi ka majanduskasvu. Selle aasta alguses on kaubaekspordi maht kasvanud tempos, mis on suurendanud turuosa välisturgudel, ning see tõendab Eesti ettevõtete toodangu konkurentsivõimelisust. Samas ei taga praeguseks kätte võidetud turupositsioon ekspordi edukust ega majanduskasvu järgmisteks aastateks. Selleks tuleb ettevõtetel konkurentsivõimet pidevalt tõsta. Konkurentsivõime kasvatamise ja majandusarengu seisukohalt on oluline, kas ettevõtted suudavad tootmist ümber kujundada nõnda, et see võimaldaks töötajatele maksta üha kõrgemat palka.

Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub ettevõtete võimekusest nappivat tööjõudu tõhusamalt rakendada. Erasektori kindlustunde näitajad viitavad optimismile lähituleviku suhtes ja ettevõtted soovivad töötajaid juurde värvata, mis ennustab tootmismahtude suurenemist. Probleemiks on aga sobiva tööjõu vähesus, mille tõttu on täitmata töökohtade arv juba mõnda aega suurenenud ja majanduskasvu piirab üha enam tööjõupuudus. Kuna hõivatute hulk on jõudnud maksimumi lähedale, saab majanduse edasine kasv põhineda ettevõtete seesmisel arengul või tööjõu ümberpaiknemisel vähetootlikest ettevõtetest ja valdkondadest tootlikumaisse. Mõlemal juhul on vaja ka senisest enam investeeringuid.

Investeeringute jätkuv madalseis ohustab majanduskasvu taastumist. Ettevõtete investeeringud on vähenenud neli aastat ja see on juba ahendanud majanduskasvu kiirenemise võimalusi. Osaliselt võib senise madala investeerimisaktiivsuse taga näha objektiivseid põhjusi, nagu ebakindlus nõudluse taastumise suhtes välisturgudel ja olemasolevate ressursside alarakendatus. Praeguseks on aga Eesti ettevõtete investeeringud langenud alla Euroopa Liidu keskmist, kui võrrelda investeeringute suhet lisandväärtusesse. See on nõrk tulemus riigi jaoks, kus investeeringutega soetatud tootmiskapitali on töötaja kohta märgatavalt vähem kui arenenumates riikides. Tulutasemes järele jõudmiseks on vaja senisest märgatavalt kiiremini suurendada kapitali hulka majanduses ja investeerida tipptehnoloogiatesse.

Valitsus peaks majanduse kasvu ja konkurentsivõimet toetama võimalikult stabiilse ettevõtluskeskkonnaga. Ettevõtete investeeringud sõltuvad kindlusest tuleviku suhtes, mis omakorda sõltub majandus-, sealhulgas maksupoliitika usaldusväärsusest. Seni on maksusüsteemi sagedased ja vähest reageerimisaega jätvad muudatused ebakindlust pigem suurendanud, mida kinnitavad ka ettevõtete järjest halvenevad hinnangud maksukeskkonnale. Olukorras, kus tööturg on pigem ülekuumenenud ja siseturule suunatud ettevõtete kasvul pole olulisi takistusi olnud, poleks pikaajalist majanduskasvu silmas pidades otstarbekas valitsemissektori eelarve puudujäägi arvelt nõudlust stimuleerida. Ajal, mil tööjõud kallineb ja kahaneb, võib see hoopis takistada ettevõtete konkurentsivõime säilitamist ja suurendamist.

Eesti Pank koostab Eesti majanduse ülevaate neli korda aastas. Juunis ja detsembris avaldab keskpank selle koos järgmise kahe aasta majandusprognoosiga ning märtsis ja septembris avaldab majanduse ülevaate ilma prognoosita.

Selle teate aluseks oleva Eesti Panga majandusülevaate täisteksti leiad väljaandest Rahapoliitika ja Majandus 1/2017.

Riigi Kinnisvara: Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone ehitusleping sai allkirjad

30.03.2017 Tõnu Toompark

Täna, 29. märtsil allkirjastasid Riigi Kinnisvara AS ja Fund Ehitus OÜ esindajad Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone ehituslepingu. Ligi 4 400 ruutmeetri suuruse kogupinnaga büroohoone ehitustööd algavad aprillis ja kestavad 2018. aasta suveni. Ehitustööde maksumus on 8,76 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, ehitatakse Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele.

Nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega energiasäästliku hoone arhitektuurne lahendus valiti välja ideekonkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast ning selle autorid on Üllar Ambos, Jaan Kuusemets, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru (DAGOpen OÜ, LÜNK arhitektid OÜ).

Euroopa Liidu IT-agentuuri ülesanne on ELi turvalisusvaldkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimine ja arendamine ning sidetaristu haldamine. Näiteks haldab agentuur Schengeni infosüsteemi (SIS), viisainfosüsteemi (VIS) ja asüülitaotlejate infosüsteemi Eurodac. Agentuuri peakorter asub Tallinnas ning andmekeskused Prantsusmaal Strasbourgis ja Austrias Sankt Johann im Pongaus.

Rajatava hoone eskiisid.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Omanike Keskliit: omanikud ei soovi Tallinnas prügimonopoli teket

29.03.2017 Tõnu Toompark

Eesti Omanike Keskliit on seisukohal, et kõikide jäätmekäitluse etappide (kogumine, vedu, laudustamine) korraldamine läbi kohaliku omavalitsuse ei tule kasuks koduomanikele ja päsib eraettevõtlust.

EOKL esimehe Priidu Pärna sõnul viidi 2015.a omanike seas läbi küsitlus, milles osales ca 6000 inimest. 75% vastanutest leidis, et omanikel peaks olema suurem võimalus sekkuda prügivedaja valikkuse ja ei oldud rahul jäikade tüüptingimuste ning veograafikutega.

Kui linn koondab kõik jäätmekäitlusteenused oma kätte, siis muutub süsteem läbipaistmatumaks, kasvab linna ametnikearmee ja kohalik omavalitsus peaks iseenda teenuse üle järelevalvet teostama. Pärna sõnul on see kits kärneriks olukord. Kui abilinnapea Sarapuu lubab, et omanikele muutub pakendi ja biojäätmete käitlus tasuta teenuseks, siis tegelikkuses peab maja rentima ühe konteineri asemel jäätmete sorteerimisel kolm konteinerit.

Uuringust selgus, et enamus omanikest oleks hoopis huvitatud prügiveo ühishangetest, mida võiks näiteks läbi viia omanike esindusorganisatsioonid.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ülemiste Citysse kerkib lennujaama vaatega Liwentaali büroohoone

29.03.2017 Tõnu Toompark

Ülemiste Citys aadressil Lõõtsa tn 12 sai täna nurgakivi uus 13-korruseline büroohoone, mis asub otse lennujaama kõrval ning mille akendest avanevad tulevikus Eestis ainulaadsed vaated lennujaamale ja Ülemiste järvele. Ligi 10000m² pinnaga büroomaja hakkab kandma Eesti juurtega lennundusajaloo suurkuju Alexandre Liwentaali nime. Hoone valmib 2018. aasta II kvartalis.

„Ülemiste City on suutnud klassikalise äri ja Eesti vaimse pärandi jäädvustamise omavahel õnnestunult siduda,“ sõnas Tallinna linnapea kohusetäitja Taavi Aas. „Linna jaoks on oluline just see, et ettevõtjad mõtleksid konkreetsete ärihuvide kõrval ka terviklikule keskkonnale, mis on hoonete ümber ja aitab kohalikku kultuuri jäädvustada ning edendada.“

„Vaatamata sellele, et arendustegevuses võib jääda mulje, et sarnaseid büroomaju kerkib üha juurde, siis meie jaoks on tähtis luua püsiv keskkond, millel on miljööväärtus, arhitektuurne väärtus, ühiskondlik väärtus,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Väga paljud tõeliselt olulised piirkonnad on sündinud ja jäänud püsima just tervikkontseptsioonina – võime küll mõelda, et praegusel ajal enam Tallinna vanalinna ei ehitata, aga pikemas perspektiivis me Ülemistel just seda teeme.“

„Tallinna büroopindade tihedas konkurentsis on eelis neil, kes suudavad pakkuda paremat asukohta ja rohkem mugavust,“ märkis Gert Jostov. „Liwentaali maja lennujaama terminalihoone kõrval on eriti sobiv ettevõtetele, kes peavad äriasjus palju reisima. Bürooga samaaegselt valmib ka uus parkimismaja, mis on hea uudis neile, kes eelistavad tööle liikuda autoga. Samas toetavad keskkonda kõik linnakus olemas olevad mugavusteenused, nagu toidukauplus, sportimisvõimalused, lähedal asuvad söögiköhad, koolid, lasteaiad, ühistransport jpm.“

„Ülemiste City on moodsa töökeskkonna ja ärilinnaku sümbol – siia tahavad kolida kõik, nii moodsad ja innovatiivsed IT-ettevõtted kui riigiasutused,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. „Nordecon pingutab, et uus maja saaks valmis õigeaegselt ning Technopolis Ülemiste AS saaks pakkuda oma klientidele kvaliteetseid ja moodsaid büroosid. Aadressil Lõõtsa 12 Alexandre Liwentaali nime saav büroohoone on eristuva arhitektuuriga, paistab silma ning ehitatakse Leed Gold sertifikaadi standardite järgi, mis tähendab, et maja hakkab vastama rangetele nõutele keskkonnasäästlikkuse, energiakasutuse, ehituse ja ehitusmaterjalide osas.“

Liwentaali büroohoones on üldpinda 9700 m², sellest büroopindu 9100 m². Majale tuleb pilkupüüdev kärjemustriline fassaad, mis sobib kokku kõrvalasuva Valukoja parkimismaja ja lennujaama ajaloolise terminalihoone vertikaalsete kujunduselementidega. Arhitektuurilahenduse tegi Novarc Grupp AS.

Hoone lennujaama lähedusele viidates kannab maja Šveitsis sündinud, kuid Eesti juurtega maailma lennunduse suurkuju Alexandre Liwentaali nime, kes ajalooallikate kinnitusel sooritas enda ehitatud purilennukiga esimese lennu juba 1898. aasta märtsis Inglismaal. See oli seega viis aasta varem kui vennad Wrightid sooritasid oma maailmakuulsa „esimese õhulennu“, mis toimus detsembris 1903.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Domus Kinnisvara: Populaarseim vald kinnisvaraturul on Rae vald

29.03.2017 Domus Kinnisvara

Tehinguobjekti järgi tehakse kõige rohkem tehinguid Eesti kinnisvaraturul korteriomanditega. Seepärast on ka korteriomand heaks indikaatoriks, et hinnata erinevate piirkondade tehinguaktiivsust ja nõudlust ostjate pilgu läbi. Teadupärast on kõige suurema aktiivsusega Harju maakond, kus ilma Tallinna linnata teostati 2016. aastal 2045 korteriomandi tehingut. Olgu võrdluseks toodud, et väiksema tehinguaktiivsusega maakonnaks on Hiiu, kus terve aasta peale vahetas omanikku 40 korterit.

Kui keskenduda Harjumaale, siis enamus tehinguid tehakse Tallinnaga piirnevates lähivaldades. Omapärase statistilise faktina võib välja tuua, et Tallinna rõngasvaldade populaarsus on sisuliselt üle ühe valla ehk populaarsed on Viimsi, Rae ja Saue vald ning natuke vähem populaarsemad on Jõelähtme, Kiili, Saku ja Harku vald. Kõige väiksemat ühispiiri Tallinna linnaga omav Kiili vald on ühtlasi ka kõige väiksema tehinguaktiivsusega vald Tallinna ümbruses. Kui nõudlust Kiili piirkonda võib veel olla, siis arenduse aktiivsus on olnud senini tagasihoidlik, kuid peaks muutuma käesoleval aastal, sest mitmed arendajad on teatanud uute projektide müügist.

