Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistika: valminud eluruumidest suurima osa moodustavad neljatoalised eluruumid

27.06.2017 Tõnu Toompark

2016. aastal kasutusloa saanud eluruumidest moodustavad suurima osa ehk 28% neljatoalised eluruumid. 2016. aastal sai kasutusloa 1312 neljatoalist eluruumi.

Neljatoaliste eluruumide osakaas kogu kasutusloa saanud eluruumidest on viimasel neljal aastal püsinud 27 ja 30 protsendi vahel ehk tükiliselt on neid valminud 621 (2013. a.) kuni 1312 (2016. a.).

Neljatoalised eluruumid on tavapäraselt nii korterid korterelamutes, kui rida- ja paarismajakorterid või ka ühepereelamud.

Neist väiksemad ehk ühe- kuni kolmetoalised korterid asuvad valdavas enamuses korterelamutes. Nende eluruumide osakaal kasutusloa saanud eluruumidest oli 2016. aastal 54% (2584 tk). Neist ühetoalisi oli 4% (187 tk), kahetoalisi 24% (1147%) ja kolmetoalisi 26% (1250 tk).

Viie ja enamatoalisi eluruume oli 2016. aastal kasutusloa saanud eluruumidest 18% (836 tk).

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Fausto Capital: Zelluloosi kvartalisse kerkib esimesena Eesti Meedia maja

26.06.2017 Tõnu Toompark

Zelluloosi kvartali arendaja Fausto Capitali juhatuse liikme Sven Mihailovi sõnul kerkib Tartu maantee algusesse endise Zelluloosi alale multifunktsionaalne kvartal, mille esimeses etapis 2019 valmib Tartu maantee 80a/80b kinnistul ärihoone, kuhu kolib AS Eesti Meedia.

“Tartu maantee on üks Tallinna peatänavaid. Suurepärane, kui linna sisenejat tervitab Eesti Meedia maja kui mõtestatud maailma sümbol,” kommenteeris Mihailov. Zelluloos kujuneb tema sõnul igati kaasaegsesse linnaruumi sobivaks kvartaliks, mis ühendab sujuvalt toimivaks tervikuks äri- ja elupinnad, toidukohad ja väliruumi, minetamata sealjuures oma ajaloolist ilmet. Läbirääkimisi rentnikega peetakse juba ka järgmiste hoonete osas.

“Tartu maantee on suurepärane äri- ja elupiirkond, mis viimastel aastatel jõudsalt arenenud. Zelluloosi kvartalil on mitmeid eeliseid: suurepärased vaated igas suunas – südalinnale, merele, Ülemiste järvele, vahetus läheduses linna olulisemad transpordisõlmed – Tallinna lennujaam, Tallinna bussijaam, Ülemiste rongijaam. Tegemist on väga atraktiivse äripiirkonnaga – asub see ju Tallinna suurima ristmiku vahetus läheduses, südalinna pääseb autoga paari minutiga,” rääkis Mihailov.

Fausto Capital on 15-aastase ajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub eelkõige erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas. Fausto Capitali portfelli kuulub kokku ca 58 000 m2 kaubandus- ja äripinda ning varade maht kokku üle 85 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti Pank: Majapidamiste laenud ja liisingud kasvavad üha tempokamalt

26.06.2017 Mari Tamm

Ettevõtete laenu- ja liisinguportfell kasvas eelmiste kuudega sarnases tempos, aastaga 6,3%
Eluasemelaenu lepinguid sõlmiti maikuus 12% rohkem kui aasta tagasi
Nii ettevõtete kui ka majapidamiste hoiuste kasv püsis mais kiire

Eesti ettevõtete ja majapidamiste poolt Eestis tegutsevatest pankadest ja liisinguettevõtetest võetud laenude jääk kasvas mais eelmiste kuudega sarnases tempos, aasta võrdluses 6,3%. Ettevõtete laenude ja liisingute portfelli aastakasv võrreldes eelmiste kuudega pisut aeglustus, samas kui eluasemelaenude aastakasv kiirenes. Laenu- ja liisinguportfell suurenes kuuga 90 miljoni euro võrra 17,5 miljardi euroni.

Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenude ja liisingute portfell suurenes mais aastaga 6,3%. Kõige tempokamalt on aasta võrdluses kasvanud kaubandus-, põllumajandus- ning veonduse ja laondusega tegelevate ettevõtete laenude ja liisingute jääk. Uusi pikaajalisi laene võtsid ettevõtted mais 237 miljoni euro ulatuses ehk 7% võrra suuremas summas kui aasta tagasi. Pikaajalisi laene on viimastel kuudel aastatagusega võrreldes enam võtnud tööstusettevõtted.

Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes mais 6,1%ni. Uusi eluasemelaene võeti lepingute arvu järgi 12% rohkem kui aasta eest, samal ajal kui keskmine laenusumma suurenes aastatagusega võrreldes 4%. Majapidamised võtsid sarnaselt eelmistele kuudele aktiivselt ka autoliisingut, mille jääk kasvas aasta võrdluses 14%. Nõudlust laenude ja liisingute järele toetavad majapidamiste sissetulekute küllaltki kiire kasv ja madalad laenuintressimäärad.

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär ei ole viimastel kuudel muutunud. Alates veebruarist on uute eluasemelaenude keskmine intressimäär püsinud 2,3% juures. Ettevõtete laenude keskmine intressimäär oli mais 2,4%, mis on samuti eelmiste kuude keskmisega sarnasel tasemel.

Hoiuste kasv on kiirenenud ja ületab endiselt laenu- ja liisinguportfelli kasvu. Ettevõtete hoiused kasvasid mais aastatagusega võrreldes 15%. Ka majapidamiste hoiuste kasv püsis kiire, aasta võrdluses peaaegu 9%. Mitteresidentide hoiused on samas viimastel kuudel tunduvalt vähenenud. Nende jääk oli mai lõpus 1,5 miljardit eurot, mis on 11% hoiuste kogumahust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nasdaq: Kauplemise peatamine Baltic Horizon Fund osakutega

26.06.2017 Tõnu Toompark

Nasdaq Tallinn otsustas 26. juunil 2017 täielikult peatada tehingute sooritamise Northern Horizon Capital AS-i valitsetavate Baltic Horizon Fund osakutega (NHCBHFFT, ISIN kood: EE3500110244) 26. juunil 2017 alates kella 10:00.

Kauplemine on peatatud fondivalitseja Northern Horizon Capital AS taotlusel kuni uute osakute arveldamise lõpetamiseni, et tagada kõigi investorite võrdne kohtlemine.

Kauplemise jätkumise kohta avalikustatakse vastav börsiteade.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Elu korteriühistus: Revisjon

26.06.2017 Kätri Sarapuu

Küsimus: Vajaks nõu, kuidas korteriühist ümber korraldada ka HÜ-ks või KÜ-ks või kas muid variante.

Vaja oleks koostada audit korteriühistu kaasomandis oleva poe pinna saamata jääva tulu kohta igale kaasomanikule ja ilmselt see pind ka ära hinnata, sh kas ehituloaga või ebaseaduslikult ehitatud (ehitas KÜ juhatuse liige ja esimees ise); ligi ka ei lase ja võtit muidugi ka ei saa.

Uued korteriostjad ei saa aga isegi värava pulti oma parkimiskohale: Nüüd aga on hõivanud (ju vist juhatuse 3 liiget) veel ka maja aluse keldri.

Teiseks vaja nõuda parkla jagamist notariaalset kasutuskorda ja selle kannet kinnistusraamatusse.

Vastus: 1. jaanuarist 2018 hakkab kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mille järgi on korteriühistu vorm kohutuslik. Seega ei soovita hakata muutma olemasolevat korteriühistut hooneühistuks vms. Korteriühistu lõpetamise viisid ja alus sätestatakse reeglina põhikirjas.

Mittetulundusühingute seaduse kohaselt teostab üldkoosolek järelevalvet teiste organite tegevuse üle, seega peaksite tegema vastava ettepaneku üldkoosolekul nimetatud teema päevakorda võtta. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule. Kindlasti jälgige ega teie põhikirjas ei ole järelevalve teostamine teisiti sätestatud.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nõuanded koduostjale: laenaja ja kaaslaenutaotleja

23.06.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Laenu taotlemisel tuleb otsustada, kes on laenutaotleja. Kui kodu ostab ja laenu soovib võtta üksik inimene, siis on selge, et laenutaotlejaks on ta ise. Kui aga laenutaotlejal üksi jääb sissetulekust napiks, et pank oleks valmis talle laenu pakkuma, on võimalus leida kaaslaenutaotleja.

Enamasti on kaaslaenutaotleja laenuvõtja abikaasa või elukaaslane, üksiku inimese puhul ema või isa.

Kui uut pesa punuvad kooselavad inimesed, kes ei ole abielus, taandub laenuvõtjaks olemise temaatika sellele, kes saab ostetava kinnisvara omanikuks. Kui paarisuhe toimib võrdsetel alustel, on mõistlik, et kinnisvara soetatakse kahe peale ehk kaasomandisse. See tähendab, et ostetava vara omanikeks saavad mõlemad elukaaslases. Sellisel puhul on mõistlik, et kodulaen võetakse kahe peale isegi vaatamata sellele, et hilisem laenumakse makstakse ühe elukaaslase pangakontolt.

Olukorras, kus kinnisvara soovib soetada abielupaar, tuleb mängu see, kas kinnisvara ostetakse ühisomandisse või lahusvaraks. Varaühisus tähendab seda, et abielu jooksul omandatud vara loetakse ühisvaraks, välja arvatud abikaasa päritud ja kingiks saadud vara. Vara kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja kui vara hulka kuuluva kinnisasja või osaga on vaja tehinguid teha, on tehingu tegemiseks vaja mõlema abikaasa nõusolekut.

Varalahusus on abikaasade võimalus abielludes sõlmida abieluvaraleping nii, et abielu kestel omandatud vara ei muutu ühisvaraks, vaid selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimel asi on. Näiteks kui abielu kestel ostetakse korter ja ainult üks abikaasa kantakse omanikuna kinnistusraamatusse, siis varalahususe korral ei muutu see kinnisasi abikaasade ühisvaraks, vaid omanikuks jääb ainult see abikaasa, kes on omanikuna kinnistusraamatus märgitud. Lahusvaraga saab inimene tehinguid teha teise abikaasa nõusolekut küsimata.

Ostes vara lahusvaraks on mõistlik, kui laenuvõtja on see, kelle lahusvaraks kinnisvaraobjekt hiljem saab.

Kui abikaasad ei lepi abiellumisel kokku, millist vararežiimi kasutatakse, kohaldatakse neile automaatselt varaühisust. Peale selle võivad abikaasad enne abielu sõlmimist või abielu ajal tunnistada abieluvaralepinguga ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid.

Kui abikaasad varalahususes kokku pole leppinud, saavad nad mõlemad ostetava kinnisvara omanikeks. Otseselt ei ole vaja, et sellisel puhul oleksid mõlemad abikaasad kaaslaenutaotlejad, pank võib seda siiski nõuda.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

21/09/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC”

23.06.2017 Margot Toompark

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/09/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest õigusaktidest, mis on tähtsad kui soovida asuda tööle kinnisvara sektorisse või teha tehinguid kinnisvaraga.

Koolitus on suunatud:

maakleritele, kes vajavad igapäevaselt infot kinnisvaratehingute vormistamisega kaasnevate juriidiliste probleemide lahendamisel ning soovivad tundma õppida kinnivaratehingute õiguslikke aluseid;
eraisikutele, kes soovivad kinnisvara osta, müüa, vahetada ja soovivad kindlust turvalise tehingu tegemisel;
inimestele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega ja vajavad teavet, kuidas tehing mõjutab nende huve;
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraõiguse vastu.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

hea ülevaate ja teadmistepagasi kinnisvaratehingute tegemiseks;
praktilised näited olulistest kohtulahenditest;
võimaluse korraldada kinnisvaraga seonduvat turvaliselt;
ülevaate kinnisvaratehingute olemusest, lepingute sõlmimisest ja täitmisest;
praktilised teadmised lepingulistest õigustest ja kohustustes ning tagajärgedest lepingu rikkumise korral;
laiema silmaringi, et efektiivsemalt ja turvalisemalt järgmise kinnisvaratehinguni jõuda.

“Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 21/09/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Adaur Grupp soovib kõigile head võidupüha ja meeleolukat jaanipäeva!

