SEB: Majanduse tulevik sõltub ekspordi tervisest

SEB PankKuigi Eesti majandus sattus selle aasta esimeses kvartalis kergesse langusesse, oli tegemist pigem tehnilise eripära, kui laiapõhjalise majandussurutisega. Oluliselt süngemaid numbreid võib oodata järgnevatel kvartalitel. Kui keeruliseks olukord meie jaoks kujuneb, sõltub ennekõike eksportivate ettevõtete käekäigust.

Majanduse vedas langusesse maksulaekumine ja energeetika

Kuigi vähe oli neid, kes Eesti I kvartali majanduskasvu osas suuremaid lootuseid oleks hellitanud, oli SKP 0,7% langus siiski mõneti üllatav. Kasvas ju majandus veel eelmise aasta lõpus ligi 4% ja muretult möödusid ka aasta kaks esimest kuud. Kas tõesti suutsid juba 2-3 nädalat koroonaviirust majanduse murda? Andmetesse süvenedes võib tõdeda, et jah – mõju oli, ent kindlasti polnud see majanduslanguse kõige olulisem põhjus. Statistikaameti andmetel oli peamine negatiivne tegur hoopis maksulaekumine, mis  sisemajanduse kogutoodangut tootmismeetodil arvutades samuti arvesse võetakse. Oluliselt kahanes kütuseaktsiisi, ent ka käibemaksu laekumine. Selle põhjust ei tasu otsida koroonakriisist, vaid oluliselt varasematest sündmustest. Nimelt hakkas sellest aastast kehtima mootorikütuse biolisandi nõue, mis mõjutas ettevõtteid soetama detsembris, enne seaduse kehtima hakkamist, suured varud. Koroonaviiruse varju võib rohkem näha käibemaksu madala laekumise taga, mida mõjutas märtsikuine käibelangus automüügi ja  hulgikaubanduse alal. Lisaks maksulaekumistele vedas SKP allapoole ka elektri- ja soojusenergia tootmine, mida on mõjutanud CO2 kvootidest tulenev konkurentsivõime vähenemine, ent ka soe talv, mis vähendas vajadust soojusenergia järele.

Majandust toetas IT sektori jätkuvalt kiire kasv

Negatiivsete tegurite kõrval andsid kaks sektorit majandusele ka tugeva positiivse panuse. Nendeks aladeks olid info ja kommunikatsioon ning ehitus. Info ja kommunikatsiooni tegevusala lisandväärtus suurenes aastaga enam kui 25%. Peamiselt oli kiire kasvu taga taaskord IT-sektor, mis on suutnud väga kiiret kasvu näidata juba mitmendat aastat järjest. Nii tuli sektori tagasihoidlikule tööhõivele vaatamata nende arvelt ümmarguselt 30% mullusest majanduskasvust. Ehitussektori käekäik on viimastel kvartalitel olnud veidi hüplikum, sest vaatamata rekordilistele ehitusmahtudele, on kiirelt kasvanud ka sisendhinnad. Selle aasta esimeses kvartalis suutis sektor siiski näidata väga kiiret lisandväärtuse kasvu – 16%.

Majanduse tuleviku osas valitseb suur ebakindlus

Mineviku asemel on aga palju olulisem, mis saab Eesti majandusest edaspidi. Kahtlemata on normaalne majandustegevus II kvartalis olnud erinevate piirangute tõttu oluliselt häiritud. Teisalt on Eesti majandus jõudnud faasi, kus kolm kuud ei ole enamusele ettevõtetest ja inimestest liialt pikk aeg „üle elamiseks“. Eks omaette märk on ka see, et kuigi Töötukassa palgahüvitise saajate ja registreeritud töötuse liitmisel, peaks hõivest väljas olema justkui 25% Eesti tööjõust, siis ei ole tänavapildis veel kuidagi märgata, et Eestisse hirmrasked ajad oleksid saabunud. Kardetavasti muutub olukord aga sügisel. Kui tarbijakindluse ja suhteliselt terveks jäänud sisemajanduse poolest võiks Eesti loota üsna kiirele taastumisele, siis tõeliseks miljardi-euro küsimuseks on saamas see, kuidas läheb meie SKPst ~75% moodustaval väliskaubandusel.

Tööstuse seis on halb

Algus ei ole paljulubav. Märke eksportiva tööstuse hoo raugemisest võis leida juba eelmisel aastal, kuid selle aasta I kvartalis sattus sektor lõpuks ka langusse. Sektori lisandväärtus vähenes mullu sama ajaga võrreldes 2,4% ehk sarnases suurusjärgus ekspordiga. Seejuures saab II kvartali kukkumine olema ilmselt oluliselt sügavam. Kui märtsis langes Eesti tööstustoodang 9%, siis aprillis juba 17%. Kuigi probleeme on süvendanud energeetikatööstuse probleemid, ei ole olukord kuigivõrd parem ka töötlevas tööstuses: märtsis vähenes seal tootmine 7%, aprillis 15%. Suurematest tegevusaladest on tootmine järsult kukkunud elektroonikatööstuses, ent ka metalli- ja masinatööstuses, mööblitööstuses ja mitmel teisel tegevusalal. Ainsad tegevusalad, keda tootmismahtude langus märtsis ja aprillis ei puudutanud olid keemia- ja tilluke farmaatsiatööstus.

Veel süngem pilt avaneb, kui vaadata konjunktuuriuuringuid. Kui tööstusettevõtete kindlustunne oli madal juba enne kriisi, siis nüüdseks on see langenud pea sama sügavale, kui see oli kõige hullemal 2009. aasta kõige hullematel kuudel. Võrdluseks on paljudes teistes euroala riikides pidanud tööstus kriisile palju paremini vastu.

Tundub, et hetkel on kokku langenud Eesti tööstuse pikaajaline ja struktuurne ning ajutine koroonakriisist tulenev probleem. Võrreldes ka meiega sarnase elatustasemega riikidega, on Eesti tööstuse eripäraks olnud madal tootlikkus: siin toodetud kaup on lihtsakoeline ja siinsed ettevõtted on keskendunud madalalt tasustatud tootmisele, samas kui napib väärtusahela kõrgemas otsas paiknevaid töökohtasid nagu tootearendus või müügitöö. Millise sümbioosi moodustab see praegu koroonakriisist tingitud nõudluse kadumise ja tarneahelate ringi mängimisega on väga raske ennustada, ent ettevõtete väga negatiivne tulevikuvaade midagi head ei ennusta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

7 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!