Konkurentsitult kõigi populaarsem vald Harju maakonnas on Rae vald, kus möödunud aastal toimus 400 korteriomandi tehingut. Fakt iseenesest pole mingi üllatus, sest konkureerivate valdadega võrreldes on Rae valla asukoht ilmselt üks parimaid, kuna Tallinna südalinna on lühike tee ja lisaks on infrastruktuur hästi arenenud ning arendajad pakuvad ostjaskonnale piisavalt laia valikut. Vähetähtis pole ka asjaolu, et Rae vald on üks lemmikuid Kesk-Eestist ja Lõuna-Eestist pärit ostjate jaoks, sest nö koduteeks on valda läbiv Tallinn-Tartu maantee. Rae valla siseselt tehti enim tehinguid Jüri ja Peetri alevikus. Piirkonna keskmine mediaanhind oli 2016. aastal 1470 €/m2, jäädes vaid ca 5 % alla Tallinna linna vastavale näitajale. Võrreldes 2009. aastaga, mil kinnisvaraturul valitses viimase kümnendi madalaim seis, on Rae valla korterite hinnad kasvanud 64 %. Need, kes tegid siis tehinguid, on eeldatavalt saanud endale paremad elamistingimused, kuid sellele lisaks kasvatanud korralikult ka kinnisvara väärtust.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Mustamäe linnaossa plaanitakse kõrghoonet

29.03.2017 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Mustamäe Keskuse naabruses asuvate kinnistute detailplaneeringu koostamise ning ühtlasi planeeringuga kavandatava ehitustegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise.

Mustamäe linnaosas asuvatele Sääse tn 4, 6, 8 ja 10 kinnistutele detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua võimalus alale kuni 29-korruselise äri- ja eluhoone ning kuni 5-korruselise ärihoone ehitamiseks.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,59 ha. Planeeritav ala asub Mustamäe linnaosas Sääse ja Kiili tänava ning A. H. Tammsaare ja Mustamäe tee vahelisel alal Sääse tänava ääres. Planeeritava ala naaberkinnistul paikneb Mustamäe Keskus.

Detailplaneeringu algatamise ettepanek on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ja teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Nordest Kinnisvara OÜ, taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Novarc Group AS.

Teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” alusel loetakse kõrghooneks ehitisi, mille kõrgus maapinnast ületab 45 meetrit. Detailplaneeringu algatamisettepaneku kohaselt soovitakse kavandada kuni 95 meetri kõrguse hoone rajamist, seega on vaja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Teemaplaneeringu kohaselt tuleb kõrghoone kavandamisel mingisse piirkonda arvestada tema mõju avalikule välisruumile, inimesele, looduskeskkonnale, liiklusele. Kuna detailplaneeringuala paikneb hoonestatud linnakeskkonnas, oluliste magistraaltänavate ristumiskoha lähedal, tuleb hinnata mõju eelkõige linnaruumile ning nii olemasolevale kui ka planeeritavale elukeskkonnale.

Projekteeritud tornelamu on kavandatud praegu kehtiva A.H. Tammsaare tee 102A ja 104A kinnistute lähiala detailplaneeringus ette nähtud kõrghoone asemele orienteeruvalt samas mahus. Kõrghoone uus asukoht nihkub ca 45m kirdesuunda. Kavandatud asukoht on linnaehituslikult sobivamas keskkonnas, eemal Statoili bensiinijaamast ning avaneb linna üldkasutataval maal asuva kõrghaljastusega pargi suunas. Arendaja on teinud ettepaneku koostöös linnaga pargiala kergliiklusteede ja mänguväljakuga väärindada. Rajatav hoonekompleks on kavandatud loogiliseks jätkuks mullu valminud Mustamäe Keskusele ning on sisuliselt mõeldud selle laiendusena.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on hindamatu infoallikas inimestele, kes on pärimise protsessi keskel

29.03.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on suunatud kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Raamatus on 132 lehekülge.
Käsiraamatu sisukorra ja eessõnaga saab tutvuda siin: https://www.kinnisvarakool.ee/parimine-sisukord.pdf
Käsiraamatu on saadaval Kinnisvarakooli raamatupoes https://www.kinnisvarakool.ee/pood/ ja kõikides suuremates raamatupoodides.
NB! Mitme Kinnisvarakooli käsiraamatu ostmisel soodustus!

KV.EE: Äripindade müügipakkumiste arv kasvab

29.03.2017 Tõnu Toompark

Portaalis KV.EE pakuti veebruaris müügiks 488 Tallinna äripinda keskmise hinnaga 1480 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on äripindade müügipakkumiste arv suurenenud 5% ja pakkumishinnad langenud 3%.

