Probleeme üürnikega on võimalik ennetada

Viimase aasta jooksul on märgatavalt suurenenud eraisikute huvi kinnisvarainvesteeringute vastu. Reeglina väljendub see soovis soetada omale korter ja see välja üürida.

Investeerimise ja täiendava jooksva sissetuleku loomine on igal juhul kiiduväärt, kuid paraku ei osata alati ette näha elamispinna väljaüürimisega kaasnevaid riske.

Peamine oht, mis omanikku korterit välja üürides varitseb on üürniku maksedistsipliin. Ei olegi harv juhus, kus üürnik lahkub korterist ja “unustab” tasuda viimase kuu telefoni-, vee- ja elektriarved.

Probleeme võib tekkida ka vara säilumisega. Nii näiteks võib pahatahtlik üüriline lahkudes kaasa haarata korteriomanikule kuuluva mööbli. Veelgi hullemal juhul võib tulekahjus hävida kogu korter.

Kuidas taolisi probleeme vältida?

Esmatähtis on sõlmida korrektne leping. See peab kindlasti olema sõlmitud kirjalikult, kuid ei vaja notariaalset kinnitust.

Poolte õiguste ja kohustuste täpne lepingus fikseerimine aitab tagada nende täitmise, kuid veel ei garanteeri seda. Seetõttu võib soovitada valehäbi tundmata helistada üürniku eelmisse elukohta ja tunda huvi, kas sealsed arved said korralikult tasutud ning kas on ka muidu tegemist väärika üürilisega.

Soovitav on kasutada ettemaksu ja tagatisraha. Kui lepingu lõppemisel kumbalgi poolel teisele pretensioone esitada ei ole, siis tagatisraha tagastatakse üürnikule.

Ettemaksu idee seisneb selles, et üürisummad maksab üürnik üürileandjale eeloleva kuu eest. Kui sellisel puhul tahab üürnik lahkuda, siis ta teatab sellest kokkulepitud aja ette ning vastavast kuupäevast enam üürimakseid omanikule ei tee. Küll aga peab kinni maksma mõõdikute järgsed kulud nagu elekter, telefon, tavaliselt vesi jne.

Eeltoodud nõuanded ei aita elamispinda tulekahjust säästa. Selle riski peab omanik endale võtma või vastasel korral sõlmima kindlustusseltsiga kindlustuslepingu.

Kokkuvõtteks peab mainima, et kindlasti on kasulikum probleeme ennetada ja sõlmida korrektsed üürisuhted, mitte hiljem hakata kulukate tagajärgedega võitlema, mis kumbalegi osapoolele meeldiv ei saa olema.

LISA

Muude lepingule omaste punktide seas määratakse üürilepingus:

– üüripinna aadress, suurus jm. olulised parameetrid
– üürilevõtjaga koos elama asuvad isikud
– lepingu kehtivus – algus- ja lõpukuupäev või lõppemise alused
– üürimäär, mida üür sisaldab ehk mille eest maksab üürnik ja mille eest üürileandja
– üürimäära muutmise-muutumise alused
– ettemaksu suurus ja maksetingimused
– tagatisraha suurus ja maksetingimused
– allüürile andmise õigus või selle õiguse puudumine
– ühe või teise lepingupoole remondikohustuste olemasolu või puudumine, remondikulude hüvitamine
– kuupäeva, millal peab üürimaksed sooritama ja makseviis – kas pangaülekandega või sularahas
– milline muu vara käib üüripinnaga kaasas – mööbel, köögitehnika jne.
– viivised jm. sanktsioonid nt. üüri maksmisega viivitamise eest

Lepingule lisatakse:

– lepingupoolte passikoopiad
– üüripinna üleandmise-vastuvõtu akt
– üürikorterisse jäävate esemete (mööbel jms.) üleandmise-vastuvõtu akt, kus on määratud kokkuleppeliselt esemete hinnad

Artikkel on avaldatud 20.09.2000 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=71615

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine