Swedbank: Ettevõtete kriisist taastumise väljavaade on lähiajal muutunud ebakindlamaks

SwedbankMittefinantsettevõtete müügitulu langus möödunud aasta viimases kvartalis küll veidi taandus, kuid kukkumine oli siiski suur ning aasta kokkuvõttes vähenes see ligi 10 protsenti ehk 6 miljardit eurot.

Protsentides kõige enam vähenes müügitulu majutuse ja toitlustuse tegevusalal, kinnisvaraalases tegevuses, haldus- ja abitegevuses, transpordisektoris ning hulgikaubanduses. Rahaliselt panustas müügitulu langusesse enim aga hulgikaubandus, mille osakaal kogu ettevõtetesektori müügitulu vähenemises oli lausa 45 protsenti. Samal ajal suurenes müügitulu tublisti info ja side tegevusalal, tervishoiu ja sotsiaalhoolekandes ning põllumajanduses.

Tööjõukulud ei kohanenud müügitulu langusega piisavalt kiiresti

Esialgsete arvestuste järgi suutis ettevõtetesektor oma kogukulusid võrdlemisi hästi kohandada müügitulu langusega. Neljandas kvartalis langes müügitulu küll kuludest rohkem, kuid aasta kokkuvõttes vähenesid ettevõtete müügitulu ja kogukulud samas suurusjärgus. Küll aga ei suutnud ettevõtetesektor kohandada piisavalt oma tööjõukulusid müügitulu tugeva langusega. Tööjõukulud vähenesid möödunud aastal vaid protsendi võrra. Nii tõusis tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes vähemalt viimase 20 aasta kõrgeimaks. Ilma tööjõukuludeta on ettevõtete ülejäänud kulude osakaal käibes aga allapoole tulnud.

Majanduskriis vähendas mittefinantsettevõtete sektoris hõivatute arvu 3,4 protsenti, töötatud tundide arvu aga 6 protsenti. Tunnitootlikkus müügitulu alusel vähenes möödunud aastal 4 protsenti, kuid lisandväärtuse alusel tootlikkus isegi suurenes veidi.

Ettevõtetesektori kogukasum möödunud aastal vähenes

Mittefinantsettevõtete kogukasum vähenes möödunud aastal esialgsete arvestuste järgi küll 17 protsenti ehk ligi 500 miljoni euro võrra, kuid jäi tervikuna ligi 2,5 miljardi suurusesse kasumisse. Siinjuures tuleb veelkord üle korrata, et tegemist on väga esialgsete numbritega. Rahaliselt vähenes kasum enim või mindi kahjumisse kutse- ja tehnikaalases tegevuses, transpordisektoris ning majutuses ja toitlustuses, samas kui kõige enam suurenes kasum hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ning info ja side tegevusalal. Ettevõtete kasumlikkus ehk kasumi osatähtsus müügitulus on aina vähenenud ning see langes möödunud aastal viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Samas jäi see suuremaks, kui 2009. kriisiaastal.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel likvideeriti möödunud aastal oluliselt rohkem ettevõtteid, kui aasta varem, kuid pankrotistunud ettevõtete arv jäi ligikaudu samaks.

Tootmisvõimsuste madal rakendatuse tase vähendab ettevõtete investeerimisvajadust

Ettevõtete investeeringud pöördusid möödunud aasta viimases kvartalis küll kergele tõusule, kuid aasta kokkuvõttes vähenesid need 11 protsenti. Teisisõnu, ettevõtted investeerisid möödunud aastal ligi 350 miljonit eurot vähem, kui aasta varem. Rahaliselt vähenesid investeeringud enim töötlevas tööstuses ja transpordisektoris, samas kui põllumajanduses ning veevarustuses ja jäätmekäitluses oli investeeringute kasv tugevaim. Ettevõtete tootmisvõimsuste rakendatuse tase tõusis möödunud aasta viimases kvartalis küll kevadel langenud põhjast uuesti kõrgemale, kuid see jäi ikka veel viie aasta taguse aja tasemeni ning allapoole pikaajalist keskmist. See aga tähendab vähemalt lähiajal ettevõtete väiksemat investeerimisvajadust.

Majanduse taastumine kriisist on lähikuudel ebakindel, kuid pikem vaade on positiivsem

Eesti tööstus-, ehitus- ja jaekaubandusettevõtete kindlustunne on praeguseks tõusnud üle kriisieelse taseme ning veebruari alguse seisuga on ka teenuste sektori kindlustunne tugeva tõusu teinud. Euroala, kuhu läheb ligikaudu pool Eestist eksporditud kaupadest, töötleva tööstuse ostujuhtide indeks püsib küll tugevana, kuid teenuste sektorit ja kogumajandust iseloomustav indeks näitab majandustegevuse langust. See viitab aga euroala nõrgenenud nõudlusele nii möödunud aasta lõpus kui ka käesoleva aasta alguses. Eestis sel talvel kehtestatud uute piirangute mõju kogumajandusele ei ole küll suur, kuid arvestades vaktsineerimise aeglast tempot  – nii meil, kui Euroopas tervikuna, selle mõju inimeste liikumisele ning samuti, arvestades euroala nõrgenenud majandusaktiivsust, on Eesti majanduse kriisist taastumine, vähemalt aasta esimestel kuudel, ebakindel ja vaevaline. Pikem vaade on rohkem positiivsem, kuna viiruse levik on nii Euroopas tervikuna, kui ka USA-s taandumas. Majanduse väljavaadet mõjutab aga oluliselt see, kuidas edeneb inimeste vaktsineerimine. Selles on aga lähiajal segadust ja ebakindlust Euroopas veel palju. Küll aga ootame sel aastal majanduses konjunktuuri paranemist. Lisaks välisnõudluse oodatavale kasvule peidavad ka Eesti elanike suurenenud hoiused kuhjunud sisenõudlust.

Ettevõtete kriisist taastumise väljavaade on lähiajal muutunud ebakindlamaks

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!