23.06.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeksit mõjutasid enim Tallinna korterid

22.06.2017 Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes I kvartaliga 7,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 0,7% ning majade hinnad langesid 2,1%. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga tõusid korterite hinnad Tallinnas 1,1% ning Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 3,2%, ent langesid ülejäänud Eestis 5,8%.

2016. aasta I kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 6,9% ja majade hinnad 9,9%. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusid Tallinna korterite hinnad 7,9%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 4,9% ning ülejäänud Eestis 5,6%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta I kvartalis võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga -2,2% ja võrreldes I kvartaliga 7,4%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Fausto Capital: Vironia keskus on kuue aastaga kaks korda kasvanud

22.06.2017 Tõnu Toompark

Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna suurim kaubanduskeskus Vironia tähistab jaaninädalal oma kuuendat sünnipäeva. Sünnipäevanädalat tähistatakse eripakkumiste ja allahindlustega kuni 50%.

“Vironia keskus on piirkonna elanike seas väga hästi vastu võetud. Üritame pidevalt keskuse kontseptsiooni kohalike elanike jaoks veelgi atraktiivsemaks muuta ning seetõttu räägime igal aastal läbi mitmete uute üürihuvilistega,” rääkis Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov.

Keskus on alates oma loomisest aastal 2011 pidevallt kasvanud. Esimese laiendusega aastal 2014 lisandus Vironia keskusesse ligi 20 üürnikku, kellest suuremad on Ehituse ABC, Apollo, Juku, Goldtime, Topshop, Cityalko, Humana, Sidonas ja Sõbralt Sõbrale. Nüüd on taas käimas uus juurdeehitus, mille suuruseks on 1100 m2 – seal avab oma esimese poe Ida-Virumaal maarahvapood Magaziin. Huvi Vironia keskuse vastu on tundnud ka Jysk ja H&M.

Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko sõnul toetavad nemad igati Vironia keskuse kasvamist. “Meil on ainult heameel näha, kui keskus kasvab. Oleks väga tore, kui tulevikus kasvaks sellest arvestatav meelelahutuskeskus, lisanduks näiteks kino. Linna arengule tuleb see igal juhul kasuks,” ütles ta. Linnapea sõnul eelistavad kohalikud näiteks Maximasse toidukraami ostma sõita -põhjuseks suurem valik ja taskukohasemad hinnad, rääkis linnapea.

“Uusi rentnikke lisandub tulevikus veelgi,” lubas Vironia keskuse turundusjuht Priit Seäsk. Kohla-Järvel asuv rohkem kui 10 000 m2 kaubanduspinnaga Vironia keskus on üks Ida-Virumaa suurimaid kaubanduskeskusi, kus tegutsevad erinevad toidu- ja tööstuskaupu pakkuvad ettevõtted ning söögikohad. Tuntumatest kaubamärkidest on Vironia keskuses esindatud Maxima XX, Ehituse ABC, Expert Tehnika, Koduekstra, Takko Fashion, City-Alko jt.

Lisaks kaubanduspindadele asub seal ka Kohtla – Järve autobussiterminal, mis samuti hiljuti uuenduskuuri läbis – nüüd saavad soovijad kohapeal ka bussipileteid osta ning reisiselle tervitab terminali seinal suur illustratiivne Eesti kaart.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN: EfTEN Kinnisvarafond müüs Narvas asuva Prisma kinnistu

22.06.2017 Tõnu Toompark

EfTEN Kinnisvarafond müüs Narvas asuva Prisma kinnistu Prantsuse varavalitsemise ettevõttele Corum, mis investeerib ärikinnisvarasse Euroopas. Tehingu maksumus on 16,7 miljonit eurot.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul on tegu järjekorras kaheksanda EfTEN Kinnisvarafondi eduka üksikobjekti müügiga. „Investeering oli meie investoritele kahtlemata edukas ning on hea meel, et selle tehinguga on Balti ärikinnisvaraturule lisandunud uus investor,“ lisas Arakas.

Kuigi EfTEN Kinnisvarafondi tähtaeg saabub Arakase sõnul 2022. aastal, peab fondivalitseja EfTEN Capital oluliseks objektidest väljuda aegsasti, mitte oodata fondi lõpptähtaja saabumist.

Prisma kinnistu Narvas aadressil Kangelaste prospekt 29 oli EfTEN Kinnisvarafondi portfellis alates 2013. aasta märtsist. Projekti investeeritud omakapitali tootlus oli 24% aastas ning omakapitali kordaja 1,9.

Corum on Prantsusmaa päritolu varavalitsemise ettevõtte, kelle jaoks on tegu esimese tehinguga Balti riikides. Tehingut nõustas Newsec Leedu.

EfTEN Kinnisvarafond AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. Fond lõpetas investeerimistegevuse 2015. aastal, mil asutati EfTEN Kinnisvarafond II AS ja EfTEN Real Estate Fund III AS. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 20 objekti Eestis, Lätis ja Leedus. Fondi kogu varade maht on 220 miljonit eurot.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 45 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.04.2017 on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Maa-amet: Uued korterid leiavad omaniku üha kõrgema hinnaga

22.06.2017 Tõnu Toompark

Maa-ameti tehtud korteriomandite turuanalüüs näitab, et 2016. aasta teisel poolel uute korterite müük kasvas ja esmamüügis olnud korterid leidsid omaniku varasemast kõrgema hinnaga.

„Uute korterite osakaal moodustas kõigist Eestis tehtud korteriomandite tehingutest ligi 19 protsenti ja Tallinnas moodustasid esmamüügid lausa 28 protsenti korteriomandite tehingutest,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja Andres Juss tuues välja teisalt asjaolu, et enamikes Eesti piirkondades on tehingute arvud ja väärtused nii uute kui ka järelturu korterite osas märksa tagasihoidlikumad.

Üle Eesti tehti 2016. aasta teisel poolel korteriomanditega kokku 11 119 tehingut, mis on 3,4 protsenti rohkem kui eelnenud aasta samal perioodil. Tehingute koguväärtus oli 704 miljonit eurot, mis tähendab kasvu ligi 14 protsenti.

Korteriomandite ostu-müügituru kapitali maht kasvas oluliselt eelkõige Harju, kuid ka Tartu ja Pärnu maakonnas toimunud tehingute toel. Kapitali mahu suurenemine oli põhjustatud enamjaolt keskmisest kõrgemast tehinguhinnast, kuid ka aktiivsuse kasvust. Tehingute arv kasvas vaid kinnisvaraarendajate müükidest tulenevalt, eraisikutest müüjaid oli vähem kui eelmistel perioodidel.

Tallinnas tehingute arv suurenes oluliselt Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosades just esmamüükide osas, see suurendas mediaanhinda ning tehingute koguväärtuse mahtu. Esmamüükide hinnad olid Tallinnas oluliselt kõrgemad kui järelmüükidel, kuid hinnaerinevus on linnaosati varieeruv ja konkreetsetest valminud arendusobjektidest sõltuv.

Eestis tõusis kõigi tehingute mediaanhind 2016. aasta teisel poolel 1206 euroni ruutmeetri eest, mis on 10 protsenti kõrgem kui 2015. aasta teisel poolel. Korteriomandite mediaanhind on olnud kõrgem vaid 2007. aasta esimesel poolaastal, kui see küündis tasemeni 1 264 eurot ruutmeetri kohta. Kallima hinnatasemega maakondades olid mediaanhinnad veelgi tõusnud, seevastu pooltes maakondades toimus mediaanhinna langus.

Loe lähemalt: Korteriomandite 2016 II poolaasta turuülevaade

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Baltic Horizon Fond täiendavate osakute avaliku pakkumise tulemused

22.06.2017 Tõnu Toompark

20. juunil 2017 kell 15:00 (Kesk-Euroopa aja järgi) lõppes Baltic Horizon Fund (Fond) täiendavate osakute avalik pakkumine. Kokku märgiti 7 397 027 uut osakut (Uued Osakud), mis vastab brutosummas 9 843 963,53 eurole.

Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) kui Fondi fondivalitseja otsustas jaotada kõigile investoritele märgitud osakud täies ulatuses.

Uute osakute pakkumise tulemusena suureneb Fondi osakute koguarv 7 397 027 võrra, st. Fondi osakute koguarvuks on pärast täiendavate osakute Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreerimist 64 655 870 osakut.