Äripindade pakkumine on aastataguse ajaga võrreldes suurenenud Haabersti ja Nõmme linnaosades. Kõikides teistes linnaosades on äripindade müügipakkumisi mullusega võrreldes vähemaks jäänud.

Kõige enam ehk 214 äripinna müügipakkumist portaalis KV.EE asuvad kesklinnas. Kesklinna äripindade müügipakkumine on aastatagusega võrreldes vähenenud 3%. Samas suunas on liikunud hind. Kesklinna äripindade keskmine müügipakkumise hind oli 1821 €/m², mis on aastatagusest veebruarist 8% allpool.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	02/2016	02/2017	Muutus, %	02/2016	02/2017	Muutus, %
Haabersti	22	35	59%	1 160	1 512	30%
Kadriorg		15	NA		2 050	NA
Kesklinn	221	214	-3%	1 989	1 821	-8%
Kristiine	26	20	-23%	1 015	1 145	13%
Lasnamäe	55	53	-4%	736	709	-4%
Mustamäe	29	28	-3%	772	928	20%
Nõmme	32	39	22%	781	730	-7%
Pirita		15	NA	1 422	1 335	-6%
P-Tallinn	53	52	-2%	1 074	1 191	11%
Vanalinn	22	17	-23%	2 658	2 876	8%

Tallinn	464	488	5%	1 527	1 480	-3%

Eesti	650	670	3%	1 114	1 207	8%
Harjumaa	498	503	1%	1 457	1 446	-1%

Narva	16	13	-19%	406	452	11%
Pärnu	19	23	21%	682	828	21%
Tartu	28	39	39%	1 220	1 488	22%

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus või vana korter – kumba eelistada?

28.03.2017 Tõnu Toompark

Enamus Tallinnas müügil olevatest korteritest on vanemates majades, uusarenduste osakaal eluasemeturul on umbes 25%. Mille alusel teha otsus vana või uue korter kasuks? Aitame otsuse langetamist lihtsustada ja toome välja olulised aspektid, millele tuleks mõelda.

Üldine seisukord

Uues korteris saab vastavalt oma äranägemisele teha sisekujundust ja valida enda jaoks sobivad ehitusmaterjalid – vannitoaplaadid, põrand, seinavärv, (köögi)mööbel.

Ka vanemat korterit saab oma käe järgi disainida, kuid siis lisanduvad ostuhinnale veel töö, aja- ja rahakulu, sest lisaks uuele sisekujundusele tuleb varasem sisustus välja vahetada/eemaldada. Näiteks korteris sees elades on põranda väljavahetamine väga ebamugav protseduur. Kui aga uus sisekujundus pole esmane prioriteet, on vanem korter koheseks sissekolimiseks lihtsam, kuna üldiselt on olemas elamiseks esmatähtis objekt, köök, mis uute korterite puhul ostuhinnas ei sisaldu.

Riskid

Uue korteri ostmisel kontrollige, kas arendaja taust on korrektne või on esinenud varasemalt probleeme. Lisaks on vaja teada, millal lõppeb maja garantiiperiood ning milliste vigade ilmnemisel parandab vead arendaja, milliste puhul omanikud. Ostes korteri piirkonda, kuhu alles elamurajooni rajatakse, tuleb veenduda, kelle kanda jääb taristu väljaehitamine.

Vanema korteri puhul on oluline, et endine omanik likvideeriks oma võlgnevused ja teataks ka sundüürnikest või nendest, kes on korterisse sisse kirjutatud. Samuti võib uurida kortermaja (ühistu) ajalugu ja tulevasi plaane. Kui ühistu on otsustanud võtta laenu, siis võib eeldada, et ka igakuised kulud suurenevad.

