Statistikaamet: Sisseränne ületas väljarännet enam kui viis korda

Statistikaamet / Statistics EstoniaRahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Peamiseks riigiks, kust Eestisse mullu tuldi, oli toimuva sõja foonil muidugi Ukraina: kaks kolmandikku sisserändajatest olid Ukraina kodakondsusega. Eesti kodanikke naasis 6981 ning siit lahkus 5352 inimest. Eesti kodanikud rändavad jätkuvalt enim Soome ja tagasi.

24.02.2022 alustas Venemaa täiemahulist sõda, mille mõjul saabus Eestisse eelmise aasta jooksul erakordselt suur hulk inimesi. 2022. aasta sisserände arvuks kujunes 49 414, mida on üle kahe korra rohkem kui aasta varem, mis oli siiani suurima sisserändajate arvuga aasta taasiseseisvunud Eestis. Ühtlasi oli sisserändajaid üle viie korra enam kui väljarändajaid (9657). Kokku jäi eelmisel aastal Eestisse elama 39 757 inimest rohkem, kui siit lahkus – seda on enam kui eelneval seitsmel positiivse rändesaldoga aastal kokku. Ehkki 2022. aastat jääb ilmestama erakordselt suur sisserännanute arv, väärib tähelepanu ka tõsiasi, et alates praeguse metoodika* kasutuselevõtust 2015. aastal oli väljarändajate arv mullu väikseim.

Esmakordselt alates 2004. aastast ületas naiste sisseränne meeste sisserännet. Viimastel aastatel on suhe sisserändajate seas püsinud 60:40 meeste kasuks, kuid 2022. aastal olid 56% sisserännanutest naised. Väljarändes jäi naiste osakaal tavapärase 40% juurde. Ka langes mullu sisserännanute keskmine vanus viimaste aastate keskmise 35–36 juurest 31 juurde, kuid väljarändajate keskmine vanus püsis tavapärase ehk 35 eluaasta juures.

Uus populaarseim lähteriik on Ukraina

Statistikaameti residentsuse indeksi metoodika arvestab nii registreeritud kui registreerimata rännet, kuid viimase puhul ei selgu alati, kust riigist tuldi või kuhu riiki mindi, seda eriti Euroopa Liidu sees rännates. Seega jääb alati teatud hulk lähte- ja sihtriike tuvastamata. 2022. aastal Eestisse saabunutest on 11% puhul lähteriik teadmata ning 30% liikus meile teadmata sihtriiki.

Selgelt on aga näha, et kõige rohkem inimesi saabus Eestisse Ukrainast: kokku 32 630 inimest ehk 66% kõigist sisserännanutest. Aastakümneid peamise lähteriigina trooninud Soome jäi 2022. aastal teisele kohale. Sealt saabus meile 2744 inimest, mis on samas suurusjärgus viimaste aastate keskmisega. Eestist üle lahe Soome lahkus aga 2481 inimest, mis on väikseim näitaja alates 2018. aastast ning seetõttu oli ka Eesti-Soome rändesaldo üle paari aasta taas positiivne. Eelmise aasta populaarsuselt kolmas lähteriik oli Venemaa, kust saabunute hulk kasvas lausa 37% võrra, küündides esmakordselt sel sajandil üle 2000 piiri.

Ränne teistest riikidest püsis varasemaga sarnane. 4.–6. kohale platseerusid sarnaselt 2021. aastale vastavalt Läti, Saksamaa ja Suurbritannia, kust kõigist tuli Eestisse umbes 500 inimest. Ehkki koroonamõjudest enam palju ei räägita, tuleb esile, et 2019. aasta rändetase populaarsete kaugete riikide osas taastus alles 2022. aasta lõpuks. Näiteks Brasiiliast, Indiast või Pakistanist saabus mullu Eestisse igaühest üle saja inimese.

Eesti kodanike rändesaldo püsis positiivsena

Alates praeguse metoodika kasutuselevõtust 2015. aastal on Eesti kodanike rändesaldo olnud kolmel korral negatiivne ja neljal korral positiivne. 2022. aasta lisandub sellesse ritta kui viies positiivse rändesaldoga aasta. Eesti kodanikke saabus riiki 6981 ning siit lahkus 5352 ehk saabujate hulk ületas lahkujate hulka 1629 inimese võrra. Viimase viie aasta arvestuses on saabujaid olnud 2621 võrra rohkem kui lahkujaid.

