SEB: Eesti väikelinnade elanikud tunnetavad töökaotuse ja tervise riske rohkem

SEB PankVõrreldes Eesti keskmise elanikuga kindlustavad Paide, Viljandi, Jõgeva, Jõhvi ja teiste Eesti väikelinnade kodanikud, kes on võtnud eluasemelaenu, ennast ja oma lähedasi võimaliku töökaotuse või tervisega seonduvate riskide vastu rohkem, selgub SEB Elukindlustuse kliendianalüüsist.

Kui keskmiselt kindlustab kolmandik SEB eluasemelaenu klientidest end ootamatu töötuse perioodiks, siis Ida-Virumaa elanik tunnetab suuremat töökaotuse riski: 60% Ida-Virumaal sõlmitud kindlustuslepingutest sisaldab ka töökaotuse kaitset. Narvas ulatub töökaotuse kaitse valijate määr ligi 70 protsendini.

„Ida-Viru piirkondlik majanduselu on viimastel aastakümnetel olnud veidi turbulentsem kui mujal Eestis, ka töötuse määr on reeglina veidi kõrgem kui Eesti keskmine. Sellest tingituna on loogiline, et kohalikud inimesed suhtuvad võetud kohustustesse tähelepanelikumalt ning on avastanud elukindlustuse näol lihtsa ja soodsa võimaluse oluliste riskide maandamiseks,” ütles AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Väikelinnade elanikud, kes on võtnud SEB eluasemelaenu, kindlustavad ennast aktiivselt ka terviseriskide (ajutise töövõimetuse või raske tervisekahjustuse) vastu. Näiteks Paide, Rakvere ja Viljandi elanikud, kes on eluasemelaenu võtnud, on kõige eesrindlikumad kindlustama oma lähedastele rahalist turvatunnet perioodiks, kui kindlustatut on tabanud raske tervisekahjustus (insult, infarkt vms), mille korral tuleb tegeleda tervise taastamisega ja tööl käimine pole võimalik. Ligi 90% nendes linnades sõlmitud laenukaitse kindlustuslepingutest sisaldavad raske tervisekahjustuse kaitset. Lühiajalist töölt eemal olekut ja sellest tingitud sissetulekute vähenemist peavad reaalseks riskiks Jõgeva, Paide ja Viljandi elanikud. Olenevalt linnast võib ajutise töövõimetuse kindlustuskaitse sõlmimise aktiivsus ulatuda 85 protsendini.

Tervise kindlustamise trend väikelinnades on loogiliselt põhjendatav, kuna Tervise Arengu Instituudi andmetel on väikelinnade elanike tervis Eesti keskmisest nõrgem. 2017. aastal pidas oma tervist heaks või väga heaks 55% Eesti elanikkonnast, Jõgevamaa ja Viljandimaa vastavad näitajad olid 47% ja 40%. Sünnihetkel võib keskmine eestlane arvestada 56 tervena elada jäänud eluaastaga, Viljandimaal 52 aastaga ja Jõgevamaal vaid 48 aastaga.

„Eesti väikelinnade kõrge kindlustusaktiivsus näitab, et inimesed mõtlevad enda jaoks läbi võimalikud elus ettejuhtuvad riskid, hoolivad oma lähedastest ja arvestavad, et elus ei pruugi kõik minna plaani järgi. Teisalt oleme saanud 2018. aasta kaheksa kuuga pakkuda meie klientidele materiaalset kindlustunnet 151 kindlustusjuhtumi korral, hüvitades kokku ligi 300 000 eurot (2017: 198 kindlustusjuhtumit; 215 400 eurot). Selle aasta kaheksa kuu kõikidest kindlustusjuhtumite arvust ja väljamakstud summadest on kolmandik seotud eluasemelaenude või laenumaksete tagasimaksmisega,“ võttis Indrek Holst teema kokku.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 9

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.10.2018 Kinnisvaraturu ülevaade 2018 aasta IV kvartal – VÄRSKE!