Ehituskvaliteet

Uuearenduste puhul kehtib kindlasti ehitusgarantii, kuid tuleb välja selgitada garantii pikkus ja tingimused. Vanemate majade puhul on ilmselt ehituslikud või planeeringust tulenevad vead juba välja tulnud, seega uurige, kas nende probleemidega on tegeletud ning kas on olemas ka remondifond ootamatuteks väljaminekuteks seoses suuremate ehitusprobleemidega. Tehke kindlaks, milline on katuse seisukord, et vältida veekahjustusi. Vanemate majade puhul tuleb kontrollida ka aknaid ja välisuksi – kuidas avanevad ja millises seisus on tihendid.

Korteriühistu/haldaja

Selgitage välja, kas uues kortermajas on olemas juba tegutsev ühistu või tuleb see alles moodustada ning kas kasutatakse haldusfirma teenust. Vanemate majade puhul on kindlasti paigas, millised ülesanded ühistul on ning millega tegeleb haldusfirma (kui see palgatud on). Nii uue kui ka vana korteri puhul tehke selgeks, millised on haldusfirmaga kaasnevad kulud.

Jooksvad kulud

Uutes majades on tänu energiasäästlikumale ehitusviisile igakuised kommunaalkulud tihti madalamad. Lisaks ei vaja uuem maja lähiperioodil remonti, mistõttu on ka ühistu kogutavad remondikulud väiksemad.

Vanema elamu puhul sõltub jooksvate kulude suurus maja seisukorrast (kas on renoveeritud) ja kütte liigist. Vanema maja eeliseks on see, et ostja saab enne korteri soetamist tutvuda varasemate kommunaalarvetega, mida uusehitiste puhul teha ei saa.

Parkimine ja kõrvalruumid

Täiesti uude majja korteri ostmisel tuleb selgitada, missugused on parkimistingimused – kas autokoht tuleb soetada eraldi või mitte. Üldjuhul tuleb ka keldriboksi/panipaiga eest eraldi maksta.

Vanemate majade puhul on parkimisega seotud teemad enamasti lahendatud ning on selge, kas parkimine on linnatänaval või ühistu poolt hallataval alal. Ka panipaiga olemasolul on see üldjuhul vanemal korteril ostuhinna sees.

Elekter ja vesi

Uusarenduse puhul on elektrisüsteem uus ja töökindel, kuid tuleks jälgida, milline on pistikute paigutus ning kas see vastab ootustele. Vanemate majade puhul on aga oluline uurida, kas pistikud on töökindlad, mis seisus on juhtmestik ning kas majas on torustik vahetatud.

Korteri hind

Ostueelistuse vana või uue korteri puhul määrab sageli hind. Uusarendused on üldjuhul kallimad, kuid suures osas sõltub hind ka asukohast. Kesklinnas võivad vanemate korterite hinnad ühtida linnaäärsete uusarendustega. Kuid võrreldes vana ja uue korteri maksumust mingis kindlas piirkonnas, on uusarenduste hinnad enamasti kõrgemad. Oluline on mõista, et alati ei pruugi uusarenduse hind peegeldada maja/korteri kvaliteeti, vaid sisaldab muuhulgas taristu väljaehitamise kulusid, mis on üldiselt kallis ettevõtmine.

Samas tuleks välja arvutada korteri kogukulu. Kuigi uue korteri ostuhind võib olla kallim, siis elamine seal on enamasti soodsam. Kokku tuleks liita igakuised laenumaksed ja jooksvad kulud, ning selle põhjal vaadata, milline variant on odavam.

Emotsionaalne hinnang

Uue korteri puhul võib olla kindel, et keegi pole varem sellel pinnal elanud, mis on paljudele oluline, sest soovitakse puutumata, “puhta energiaga” elamispinda. Paljud eelistavad aga korterit, millel on ajalugu või teatud väärikus ning seda suudavad pakkuda vaid vanemad ehitised.

Kui kindlustunne puudub, võta ostetav korter üürile

Kinnisvarabüroo Uus Maa kutseline maakleri Kristina Sõmeriku sõnul ei ole temal maaklerina eelistusi uue või vana korteri osas. Kui inimene ei ole oma soovis kindel ning kahtleb, kas teeb ikka õige sammu, soovitab ta alati proovida omanikult kõnealust korterit hoopis üürida. Nii saab võib-olla juba esimese ööga selgeks, kas sellest kohast kujuneb tulevikus igatsetud kodu või ei.

„Isiklikust kogemusest rääkides: mina olen elanud nii vanemas majas kui ka täiesti uues korteris. Avastasin, et mulle meeldivad pigem väärikad vanemad majad, millel on ajalugu või mis on eestiaegsed. Ühesõnaga, et majal on oma lugu,“ nendib Sõmerik, lisades, et tema on maaklerina veendunud, et igal kodul on olemas ostja. Muidugi on lihtsam müüa korterit, mis on puhas ja mida on hoitud ning armastatud, kuid alati leidub inimesi, kes soovivad ise oma kodu kujundada ning neid ei huvita, mis seisus see täpselt hetkel on. Ehitusmaterjalid võimaldavad ka vanasse majja luua kõigile tänapäevastele nõudmistele vastava elamise.

Samas on aga aja jooksul aina tähtsamaks muutunud korterite lisaväärtus ehk kindlad parkimiskohad, garaažid, keldrid ja panipaigad ning soojustagastusega ka ventilatsioonisüsteemid. Järjest enam kasutatakse ka sisekujundaja abi. Võrreldes 10 aasta tagusega on trend eelistada eraldi kööki, mitte enam avatud planeeringut. Populaarsust koguvad retrostiil, hele mööbel ning tapeedid.

„Samas on inimesed ikka ja alati hinnanud mugavust: kui kaugel on kodust kauplus, lasteaed, kool ja bussipeatused ning kuidas on lahendatud parkimine. Vahel tundub, et oleme liigagi mugavaks läinud – tahame leida südalinnas rohelust ning vaikust, müra ja autodeta keskkonda. Kui kolme-neljakorruselises majas puudub lift, siis loetakse see juba suureks veaks.“

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nordea värske majandusprognoos: majanduskasv muutub ekspordi ja ikka veel vaevaliselt kasvavate investeeringute toel laiapõhjalisemaks

28.03.2017 Tõnu Toompark

Eesti eksport taastub – kasvavad mahud ja hinnad. Energiahindade tõusust hoogu saanud inflatsioon paneb proovile tarbimisvalmiduse. Tööjõunõudlus püsib stabiilne. Pikemaajalise kasvu võtmefaktoriks saavad olema investeeringud tootlikkuse tõstmisse eeskätt eksportivates harudes.

Majandus kasvab vastavalt 2,5% 2017. aastal ning majandusstiimulite (sh suuremahuliste investeeringute realiseerimisel) koguni kuni 2,9% 2018. aastal.

Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palmi sõnul muutub Eesti majanduskasv laiemapõhjaliseks, sest aeglustuvat tarbimist tasakaalustab ekspordikasv ja investeeringute hilinenud taaskäivitumine. Täistööhõivele lähenev tööturg ja märtsikuust alates tugevnenud tarbijakindlustunne toetavad taastumist ka edaspidi.

Energia ja toormehindade kasv maailmaturul ja kohalik aktsiiside tõus viivad inflatsioonimäära ajutiselt üle 3%. „Pärast kaheaastast hinnalangust testib oodatust kiirem hinnakasv tarbijate ostuvalmidust. Siiani on tarbimiskulutused olnud majanduskasvu peamine allikas,“ ütleb Palm.

Kuigi peamiselt energiahindadest tulenev inflatsioonihüpe mõjutab negatiivselt tarbijate reaalsissetulekut, on see kasulik eksporditulu seisukohalt. Siiani on madal hinnatase eksportivate sektorite, näiteks elektritootjate, õlitööstuste ja metallitöötlejate marginaale survestanud.

Ekspordikasv on lõpuks nii kaupade kui ka teenuste osas hoogustunud. Teenuste eksporti toetab jõuliselt IKT sektor, mille rekordiline panus majanduse lisandväärtusse (0,5% SKTst) ületas möödunud aastal koguni töötleva tööstuse oma.

