Renoveerimine ei ole sama kui soojustamine

Levinud on arusaam nagu oleks hoone renoveerimine sama kui hoone soojustamine. Sellele on kindlasti kaasa aidanud massiliselt kommunikeeritud sõnum – „Pane oma majale kasukas selga!“

Tegelikkuses on hoone soojustamine küll oluline tegevus komplekssel renoveerimisel, aga mitte ainus ja kindlasti mitte kõige olulisem. Pelgal soojustamisel ei pruugi olla kogu maja silmas pidades mingit energiasäästu efekti ja edasise renoveerimise kohta otsuste tegemisele mõjub selline ilma tulemuseta kulutatud raha ruineerivalt.

Õigupoolest ei ole vist ühtegi sellist tööd, mis ühekaupa ette võttes ei võiks renoveerimisel kasu asemel kahju tuua. Pakuks siinkohal välja kolm tööd, mis tuleb kindlasti teha, et edaspidistest tegevustest oleks kasu.

Esiteks – vahetada aknad. Muidugi oleks hea, kui seda saaks teha tervel majal korraga ja kui uued aknad oleksid arhitektuurselt konkreetsele hoonele sobivad aga et praeguseks on juba ca 2/3 kuni kolmveerand kõikide majade akendest ühekaupa vahetatud, siis tuleb leppida olukorraga.

Vanade akende väljavahetamiseks on kaks põhjust. Uute akende U-väärtus on kordi väiksem kui vanadel, seega vähendame soojakadu läbi akna pinna ja teiseks likvideerime kontrollimatu õhu liikumise läbi ebatiheduste. Siinjuures soovitan kasutada võimalikult soojapidavaid aknaid. Kas tuulutusava on vajalik või mitte, sõltub sellest, milline ventilatsiooni lahendus valida.

Teiseks on kindlasti vaja tagada piisav õhuvahetus. Kõige odavam variant on parendada olemasolevat süsteemi. See tähendab, et inimtegevuseks vajalik värske aga külm õhk tuleb tuppa läbi akende tuulutusavade või seintesse ehitatud värskeõhuklappide.

Toas õhk soojeneb ja tõmmatakse siis kas mehaaniliselt või loomuliku voolu toimel läbi ventilatsioonišahtide välja. See lahendus suurendab soojusenergia tarvet päris kindlasti. Mõistlikum on kasutada soojatagastusega ventilatsiooni, milliseid on mitmeid variante. Näiteks on see võimalik välja ehitada lokaalselt kohtsalvestavana, korteripõhise täismehaanilisena või ka trepikoja- või majapõhiselt tsentraalsena. Viimasel juhul võib soojuse tagastada keskküttesüsteemi.

Kolmandaks ja absoluutselt vajalikuks tuleb pidada küttesüsteemi renoveerimist selliselt et see võimaldaks reguleerida kütmist üksikute ruumide või äärmisel juhul korterite kaupa. See ei tähenda et oleks ilmtingimata vaja välja vahetada ühetorusüsteem kahetorusüsteemi vastu, sest ka ühetorusüsteemi on võimalik ehitada reguleeritavana.

Tuleb aga meeles pidada, et viimane variant on üpris kallis ja eeldab head projekti ja vastutustundelist ehitamist. Väga tähtis on teadvustada, et reguleerimata küttesüsteemi puhul ei pruugi muud meetmed üldse soovitud tulemust anda!

Alles siis kui ülalmainitud tööd on tehtud või vähemalt planeeritud, on mõistlik hakata paigaldama täiendavat soojusisolatsioon. Seega ei peaks maja „soojustamist“ alustama soojustamisest vaid hoopis muudest töödest. Näiteks Rootsis peetakse elamu soojustamist teisejärguliseks meetmeks, kuna selle rahaline efekt on väike. Tõsi, Rootsi 50 aastat vanad kortermajad on ka veidi, kuid ainult veidi parema soojapidavusega kui meie omad.

Hoone täiendava soojustamise puhul tuleb kindlasti jälgida, et soojustus oleks pidev, et soojustuse sisse ei jääks külmasildu ega õhuvahesid. Suure osa hoonete puhul ei ole see võimalik ilma hoonete välisilmet muutmata sest suurimaid külmasildu moodustavad rõdude ja lodžade põrandad. Teiseks suurimaks külmasildade kohaks on akende ümbrused. Muidugi on võimalik aknapaled isoleerida ent selle isolatsiooni paksus on enamasti maksimaalselt 50 millimeetrit, sest muidu saab takistatud akende avamine.

Kõige õigem oleks lisasoojustamise käigus tõsta aknad „soojustuse sisse“, mis oluliselt vähendaks akende ümbruse külmasildu, aga seda tööd on jälle kõige mõistlikum teha koos akende vahetamisega.
Seega olemegi jõudnud tagasi jutu alguse juurde – renoveerimistööd tuleb läbi viia kompleksselt. TTÜ-s läbi viidud uuringu (nn. Paneelmajade uuring) kohaselt on kompleksse renoveerimise maksumus ca 2500 krooni (160 €) ruutmeetri kohta. Samas nähtub TTKK poolt EKÜL tellimusel läbi viidud renoveeritud kortermajade uuringust, et kompleksselt läbi viidud renoveerimise tasuvus on selgelt parem üksikute meetmete kaupa tehtud renoveerimisest.

Kokkuvõtteks tuleb korteriühistutele soovitada mõelda sellele kuidas korraldada elamu täielikku renoveerimist ja mitte sellele, et milliseid töid oleks lihtsam ja odavam läbi viia.

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

75 − 72 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!