Fondijuht Tarmo Karotam’i kommentaar: „Me oleme rahul pakkumise tulemusega ning plaanime paigutada kaasatud kapitali uutesse objektidesse Baltikumi pealinnades esimesel võimalusel. Antud kolmas kapitali kaasamise ring lubab fondil kasvatada oma bruto varasid 200 miljoni euroni, hajutades nii portfelli ning parandades fondi opereerimise efektiivsust. Viimase 12 kuu jooksul on fond kaasanud oma Baltikumi ärikinnisvara strateegia jaoks kapitali ligikaudu 60 miljonit eurot. Investoritel, kellel polnud võimalik lõpule viia oma märkimisprotsessi juunis, saavad oma investeeringud tulevikus teha kas Stockholmi või Tallinna börside järelturul. Fondi meeskond jätkab olemasoleva portfelli aktiivset juhtimist omades jätkuvalt eesmärki maksta kvartaalseid dividende oma investoritele.“

Olulised kuupäevad

eeldatavalt hiljemalt 21. juunil 2017 registreeritakse Uued Osakud Eesti Väärtpaberite Keskregistris;
eeldatavalt 26. juunil või sellele lähedasel kuupäeval kantakse osakud investorite või nende nimel tegutseva isiku väärtpaberikontodele iga investori poolt märgitud osakute ostuhinna makse vastu;
eeldatavalt 26. juunil 2017 on esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsil;
eeldatavalt 30. juunil 2017 või sellele lähedasel kuupäeval on esimene kauplemispäev Nasdaq Stockholmi börsil.

Riigi Kinnisvara: Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse võitis BOA OÜ

22.06.2017 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Saue Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse tulemused. Konkursile laekunud viie võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks BOA OÜ ideelahendus märgusõnaga „KAKS KANTSI“ (autorid: Anto Savi, Jürgen Lepper ja Maiu Hirtentreu).

Žürii hinnangul on kavand „Kaks Kantsi“ keskkondlikult ja hoonemahtude jaotuselt ideekonkursi tugevaim töö. „Kaks Kantsi“ arvestab Laagri kujunduskava ja võistlusala hõlmava detailplaneeringu kergliiklustee suunaga. Koolihoone peasissepääs on loogilises suunas, hästi märgatav ja leitav. Kooli- ja spordihoone on kavandatud kahe eraldiseisva mahuna, mida ühendab sissepääsuosa esimese korruse ulatuses. Kergliiklustee kulgeb pandustega üle sissepääsu. Kaldteed loovad omaette toreda, mängulise ja mitmeid kasutusvõimalusi pakkuva maastiku.

Ideekavand „Kaks Kantsi“

Ideelahenduses on kasutatud lihtsaid, kuid mitte primitiivseid vormi- ja kujundusvõtteid – pidulik kaldtee, akende rütm, arusaadavad ja lihtsad materjalid. Sümpaatsed on väliauditoorium ja pidulik lipuväljak. Parkimine on selgelt eraldatud jalakäijatest ja jalgrattaga liiklejatest.

Ruumide paigutus ja grupeerimine on selge ning loogiline. Klassiruume ühendab ja seob tervikuks ühiskasutuses ruumid ning rekreatsioonialad.

Teise koha vääriliseks tunnistati Arhitekt Must OÜ töö pealkirjaga „SÜDA“ (autorid: Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Kaidi Põder, Helena Rummo, Helmi Marie Langsepp ja Kerttu Karina Kuusik).

Ideekavand “SÜDA”

Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus „VAIM JA KEHA“ (autorid: Lauri Eltermaa, Eva Nõmm-Vaga, Kaur Talpsep ja Urmo Mets).

Ideekavand “VAIM JA KEHA”

Lisaks anti välja ergutuspreemia BOA OÜ poolt esitatud ideelahenduse „SAME SAME BUT DIFFERENT“ eest (autorid: Anto Savi, Jürgen Lepper ja Maiu Hirtentreu) ning OÜ PAIK Arhitektid ideekavandi „LARUS“ eest (autorid: Indrek Järve ja Lauri Saar).