Töötleva tööstuse väljavaade on arvestades euroala tugevat kasvuinertsi ja viimase viie aasta kõrgeimat kindlustunde taset selgelt paremas seisus kui varem. Euroala tootjahindade kasv ületab täna energia ja vahetarbekaupade toel 2% läve. Seejuures euroala inflatsiooninäitajad peegeldavad, et üha suurem osa ressursside hinnakasvust kantakse tootjate poolt tarbijatele edasi. See kajastub edaspidi ka tulude taastumises. Põhjamaade majandused koguvad hoogu, seejuures positiivseks üllatajaks on seekord Soome, mille majandus kasvab, tarbija kindlustunne läheneb rekordilisele tasemele ja laiem majanduse kindlustunne on jõudnud ajaloolisest keskmisest kõrgemale. Rootsi puhul kogub hoogu teenuste eksport. Norra puhul viitavad ärikinnisvara arenduste mahud investeeringute kasvule. Ootame tööpuuduse määra langust ja mõõdukamat alusinflatsiooni kasvu.

„Eesti tööstuse tellimused ja ekspordihinnad on kasvul, tööjõu nõudlus ületab aastatagust taset, mis kõik kinnitab mõõdukat kasvuväljavaadet. Aasta esimese kahe kuu keskmisena kasvasid Eesti töötleva tööstuse ekspordihinnad ca 7% aastatagusega võrreldes. Ekspordihindade kasv sõltub täna paljuski maailma tooraineturgude stabiilsusest. Välisnõudlust ja kindlustunde püsimist mõjutavad jätkuvalt geopoliitilised riskid. Eksporditulude pikemaajalisem kasv on aga Eestis puhul kinni ennekõike tootlikkuse ja konkurentsivõime arendamises,“ sõnas Palm.

Inflatsiooni kasvav lahknemine euroala keskmisest viitab vajadusele leida uusi kasvustiimuleid rahapoliitika ja sisetarbimise kõrval. Pikemaajalise kõrgema kasvu eelduseks on investeeringud tootlikkuse kasvu, tööjõu arendamisse ja innovatsiooni.

„Eesti majanduse konkurentsivõime edasist arengut määravad tööjõu arendamise kõrval paljuski traditsiooniliste majandusharude teadus- ja arendustegevuste eelarvete kasv ja tootearendus, ning innovatsiooni etturiteks olevate tarkvara ja tehnoloogiaettevõtete lisandumine. Eesti idufirmade ökosüsteem areneb jõudsalt ning on eelmisel aastal loonud tuhat uut töökohta, millest valdav osa asub Eestis. Selleks, et lõhe Eesti ja Euroopa juhtivriikide tööstuste lisandväärtuse vahel väheneks, tuleb muude tegurite kõrval panustada uutesse tehnoloogiatesse sh tööstuse ja teenuste sektori digitaliseerimisse, e-riigi arendamisse ja investeerimiskeskkonna konkurentsivõimesse.,“ sõnas Palm.

Kokkuvõttes toetab eelseisvatel aastatel Eesti arengut Euroopa ja Põhjamaade majanduste senisest ühtlasem majanduskasv, millele lisanduvad EL struktuurifondide ja Euroopa investeerimiskava pakutavad võimalused investeeringute nutikaks elavdamiseks.

Merko Ehitus kontserni kuuluv Peritus Entreprenør sõlmis ehituslepingu Norras

28.03.2017 Tõnu Toompark

27. märtsil 2017 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Peritus Entreprenør AS ja Vestre Viken HF vahel projekteerimis- ja ehitusleping Blakstadi haigla hoone juurdeehituseks Askeris, mis paikneb Oslot ümbritsevas Akershusi maakonnas.

Kahekorruseline moodulelementidest hoone antakse tellijale üle võtmed kätte põhimõttel, välja arvatud mööbel ja inventar.

Lepingu maksumus on ligikaudu 4,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd teostatakse ajaperioodil aprill kuni detsember 2017.

Peritus Entreprenør AS (peritus-entreprenor.no) Norra ehitusettevõte, mis teostab üldehitustöid. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni alates 2016.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

04-06/04/2017 toimub koolitus “Kinnisvara ABC”

28.03.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakooli koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 04-06/04/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustada õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolitus annab:

Ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Koolitusele on oodatud kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata ning kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga; kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi; kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda ja kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Lektorid on Tõnu Toompark, Marko Sula ja Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub Tallinna kesklinnas 04.04, 05.04 ja 06.04 kell 13.00-18.00.