Nagu ka eespool mainitud, saabus teiste riikide kodanikest Eestisse kõige rohkem Ukraina kodakondseid (33 217), mida on kümme korda enam kui 2021. aastal. Kasvutrendis on ka Vene kodanike sisseränne: neid saabus mullu 1918, aasta varem 1860 ning 2020. aastal 1417. Lätlasi (619), soomlasi (532) ja sakslasi (466) saabus kõiki mõnevõrra vähem kui aasta varem. Vaadeldes nii sisse- kui väljarännet kokku ehk rändesaldot, suurenes enim Ukraina kodanike arv (+32 588). Neile järgnesid venelased (+1335) ja valgevenelased (+367). Esikuuikusse mahuvad veel peale eestlaste ka lätlased (+342) ja indialased (+307).

Ka suhtarvudes (tingimusel, et riiki rändas vähemalt kümme inimest) saabus Eestisse kõige enam Ukraina kodanikke, täpsemalt üks väljarändaja 52 sisserännanu kohta. 15 Moldova kodanikku saabus iga lahkunud Moldova kodaniku kohta ning suuremaid suhtarve näeme veel Brasiilia (11), India (9), Türgi (7), Valgevene (7) ja Nigeeria (7) kodanike puhul. Üleüldse saabus 2022. aastal Eestisse 123 erinevast kodakondsusest inimesi ning vaid Suurbritannia, Soome, Süüria, Korea ja Šveitsi kodanike rändesaldo jäi seejuures negatiivseks.

Kuhu sisserändajad elama asuvad?

Läbi aegade on linnad olnud rahvuste poolest mitmekesisemad, seda eelkõige intensiivsema välisrände tõttu. Tallinnas elab umbes kolmandik Eesti elanikkonnast (kusjuures see näitaja tõusis vaid ühe aastaga 0,36 protsendipunkti võrra) ning pealinna saabub ka proportsionaalselt rohkem inimesi. 24 574 ehk pooled mullu sisserännanutest jäid elama just Tallinna. Sama suur oli Tallinna osakaal ka väljarändajate seas ehk pooled väljarännanutest elasid viimati Tallinnas. Omavalitsuste suurust arvestades saabus suhteliselt rohkem sisserändajaid ka näiteks Tartusse, Maardusse, Pärnusse, Valka ja Rakverre.

Kui vaadelda Eesti kodanikest sisserändajaid eraldi, siis nemad jagunevad riigis ühtlasemalt. 37% kolis Tallinna, mis on märgatavalt väiksem näitaja kui kõikide sisserändajate puhul kokku, järgnevad Tartu, Pärnu ja Narva.

Rahvastiku paiknemise taustaks aga veel nõnda palju, et Eestis on jätkuvalt 79 omavalitsust, millest suurim on Tallinn ning väikseim Ruhnu. Omavalitsuste rahvaarvu edetabelis ei ole suuri muutusi toimunud ning esikümme on jäänud samaks. Siiski väärib märkimist, et Pärnut lahutab Narvast nüüdsest vaid 1500 inimest. Tõsi, jutt käib Pärnu linnast kui omavalitsusest, mis on teatavasti üksjagu suurem kui linn nimega Pärnu omavalitsuses nimega Pärnu linn. Tartust on taas saanud saja tuhande linn, kuid samuti omavalitsuse tasemel ehk sinna hulka kuulub ka endine Tähtvere vald.

*Alates 2015. aastast on alalise elanikkonna ja rände statistika tegemisel kasutusel residentsuse indeks.

Ukrainlaste andmed

Siin avaldatud rändeandmetesse lähevad kirja inimesed, kes on Eestisse kolinud viimase aasta jooksul ning kellel oli 1. jaanuari 2023 seisuga rahvastikuregistris kirjas Eesti aadress. Seetõttu ei kajasta see arv näiteks Ukraina sõjapõgenikke, kes küll viibivad Eestis, kuid ei ole end Eesti aadressile sisse kirjutanud.

Eestis kogub Ukraina sõjapõgenike andmeid veel ka PPA, kes avaldab ajutise kaitse taotlejate arvu. Ajutise kaitse saanud inimesed kajastuvad esialgses rahvaarvus vaid siis, kui nad viibisid 01.01.2023 seisuga Eestis ning olid end sisse kirjutanud Eesti aadressile.

Sõjapõgenike statistikat avaldab ka sotsiaalkindlustusamet. Nende andmetel liigub Eestist edasi umbes 45% sõjapõgenikest.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

05.06.2023 Kuidas tulla toime “raske” kliendiga?