Jaekaubandusettevõtete müügimahu põhi jäi eelmise aasta juunisse ja selle aasta märtsiks oli müügimaht kasvanud ligi 4%. Kuigi märtsis suurenes jaemüügimaht aastases võrdluses 2% ja selle aasta esimeses kvartalis oli see 3% suurem, kui aasta tagasi, siis ilma sesoonsuse mõjuta pole sel aastal olulist kasvu toimunud. Nii oli jaemüügimaht märtsis pea samal tasemel nagu möödunud aasta lõpus.
Kõige enam pidurdas märtsis jaemüügi kasvu müügimahtude langus nõndanimetatud supermarketites, samas kui spetsialiseeritud kaupluste (arvutite, mänguasjade, spordikaupade, raamatute jms müük) ja mootorkütuse müügi tugevad kasvud toetasid kogu jaemüüki enim. Supermarketid on 36% kogu jaekaubandusest ja nende pikka aega kestnud müügimahtude langusel on oluline mõju. Suurima languse (27%) tegi märtsis küll toidukaupade müük, kuid selliste poodide osakaal ja mõju kogu jaekaubanduses on väike.
Jaemüügimahud püsivad pikaajalisest trendist allpool
Kui 2020. aasta koroonakriisist väljumine ja 2021. aastal teise pensionisamba rahade laekumine tõstsid jaemüügimahud pikaajalisest trendist mõneks ajaks oluliselt kõrgemale, siis peagi on see juba kaks aastat trendist allpool püsinud.
Konjunktuuriinstituudi andmetel hindas 63% peredest, et nende majanduslik olukord on viimase aastaga halvenenud ja vaid 10 protsendil on see paranenud. Mõistagi olid oma lähituleviku majandusliku seisu osas kõige pessimistlikumad madalama sissetulekuga majapidamised ning kõige positiivsemad kõrgema sissetulekuga majapidamised. Kindlustunnet vähendavad kiire hinnakasv ja hirm tööpuuduse tõusu suhtes. Majapidamiste hinnakasvu ootused tõusid eelmise aasta teisel poolel järsult.
Jaekaubandusettevõtted ootavad lähikuudel müügi paranemist
Palgakasvu aeglustumise, tulumaksutõusu ning inflatsiooni kiirenemise (sealhulgas maksude ja tasude kasvu) tulemusel keskmise palgasaaja netopalk reaalarvestuses sel aastal väheneb. Samuti väheneb koos maksu- ja inflatsioonimõjudega keskmine vanaduspension. Samas leevendab ligikaudu veerandi majapidamiste ostujõu langust intressimäärade alanemine, millel on positiivne mõju tarbimisele ja investeeringutele. Nii ootavad ka jaekaubandusettevõtted lähikuudel müügi paranemist.
Majapidamiste hoiuste maht on kasvanud
Eluasemelaenud ja kinnisvaratehingud kasvavad, samuti on majapidamiste hoiuste kasv tõusnud üle pikaajalise keskmise. Inimesed on 36% oma säästudest kandnud tähtajalisele hoiusele, mis on võrreldav ligi viiendiku eratarbimise mahuga.
See tähtajaliste hoiuste osakaal on tublisti üle pikaajalise keskmise, mis näitab, et võrdlemisi palju raha on jooksvateks kulutusteks ja investeeringuteks kõrvale pandud. Tõsi küll, hoiused on väga ebaühtlaselt jaotunud ja Eesti majapidamised saavad oma sissetulekutega väga erinevalt hakkama.