Ideekavand “LARUS”

Ideekonkursi preemiafond on kokku 18 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt: esikoht 6 500 eurot, teine 4 500 eurot, kolmas 3 000 eurot ja mõlema ergutuspreemia suurus 2 000 eurot.

Järgmisena korraldatakse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt, kui Saue Vallavalitsus saab Haridus- ja Teadusministeeriumilt positiivse otsuse investeeringu tegemise kohta. Projekteerimistööde maksimaalne maksumus on 363 000 eurot. Sellest 285 000 eurot moodustab Laagri gümnaasiumi projekteerimine ja 78 000 eurot spordihoone projekteerimine. Summadele lisandub käibemaks.

540 õpilasele kavandatav tänapäevane õppehoone on kavas ehitada Saue valda Laagrisse, Kooli tänav 1 kinnistule.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Linnahalli renoveerimisprojekti koostaja selgub avaliku konkursi korras

22.06.2017 Tallinn.ee

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas ning linnahalli arhitektid Raine Karp ja Riina Altmäe allkirjastasid täna ainulitsentsilepingu, mis võimaldab linnal linnahalli projekteerimise protsessiga tõrgeteta edasi liikuda.

Tallinna linna ning Tallinna Linnahalli kui arhitektuuriteose autorite vahel sõlmitud leping annab Tallinna linnale litsentsi autoriõiguste teostamiseks.

„Anname omalt poolt parima, et linnahall saaks renoveeritud kiireimal ja parimal moel,“ ütles Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liige Kaia Jäppinen. „Praegu on esmane eesmärk kuulutada välja avalik projekteerimishange. Eeldatavasti augusti algul välja kuulutatava hanke tulemused selguvad oktoobris.“

Jäppinen lisas, et hanke läbiviimisel ja projekteerija valikul tehakse kindlasti tihedat koostööd ka arhitektide liidu ja muinsuskaitsega, samuti arhitektuurimälestise autoritega. „Kindlasti ei ole pakkumuse hind ainus ja peamine kriteerium, lisaks sellele kaalutakse mitmeid pakkujate kvalitatiivseid näitajaid – meeskonna võimekus, varasemad tööd jne,“ rõhutas Jäppinen.

Tallinna linn soovib linnahalli rekonstrueerida ja renoveerida ning ehitise tervikuna taas kasutusele võtta. Nende tööde tegemiseks tuleb kasutada linnahalli autorite autoriõigusi. „Sõlmitud ainulitsentsileping paneb paika linnahalli autoritele kuuluvate autoriõiguste kasutamise tingimused,“ ütles Aas.

Lepingu kohaselt annavad autorid linnale oma isiklike õiguste teostamiseks ainulitsentsi linnahalli ehitise ja selle aluseks olnud ehitusprojektide muutmiseks ja nendele teiste autorite teoste lisamiseks. Samuti saab linn autoritelt all-litsentsi andmise õiguse. Eelkõige on all-litsentsi õigus vajalik, kuna linnahalli rekonstrueerimise projekti tööde tegemist juhib Tallinna Linnahalli AS, kellele linn siis omakorda annab litsentsi autoriõiguste teostamiseks.

„Tallinna Linnahalli kui silmapaistva arhitektuurimälestise esinduslikuks kultuuri- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerimist on lubanud Vabariigi Valitsus järgnevail aastail ka riigieelarvest toetada,“ lisas Aas. „Tallinna Linnahalli rekonstrueerimine loob riigi ja linna koostöös tõmbekeskuse, mis elavdab nii linna kui ka kogu riigi majandust ja ettevõtlust.“

Tallinna linnavalitsus kavatseb linnahalli rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskuseks rekonstrueerida. Plaani kohaselt saab täiemahuliselt rekonstrueeritud Tallinna Linnahallist multifunktsionaalne rahvusvahelisel tasemel kontserdi- ja konverentsikeskus. Rekonstrueeritud linnahallis saab hakata korraldama kuni 2500 osalejaga konverentse ja kongresse ning suures saalis vähemalt 3500 pealtvaatajaga kontserte ja etendusi. Linnahalli suure saali rekonstrueerimise tulemusel saab Tallinn endale kogu Põhja- ja Ida-Euroopa regioonis konkurentsivõimelise, moodsaima ja võimalusterohke lavatehnikaga esinduskontsertsaali.