Probleeme üürnikega on võimalik ennetada

Sügise saabudes suureneb üürilepingute sõlmimise arv. Selleks, et vältida võimalikke arusaamatusi tulevase üürnikuga, tuleks meelde tuletada mõningaid korteri väljaüürimisel tekkida võivad põhiprobleeme.

Peamine oht, mis omanikku korterit välja üürides varitseb, on üürniku maksedistsipliin. Pole harv juhus, kus üürnik lahkub korterist ja “unustab” tasuda viimase kuu telefoni-, vee- ja elektriarved.

Probleeme võib tekitada ka vara kadumine või hävimine. Nii võib näiteks pahatahtlik üüriline lahkudes kaasa haarata korteriomaniku mööbli. Veelgi hullemal juhul võib tulekahjus hävida kogu korter.

Korteriomanik võib neid probleeme ennetada ning riski vähendada. Esmatähtis on sõlmida korrektne leping. See peab kindlasti olema kirjalik, kuid ei vaja notariaalset kinnitust.

Poolte õiguste ja kohustuste täpne määratlemine lepingus aitab tagada nende täitmise, kuid ei taga veel seda. Seetõttu võib soovitada valehäbi tundmata helistada üürniku eelmisse elukohta ja küsida, kas ta seal arved korralikult ära mak-sis.

Soovitav on kasutada ettemaksu ja tagatisraha. Tagatisraha maksab üürnik üürileandja arvele koos esimese üürimaksega. Tavaliselt on selle suurus ühe kuu üür. Kui lepingu lõppemisel üksteisele pretensioone pole, siis tagastab üürileandja tagatisraha üürnikule.

Ettemaksu mõte seisneb selles, et üürisummad maksab üürnik üürileandjale eeloleva kuu eest. Kui sellisel puhul tahab üürnik lahkuda, siis ta teatab sellest kokkulepitud aja ette ning vastavast kuupäevast enam üürimakseid omanikule ei tee. Küll aga peab ta kinni maksma elektrikulu, telefoniarve, vee vms.

Eeltoodud nõuanded ei aita aga elamispinda näiteks tulekahjust või vargusest säästa. Selle riski vähendamiseks peaks omanik sõlmima kindlustuslepingu.

Kindlasti tuleks võimalikke probleeme ennetada ja need lepingusse kirjutada, et vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, kes millist kohustust täitma pidi ja kes midagi tegemata jättis. Suuliste kokkulepete puhul see reeglina nii juhtub.

Üürilepingule oleks mõistlik lisada lepingupoolte passi-koopiad, üüripinna üleandmise akt ja üürikorterisse jäävate esemete üleandmise akt, kus on määratud kokkuleppeliselt esemete hinnad.

Üürilepingu põhisätted

TEISTE PUNKTIDE SEAS MÄÄRATAKSE ÜÜRILEPINGUS:
* üüripinna aadress, suurus jm olulised parameetrid
* üürnikuga koos elama asuvad isikud
* lepingu kehtivus – algus- ja lõpukuupäev või lõppemise alused
* üürimäär, mida üür sisaldab ehk mille eest maksab üürnik ja mille eest üürileandja
* üürimäära muutmise-muutumise alused
* ettemaksu suurus ja maksetingimused
* tagatisraha suurus ja maksetingimused
* allüürile andmise õigus või selle õiguse puudumine
* ühe või teise lepingupoole remondikohustuste olemasolu, remondikulude hüvitamine
* kuupäev, millal peab üürimaksed sooritama ja makseviis – kas pangaülekandega või sularahas
* milline muu vara käib üüripinnaga kaasas – mööbel, köögitehnika jne.
* viivised jm sanktsioonid nt üüri maksmisega viivitamise eest

Artikkel on avaldatud 20.09.2000 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=71615

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine